Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja va...
Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused: 1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud : Berliin – Rooma telg- 25
Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu ja ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda
1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsiinilised katsed ;Tapmine (vt tabelit lk 100):Gaasikamber:Mahalaskmine
3. Saksamaa- MRP kindlustas Saksamaa territooriumi, seal oli kirjas NSVL’i ja Saks. plaanid, millest Saksamaa kasu lõikas, pannes kirja selle, mida soovis ning millega NSVL rahul oli NSVL- NSVL kindlustas oma territooriumi Eesti- kuna Eesti oli lepingus antud NSVL’ile, siis Eesti okupeeritakse 1940. aasta suvel ja langeb NSVL’i kätesse kuni 1991. aastani. Euroopa- Euroopa jaotatakse NSVL’i ja Saksamaa vahel ära, kõik teavad, et sõda on tulekul 1. Lepituspoliitika(rahustamispoliitika) - taheti vältida sõda, tehes järelandmisi diktaatoritele.Usuti, et suudetakse diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse 2. ● Saksamaa asus taaslooma laevatikku ja lennuväge ● Saksamaa taastas sõjaväekohustuse ● Saksamaa viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. ● Saksamaa ründas Poolat ● Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega 3. 1
1. Itaalia-Etioopia sõda 1935.aastal ründas Itaalia Etioopat( Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli
üldise sõjaväekohustuse, lõi lennuväe ja sõjalaevastiku. Lääneriigid ei takistanud teda ja Suurbritannia isegi sõlmis Saksamaaga lepingu. 1936 märtsis saatis Saksamaa oma väed Reini tsooni. Kuna lääneriigid lubasid vabalt seda kõike teha, siis olid ka Hitlerid vabad käed. Saksamaa edust sai innustust Itaalia ja 1935 ründas Etioopiat ning vallutas selle. Arvati, et kui diktaatorile natuke järele anda, siis rahuneb ta maha, aga juhtus hoopis vastupidi. Tehti ka rahustamispoliitika, sest usuti, et diktatuuri on võimalik üksteise vastu välja mängida. Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas, aga 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Sellega ühines hiljem veel teisigi riike. Kolme vastasleeri kujunemine Eesti jaoks raske aeg, sest tuli valida kas Hitleri ja Stalini vahel. 1928 tulevad kolhoosid, industraliseerimine, tagakiusamised. Venemaa muutub täisdiktaatorlikuks.
Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, oleks pidanud alla andma 1935- Itaalia ründas Etioopiat, ja ta vallutas selle Rahustamispoliitika- lääneriigid ei tegutsenud, lootusel, et diktaatorid rahunevad 1936- Saksamaa ja Jaapan sõlmisid komiterni vastase pakti, suunatud Nõukogude Liidu vastu 1938-1939- nõukogude liidu ja jaapani vägede vahel Mongoolias kokkupõrked, NL võitis Dikatuure ühendas üks asi- vaenulikkus lääne demokraatia vastu, ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Rahvarinne(kommunistid) tuli võimule, arvati, et kehtestatakse proletariaadi dikatuur.
Ajalugu 1. II Ms põhjused (millal oli jne.?) II algas 1.sept 1939.a. Saksamaa rünnakuga Poola vastu. · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepinguga. · Rahustamispoliitika- lääneriikide lootus, et diktatuurid rahunevad maha. · Rahvasteliidu suutmatus tgada rahu ja lahendada riikidevahelisi konflikte. · NL- u unistus kommunismi mõjuvõimu laiendamisest ja maailma revolutsiooni läbiviimisest. · Saksamaa oli huvitatud koloniaalvaldustest, tahtsid laiendada oma eluruumi. · Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu.
Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938
Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse nimel korda saadetud massiterror "vaenulike" klasside (talupojad, aadelkond jt eraomandi valdajad), vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. 2. Saksamaa tegevus. Austria ja Tšehhoslovakkia anastamine. Rahustamispoliitika. Lääneriigid protestisid, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia. 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2 MÕISTED 1. Rahustamispoliitika 2. maailmasõja ajal lääneriikide tegevusetusetus. Loodeti et kui diktaatorid rahunevad. 2. Ansluss Austria Saksamaaga liitmine ultimaatumi abil 1938a. 3. Müncheni kokkulepe 29.september 1938.a. Sõlmiti Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel. Kohustas Tsehhoslovakiat loovutama Sudeedimaa Saksamaale, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 4. Molotovi Ribbentropi pakt sõlmiti 23.augustis Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4
põllud söötis, Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas, uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire, 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. sõja põhjused demokraatia nõrgenemine ning selle asendumine diktatuuridega, lääneriikide tegevusetus rahustamispoliitika, Versailles' süsteemi kokkuvarisemine Saksamaa hakkas taas end sõjaliselt kindlustama (Hitler viis väed Reini tsooni), MRP sõlmimine, Rahvasteliidu nõrkus, suurriikide vahelised vastuolud. sõja tulemused lääne demokraatia saavutas võidu, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas, suured inimkaotused 60 milj inimest, suur areng sõjatööstuses (tuumapommid), saksamaa ja tema liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume, väikeste
Ajaloo kontrolltöö 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles’i rahulepingust Tühistab ühepoolselt rahulepingu Kehtestab üldise sõjaväe kohustuse Asus uuesti relvastuma 1933. aastal astub Rahvasteliidust välja 2. Lääneriikide rahustamispoliitika Usuti, et diktaatore on võimalik üksteise vastu välja mängida ning alguses paistis see õnnestuvat, kuid diktaatoreid ühendas ühine vastane, Lääne demokraatia. Ei õnnestunud, sest diktaatorid ihkasid aina suuremat võimu Euroopas. 3. Kominterni-vastane pakt Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu. 4. Hispaania kodusõda Algas 1936. aasta juulis ning lõppes 1939. aasta aprillis, mil Franco kuulutas kodusõja
-1923 BBC loomine -uued kunstivoolud (dadaism, sürrealism, eksistentsialism) -vasakpoolsete ideede levik -helifilmide tulek -arhitektuuris internatsionaalne stiil -olulisemad leiutised-tsellofaan, nailon, elekter igasse kodusse Natsi-Saksamaa välispoliitilised sammud II maailmasõja eel 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu 1936 viis Hitler oma väed Reini tsooni 1935 astus saksamaa välja rahvasteliidust, loobus Locarno lepingu täitmisest Rahustamispoliitika Lääneriigid lootsid, et ehk uued diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus ei pidanud paika. Mõnda aega näis edukas see poliitika. 1938-1939 NSVL ja Jaapani sõjalised kokkupõrked. Ühel hetkel osutus ikkagi diktatuuride vaenulikkus suuremaks lääneriikide vastu kui nende omavaheline vaen. Hispaania kodusõda Aeg- 1936-1939 Osapooled vabariiklased ja rahvarinne
Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1. sept 1939 Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine Itaalia, kes oli innustust saanud saksa tegevusest, ründas Aafrikas maailmasõda. Etioopiat, mis ka vallutati. 3. sept Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Rahustamispoliitika- usuti, et peale saavutatud edu diktatuurid Saksamaale sõja. rahunevad maha. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola, mis lakkas Komiterni-vastane pakt(1936)- Saksamaa ja Jaapani leping, olemast. Nõukogude Liidu vastu, millega aasta hiljem ühines ka Itaalia. Sõdivad pooled: teljeriigid(kolmikpakti riigid)-Saksamaa, 1938-1939 NSV ja Jaapani lahingud, Jaapan kaotas
Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur.
Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, lõi lennuväe ja sõjalaevastiku. Lääneriigid ei takistanud teda ja Suurbritannia isegi sõlmis Saksamaaga lepingu. 1936 märtsis saatis Saksamaa oma väed Reini tsooni. Kuna lääneriigid lubasid vabalt seda kõike teha, siis olid ka Hitlerid vabad käed. Saksamaa edust sai innustust Itaalia ja 1935 ründas Etioopiat ning vallutas selle. Tehti ka rahustamispoliitika, sest usuti, et diktatuuri on võimalik üksteise vastu välja mängida. Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas, aga 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. 2. Sotsalismi maailmasüsteemi teke Esimene sotsialistlik revolutsioon oli Pariisi Kommuun 1870. aastal Preisi- Prantsuse sõja ajal ning püsis 100 päeva, enne kui lämmatati.
