kuna meil puudub vajalik tooraine. 6. Majandus jaotub kolmeks sektoriks: Primaarne (hankiv), Sekundaarne (töötlev), Tertsiaarne(teenindused jne.) 7. SKT kasut. et teada palju on riik aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahaliselt. Inimarenguindeksit kasut. et teada inimeste enda andmeid ( haridus+tervis) + SKT 8. Tootlikus näitab toodangu koguväärtust, mis on jagatud töötajate arvuga. 9. Spetsaliseeruvad näiteks tervishoid ja haridus. 10. Riigite arengutaset tööjõu jagunemises eri majandusharude vahel saab hinnata nii, et mida arenenud on riik, seda rohkem inimesi töötab kolmandas sektoris. 11. Eesti tähtsamad tööstusharud on: toiduainetetööstus, metsatööstus, energiatööstus. 12. veega ja tuulega taastuvad energiaallikad. Maavarad taastumatud. 13. Energiamajandus tegeleb looduslike energiavarade hankimisega ning nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks.
Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või paramatus? Selle küsimuse üle võib pikalt arutleda ja mõelda, sest kindlat vastust sellele pole. Selleks, et Eesti iseseisvaks saaks nähti palju vaeva ja selle taga oli palju inimesi, kes unistasid oma vabast riigist. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike riigidel end tõestada ja võimaluse püüelda vabatuse poole. 1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust. Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles
Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast kohtumõistmise kartuses. Sõjajärgsed diktatuurid Sõjaväelised riigipöörded ja diktatuurid olid LõunaAmeerika riikidele iseloomulikud juba 19. sajandist alates. Selle tagas armee suur osatähtsus riikide siseeelus. Selline olukord kestis kuni 1980.
Kuna majanduse globaliseerumine tähendab, et kõik majandussubjektid osalevad majandusringluses, kus nii hüviste kui ressursi turud on globaalsed, siis sellest tulenevalt omab iga majandussubjekt märgatavalt rohkem potentsiaalseid kliente, aga samas ka potentsiaalseid konkurente. Sellest tulenevalt mõjutab majanduse globaliseerumine ennekõike seda, kuidas inimesed, ettevõtted ja riigid konkureerivad, sest konkurentide hulk ei ole enam piiratud ühe riigiga või riigite grupiga. Üldplaanis on kogu rahvusvahelise kaubanduse teooria hetkel üles ehitatud põhimõtteliselt ,,absoluutse eelise teooriale". See teooria väidab kokkuvõtlikult seda, et iga riik on konkurentsivõimeline teatud tüüpi kaupade ja teenuste tootmises ja mitte väga konkurentsivõimeline teistes. Seega väidab majanduse globaliseerumist toetav teooria seda, et majanduse globaliseerumine teenib kõigi huve, kuna iga riik saab spetsialiseeruda sellele, milles tal on absoluutne eelis ja
Majanduskriis : 1923. a. - Kuna majandustus osutus liiga kiireks siis see ti kaasa hoopis kriisi, see sai alguses rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, Eesti Pank pidi mma palju Eesti kullavarusid. 1930. a. - Tervet maailma tabas suur kriis, mis sa alguses New Yorgist ( Must neljapev). Selle kriisi phjuseks oli le oma vimete elamine, liiga suur tootlikus ja valitsused ei sekkunud pankade tegevusse ja ldiselt majandusse. lemaailmne kriis ti kaasa pllumajanduse kasvu, sest riigite vahel ei toimunud peaegu enam kaubavahetust ja tpuudus kasvas, paljud riigid devalveerisid oma raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud jrgmine teisi riike. Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jllegi tusma. Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda vi venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv
see sai alguses rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, Eesti Pank pidi müüma palju Eesti kullavarusid. 1930. a. - Tervet maailma tabas suur kriis, mis sa alguses New Yorgist (,, Must neljapäev"). Selle kriisi põhjuseks oli üle oma võimete elamine, liiga suur tootlikus ja valitsused ei sekkunud pankade tegevusse ja üldiselt majandusse. Ülemaailmne kriis tõi kaasa põllumajanduse kasvu, sest riigite vahel ei toimunud peaegu enam kaubavahetust ja tööpuudus kasvas, paljud riigid devalveerisid oma raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud järgmine teisi riike. Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jällegi tõusma. · Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda või venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus,
Ülesannetest suudeti lahendada: Antante’i ülemnõukogult saadi de jure tunnustus, mingil perioodil vähenes Venemaa oht Eestile (peale EKP ebaõnnestunud riigipöördekatset) Õnnestumised: EKP riigipöörde katse ei läinud läbi; Rahvasteliiduga liitumine; Rahvasteliiduga koostöö näis julgeolekule piisav Ebaõnnestumised: Balti Liitu ei suudetud teha riigite erimeelsuste tõttu; Eesti-Läti kaitseliiduleping, kuna riigid olid reaalselt liiga väikesed, et üksteist aidata; 1930. aastal kerkisid esile probleemid, mille lahenduseks kirjutati alla Balti Antandile, Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette välispoliitika koostööd ning sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, ei omanud tähsust julgeoleku koha pealt
Suurem osa läti ida rinde hoidmisest jäi teiste vägede kätte. Juulist kuni oktoobrini oli lätis sõjaline vaikus, eesmärk enne sõja lõpetamist, vabastada Latgale alad, olid vaja tarvis hõivata Latgale punaste olulisem koht, Lätlased sõlmisid sõjaväe lepingu leedukatega et allutada Dünaburg.Septembris tegid omapoolse katse Dünaburgi vallutamiseks poolakad. Ebaõnnestusid ka , viimane kõige väiksem sopp Kuramaa kubermangust läks nende kätte. Samal ajal valmistus Atandi riigite esindus suure joonelist operatsiooni , venemaa enamluse kukutamist, venemaa impeeriumi endise aegsete piiride taastamine. Loodeti kõigi vast iseseisvunud rahvaste peale. Kogu operatsiooni merelt pidid toetama britid ja prantsusmaa. Taheti vallutada moskvast, soomlased keeldused, poolakad ka . Tegelikkuses paistis et kaasa teevad loode armee, lääne armee ja eestlased ja lätlased. Eesti rahvavägi ja loodearmee saavutasid esialgu edu, läti aladelt alganud pealetung jäi ära
annaabi.ee 
