Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... ...................... IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915- 1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!)
Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. Edukalt lõppes inglaste 1917.aasta novembrisdetsembris ettevõetud tankirünnak Cambrais linna lähistel. Idarinne(19141917) 1914.aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk vallutada Ida Preisimaa. Vene väed saavutasidki alguses edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida Preisimaal tegutsenud Vene armeest. Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsusats Saksa väejuhtus anda 1915.aastal pealelöögi just idarindel. 1914.aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk vallutada Ida Preisimaa. Vene väed saavutasidki alguses edu, kuid augusti lõpul toimunud. ... Tannenbergi lahingus purustati üks kahest IdaPreisimaal tegutsenud Vene armeest. Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsusats Saksa väejuhtus anda 1915.aastal pealelöögi just idarindel. 1917
Sõttaastunud positsioonisõda septembris Marne`i /marn/ Jaapan vallutas Saksamaa lahinguga. Venemaa alustas asumaid Vaiksel ookeanil. Sakslaste pealetung peatati, pealetungi, et kergendada Kujunes rinne välksõja plaan purunes, prantslaste olukorda. Kui Balkani ps-l: kujunes positsioonisõda. Saksamaa läänerinde Austria-Ungari Serbia. kaotuse järel väed siia koondas, sattus Venemaa Allveesõjas olid vastamisi raskustesse. Detsembris Inglismaa ja Saksamaa. kujunes ka siin
Sõttaastunud kujunes välja septembris Marne`i /marn/ Jaapan vallutas Saksamaa positsioonisõda lahinguga. Venemaa alustas asumaid Vaiksel ookeanil. (=rinne püsis paigal, Sakslaste pealetung peatati, pealetungi, et kergendada Kujunes rinne sõjategevust oli vähe, välksõja plaan purunes, prantslaste olukorda. Kui Balkani ps-l: kujunes positsioonisõda. Saksamaa läänerinde Austria-Ungari Serbia. kumbki pool oli kaotuse järel väed siia äraootaval seisukohal) koondas, sattus Venemaa Allveesõjas olid vastamisi raskustesse. Detsembris Inglismaa ja Saksamaa. kujunes ka siin
MÕISTED: Monopol - püsiv turuseisund, kus teatud toodet või teenust pakub ainult üks müüja Imperalism - suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Antant - Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia Kolmikliit/Keskriigid -Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Teadusrevolutsioon - etapp 16.,17 sajandil, mil arenesid teadus ja teadmised Kapitali eksport - vähem arenenud maadest viidi loodusressursse jms. arenenud tööstusriikidesse (odavam jms) Positsioonisõda - mõlemad osapooled asuvad tugevalt kindlustatud positsioonidel (kaevikusõda jne) "Kadunud sugupõlv" mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta. Tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud, ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias, psüühiliselt haiged. Piiramatu allveesõda - kaubalaevade ette hoiatamata uputamine allveelaevade poolt Patsifism - sõjavastane, vägivalda eitav liikumine
mõjusfäärideks. 2) Euroopa tsivilisatsiooni, mille mõte oli isikuvabadus, demokraatia ja eraomand, esitleti kui ainuvõimaliku tsivilisatsioonivormi. 2. Millest võis olla tingitud üldine vaimustus sõja puhkemisest ? 20 sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Arvati, et sõda kestab ainult lühikest aega ja eikujune eriti laastavaks. 3. Millest oli tingitud pikaleveninud positsioonisõda ( kaevikusõda ) ? Alates septembrist 1914 algas positsioonisõda – kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud; sõdivad pooled rajasid kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati; kindlustused moodustasid sügavuti 2 - 3 kaitseliini, igas tavaliselt 3 kaevikuterida. Väga vähe liiguti edasi, pigem oldi koguaeg paigal. 4. Kuidas kannatas sõjas tsiviilelanikkond ? Too näiteid. Sõjategevuse käigus langes 10 miljonit meest, ning haavatuid oli poole rohkem nendest
