Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul (0)

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

Suurriikide blokkide kujunemine

• Wilhelm II maailma poliitika
  
• 1879 Saksamaa+Austria-Ungari
  
• 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu
  
• Saksamaa eraldub prantsusmaast
  

• Oht kolmikliidust
  
• 1893 Venemaa+Prantsusmaa
  
• 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale
  
• Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi
  
• 1907 Inglismaa+ Venemaa
  
• Antant
  

Kolmikliidu eesmärgid
Saksamaa:

• Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa)
  
• Kolooniad
  

Austria-Ungari:

• Balkan ( Serbia )
  

Itaalia:

• Mõjuvõim
  

Türgi:

• Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu
  

Antanti eesmärgid:
Prantsusmaa:

• Saksamaa- vastasus
  
• ( Elsass -Lotring)
  

Venemaa:

• Türgi-vastasus – Vahemerele!
  
• Balkan
  

Inglismaa:

• Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas
  

Jaapan:

• Saksamaa koloniaalvaldused Aasias
  

USA

• Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas
  
• 1898 Ameerika- Hispaania sõda
  
• Puerto Rico , Filipiinid , Guam, Kuuba
  
• Kahuripaatide diplomaatia Ladina-Ameerikas
  
• Loe ja selgita lk 16
  
• Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks)
  
• Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis
  

Rahvusvahelised kriisid

• 1905-1906 I Maroko kriis
  
• 1908 Bosnia kriis
  
• 1911 II Maroko kriis
  
• 1911-1913 Liibüa konflikt
  
• 1912-1913 I Balkani sõda
  
• 1913 II Balkani sõda
  

Ülesanne:

• leia vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest nö püssirohutünni? Balkanil elas väga palju väikerahvaid, nad hakkavad taotlema iseseisvust.
  
• mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjenda oma seisukohta.
  
• Õ 17
  

1.võrdle Soome ja Eesti arengut 20.saj. aluses . Too välja erinevused ja sarnasused (õ lk 21-25)
Soome
Eesti
Erinevused
Vana- soomlased ja noor- soomlased . Sotsiaaldemokraadid , suur palvekiri,-üritati läbi rääkida , venestamine , vastupanuliikumised,
Piiratud autonoomia olemas
Rüüstamised-põletamised suudeti ära hoida
Naistel valimisõigus
Tallinna areng(sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemaal), rahvaarvu kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine, arenes põllumajanduslik ühisstegevus, talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse, Jaan Tõnisson(ajaleht postimees ), ajaleht teataja(Päts). Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aaremeesteks, sotsiaaldemokraatia
Mingi revolutsiooniga kaasa
Autonoomiat polnud
Eestis mõisate põletamised jne
Eestis puudus valimisõigus
Sarnasused
Sotsiaalsed pinged
sotsiaaldemokraatia
Rahvuslik surutis
Rahvuslik jagunemine
Eesti
Läti
Leedu
Erinevused
Arutleti avalikult
Autühistegevunoomia
Põllumajanduses ühistegevus
Rahvuslaste tegevus
Ajalehtede juures
Eirati vajadust liituda vene sotsidega
Mini revol kaasa
autonoomia
Arutleti avalikult
Autonoomia
-..-
Jauna Strava-kritiseeris vanema põlve rahvu
Põrandaalune ideede levik
vabadus
Sarnasused
I MAAILMASÕDA 1914-1918
Põhjused:

• Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel
  
• Ohu alahindamine- usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne , kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust
  
• Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav )
  
• Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
  
• Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad
  

Sõja ajend

• Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias, Sarajevos
  

• Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip
  
• Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat ?
  

Sõdivad pooled:

• Keskriigid :
  

• Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria
  

• Antant:
  

• Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
  

• Peagi 34 sõdivat riiki
  
• Sõjad kujunesid välja 2 peamist rinnet : läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ning kolooniates
  

Sõdivate riikide sõjaplaanid
SAKSAMAA

• Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks
  
• 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga
  
• st Prantsusmaa kiiret purustamist ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu
  
• Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemurgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda. Eesmärk Pariis ja Pr armee ümber piirata.
  

PRANTSUSMAA

• Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist , kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi saksamaale.
  

INGLISMAA

• Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, lubati rahaliselt toetada + 70000 armee
  

VENEMAA

• Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt lääks Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin .
  

I maailmasõja algus

• 28. Juulil 1914- Austria-Unagri kuulutas Serbiale sõja.
  
