I ja II maailmasõda (0)

Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul
SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul

• šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev
  
• imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas
  
• kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia , Saksamaa)
  
  • 3 suurimat koloniaalriiki:
    
    • Suurbritannia – Aafrika, Aasia
      
    • Prantsusmaa – Aafrika, Aasia
      
    • Saksamaa – Aafrika
      
• Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus )
  

Tehnika
Majandus
Ühiskondlik elu
Konveiertootmine
Transporditeenuste ja –liinide areng
Töölisklassi kujunemine ja esiletõus
Lennundus
Konkurentsi teke ( Inglismaale hakati järgi jõudma)
Religioossuse tähtsus vähenes
Sidetehnika
Rahvusvahelised majandussidemed (globaliseerumine)
Töölisliikumised (vene enamlased )
Värvitoodang
Uued tööstusharud
Laevaehitus
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul
ANTANT  KOLMIKLIIT
Venemaa Norra Saksamaa (1879 Sk. – A. U.)
(algselt V. j Pr. 1893) Rootsi Austria-Ungari
Prantsusmaa (Itaalia 1882, läks 1915 antanti üle)
( 1904 Pr. j Sb.) Türgi (1882)
Suurbritannia -------
(1907 Sb. + V.) Bulgaaria
-------------
Portugal
Rumeenia
Serbia
Kolmikliidu eesmärgid
Riik
Eesmärgid
Saksamaa
Uute kolooniate hankimiseks teiste riikide suhtes suuremat võimu koguda
Itaalia
Kaitse Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu + tahtis Türgi käest endale Kürenaikat ja Tripolitaaniat
Austria-Ungari
Kaitse Serbia ja Venemaa eest, kes soovisid Austria-Ungari arvelt alasid suurendada + tugevdada positsioone Balkanil
Türgi
Toetus Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu
Antandi eesmärgid
Riik
Eesmärgid
Prantsusmaa
Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas + tagasi saada Elsassi ja Lotringit
Suurbritannia
Saksamaa võimu kontrolli all hoida ja tema koloniaalvaldused ümber jagada
Venemaa
Omada võimu Balkanil, et Türgi alasid endale saada + Saksamaa võimu vähendamine
Jaapan
Üle võtta Saksamaa koloniaalvaldused Aasias
1905. aasta revolutsioon
Venemaa olukord 20. saj algul

• välispoliitika agressiivne
  
  • Vene-Jaapani sõda (1904-1905)
    
• sisepoliitika nõrk
  
  • rahvas oli rahulolematu valitseva keisri võimu ja kodanikuõiguste puudumise pärast
    
• Revolutsiooni algus: 9. jaanuaril 1905. aastal avas sõjavägi Peterburis töörahva meeleavalduse peale tule
  

Revolutsiooni põhjused:

• rahva rahuolematus kehtiva korra vastu
  
• kodanikuõiguste ja -vabaduste puudumine
  
• talupoegade ja mõisnike vastuolu
  

Revolutsiooni tulemused:

• valimisõiguse laiendamine rahvale (rahvas sai omale õiguse valida esindaja esinduskogusse)
  
• sai alguse emakeelsete erakoolide loomine (nt. Eestis)
  
• sai alguse poliitiline tegevus (Eestis)
  
  • Eestis moodustati 2 erakonda:
    
    • Jaan Tõnissoni poolt juhitud Eesti Rahvameelne Eduerakond
      
    • Peeter Speegi poolt juhitud Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus
      

Eesti, Läti, Leedu – erinevused, sarnasused
Eesti
Läti
Leedu

• 
  

• eriti silmatorkav tööstuse areng Riias
  

• Leedu pidas Saksamaad abistajaks iseseisvumise saavutamisel
  

• kiire põllumajanduse ja tööstuse areng
  
• populaarsed sotsiaaldemokraadid
  
• eestlaste ja lätlaste osa ühiskonnas suur
  
• pidasid sakslasi vaenlaseks
  

• aeglasem majanduse areng
  
• leedukad veidi passiivsemad ühiskondlikus elus
  

• 1905. a revolutsiooni sündmused positiivsed
  
• algas poliitiliste erakondade loomine
  
• pandi rõhku emakeelsete koolide asutamisele
  

Eesti, Soome – erinevused, sarnasused
Eesti
Soome

• alustati emakeelsete koolide loomist
  
• toimus poliitiliste erakondade kujunemine
  

• omas eelnevalt üsna suurt autonoomiat
  
• maailmale mõeldud palvekiri, millele koguti allkirju
  
• rohkem arenenud
  
• Soomes toimus uus venestamislaine 20. saj alguses
  
• naise said valimisõiguse varem
  
• kutsuti rahva esinduskogu varem kokku
  

• noored aktivistid
  
• vaadetelt ühiskond jagunenud kahte leeri
  
• ajutine edu, venestamine tuli tagasi (nagu umbrohi )
  