väed said lüüa ja paisati tagasi) 2. Sakslased on 35 km 1914. aasta Olukord september kaugusel Pariisist lõpp Idarindel 1914 stabiliseerub 5.-6. Sept. Marne’i lahing. Kolmikliidu poolel 1914 Sellega algab astus sõtta Türgi. positsioonisõda (rinne-720 km pikk) LÄÄNERINDEL MUUTUSETA 1915. algus Kujuneb välja Mai algus algas Saksa 1915.a. positsioonisõda- 1915. armee Gorlice veebruaris kaevikusõda. operatsioon alustas Saksamaa
· 05.08.1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Venemaale · 23.08.1914 Jaapan kuulutas sõja Saksamaale ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad · 26.-30.09.1914 Tannembergi lahing, sakslased sundisid venelased lahkuma Ida- Preisimaalt; samal ajal sundisid venelased Austria-Ungarit taanduma Galiitsias · Septembriks saavutas Saksamaa edu läänerindel, läheneti Pariisile. · 03.09.1914 Vene väed vallutasid Lvovi, pärast lahinguid Visla keskjoonel tekkis idarindel positsioonisõda · 05.-06.09.1914 Marne'i lahing, Prantsuse ja Briti väed andsid löögi sakslastele, läänerindel tekkis positsioonisõda · 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse 1915: · Antandi riikide väed püüdsid läbi muda läänerinnet · Sakslased proovisid edu saavutada idarindel, läänerindel piirduti kaitsega · 22.03.1915 vallutasid venelased Karpaatides Przemysli · 02.05.1915 toimus Gorlice lahing, sellele järgenud pealetungiga sundis Saksa-Austria
Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin (Veebruarirevolutsioon, enamlik positsioonisõda oktoobripööre) ja nende mõju Somme´i lahing Esimese maailmasõja käigule Verduni alhing Novembrirevolutsioon Saksamaal Ypres´i lahing ja keisririigi kukutamine (Weimari vabariik) piiramatu allveesõda
6. Mis lahing toimus 5. September 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus? 5. september 1914 toimus Marne'i lahing. Tähtsus: Prantsuse aremee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsiooni sõda. 7. Mis olid sinu arvates kaks olulisemat sõjasündmust 1915. aastal? Põhjenda oma valikut. · 22. aprill 1915 Ypres'i lahing positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. · Jüüti merelahing - I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 8
21-25 august- piirilahingu Türgi sõttaastumine Austria- Ungari poolel Marne'i lahing Austria-Ungari pealetund Serbiasse Saksamaa+Austria-U. pealetund Varssavline Vene vasturünnak 1915 Positsioonisõda Inglaste püüd hõivata Musta Itaalia kuulutas sõja mere ja Vahemere alad Austria-Ungarile Saksamaa alustas allveesõda Saksa rünnak, Gorlice Türgi sõttaastumine Ypresi lahingus kasutasid sakslased operatsioon kolmikliidu poolel mürkgaasi
Austria kuulutab sõja Serbiale- 1914. seejärel kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja. Sõjaks olid valmisutnud kõik suurriigid, peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Koostati sõjaplaanid. 1918- Antandi rünnak, sisepoliitiline kriis, kasvas revolutsiooniks, väljusid sõjas Saksamaa liitlased, varises kokku. Läänerinne- lahing 1914- positsioonisõda, Saksamaa sissetung Luksemburgi ja Belgiasse. Piirilahing. 1915- sakslased kasutasid gaasi. 1916- Verduni lahing veebruaris kestis 10 kuud. Sommei lahing, Prantsuse- Inglise väed, lennuvägi ja tank. 1917- tankrünnak Cambrais. Idarinne- operatsioon 1914- Austria väed Kampaatias, eesmärgiks vallutada Ida- Preismaa. 1915- Saksamaa eesmärgiks purustada Venemaa. Venemma purustati. 1917- kukutati tsaarivalitsus Venemaal, Veebruari lahingus. Saksamaa vallutas Riia. Okupeerisid Saaremaa.
7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus kasutati esmakordselt gaasi. Piirilahing augustilõpp 1914a, kus prantsuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema. Sakslased jätkasid võimsalt ja jõudsid Pariisi lähistele. 9. Iseloomusta läänerinde tähtsamaid sündmusi 1916. ja 1917.a? - 1916
See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime järgi). See lahing otsustas ette sõja saatuse. Saksa sõjaplaan nurjus. 13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet.