• Loe õ lk 38 ja leia murdepunktid, kus oleks saanud veel midagi muuta, sõda veel ära hoida?
  
• Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni
  
• Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale.
  
• Inglismaa kuulutas Saksamaale sõja 4.augustil.
  

Läänerinne 1914

• Sõjategevus läänerindel algas 2.augustil 1914.a, mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemurgi
  
• 4.augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu
  
• 21-25 augustil 1914. A toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi
  
• Septembri alguseks 1914. Olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele
  
• 5.-6. Sept 1914 toimus Marne ’I lahing, milles inglaste pool toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda(kaevikusõda) Läänerindel muutusteta
  
• rindejoone paigale jäämise põhjustas sõjanduses välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad - ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Olukord muutus tankide kasutuselevõtuga
  

sõjategevus 1915-1917

• 1915.a 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres’I lahingus mürkgaasi, Inglased suutsid suurte kaotustega rünnaku siiski tagasi lüüa
  

kevad 1915

• itaalia astus Antandi poolel sõtta, kuna talle lubati osa A-U territooriumist
  
• st uut rinnet sakslastele ja A-U-le
  
• Saksamaa liitlaseks Bulgaaria( kes purustas serblaste väed) ja Türgi (kes tõrjus inglaste dessandi Gallipolis)
  
• Kuna läänes posistsioonisõda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse ( operatsioon Venemaa vastu). Vene väejuhatusel õnnestus septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-joonel stabiliseerida.
  

Nikolai II koos Brussiloviga

• Idarindel üritas Venemaa vasturünnakut, kui uueks rindejuhatajaks sai kindral Brussilov
  
• 1916.a juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus, sest reservid otsas Vene poolel.
  
• Antandi poolel astus sõtta Rumeenia.
  
• Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist
  
• Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.(sealne nafta võimaldas allvee-ja õhusõda.)
  

Sõjategevus merel

• 1915. A Veebr alustas Saksamaa allveesõda.
  
• Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania(süüdistati sõjavarustuse vedamises)
  
• 1916.a 31.mail toimus Jüüti merelahing , milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust. Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnetsunud Läänemerel läbi murda
  
• aprill 1917- sekkus sõtta USA
  

Verduni lahing- veebr.-nov. 1916(10 kuud)

• Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud.
  
• 1916. A veebruaris murdsid läbi prantslasre kaitseliinid.
  
• Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain
  
• Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest
  
• Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsusmaa armeed verest tühjaks lasta.
  

Somme’I lahing- juulist novembrini 1916

• Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa postitsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi.
  
• Esmakordselt kasutati Sommeí lahingus tanke inglaste poolt.
  
• Mõlemad pooled kaotasid Somme’I lahingus 1,3 miljonit meesdt, kuid selget edu ei toonud kummalegi poole.
  

Ülesanne õ lk 50-54

• Loetle muutused, mis kaasnesid sõjaga majanduses, ühiskondlikus elus ja inimeste igapäevaelus.
  

Mobiliseeriti üle 50.milj mehe,
Majandus-Suurenes riigi osa majandustegevuses, majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, Riigi käes kontroll ressursside jaotamise üle, kasvas maksukoormus , väikeettevõtted laostusidmõnel maal kehtestati üldine töökohustus, elatustase järsult langes, mõnedki riigid varisesid sõjatõttu kokku
Ühiskondlik-naised hakkasid tegema tööd, mida varem tegid mehed, senine traditsiooniline peremudel sattus ohtu, liberaalne maailmapilt vajus kokku, sotsiaalsed pinged, vastuolud, vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju, hoogu said rahvuslikud vabadusvõitlused,
Igapäevaelus- inimestel tüdimus ja pahameel, inimesed pidid piirama kala ja munade tarvimist, nälg ja epideemiad, ersatskaubad (maitsetud, odavad), naised pidid tegema topelt koormusega tööd(tööle asuti tehastesse ja kaevandustesse). Naised hakkasid iseseisvuma.

• Millised uued relvaliigid töötati välja sõja ajal ja kuivõrd neid kasutada osati?
  

Allveelaevastiku areng, arenes lennuvägi- sõja edenesed muutusid järjest tähtsamateks lahingutes, lennukid varustati kuulipildujatega, pommidega, kasutusele võetid tankid .

• Millised traditsioonilised väärtused sattusid sõja ajal kriisi?
  