• Vene impeeriumi osad
  
• sotsiaaldemokraatlik partei populaarne
  

Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul
Valdkond
Muutused, uuendused 20. saj algul
Ühiskond

• naisõiguslaste liikumised
  
• antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine
  
• sionism – juutide koondamine, heebrea keele taaselustamine ja esiletoomine
  
• Euroopa-keskne
  
• inimene on maailma peremees
  

Teadus
Tehnika

• leiutati tselluloid (filmilindid, kammid , kraed, valehambad)
  
• hüpotees geenide olemasolust, geneetika
  
• kvantmehaanika
  
• aatomi ehituse selgitamine
  
• erirelatiivsusteooria
  

Einstein , Planck, Freud )

• pilvelõhkujad
  
• gaasilaternate asemel elektrilaternad
  

Kirjandus
Kunst

• Nobeli preemiad
  
• juugendstiil (rahulik), ekspressionism ( närviline , rahutu, dramaatiline)
  

(M. Gorki)

• abstraktsionism, fovism , naivism, kubism
  

(P. Picasso)
Muusika

• katsetused uudse helikeelega, meloodia polnud enam esikohal, otsiti uusi kõlavärve
  

(R. Strauss)
Filmikunst

• sündis Euroopas, kuid Ameerika võttis leiutise kiirelt üle
  

Mood

• kadus viktorlik ajastu, riietusstiil muutus vabamaks
  
• eksootikavaimustus, erksamad toonid, naiste kleidid -seelikud läksid lühemaks
  

Sport

• esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud
  
• moodne jalgpall
  

Esimene maailmasõda

• I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918
  
• Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks
  
• Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 mln sõduri
  
• I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel
  
• I MS kasutati esimest korda keemiarelvi
  
• Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt
  
• Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad
  

I MS põhjused:

• võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast
  
• mõjupiirkondade ja asumaade pärast
  
• puudusid ravhusvahelised institutsioonid , mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatilselt
  

I MS algus:

• 28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt
  
• Troonipärija ja tema abikaasa surid
  
• See sündmus vallandas Esimese MS
  
• Sündmuste käik:
  
  • Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat
    
    • Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbia sõja
      
      • Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni
        
        • Saksamaa esitas Venemaa ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks
          
          • Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Pransusmaale, tungides kallale ka Belgiale
            
            • Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti
              

1914. a sõjasündmustik: läänerindel & idarindel
Küsimused:

• 1. 1915-1917 tähtsamad sündmused (lahingud)
  
  • 1915
    
    • Ypresi – mürkgaas
      
    • Itaalia vs Austria-Ungari
      
    • Saksamaa purustas Serbia
      
  • 1916
    
    • Verduni lahing – Saksamaale raske lüüasaamine
      
    • Somme`i lahing - tank
      
  • 1917
    
    • Nivelle`i lahing
      
    • Cambrai
      
• 2. Positsioonisõjas on kaitsevahendid ründevahenditest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaegu võimatu läbi murda, kurnav ja raske, olemuselt kaitsesõda .
  
• 3. Võeti kasutusele tankid , mürkgaas, gaasimaskid, punkrid, allveelaevad, kaevikud .
  
• 4. Kuna liinide liikumised olid väga aeglased ja sõltusid sellest, kui pikalt suudab üks pool enda liine varustada söögi-joogi-laskemoona ja muu sellisega, siis võitmiseks tuli vastast kurnata.
  