augustil Prantsusmaale sõja, ja · 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale · Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale. Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria- Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei
1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J. J. C. Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid sakslased Ypres`i lähedal esimest korda sõjategevuses mürkgaasi. Kloori balloonid paigutati 6 km ulatuses rindele. Tuul kandis Inglasteni, kes ei osanud arvata, et on tegemist surmatoovate pilvedega. Gaasirünnaku ohvriks langes üle 15 000 sõduri, kellest kolmandik suri. Sama aasta septembris kasutasid gaasi ka 3 Inglased. Gaasi ja teiste mürkainete mõju tõkestamiseks võeti kasutusele gaasimaskid. 1916
koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid, 2. alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal. 3. hukkunuid oli umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit, mitu miljonit inimest surid nälga ja haigustesse. 4. sõjakulud on umbes 360 miljardit USA dollarit, Euroopa riigid
Ameerika astus sellega sõtta Saksamaa saati sõjalaevad ka Inglismaa kaubandusteedele, kuid need purustati 1916.a sügisel suutsid Saksa laevad sisiki haardest läbi murda ning oma baasi naaseda Kokkuvõte 28.juunil 1914 Sarajevo atendaat, Franz Ferdinandi mõrv, tapja Gavrilo Principi 28.juulil 1914 I ms algus 21.-25.aug 1914 piirilahingud( eelnes Belgiast läbitulek) Sept 1914 Marne´i lahingua algus( taksod Pariisist) välksõda plaani lõpp, algab positsioonisõda Idarindel, 17.08.1914 Venemaa tungib Ida Preisimaale, Tannebergi lahingus lüüakse vene väed puruks Venelased edukad Galiitsias Austria-Ungari vastu 1915.a ohvrite rohke positsiooniõda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel läänerindel Aprill Ypres´i juure mürkgaas, sakslased kasutasid, keemiarelvade ajastu algus Mais Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile Bulgaaria läheb keskriikide poolele Serbia vastu, seega purustati
Verduni lahing. Tallinn 2008. Verduni lahing. POSITSIOONISÕDA. Läänerinde mõlemad vaenupooled olid kaitseseisundis ning peeti positsioonisõda. Suurem osa laskemoonatagavaradest oli ära kulutatud, sest ette oli valmistatud 3 - 4 kuud kestvaks sõjaks. Nüüd tuli riikide majandused ümber kohandada pikaajaliseks sõjaks. Kasutades betooni, soomuskupleid ja okastraati, võidi ehitada välikindlustusi. Oli vaja ka uusi strateegilisi plaane. Kogu tootmine tuli riigis ümber korraldada relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse tootmisele. Meeste mobiliseerimine tekitas tööjõu puuduse vabrikutes ja põllumajanduses. Tööle asusid naised ja noorukid. Suured piirkonnad sattusid sõja tallermaaks, kus hävines praktiliselt kõik. Põletati külad ja hävitati isegi põllud. LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et v...
1 4. Läänerinne: • Algas 2. augustil (1914) Saksa sissetungiga Belgiasse. • Loodetud kiiret võitu ei tulnud, Belgia osutas vastupanu. • Piirilahing 21.-24. august Prantsusmaal. Sunniti koos Inglismaaga taganema. • Prantsusmaa loovutas majanduslikult olulised alad Saksamaale. • Sakslased lootsid sõja lõppu, muutes sõjaplaani. Osutus valeks sammuks. • Marne’i lahing 2. septembril Pariisis. Abistas Inglismaa & Saksa pealetung peatati. • Ohvriterohke Positsioonisõda (720 km pikk). Kaitserelvad olid ründerelvadest paremad. • Ypres’i lahingus (aprill 1915) võeti esimest korda kasutusele mürkgaas (puudus gaasimask). Hiljem kasutasid Inglased, seekord gaasimaskiga. • Sakslased tõid väed idarindelt läände, kuna saavutati suuri võite. • Verduni lahing Prantsusmaal veebruaris kestis 10 kuud. Ohvreid miljoneid. • Samal perioodil toimus ka Somme’i lahing. Kasutusel olid esimest korda tankid & lennukid (võitis Saksamaa). 5
Oma blokk = seotud kolooniatega. Entente 1907: SB, Venemaa, Prantsuse vabariik Kolmikliit 1882 e. keisririikide blokk: Saksa K, A-U K, Itaalia K. 3. Millised tagajärjed olid Saksamaa jaoks Schliffeni plaani läbikukkumisel? Jõuti Pariisi lähedale. Kuid sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma plaani läbikukkumisel, siiski suutsid and uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ulataval kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Paljud sõdurid hukkusid ning kaotati väga palju aega, kuid eesmärki ei saavutatud. 4. a) Mis on positsioonisõda? Sõda, mis toimus kaevikus, kus rinne püsis pikka aega paigal, sest sõjategevus oli dünaamiline - oodati vastast. b) Kas eesmärk saavutati? Ei saavutatud - lõppkokkuvõttes võitsid prantslased. Sakslaste kompaniiülemad ning pataljonikomandör olid surnud, laskemoona ja toidu defitsiit. Samuti oli järel vaid 1/5ndik meestest. Sakslased ei suutnud prantslasi võita