Traditsiooniline peremudel sattus tõsisesse kriisi. Naised pidid lisaks pere eest hoolitsemisele tööle asuma nendele ametitele, mida tavaliselt tegid mehed. Tänu sellele aga suurenes oluliselt naiste iseseisvumine ja võrdsete õiguste saavutamine. Taandus senine religiooni mõju ühiskonnas.

• Anna hinnang naiste rolli muutusele sõja ajal.
  

Naised muutusid rohkem iseseisvamaks, hakkasid ise rohkem toime tulema , nende eneseteadvus ja ühiskondlik tähtsus väljaspool perekonda tõusis. Seega võib neid muutusi pidada positiivseks
Kodusõda Venemaal
Osapooled:

• Vene Punaarmee( enamlased )
  
• Vene Valgekaartlased
  

Miks korraldas Antant interventsiooni(e sõjalise sekkumise ) Venemaale?

• Selleks, et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks. Et omada kontrolli Läänemerel
  

Milles seisnes sõjakommunismi poliitika?

• Kogu majandus allutati riigi kontrollile
  
• Kaotati palgad
  
• Kaotati tasu suure hulga teenuste eest
  
• Toiduained ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras
  
• Toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima
  

Kas selline poliitika oli õigustatud?

• Ei olnud, kuna see on ebainimlik, kui toiduaineid konfiskeeriti ning jaotati toiduaineid ja esmatarbekaupu ebaühtlaselt.
  

Kuidas suhtus sõjakommunismi poliitikasse rahvas?

• Talurahva jaoks võrdus nende tegevus röövimisega
  

Kas oskad öelda, miks sellise poliitika nimetuses esineb täna kommunism ?

• Kommunismi all mõistame sunniviisilist ideoloogiat , poliitikat ja majandussüsteemi. Sama võime öelda ka sõjakommunismi kohta. Toimus sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline ühiskonnakorraldus, mida sooviti ühiskonnas rakendada.
  

Nimeta nii enamlaste kui valgete tegutsemise vead ja nõrgad küljed.
Enamlased
Valged

• Kasutasid oma ressursse maksimaalselt ära
  
• Enamlaste kätte jäi tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed
  
• Enamlased tunnistasid riikide iseseisvust
  
• Mõtlematu terror , millega häälestati end vene rahva vastu
  
• Õnnestus muuta Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks
  
• Kõik ressursid koondati kodusõja võitmiseks
  

• Tõrjusid eemale oma potensiaalseid liitlasi.
  
• Tegevusi koordineerimatus
  
• Valged ei tunnistanud kanugise äärealadel tekkinud riikide iseseisvust
  
• Mõtlemata terror, millega häälestati end vene rahva vastu.
  

Miks sinu arvates ikkagi enamlased võitsid Vene kodusõja?

• Kuna nad oskasid olukorda paremini ära kasutada ning suunasid oma ressursid sellistesse kohtadesse , mis tõid neile kasu. Toetasid ja tunnustasi väikerahva iseseisvust.
  

Millal lõppes Vene kodusõda?

• Lõppes 1922. Aastal.
  

Kes on?

• Felix Dzeržinski- vilniuse kubermangus oli bolševik ja Nõukogude repressivaparaadi Tšekaa looja ning juht 1917-1926.aastal
  
• Aleksandr Koltšak- Venemaa admial, polaaruurija ning valgekaatlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 1918-1920
  
• Anton Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahlike armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas
  
• Nikolai Judenitš- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal, üritas koos eestlastega Peterburgi vallutada
  
• Josef Pilsendski- Poola sõjaväelane ja riigitegelane Poole sõjaväe rajaja. 1918-1922 oli ta Poola riigipea. Aastatel 1926-1935 Poola diktaator , peatas punaarmee edasi tungi
  

Reasta

E Punase terrori väljakuulutamine enamlaste poolt

A Inglismaa laevastik jõuab Läänemerele

C Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

D rahuleping Venemaa ja Poola vahel.

B kodusõja lõpp Venemaal

Esimese maailmasõja lõpp

• 8.jaanuaril 1918. A tegi Ühendriikide president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu.
  
• Wilsoni programmi 14 punkti(õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed )
  

Tähtsamateks momentideks olid:

• Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle; riigid peavad vähendama oma relvajõude
  
• Poole sõltumatuks
  
• Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale
  
• Koloniaalvaidused tuleb lahendada avalikult
  
• Poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvasteliit (tänapäeva ÜRO eelkäija)
  

Lahingud

• 21.märtsil 1918a Somme’I all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid nglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks
  
• 18. Juulil 1918 läksid liitlasväed pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne’I lahingus sakslased tagasi
  
• 8. Augustil 1918. A andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918 septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks
  
• saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast.
  