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss);
sõjaväelaevastikku mis tal seni keelatud oli. Sõlmiti isegi Inglismaaga kokkuleppe oma sõjaväe suurendamiseks.Lääneriigid suhtusid sellesse ükskõikselt,neid see ei häirinud. Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas. · Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud. Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, juhiks tõusis kindral Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul keelasid Euroopa riigid (27 riiki ) relvade veo Hispaaniasse, võttes kasutusele
· Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?)
Lääneriigid piirdusid vaid protestidega · 1935 Sm astus välja Rahvasteliidust ja loobus Locarno lepingu täitmisest--->andis märku kavast asuda revideerima Eur riikide piire · 1935 It sai innustust Sm-st, ründas Etioopiat, Rahvasteliidu majandussanktsioonid, It ei teinud välja, vallutas Etioopia · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad--->rahustamispoliitika, usuti, et võimalik diktatuure üksteiste vastu välja mängida, osutus lühinägelikuks · esialgu rahustamispoliitika edukas-->1936 Sm ja Jpn sõlmisid Kominterni-vastase pakti: suunatud NSVL vastu, ühines It, hiljem teisedki · 1938-1939 NSVL ja Jpni vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked--->NSVL võit · ühine vaen aga demokraatia vastu osutus omavahelistest vastuoludest suurem Hispaania kodusõda: · esimene pärast I ms puhkenud sõdadest
Lääneriigid piirdusid vaid protestidega 1935 – Sm astus välja Rahvasteliidust ja loobus Locarno lepingu täitmisest--->andis märku kavast asuda revideerima Eur riikide piire 1935 – It sai innustust Sm-st, ründas Etioopiat, Rahvasteliidu majandussanktsioonid, It ei teinud välja, vallutas Etioopia Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad--->rahustamispoliitika, usuti, et võimalik diktatuure üksteiste vastu välja mängida, osutus lühinägelikuks esialgu rahustamispoliitika edukas-->1936 Sm ja Jpn sõlmisid Kominterni-vastase pakti: suunatud NSVL vastu, ühines It, hiljem teisedki 1938-1939 – NSVL ja Jpni vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked--->NSVL võit ühine vaen aga demokraatia vastu osutus omavahelistest vastuoludest suurem Hispaania kodusõda: esimene pärast I ms puhkenud sõdadest
P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa läks saksa laevade kätte.2.Austria arreteerimine ehk anslus-1938 märts okupeerimine saksa poolt. Rahvaküsitlus Austrias ja kõik olid poolt. 2. Müncheni sobing- sept 1938, Rahvusvaheline nõupidamine. Sudeedimaa taheti võtta Tsehhoslovakkialt ära. Kutsuti kokku Müncheni nõukogu: Chamberlain-(Suurbritannis
Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks. Rahustamispoliitika- lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema
1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga sudeedisakslane Sudeedid, kes kultuuri poolest tundsid tegelikult ennast rohkem Sakslastena. rahustamispoliitika Lootus, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad, appeasement. Kominterni-vastane pakt Saksamaa ja Jaapani pakt, mis oli suunatud Nõukogude liidu vastu (1936). Hiljem liitus paktiga Itaalia. Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkia peab loobutama Sudeedimaa Saksamaale, samas tagab ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 3. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased?