uute koloniaalvalduste hõivamine · Saksamaa välksõja plaan oli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see kohe purustada, seejärel suunata kõik jõud Venemaa vastu. · Prantsusmaa lootis tugevatele kindlustustele Prantsuse-Saksa piiril · Venemaa põhieesmärk oli saksa väed purustada, et kergendada Prantsusmaa olukorda. · Inglismaa lootis teiste riikide abile, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Positsioonisõda läänerindel: · Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel · Marne'i lahing 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan. · Ypres'i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased · Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe,
Muudatused Esimeses maailmasõjas 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda muutis inimkonna tulevikku õpiti tööstuslikult tapma. Kogu tööstus oli allutatud sõjatehnika tootmisele ja väljatöötamisele. Oma ulatustelt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas see kõik senised sõjad. Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond suutis pikaajaliselt kaevikutes varjuvaid sõdureid toita ja neid laskemoonaga varustada. Aja jooksul kaevikuid muudkui täiustati, selleks kasutati betooni ja okastraati ning nende põhiplaanid hakkasid juba labürinti meenutama. Positsioonisõda pani sõja venima, rindejoon liikus väga vähe. Näiteks kestis
mis omakorda tähendas ülekaalu Antanti vägedele VERDUNI ja SOMME´I LAHINGUD 1916.a VERDUN "hakklihamasin" - umbes 900 000 meest suri või sai haavata, lahing kestis 10 kuud kuid rinne liikus edasi vaid 2 km SOMME´i - hukkus või sai haavata 1,3 miljonit meest, kestis 5 kuud, rinne liikus edasi umbes 30 km SOMME´i lahingus kasutasid inglased esimest korda TANKE INGLASTE TANK esimene ajaloos Sakslaste tank SÕJA LÕPP I 1917.a jätkus Läänerindel positsioonisõda. Venemaal toimusid revolutsioonid ja 1918.a Bresti rahuga väljus Venemaa sõjast Nüüd sai Saksamaa teostada 1918.a I poolel 4 suur- pealetungi läänes, kuid loodetud edu need sakslastele ei toonud Juulis-augustis algasid Antant´i vägede vastupealetungid SÕJA LÕPP II 3.novembril puhkes Kiel´i linnas madruste ülestõus mis peagi kasvas üleriigiliseks väljaastumiseks valitsuse vastu Keiser Wilhelm II põgenes Hollandisse
Ajaloo kontroltöö konspekt Üldiselt Esimeseses maailmasõjas oli kaks suuremat sõdivat osapoolt- Kolmikliit (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antant (Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, USA). Blokid olid peamiselt loodud sõja ärahoidmiseks. Austria-Ungari tihe koostöö patrner- Türgi (Venemaa ja Itaalia kasvav surve). Sõja põhjused: Saksamaa ei pidanud kinni Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, kus seisis, et Saksamaa ei tohi rünnata Prantsusmaad ning Venemaa Austria-Ungarit. Alahinnati ohtu (ei usutud, et sõda juhtub) Sõda romantiseeriti Rahvusvahelied kriisi reguleerivad institutsioonid puudusid Diplomaatia väiksem osakaal sõjalise mõtlemise kõrval Lisaks õhutasid sõda sõjatehnika areng ning võidurelvastumine Sõja ajend Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos 28.06.1914 Serbia toetamine Venemaa poolt, mis ajas sakslased vihale ning õhutasi...
juuli kuulutab Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi) 30. juulil Venemaa alustab mobilisatsiooni 1. augustil kuulutab Saksamaa Venemaale sõja c) Saksamaa nõuab Prantsusmaa erapooletust, kuid Prantsusmaa keeldub ning 3. augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaal sõja d) 2. augustil esitab Saksamaa Belgiale ultimaatumi (Belgia palub abi Inglismaalt; 4. augustil kuulutab Inglismaa sõja Saksamaale) 4. Manöövri-ja positsioonisõda Manöövrisõda rinne ei ole paigal ega istuta kaevikutes, vaid tungitakse pidevalt edasi. Rinne ei ole kohapeal, vaid liigub pidevalt. Positsioonisõda rinne seisis paigal; oli küll palju hukkunuid ja kaotused olid suured, kuid edu kummaltki poolt ei tulnud ja edasiliikumist polnud; istuti kaevikutes ja tapeti. 5. Rinnete iseloomustused 1914-1918 1914 Kõikidel sõttaastunud riikidel olid juba olemas varemvälja töötatud sõjaplaanid
Ungari väed raskeid kaotusi Jeruusalemma · Marene'i lahing: prantsuse · Ebaõnnesutus Austia- valitsus lahkus Ungari pealetung Serbiale pealinnast.sakslased olid · Saksalsed viisid kurnatud läänerindele rohkem mehi, · Schlieffeni plaan oli läbi pealetung Varssavile kukkunud · Saksalsed liikusid kiirelt · Positsioonisõda edasi kuid vene · 1916 inglased kasutavad vasturünnak lõi nad tagasi. tanke · 1914-1917 manöövrisõda · 1915 gaas Positsioonisõda: · Mõlemad pooled olid välja ehitanud tugevad kaitseliinid · Kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad · Kindlustatud kaevikutest oli raske läbi murda · Oli vaja suurt armeed · 1915 kasutasid sakslased mürkgaasi