• 5. Merel toimus sõjategevus :
  
  • (Inglismaa ja Türgi – inglased üritasid endale hõivata Musta mere ja Vahemere väinasid)
    
  • Saksamaa vs Inglismaa (+ ka allveesõda) – üritas Suurbritanniat blokeerida merelt (LK48)
    

Eluolu suure sõja ajal
Muutused ühiskonnas ja igapäevaelus:

• toidupuudus
  
  • suhkur
    
  • kartul
    
  • seep
    
• elatustaseme langus
  
• mehed said nt. sõjas surma, tööjõu puudus, võeti naisi tööle (tõstis nende rolli ühiskonnas, hakkasid nõudma võrdväärset positsiooni meestega)
  
• traditsiooniline peremudel hakkas lagunema
  
• kadunud „sugupõlv“ – sõjast naasnud mehed, kes ei suutnud enam ühiskonnaeluga kohaneda
  
• riigi osatähtsus majanduselus hakkas kasvama (erinevad hädaabitööd tööpuuduse likvideerimiseks)
  
• hakati läbi viima vägivalda vähemusrahvuste seas (nt. Saksamaa Belgias, Türgi etniline puhastus Armeenias)
  

* Venemaa majanduslik olukord oli keeruline, tekkis toidupuudus
* USA majanduslik olukord oli kõikidest sõdivatest riikidest kõige parem
* Saksamaa ja Austria-Ungari ei suutnud juba 1916. majanduslikult toime tulla
Sõjatehnika areng:

• allveelaevastiku areng
  
• lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega
  

Küsimused:

• 1. Too välja põhjused, miks venemaal algas 1917. a riis . Selgita iga põhjus lahti.
  
  • rahutused sõjaväes – venemaa oli 1917. a veebruariks kaotanud juba üle 6 miljoni sõduri; varustamine oli vilets
    
  • majanduslik kaos – näljahädad, tööjõu- ja tooraine puudus
    
  • keisrivõimu autoriteedi langus – õukond laostus moraalselt
    
  • rahulolematuse üldine kasv – üldine rahulolematus tingitud sõjalisest, majanduslikust ja moraalsest allakäigust
    
• 2. Tabel 3.15 – Oktoobrirevolutsioon (1917) & Veebruarurevolutsioon (1917)
  Põhjus
  Tulemus
  Enamlaste soov haarata võimu kogu riigis
  Rahvakomissaride Nõukogu moodustamine (2 erakonda – enamlased ja esseerid )
  Ajutise Valitsuse madal autoriteet
  Enamlased kasutasid võimalust ära
  Rahva ükskõiksus
  Ei osutatud enamlastele vastupanu
  Põhjus
  Tulemus
  Meeleavaldused toidupuuduse tõttu
  Keisrivõim kukutati , Nikolai II loobus troonist, võim läks üle Ajutisele Valitsusele
  
• 3. Kes olid enamlased ja millised olid nende vaated, suhtumine I maailmasõtta ja mis riik neid toetas?
  
  • Erakond, mis lubas inimestele kõike, mida nad soovisid (rahu, leiba, maad). Pooldasid töölisklassi huvide tõstmist.
    
  • Venemaad saab päästa ainult sõjalise diktatuuriga; üles ehitada sotsialistlik Venemaa
    
  • Saksamaa
    
• 4. Kuidas tulid enamlased 1918. a võimule?
  
  • riigipööre
    
    • ajasid Asutava Kogu 1918. a laiali, sõjaväe abiga suruti maha meeleavaldused
      
      • kehtestati üheparteisüsteem , esseerid löödi valitsusest välja
        
      • Bresti rahu 1918. a Venemaa ja Saksamaa vahel (lõpetas idarindel sõja)
        

Küsimused:

• 1. Kirjeldage Esimese maailmasõja mõju Vene impeeriumile.
  
  • Tekkis majanduslik kaos ja üleüldine rahulolematus võimu vastu. Tänu sellele oli võimalik esile tõusta enamlastel.
    
• 2. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917. aastal võimule?
  
  • Nad lubasid inimestele kõike mida nad soovisid ja vajasid ning endine võim neile pakkuda ei suutnud – süüa, tööd, maad. Peale selle oli Valitususe autoriteet langenud ja inimesed olid ükskõiksemad – suurt vastupanu neile riigipööramisel ei osutatud.
    
• 3. Kuidas hinnata enamlaste tegevust nende esimestel võimukuudel (Asutava Kogu probleem, Bresti rahu ja esimesed dekreedid)?
  