• 30 okt 1918 kirjutas Türgi alla vaherahulepingule
  
• 3.novembril 1918. Kapituleerus Austria
  
• 1918. A novembris puhkes Saksamaal revolutsioon
  
• Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks
  
• 11.novemril 1918 kirjutati alla Compiegne ’I vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja
  
• pariisi rahukonverents 18.jaan 1919-21.jaan 1920
  
• Versailles ’I rahu ja Versailles’I süsteem
  
• Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Itaalia peaministe Vittorio Orlando , Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau , Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson
  
• Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki
  

• Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist.
  
• Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel
  
• Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat Esimese maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist- 28. Juuni 1919.
  

• Versailles’I rahulepingu tingimused ja peamised otsused- Saksamaa nõrgestamine
  

Territoriaalsed muutused Euroopa kaardil

• Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 euroopa aladest: Elsass-Lotring tagasi Prantsusmaale
  

Reini vasak kallas okupeeriti, aprem kallas demilitariseeriti, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest

Ulatuslik desarmeerimine , Saksa sõjaväe suuruse piiramine:

• Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu, kindralstaap saadeti laiali.
  

Reparatsioonide maksmise kohustus:

• Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksama reparatsioone-st korvama võitjate sõjakulutused.
  

Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused:

Inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused

Kadunud põlvkonna kujunemina- sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse

Impeeriumite lagunemine : Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi

Vene revolutsioon ja selle mõjud

Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola

Revansistlike meeleolude levik Saksamaal

Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le

Et vältida edaspidi sõdade vallandumist, loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana

Sõja lõpp ja Versailles’I rahuleping(60-65)

Nimeta põhjuseid, mis viisid USA sõttaastumiseni 1917. Aasta aprillis?

• Sakslaste alustatud allveesõda, röövis usalt nii inimelusid kui ka kaubanduslikke kasumeid
  
• Lusitania uputamine
  
• Kuuldused saksa üksuste metsikustest Belgias
  

Loetle sakslaste ebaedu põhjused 1918. Suvest sügiseni.

• Nakkushaigused, hispaania gripp
  
• Vastaste rindele tuli usa üksusi juurde, üldpealetung
  
• Tankide tootmine ei läind käima, halvem tehnika
  
• Liitlaste välja astumine sõjast
  
• Sõjatüdimus
  
• Revolutsioon Saksamaal, sisepoliitilised pinged
  

Mis on weimari vabariik?

• Saksa aladel väljakuulutatud revolutsioonilisel teel, mille käigus sunniti Wilhelm II troonist loobuma, kuulutati välja Weimari linnas.
  

Milliseid I maailmasõja tulemusi võiks pidada positiivseteks, milliseid negatiivseks?
POS

• Tekkisid uued rahvusriigid
  
• Jõudude vahetumine , USA tippu
  
• Moodustati Rahvaste Liit
  
• Naiste olukorra parenemine, panus ühiskonda kasvad
  
• Tehnika areng
  

NEG

• Rohked inimeste kaotused
  
• Majanduskriis
  
• Näljahädad
  
• Ei arvestatud väikerahvastega
  
• Haigused
  
• Versailles’I lepingu tingimused ebaausad- uus sõda
  

Millised riigid purunesid? Millised tekkisid?
Lagunesid austria-ungari, venemaa, türgi ja saksamaa
Tekkisid:
Poola, ungari, leedu, läti, eesti, soome, jugoslaavia, tšehhoslovakkia
KONTROLLTÖÖ
Õ teemad lk 12-71 (Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping)
Juhised kordamiseks:
Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant- Kolmikliit (hiljem Keskriigid)/
Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil)
Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda)
Sõja algus ja lõpp ( kuup . + aasta)
Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid?
Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest?
Kuidas muutusid Esimese sõja ajal?:

• riigi roll majanduses-
  
• inimeste väärtushinnangud-
  
• naiste roll-
  

Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid (too näiteid)?
Veebruarirevolutsioon Venemaal (põhjused ja tulemused)
Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused)
Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused)
Kodusõda Venemaal (põhjused, valgete kaotuse põhjused)
Selgita mõisted: Bresti rahu, reparatsioonid , kaevikusõda, positsioonisõda, enamlased, Versailles´i
rahulepingud , Rahvasteliit
Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda?
Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul!
Antant ↔ Keskriigid
Kas 1917. aasta lõpuks oli Esimeses maailmasõjas ilmnenud selge ülekaal Antandi või Keskriikide poolel?
Põhjenda oma arvamust!
Mis oli ja milles seisnes Schlieffeni plaan?
Mis oli ja milles seisnes Wilsoni 14 punkti?