a.? - USA 6. Nimeta I maailmasõja põhjused- 1.kolooniate ümberjagamine, 2. vastuolud maailma suurvõimude vahel, 3. ohu alahindamine, 4. puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise 7. mis oli sõja ajendiks?- sõja ajendiks oli austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt 8. Millal toimus I maailmasõda?- 28. juuli 1914 – algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 9. Selgita mõisteid: kaeviku ehk positsioonisõda - sõda toimus ühel rindejoonel, ohvriterohke. Kaitserelvad ka – vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinist raske läbi murda. Piiramatu allveesõda- 1915 a Saksamaa alustas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt 10. Ypres` lahing- 22. aprill 1915 Ypres’i lahing – positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda
Eluolu 1. maailmasõja ajal Muudatused argipäevas Elatustase langes järsult Tekkis toidupuudus Levisid epideemiad Kadus traditsiooniline peremudel Muudeti või kaotati vanu moraalinorme Muutused sõjapidamises Ratsavägi muutus kasutuks Enamasti kasutati positsioonisõda Armee suurenes Lahingutes hakati rohkem varjuma Sõjatehnika areng Kiirelt arenes lennundus, millest arenes välja komertslennundus Merevägi, võeti kasutusele allveelaevad Kiirelt arenes ka soomusrelvastus Zeppelin ja lennukid Tankid Loodi, et murda läbi kaitseliinist ja okastraadist Tanke hakati täiendama, mis andis eelise sakslaste ees. Naiste elu sõja ajal Naiste osakaal tõusis Asuti tööle tehastesse ja kaevandustesse
Riik sekkus majandusellu, hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud tellimused olid kasulikud suurettevõtetele, kuid laostasid väiketootjaid. Sõjavastane liikumine Sõtta mines püüti unustada poliitilisi erimeelsusi. Algne vaimustus asendus päris kiirelt sõjatüdimusega. Sõjavastased meeleolud halvenesid ka tagalas. See tõi kaasa streigid ja demostratsioonid ning vaenupoolte vennastumise rindel. Uuendused sõjapidamises Kaeviku- ehk positsioonisõda. Eeldusteks oli suurde armeede olemasolu, head kaitset võimaldav sõjatehnika, kaitserajatiste rajamine ja kuulipilduja. Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Algselt tehi õhurünnakuid tsepeliinidega. Tänu lennukitele muutus sõda kolmamõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandusid õhurünnakud. Tänu sõjale rakendati tehnilisi leiutisi kiiremini ellu kui muidu. Autode tootmine suurenes ligi 5 korda
Enamlased- Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. Versailles´i rahuleping- 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi sõlmitud leping Peeglisaalis. Rahvasteliit- aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. Loodi I MS tulemusena. Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati. Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant ↔ Keskriigid Itaalia Bulgaaria
Senised majandussidemed ja tootmiskorraldused aeti segi Tarbekaupade tootmine vähenes Hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu Kehtestati üldine töökohustus Võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida Kasvasid suurettevõtete kasumid Majanduselu hakati tugevalt reglementeerima ja kontrollima Riik sekkus majanduselu juhtimisse Riik toetas ettevõtteid kes tegid sõjatoodangut, see laostas väiketootjaid Uuendused sõjapidamises: Kaeviku ehk positsioonisõda Kuulipilduja kasutuselevõtmine Kaitserajatise ehitamine Lennukid Tankid Õhukaitsesuurtükivägi Allveelaevad Muutused jõudude vahekorras: Tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus maailmas Uue jõuna tuli rahvusvahelise areenile Nõukogude Venemaa. Kahe impeeriumi lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimaluse iseseisvumiseks. Austria- Ungari rusudest kasvasid välja Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Vene
5. Austria-Ungari suunas suuremad sõjajõud Venemaa vastu ja väiksead Serbia vastu Antant: · Inglismaa · Venemaa · Serbia · Jaapan · Itaalia · USA Kolmikliit ehk Keskriigid: · Saksamaa · Austria-Ungari · Türgi · Bulgaaria Marne'i lahing: · Saksamaa loobus Schlieffeni plaanist · Prantsuse ja Inglise väed panid sakslaste pealetungi Pariisile seisma · Algas positsioonisõda (ainult läänerindel) Positsioonisõda: · 1915.a aprillis esimene gaasilahing (Saksa vägede poolt) Ypres'is Verduni lahing: · 10 kuune Pariisi lähistel, kus hukkus ligi miljon meest · Saksamaal ei õnnestunud Prantslasi lüüa, sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi · 01.07.1916 alanud Somme'i lahingus, mis kestis 5 kuud kasutasid inglased esimest korda tanke · Edu ei saavutanud ei Prantsuse-Inglise ega Saksa väed Sõda merel: · 1915