  • Enamlased said hakkama oma ainuvõimu kehtestamisega ja kuigi Asutav Kogu oli enamlastevastase hoiakuga, ajasid enamlased nad lihtsalt laiali. Rahu loomine Saksamaaga oli strateegiliselt hea käik, sest peale riigipööret tuli neil koguda jõudu ja saada kaitset oma liitlaste võimalike vastuolude eest seoses riigipöördega.
    
• Pildi kohta..
  
  • 1. Keda süüdistab karikatuur Venemaa kokkuvarisemises?
    
    • Bolševike.
      
  • 2. Kas sellised süüdistused on teie meelest põhjendatud? Tooge näiteid oma seisukoha tõestamiseks.
    
    • Ei ja jah. Pigem oli riigipööre hea ja rahu vaenlasega kulub alati marjaks ära, sest näiteks varem olid nad juba Saksamaalt lüüa saanud. Samas põhjustas see inimestel tõenäoliselt meelehärmi , kuna rahval oli sakslastevastane hoiak eelnevate sündmuste tõttu.
      
  • 3. Kuidas oleksid sama süžeed võinud kujutada Vene või Saksa karikaturistid ?
    
    • Sakslased kujutaksid ilmselt iseend kõrgema trooni peal istuvat, sest nad tunneksid üleolevust.
      

Mingid lahingud.. jms

• 21.03.1918 Somme’i lahing
  
• 1918 september rahu, sõja lõpp
  
• 11.11.1918 sõja täielik lõpp Compiegne ’i rahuleping
  
  • Saksamaale rasked tingimused, üle anda sõjavarustus
    
• 1919 – 1920 Pariisi rahukonverents
  
  • töötati välja rahuplaanid/kavad kaotajariikidega
    
  • Põhilisteks otsustajateks olid Suurbritanna (D. L. George), Itaalia (V. Orlandi), Prantsusmaa (G. Clemenceau), USA (W. Wilson )
    
• Versailles ’ rahuleping 1919 – süüdlase selgitamine
  
  • Saksamaa pidi loovutama osa oma valdusi Belgiale, Taanile , Prantsusmaale
    
  • Ei tohtinud enam omada suurt sõjaväge, varustus, allveelaevu jms
    
  • Saksamaa reparatsioonid – sõjakahjude hüvitamine
    
    • neil tekkis rahalised raskused ja pidid USA-lt raha laenama hakkama
      
• Weimari vabariik
  
• 4 riiki, mille territooriumid muutusid pärast I MS-i
  
  • Venemaa – vähenes, Soome, Baltikumi arvelt
    
  • Austria-Ungari – asemele tekkis mitu iseseisvat riiki (Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia , Rumeenia)
    
  • Saksamaast said erinevad riigid tükke juurde, nt. Poola, Belgia, Prantsusmaa
    
  • Türgi – jäi alles ainult Musta mere ja Vahemere äärne piirkond
    
• 5 tagajärge
  
  • paju hukkunuid (üle 10mln)
    
  • mitmed riigid said iseseisvuse
    
  • naised said iseseisvamaks
    
  • võimule said enamlased
    

Rahvasteliit

• loodi Pariisi rahukonverentsil
  
• pidi tagama riikide vahel rahumeelse koostöö ja suhtlemise
  

Küs:

3 I MS põhjust:

sovinism

imperialistlikud püüded saavutada mõjuvõim maailmas

soov vallutada juurde kolooniaid
Sündmus: Austria-Ungari troonipärijale korraldatud atentaat.
Tagajärjed:

mitmed riigid iseseisvusid

enamlased said võimule

palju hukkunuid

Ypres’i 1915: mürkgaas võeti kasutusele; Somme’i 1918:tank tuli (inglased); Verduni 1916: sakslased said lüüa ja ohvriterohkus

Muutused:

ühiskond

naiste roll ühiskonnas suurenes

majandus

riigi roll suurenes

igapäevaelu

toidu ja tarbekaupade puudus

Sõjatehnika areng:

allveelaevad

tankid

mürkgaas

a) Näljastreik; keisri võim kukutati; b) Enamlaste soov võimule pääseda; enamlased said võimulse (koos esseeridega) + nende tegevus

Sõda rinnetel lõppes 1918 läänerindel 11. november, idarindel 3. märts. Sõjategevus lõppes idarindel Bresti rahuga, läänerindel Compiegne’i rahuga.