sõlmis Saksamaaga kokkuleppe, millega seati Saksa sõjaväe tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist. 1935. a astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid protestiga, kuigi Hitleril polnud tol hetkel jõudu lääneriikidega sõdida. Hitler sai protestidest hoopis hoogu juurde. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispoliitika. Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda oli Hispaania kodusõda - 1936. Valimised võitis Hispaanias kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne. Levisid kuuldused, et kehtestatakse peagi diktatuur. See jagas Hispaania sisemiselt kaheks leeriks: vastuhaku juht kindral Franco (Saksamaa toetus), teisel pool Rahvarinne (NSVL toetus). Lääneriigid ei sekkunud vahele. Sõjas katsetasid NSVL, Saksamaa, Itaalia uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco väed
- üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarimaa ja okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni ❧ NSV Liidu ja Jaapani sõjaline konflikt Mongoolias ❧ Lääneriikide rahustamispoliitika (appeasement) Hispaania kodusõda 1936–1939 Rahvarinne Frankistid ❧ Kommunistid ja sotsialistid ❧ Francisco Franco ❧ Toetas NSV Liit ❧ Toetasid Saksamaa ja Itaalia - Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise
(Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul. 4) Tsehhoslovakkia riigi hävitamine (15.03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks: *Tsehhimaa annekteeriti (vägivaldne liitmine) Suur-Saksamaa koosseisu. *Slovakkiast sai Saksamaa sõltlasriik (2. Maailmasõjas Saksamaa liitlane). 5) Territoriaalsed nõudmised Poolale (22.03.1939):
a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena: ● Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu ● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö ● 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik
vastane koalitsioon; 7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid MRP, holokaust, küüditamine, baaside leping, okupatsioon, Atlandi Harta, ÜRO. Õppesisu 9. klass Teine maailmasõda 19391945, 10 tundi Tunde Kohustuslikud teemad Süvendavad/laiendavad teemad 2 Rahvusvaheline olukord lääneriikide järeleandmised lepituspoliitika/rahustamispoliitika ja Saksamaale. München. MRP selle mõju. Anschluss 4 Sõjategevuse üldiseloomustus 1) sõja algus ja lõpp 1) Saksamaa ja NSV Liidu kallaletung 2) sõdivad pooled, rinded Poolale. Katõn 3) holokaust 2) Talvesõda 4) ÜRO asutamine 3) sõjategevus Euroopas ja NSV Liidu
kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaazist. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil liituda uuesti Saksamaaga, 1936.a. märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni. Oleksid nüüd lääneriigid sekkunud, oleks Hitler oma väed tagasi tõmmanud. Sellest sai innustust Itaalia, kes 1935.a. vallutas Etioopia. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad nn. Rahustamispoliitika. Esialgu sõlmisid 1936.a. saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu, millega ühines veel teisigi riike, toimus kokkupõrkeid NSV Liidu ja Jaapani vahel. Nii ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus lääne demokraatia vastu. 5 1.2 Hispaania kodusõda 1936.a
Iirimaa iseseisvub 1922. aastal. Samuti loobutakse samal aastal protektoriaadist Egiptuse üle. 1929. a. majanduskriis raputab ka SB majandust tugevalt. Sõdadevahelist ajajärku iseloomustab kõige ehedemalt sisepoliitilised kriisid ning pidevad valitsuste vahetumised. 1929-91 leiboristide valitsus, mille järel taas nn rahvuslik valitsus. Pärast Hitleri võimuletulekut ning Saksamaa üha kasvavaid nõudmisi muutub välispoliitiliseks suundumuseks nn rahustamispoliitika, millega aga lõigatekse endale näppu. 1936. sureb kuningas George V ning kuna ta poeg Edward VIII oli sunnitud sobimatu abielu tõttu troonist loobuma, saab uueks kuningaks George VI (1936-52). 1937-40 Chamberlaini valitsus. Rahustamispoliitika jätkub. 1940 Churchill moodustab koalitsioonivalitsuse. Teise maailmasõja puhkemiseks ei olda sõjaliselt valmis. Siiski jäädakse ainsaks liitlaste tugipunktiks
vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 200. 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 201. 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks 202. Seda lepingut on peetud lepituspoliitika (rahustamispoliitika) alguseks 203. 204. Sõjakuse kasv 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale Sõja tulemusena: Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö 1936.a
18. juuni 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe (sõlmiti Londonis) Märts 1936 teatas Saksamaa, et ei pea end seotuks Locarno leppega. 7. märts 1936 viis Saksamaa väed Reini demilitariseeritud tsooni (1933. aasta 30. jaanuaril sai Hitlerist Saksamaa riigikantsler valitsusjuhina) Lepituspoliitika - Suurbritannia poliitika Saksamaa suhtes 1930ndate aastate keskelt eesmärgiga järeleandmistega Hitler maha rahustada, et vältida sõda Euroopas. Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. Selle poliitika häbiväärseks kulminatsiooniks kujunes Müncheni konverents 1938. aasta septembris. Suurbritannial ei õnnestunud sõda vältida ning ta langes ka ise lepituspoliitika ohvriks: alates 1940. aasta augustist alustas Saksamaa Briti linnade pommitamist. Müncheni konverents - 29
annaabi.ee 