poole, Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, üritas oma eesmärgid saavutada koostöös teiste Antanti riikidega 5) Nimeta Versaille lepingu 3 punkti 1)Saksamaa kaotab kolooniad 2)Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 3) Sõjahüvitiste ehk reparatsioonide maksmine 6) Mis on positsioonisõda ja kelle vahel see toimus? alates septembrist 1914 algas positsioonisõda ehk kaevikusõda - sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati. Kindlustused sügavuti - 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. 7) Nimeta I MS võitjad ja kaotajad Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia jt. Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari,
Franz Fredinandi, saigi algus suurel sõjal, sest Austria-Ungari taga seisis Saksamaa, Serbiat toetasid, aga Venemaa ja tema liitlased. Kõigi sõtta astunud riikide tegelik eesmärk oli oma territooriumi laiendamine. Sõda käis korraga mitmel rindel. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Läänerindel algaski see Saksa vägede sissetungida Prantsusmaa territooriumile, oodatud kiiret läbimurret, aga ei toimunud ja algas positsioonisõda. Idarindel sõdisid Saksamaa, ja Austria-Ungari Venemaaga. Sõjategevus käis ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias ja Lähis-Idas ning sõdivate riikide kolooniates Aafrikas ja Okeaanias. Esimeses maailmasõjas võeti kasutusele ka relvad. Relvadeks olid näiteks: õhulaev, vintpüssid, lennuvägi. Venemaal toimus sõja käigus riigipööre. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal ning see lõppes seoses Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Sõjapidamises toimusid pidevalt uuendused
10.Taheti maid suurendada ja see ajas suhted pingeliseks. 11. Saksamaa tahtis vallutada Inglismaad ja nad mõlemad otsisid omale abistavaid riike 12. 1882 Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia loodi, et astuda vastu Saksamaale. 13. 1907 Saksamaa, Venemaa ja Austria- Ungari loodi, et astuda vastu kolmikliidule. 14.Austri-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1914. 15.1917 Venemaa riigipöördega. 16.Ferdinandi tappmine 17.Desameerimine: relvitustamine, positsioonisõda: kaevikusõda, Balkani püssirohukelder: Balkani ja oli selline nimi kuna see oli ärev pingekolle. 18.Somme: Võeti kasutusele esimest korda tangid ja lennukid. Ypres: Kasutati esimest korda gaasi Verduni. 19.Kuna Venemaal toimus riigipööre 20.1917, et Venemaad vallutada. 21.Kaevikusõda, kuulipildur, kaitserajatised, ja uued väeliigid 22.Tulid uued masinad ja tehnika sõja pidamises ja tagajärjed olid sõjakoledused üle elanud inimesed ja tohutul hulgal surnuid. 23
Euroopasse saatis ta sõdima kõigest 70 000 mehelise armee. Läänerindel algas sõjategevus Saksa vägede sissetungiga Belgiasse ja Luksemburgi, kuid kiiret läbimurret ei olnud. 1914.aastal toimus nn piirilahing Saksa ja Prantsuse, Inglise vägede vastu. Viimased olid sunnitud taganema ja Saksa väed jõudsid Pariisi lähistele. Prantsuse armee alustas Marne'i lahingus vastupealetungi ja Saksa väed paisati tagasi. Nii nurjati Schlieffeni välksõja plaan ja läänerindel algas positsioonisõda. 1915.aastal kasutasid sakslased Ypres'i lahingus inglaste vastu esimest korda gaasi. Gaasiballonid paigutati 6 km ulatuses rindele ja tuul kandis gaasi inglasteni. 15000 kolmandik suri ning samal aastal kasutasid inglased ka gaasi. 1916.aastal tahtsid saksa väed vältida sõja venimist ja alustasid rünnakut Verduni kindluse vastu, mida prantslased kindlasti kaitseksid. Sõda kestis 10 kuud ja sõjas langes mõlemalt poolt üle miljoni inimese. Prantslased suutsid pealinna kaitsta
Sellest sai ohtlik piirkond, sest läbi liitude olid sellega seotud paljud Euroopa riigid ning konfliktide korral oleks puhkenud sõda. Positsioonisõda- Välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja- vahendid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid. Marne´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verdun- 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi ja neil ei õnnestunud prantslasi murda. Somme´i- 1916 Inglise-Prantsuse väed üritasid tugeva suurtükitule toel Saksa
Suuremad lahingud: Piirilahing(21.-25.08 1914): Sks ründab Pr vasakut tiiba, kus neid on ees ootamas briti väed. Pr-Ingl said lüüa ning taganesid. Rinne liikus mitusada km tagasi. Peale alade kaotati ka suur osa tööstusest. Marne'i lahing(5.-6.09 1914): Sks vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Pr valitsus evakueerus. Pr ja Br väed andsid Joffre juhtimisel löögi Sks vägedele, nurjates nende sõjaplaani. Läänerindel tekkis positsioonisõda. Tannenbergi lahing(26.-30.08 1914): Ven ei jõudnud pealetungi Ida-Preisimaale piisavalt ette valmistada ning Sks armee lõi nad tagasi. Ypres'i lahing(22.04.1915): Antant üritas läbi murda läänerindest, see ei õnnestunud. Esmakordselt kasutasid sks mürkgaasi(võeti ka kasutusele gaasimaskid), mürgituse sai 15 000 sõdurit. Gorlice lahing(02.05.1915): Sks tahtis idarindel Ven sõjast välja suruda. Ven andis küll tagasilöögi, kuid Sks-Austria vägi sundis nad Galiitsiast lahkuma.