Lõpetas sõja, aitas Antandi riike majanduslikult ja sõjaliselt.

* Weimari vabariik-Saksamaa pärast I MS-i;
* rahvasteliit-org. mis tagab riikidevahelise koostöö;
* reparatsioon-sõjakahjude hüvitamine;
* pos. sõda-I MS läänerindel toimunud sõja olemus, sõda toimus kaevikutes, kaitse>rünne;
* kadunud sugupõlv-mehed, kes naas. I MS-ist ega suutnud enam tavaeluga kohaneda;
* enamlased-venemaal esilekerkinud jõud 1917. a, juhiks oli Lenin , pooldasid tööliste revolutsiooni, panid aluse kommunismile;
* Bresti rahu-lõpetas sõja idarindel,Saksa-Vene vahel;
* Compiegne’i rahu-Saksa ja liiduriikide vahel, läänerindel sõja lõpetamine ;
* Versailles’i rahu-saksamaa süüdlaseks, määrati reparatsioonid

1919. – 1920. Töötada välja sõjajärgne kord Euroopas ( lepingud kaotajariikidega, nõrgestada neid).

* sõjavägi kuni 100k meest; * loovutama osa territooriumitest; * tasuma reparatsioone;

Rahvasteliit osutus ebapüsivaks

24. veeb 1918 (Vene oli nõrk, Saksa polnud kohale jõudnud okupeerimisega). LK 68 kraam . Vabadussõda algas enamlased tungisid Narva (28. nov 1918). 1920. a Tartu rahu (Vene lubas seda iseseisvust igavesti tunnistada)
Küsimused LK 79:

• 1. Põhjused, miks polnud riigid Esimese maailmasõja tulemustega rahul:
  
  • Saksamaa polnud rahul Versailles’i rahulepingu tingimustega, sest need pidid olema ebaõiglased
    
    • nad pidid loovutama naabritele alasid
      
  • Venemaa pidas endki kaotajaks ja seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada
    
  • Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid, nende kasu sõjast oli null
    
• 2. Kolm olulisemat probleemi Saksamaal pärast I MS-i:
  
  • hüperinflatsioon – raha kaotas kiirelt väärtust, keskklassi inimesed jäid kõigist oma säästudest ilma
    
  • sügav poliitiline kriis 1923. aastal – lihtne võimalus riigis võimu haarata
    
  • kaotasid palju sõjalisi ressursse, mis tegi neid nõrgaks võimaliku rünnaku eest/rünnaku sooritamiseks
    
• 3. Pinged Euroopas I MS järel:
  
  • Majandus – sõjajärgne kriis; 1920. aastatel majanduslik tõus ( Dawes laenas Saksamaale); 1930. aastatel algas majanduskriis USAst;
    
  • Välispoliitika – äärmusliikumised (kommunistlik liikumine (Venemaa, Komitern (erinevate riikide kommunistlike ühenduste liit)), natsionaalsotsialistlik (Saksamaa, Itaalia ( fašism ))); Rapollo leping (1922) Saksa-Vene vahel; Locanno konverents (1925); Briand -Kellogi pakt (1928) Prants -USA vahel;
    
  • –
    
• 4. Äärmusliikuised olid Euroopas pärast I MS-i mõjukad, sest suurenes inimeste hulk, kellele ei meeldinud senine ühiskondlik korraldus, kuna see ei suuda lahendust pakkuda majanduslikule kitsikusele ning pealegi valdas kõiki üldine sõjajärgne pettumus.
  
• 5. Reparatsioonide roll Euroopa ja maailma majanduselus:
  
  • reparatsioonide maksmiseks pidi laenama raha teistel riikidelt, mis mõjutab kogu maailma majanduselu ning trükiti raha juurde, mis tekitas inflatsiooni
    
• 6. Locarno lepped Euroopas rahu kindlustamiseks pärast I MS-i:
  
  • tugevus – pandi piirid paika ja kaasati Saksamaa võrdse partnerina arutamisele; kohustuti loobuma sõjast kui poliitika vahendist
    
  • nõrkus – ei suutnud uut maailmasõda ära hoida; Reini tagatispakt – Saksa läänepiiri kitsendati
    