• Pariisi rahukonverents, osapooled, kokkulepped
  

Kuidas olid I maailmasõja sündmustega seotud: Franz Ferdinand , Gavrilo Principi,
Wilhelm II, Nikolai II, Wilson, Petain, Fosh, Mustafa Kemal (miks tähtis Türgi ajaloos? õ lk 64).

PEALE I MS

Majandus

Esimese maailmasõja mõju:

Sõjajärgsed majanduse ümberkorraldaminse raskused

Võitjate riikide eelisolukord võrreldes kaotajatega
1923 a kriis:

• Saksamaa kriisi põhjused ja tagajärjed
  
• Hüperinflatsioon
  
• Reparatsioonide küsimus
  
• Äärmuslaste aktiviseerumine ja riigipöördekatsed
  
• Maailmarevolutsiooni oht, komitern
  

Majanduse stabiliseerumine aastatel 1924-1928

• Dawesi plaan-vähendatakse sakslaste reparatsiooni maksekoormust, pandi paika tasumise tähtaegu, otsustati anda Saksamaale laenu
  
• USA edu
  
• Majanduslik liberalism
  

Suur majanduskriis 19129-1933

• Kriisi põhjused:
  

• Ületootmine, vale majandamine
  

• Kriisi tunnused:
  

• Tootmise vähenemine
  
• Ettevõtete laostumine
  
• Suurenev tööpuudus
  
• Ostujõu vähenemine
  

• Kriisi mõju maailmale
  

• Suurenes riigi sekkumine majandusse
  
• Diktatuuride teke
  
• Uute poliitiliste jõudude populaarsus
  

Rahvusvahelised suhted

• Venemaa ja Saksamaa lähenemine; 1922. A Rapalli kokkulepe( sõjatööstuse arendamine, kasutades Venemaa tehaseid)
  
• 1922. Genova konverents- sõjajärgse Euroopa taastamine; võlgade küsimus
  
• Vaen Saksamaa suhtes
  
• Locarno konverents 1925. A; Reini tagatispakt (kindlustas Saksamaale läänepiiri)
  
• Briand ’l-Kelloggi pakt 1928.a (loobumine sõjast, konfliktide rahumeelne lahendamine
  
• Uute riikide tunnustamine
  

Demokraatia laienemine ja kriis

• 1920.aastad:
  

• uued demokraatlikud riigid
  
• valimisõiguste laienemine(naised)
  
• uued parteid
  

• 1930.aastad:
  

• mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus
  
• diktatuurid
  
• seotud maj. kriisiga
  

Milles seisnes demokraatia nõrkus? Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga.
Levinud ideoloogiad:

• demokraatlikud:
  

• liberalism
  
• konservatism
  
• sotsialism
  
• sotsiaaldemokraatia
  

• Mittedemokraatlikud
  

• Kommunism
  
• Fašism
  
• Natsionaalsotsialism
  

Miks olid sotsiaaldemokraadid edukad? Kaitsesid tööliskonna huve, töölistele valimisõiguse andmine, Roosvelti nn uue kursi poliitika, lubasid aidata abivajajaid(kõrgemad maksud , riigi sekkumine majandusellu), kõik on sotsiaalselt võrdsed, seaduslikud ümberkorraldused rahulikul teel
Ameerika Ühendriigid:

• Kuidas on seotud keeluseaduse vastuvõtmine maffiarühmituste tegevusega ja karistamatus kuritegude eest? Kasvas kuritegevus ja ebaseaduslik tegevus, alkohol , ostsid võimu esindajaid ära
  
• Mis sai Al Caponest?Mõisteti vangi maksuameti poolt, ajukahjustus, kaotas positisiooni kuritegelikus maailmas.
  

Suur majanduskriis ja Roosevelti “uus kurss ”

• Miks 1932.a valimistel võitsid demokraadid? (võrdle vabaturumajandust ja keinesianistlikkju maj.mudelit)
  
• Kas ja kui palju peab riik sekkuma majandusse?
  
• Kas Roosevelti võib pidada edukaks presidendiks? Põhjenda näidetega.