päevamarssidest) ] 4. Üldine sõjakäik pearinnetel lääne- ja idarindel sh osapooled 1914- 1918. Läänerinne: *sõjategevus algas 02.08.1914 Saksa vallutas Luksemburgi *04.08.1914 Saksamaa pealetung Belgiasse *21.-25.08 1914 piirilahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *02.09.1914 Marne'i lahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *1915 positsioonisõda *1915- Ypres'i lahing, Saksamaa vs Inglismaa armeed, kasutati mürki, Inglismaa suutis rünnaku tagasi lüüa *1916 veebruar Verduni lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa. Sakslased kaotasid lahingu *01.07.1916 Somme'i lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa. 15.09.1916 võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad- tankid. Lahing lõppes mõlemale osapoolele edutult. *1917 nov-dets Cambrai lahing, Inglismaa vs Saksamaa
juulil sõja, 01.08 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03.aug Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale. Sõda algab suure vaimustusega rahva hulgas. Antandi riikides levib suur saksa- vastasus. Ka paljud eestlased astuvad armeesse. Isegi paljud patsifistliku taustaga parteid tervitavad sõja algust. Käik( läänerinne) -Läänerindel üritavad sakslased purustada Prantsuse vägesid, enne kui Venemaa mobiliseeruda jõuab. Rindejoon stabiliseerub siiski ning algab positsioonisõda ehk kaevikusõda. Selles sõjas tekkis esmakordselt vajadus pika positsioonisõja järgi, ehitati tuhandeid kilomeetreid kaevikuid, punkreid, okastraattõkkeid jne. 1916 Verduni lahing hukkub umbes 1 miljon meest. Somme´i lahing hukkub umbes 1,3 miljonit meest. Idarinne- Saksamaa peatab Venemaa rünnaku Ida- Preisimaale. A-U väed saavad aga Venemaa käest rängalt lüüa. 1915 suudavad Saksamaa väed läbimurda, kuid Venemaa peajõude ei suuda purustada. 1916 Venemaa
3. Selgita isikud, mõisted ( too näiteid): a) separaatrahu ………………………………………………………………………………………………………….. ……………………………………………………………………………………………………………………………. b) Franz Ferdinand ……………………………………………………………………………………………………….. c) positsioonisõda ………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………. 4. Esimese maailmasõja lõpetas ……………………………… vaherahu, mis sõlmiti …………………….. (kuup., aasta.) , mille põhiklausliks oli Saksa vägede viivitamatu …….……………….
.Rinded: *Idarinne (Venemaa) *Läänerinne (Saksamaa. Prantsusmaa, Inglismaa) *Balkani rinne. Lahingud: Läänerindel *Piirilahing 21-25 aug 1914 - Saksmaa Prantuse-Inglise paisati tagasi. Rinne liikus üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotaasid osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist. *Marne'i lahing sept 1914 Prantuse-Inglise Saksmaa edasiliikumine seisatati. Sakslased tõmbusid tagasi, Schlieffeni plaani läbikukkumine. Algas positsioonisõda kaevikuteliinil. *Verduni lahing 1916 (veb-10 kuud) Saksa Prantsuse Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisi. Saksa lüüasaamine. * Somme'i lahing 1916 juuli-nov Saksa Prantuse- Inglise löödi suurte kaotustega tagasi. Tanki kasutuselevõtt. Kummalegi poolele ei toonud edu. *Jüüti lahing 31.05-1.06.1916 Saksa Inglise. Taani lähistel Põhjameres. Sakslased kuulutasid oma võiduks, kuid inglased
· Inglismaa toetas rahaliselt Venemaad ja Prantsusmaad, Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 00-meheline armee läänerinne · Saksa vägede sissetund Luksemburgi ja Belgiasse (osutas visa vastupanu) · 1914 august piirilahing, prantsuse armeed ja üks inglise armee oli sunnitud taganema, sakslased jõudsid Pariisi lähistele, septembris Marne'i lahingus vastupealetung PRANTSLASTE, nurjati Schlieffeni välksõja plaan · Läänerindel algas positsioonisõda · 1915 aprill Ypres'i lähedal kasutasid sakslased esimest korda gaasi, 15 000 sõdurit suri · 1916 Saksa väejuhatus plaanis vaenlase kiiret hävitamist, kohaks valiti Verduni kindlus, 10 kuune lahing algas veebruaris, PRANTSLASED VÕITSID · juuli-november Prantsuse-Inglise vägede pealetung Somme'i lahing, kasutati lennuväge ja tanke, Saksa rinnet läbi murda ei suudetud · 1917 nov-dets inglaste edutu tankirünnak Cambrais linna lähistel