1920. aastatel 3 olulisemat demokraatlikku riik (lk 83-85)
Võrdlen 3 riiki lähtudest 3 tunnusest
Tunnus
USA
Inglismaa
Prantsusmaa
Sisepoliitika
Kehtestati alkoholivastane seadus, mis rahvale ei meeldinud ning jalad sai alla organiseeritud kuritegevus
Üldiselt stabiilne, 1918. a valimisreformiga suurendati valimisõiguslike inimeste arvu pea kolm korda
Moodustati tööpartei
Ebastabiilne (1919-1939 aastatel 41 valitsust)
Välispoliitika
Hoidsid eemale maailmas toimuvast, üritasid olla isoleeritud
Tegeles tihedalt impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüetega
Iirimaa kuulutas 1937. end iseseisvaks
Otsis abi Venemaalt, et tuua vastukaalu Saksamaale
Majandus
Kodanikud olid jõukad, riik osales majanduses vähe ja soodustas vaba ettevõtlust
Pärast majanduskriisi hakkas riik rohkem majandusse sekkuma
„Ameerika unelm“ – suur tarbimine, näis võimalik lihtsal farmeril saada miljonäriks
Roosevelt töötas välja uue majandusplaani „New Deal“ (uus kurss ) – riigi osatähtsus pidi tõusma majanduses, hädaabitööd, tööpuuduse vähendamine
Roll maailma majanduses vähenes
Mandrieuroopas majanduslikult juhtiv riik (sai Saksamaalt soodsaid tööstuspiirkondi)
NS:

• 1920. aastatel levis demokraatia (rahva käes kõrgeim võim, tagatud kodanikuõigused ja – vabadused ), 1930. aastatel diktatuur (võimul üks valitseja ja/või partei, puuduvad kodanikuõigused ja vabadused)
  
• demokraatia tunnused
  
  • valimised
    
  • seadusandlus , õiglane kohtusüsteem
    
  • kodankuõigused ja –vabadused
    
• diktatuuri tunnused
  
  • üks juht, isikukultus
    
  • tsensuur
    
  • kodankuõiguste ja –vabaduste puudumine
    
  • leviku põhjused (lk 86-87)
    
    • pettumine demokraatlikus korralduses (majanduslikud raskused)
      
    • 2
      
    • 3
      
    • 4
      
  • lk 87 vaatan diktatuuririikide jagunemist
    
  • loen mingi itaalia saksamaa venemaa kohta (a la hitleri võimule tulek jne)
    

Mingid kordamisküsimused

• Maailm Esimese maailmasõja järel (Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad; Rapollo koostööleping, Locarno konverents; Briand-Kellogi pakt; sõjajärgne majanduskriis, 1920. a majanduslik tõus, majanduskriis 1929-1933. aastatel ( Roosevelti „New Deal“), Komintern; äärmusliikumised ( kommunistid ja natsionaalsotsialistid) – õpikus lk 74-79, vaata konspekti ja lk 79 küsimusi.
  
• Demokraatia (demokraatia levik 1920. aastatel, demokraatia seletus, tunnused, demokraatlike riikide näited (Ameerika Ühendriigid , Suurbritannia, Prantsusmaa), konservatism, sotsiaaldemokraadid) – õp lk 80-85, konspekt
  
• Diktatuur ( diktatuuride tekke põhjused, diktatuuri mõiste, tunnused, riikide näited, autoritaarne ja totalitaarne riigikorraldus, fašistlik Itaalia, naitsionaalsotsialistlik Saksamaa (SS, Gestapo)) – õp lk 86-92, konspekt
  
• Kommunistlik Venemaa ( NSVL , NEP, Stalin , isikukultus, propaganda , industrialiseerimine, 1932-1933. a nälg ; sundkollektiviseerimine, suur terror, GULAG ) – õp lk 93-99, konspekt
  

Ei tea mis see siin on..

• Itaalia oli pettunud I MS tulemustest, kuna ei saanud sõjast mingit kasu; 1922 tulid võimule fašistid (Mussolini juht)
  
  • nad tulid võimule varem kui samalaadsed venemaal ja saksamaal, aga olid leebemad
    
• Saksamaa ja hitleri kohta mingit jama täiega, peab ise lugema.. juudid on päh
  
  • 1933. tuli Hitler võimule ja sai Saksamaa kantsleriks, 2a pärast kehtestas ainupartei võimu (lk 91 mainiti, SS ja Gestapo)
    

II MS algus (1939-1945)
II MS alguse põhjused:

• poliitilised
  
  • Saksamaa rahulolematus Versailles’i rahulepinguga
    
  • Rahvasteliit ei täitnud oma ülesannet
    
• majanduslikud
  
  • Saksamaal raskused reparatsioonide maksmisel
    
  • Hitler soovis tööstust laiendada
    
• ideoloogilised
  
  • natsid tahtsid teha puhast rassi ja neile oli vaja eluruumi
    
  • kommunistid tahtsid teha maailmarevolutsiooni e. laiendada kommunismi läände
    

...

• 1935. a – 1936. a – Rikkus Versailles’i rahulepingu tingimusi
  
  • tühistas ühepoolselt lepingu
    
  • kehtestas üldise sõjaväekohustuse
    
  • taasloodi sõjavarustus (laevastik, lennuvägi)
    
  • Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni
    
  • loobus Locarno kokkulepete tingimusi
    
• 1938. a Austria anšluss – Austria liitmine Saksamaaga
  
  • Hitler sundis Austriat vabastama seal vangisolevaid natse ja nende juhti nimetama valitsuse etteotsa
    
• 1938. a Müncheni sobing
  
  • Saksamaa sai endale Sudeedimaa
    
  • Lääneriigid nõustusid Saksamaa nõudega ja käskisid Tšehhimaal Sudeedimaa Saksamaale anda
    
• 1939. a Tšehhoslovakkia häving
  
  • Saksamaa õhutusel iseseisvus Tšehhoslovakkia koosseisust Slovakkia ning Saksamaal ja Ungaril õnnestus vallutada Tšehhimaa
    
• 1939. a 1. september Saksamaa ründas Poolat
  
  • seda sündmust loetakse II maailmasõja alguseks
    
• 1939. a 23. august – Molotov -Ribbentropi pakt – MRP
  
  • lubati üksteist sõja korral aidata
    
  • salajane lisaprotokoll – jagati omavahel ära Ida-Euroopa
    

II MS LÕPP
Sündmused:

• 22.06.1941 – Saksa väed ründasid NSV Liitu
  
  • sakslased vallutasid NSVL käest Balti riigid, Valgevene ning osa Ukrainast
    
• 07.12.1941 – Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harborit
  
  • sellega algas Jaapani ja USA vahel sõda Vaiksel ookeanil
    
• november-veebruar 1942 – Stalingradi lahing
  
  • selle lahingu käigus said sakslased lüüa
    
• 1942 – Midway lahing
  
  • USA andis vastulöögi Jaapanile
    
• september 1943 – lääneriigid sundisid Itaaliat sõjast välja astuma
  
• 1944 – NSVL okupeeris tagasi temalt ära võetud alad (Balti riigid, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Ungari)
  
• 06.06.1944 – Normandia dessant – vabastati Prantsusmaa Saksamaa okupatsioonist
  
• 02.04.1945 – NSVL vallutas Berliini
  
• 06.08.1945 – USA heitis Jaapani kahele linnale ( Hiroshima ja Nagasaki) tuumapommi
  

Koalitsiooni (e. liidu) moodustamine Saksamaa vastu:

• 1941 – Atlandi Harta
  
  • osalesid USA ja Suurbritannia
    
  • lepiti kokku, et kõik Saksamaa poolt okupeeritud riigid tuleb vabastada
    
• 1943 – Teherani konverents
  
  • osalesid USA, Suurbritannia ja NSVL
    
  • lääneriigid otsustasid tunnustada NSVL 1941. aasta riigipiire
    
• 1945 – Jalta konverents
  
  • osalesid USA, Suurbritannia ja NSVL
    
  • pandi paika ÜRO põhikiri
    
• 1945 – Potsdami konverents
  
  • osalesid USA, Suurbritannia ja NSVL
    
  • arutati Saksamaa haldamise küsimusi ( Berliin ja Saksamaa jaotati neljaks okupatsioonitsooniks)
    

II MS tagajärjed:

• hukkunuid ~60mln (erinevalt I MS-st, hukkus ka palju tsiviilisikuid )
  
• inimsuse vastased kuriteod
  
• Balti riigid jäid NSVL võimu alla
  
• kommunistliku diktatuuri mõju maailmas kasvas – tekkis n-ö Teine Maailm