Elu, pere, abielu 15. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas I maailmasõja järel? Kas pidada seda positiivseks või negatiivseks muutuseks? Asusid tööle sinna, kus varem töötasid mehed. Saavutati võrdsed õigused. Positiivne, sest see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. 16. Miks Saksamaa sai I maailmasõjas lüüa? Tal oli vähe liitlasi. 17. Miks I maailmasõda kestis nii kaua? Ei leitud ühiseid kokkuleppeid. Positsioonisõda. 18. Miks lagunesid sõjaga Türgi ja Austria- Ungari impeerium , mitte aga Prantsusmaa ja Suurbritannia impeerium? Prantsusmaa ja Suurbritannia olid sõjas võitjad, tugevad. Austria-Ungari ja Türgi kolooniad lagunesid. 19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? Kasutusele võeti uudne tehnika. 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? Riigid polnud nõus selliste tingimustega. Võrdne maailm. 21
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu *maailma majanduslik jaotami...
miljonit inimest ja haavati sai 20 miljonit inimest ● Oli 2 liitu: Kolmikliit ja Antanti riigid ● Sõda puudutas kõiki ehk rünnata said ka tsiviilinimesed ● Kõige rohkem inimesi kaasas sõtta Saksamaa ● Kuna mehed olid sõjas siis kasvas naiste osatähtsus ühiskonnas ehk naised läksid tehastesse ja kaevandustesse tööle Sõjaliste vahendite areng ● Kasutati esimest korda mürkgaasi ● Tangi kasutusele võtmine ● Positsioonisõda ● Kiire mobilisatsioon tänu raudteedele ● Zeppelinide ja lennunduse areng 1. maailmasõja lõpp ● Suurte inimkaotuste tõttu, tekkis mõiste „kadunud põlvkond” ● Naised töötasid meeste kõrval tehastes ja kaevandustes ● Tekkisid rahvuslikud liikumised, mis sõja lõpus tekitasid Euroopa pilti ● Palju väikeriike: Balti riigid, Soome, Austria, Ungari. Kasutatud materjalid Lähiajalugu 1 Pildid: Zeppelin- http://welweb
2. Milline sündmus said I maailmasõja ajendiks? Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06.1914. 3. Iseloomusta suurriikide sõjaplaane? Saksamaa- Prantsusmaa kiire purustamine, sõjakäik Venemaa vastu. Prantsusmaa- tugev kindlustuste vöönd piiril Saksamaa vastu, Elsass-Lotringi kaudu saksamaa ründamine. Venemaa- kaks võimalikku rünnaku suunda (Ida-Preisimaa või Austria-Ungari). 4. Mida tähendab positsioonisõda? Sõda kindlatel positsioonidel, kus kaevatakse kaevikud mitmetel liinidel ja lisaks pannakse kaitseks ka tõkked. 5. Kuidas mõjutas sõjategevust tankide ja mürkgaaside kasutusele võtt? Tankid hirmutasid vaenlasi, suudeti murda rindest läbi, kuid olid halva manööverdamis võimega ja kokkuvõttes polnud väga efektiivsed. Gaas tappis alguses palju inimesi, tekkis paanika, inimestel polnud kaitset , aga hiljem leiutati gaasimaskid. 6. Lahingud ja nende iseloomustus
Esimese maailmasõja tähtsaimad lahingud (aeg, osapooled, tulemus) Tannenbergi lahing 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne'i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemisk...
1.Maailmasõda Antant> kolmikliit(keskriigid) Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia(1915. lahkus) Bulgaaria Türgi Sõja eesmärk: Suurriigid tahtsid maailmas oma positsioone tugevdada. Selleks tuli territooriume laiendada ja uusi kolooniaid hõivata. Sõja plaanid: 1.Saksamaa-välksõjaplaan-kiiresti vallutada Prantsusmaa(1,5 kuud) ja siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. 2. Prantsusmaa-Tegid suure panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. 3. Venemaa- Oli plaan purustada Saksa väed. 4. Inglismaa- Otsustas toetada liitlasi rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja k...