Äritasandi strateegia: 1. Palju on turul potensiaalseid uusi sisenejaid? 2. Suur on ostja võim? Kellele me müüme ainult üks ostja on suur risk 3. Asendustooted 4. Rivaalitsemine (coca, pepsi) 3 võimalikku strateegiat Erinemine- eristumine (brand) Hinnajuhtimine (efektiivsus, omadused vs hind) Fokuseerimine (ostja rühm, geograafia) Otsustamine = Eristab juhti alluvast. Tähtis kiirus ja kvaliteet. Kuidas otsustatakse: Bürokraatlik Teame, kes otsustab, kuidas otsustatakse. Reeglid, hierarhia. Profesionaalne otsus tekib suhtluse käigus. Poliitiline Jõudude vahekord määrab otsuse. Kui omada poliitilist jõudu, siis tehakse otsus enda kasuks Otsuste tüübid Programmeeritud: otsus tehakse vastavalt olemasolevatele reeglitele Mitteprogrammeeritud: Erakordsed olud, põhiotsused Loeng 4 Organiseerimine ja kontroll
Bürokraatiat soosivad tegurid: rahal põhineva majanduse tekkimine, kapitalistliku majanduse areng, ühiskonna ratsionaliseerumine i)sotsiaalsete..institutsioonide..kasv ii)spetsialiseerumine iii)distsipliiniolulisus iv)ajatunnetus v)tehnilisteteadmisteolulisus vi)impersonaalsus vii)suurteorganisatsioonideteke Demokratiseerumine Rahvastiku..kiire..kasv..Euroopas Keerukate..haldusprobleemide..esilekerkimine Kaasaegsed kommunikatsioonivormid TULEMUS: bürokraatlik administreerimine oli vältimatu ning muutus üha olulisemaks ja üldisemaks nähtuseks Weber: bürokraatia on nii kapitalistliku kui ka sotsialistliku majandussüsteemi jaoks möödapääsmatu Weberi pärlid: · Legaalne domineerimine toimub läbi abstraktsete printsiipide-abstraktne õigusnorm; ülemus allub samale isikupäratule süsteemile; ametnik kui organisatsiooni liige, kes kuuletub ainult seadusele ja%ülemusele kui isikupäratule süsteemi osale
• Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau • „Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: „Kolm pala pirni vormis“, „Bürokraatlik sonatiin“ • Ballett “Paraad” (1917) • Karismaatiline isiksus Kuuiku “Pruutpaar Eiffeli tornis” • Libreto autor Cocteau • Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. • Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées’ teatris. • Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) • Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis • Oratoorium „Kuningas Taavet“ • Kirjutanud 2 ooperit:
· Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau · ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: ,,Kolm pala pirni vormis", ,,Bürokraatlik sonatiin" · Ballett "Paraad" (1917) · Karismaatiline isiksus Kuuiku "Pruutpaar Eiffeli tornis" · Libreto autor Cocteau · Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. · Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées' teatris. · Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) · Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis · Oratoorium ,,Kuningas Taavet" · Kirjutanud 2 ooperit: ,,Kotkapoeg",
! Taktika on aga konkreetsem. Operatiivne plaanimine lähimad eesmärgid, lühiajaline. SWOT strengths, weaknesses, opportunities, threats. Äritasandi strateegiat kujundavad nt potentsiaalsete uute sisenejate oht, informeeritud ostja võim, tarnija võim, asendustoodete tekkimine, rivaalitsemine. 3 võimalikku strateegiat: erinemine-eristumine, hinnajuhtimine, fokuseerimine. Otsustamine eristab juhti alluvast. Oluline on otsuste kiirus ja kvaliteet. Otsustamise mudelid: bürokraatlik, professionaalne-kollegiaalne, poliitiline. Otsuste tüübid: programmeeritud, mitteprogrammeeritud. Alternatiive saab välja töötada ajurünnakuga, Gordoni meetodiga (asja vaadatakse kõikide asjaosaliste silmade läbi), faasivahetuse meetodiga (ideid genereeritakse ja kritiseeritakse poolte vahetusega). LOENG 4: Organiseerimine. Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia mida teha? Organiseerimine kuidas teha?
! Taktika on aga konkreetsem. Operatiivne plaanimine lähimad eesmärgid, lühiajaline. SWOT strengths, weaknesses, opportunities, threats. Äritasandi strateegiat kujundavad nt potentsiaalsete uute sisenejate oht, informeeritud ostja võim, tarnija võim, asendustoodete tekkimine, rivaalitsemine. 3 võimalikku strateegiat: erinemine-eristumine, hinnajuhtimine, fokuseerimine. Otsustamine eristab juhti alluvast. Oluline on otsuste kiirus ja kvaliteet. Otsustamise mudelid: bürokraatlik, professionaalne-kollegiaalne, poliitiline. Otsuste tüübid: programmeeritud, mitteprogrammeeritud. Alternatiive saab välja töötada ajurünnakuga, Gordoni meetodiga (asja vaadatakse kõikide asjaosaliste silmade läbi), faasivahetuse meetodiga (ideid genereeritakse ja kritiseeritakse poolte vahetusega). LOENG 4: Organiseerimine. Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia mida teha? Organiseerimine kuidas teha?
Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi NSVL-Ida-Europa- rumenia,Bulgaria,pola,tsehhoslovakkia,jugoslavia,albaania,ungari,saksaDV,Aasia-Hiina
Siiski oli Kafka kirjanik selle sõna tõsises mõttes. Ta kirjutas kirjutamise pärast, sellepärast, et tegevus meeldis talle. Perekonna ja iseäranis isa teistsuguste väärtuste tõttu ei osanud Kafka ka enda loomingut hinnata, mistõttu sai see tuntuks ainult tänu sellele, et tema hea sõber oli optimistlikum kui Kafka ise. Erialast lähtuvalt oli Kafka kursis õiguse mõistmise ning kohtukaasustega üldiselt. Ametist tulenevalt aga teadis ta ka, mida kujutab endast bürokraatlik masinavärk. Pea laguneva Austria-Ungari keisririigi bürokraatlikes struktuurides oli palju kitsaskohti, nagu näiteks süsteemi aeglus, inimeste mõttetu jooksutamine ja vastutuse igasugune puudumine. Nende hälvete suurimaks kriitikuks saigi Franz Kafka. Romaanis ,,Protsess" avab kirjanik sümbolite abil bürokraatia tõelise olemuse. See on trööstitu ja kõike muud kui inimlik. Teose ,,Protsess" esimeses peatükis ilmneb, et kellelegi Josef K-le on esitatud valesüüdistus,
VÕIM ÜHISKONNAS Õpik, lk 44 - 49 KUS ESINEB VÕIM INIMSUHETES KOOLIS PEREKONNAS TÖÖL VÕIMU OLEMUS M. WEBER KUI ÜKSIKISIKU VÕI GR. SUUTLIKUST MÕJUTADA TEISTE TEGEVUST NING SAAVUTADA SEL VIISIL OMA HUVIDE ELLUVIIMINE. ERIPÄRAKS ON SEE, ET VÕIM ON JAOTUNUD ÜHISKONNAS EBAVÕRDSELT. DOMINEERIMINE ÜLEKAALUS OLEMINE VÕIMU RESSURSSID AINELISED (OMAND, KAPITAL) VAIMSED (TEADMISED, KOGEMUSED) VÕIMU TEOSTAMISE MEETOODID AUTORITEET SUND TRADITSIOONIDEGA SEOTUD ISIKUD KARISMAATILISED ISIKUD RIIGIVÕIMU ERIPÄRA REGULEERITUD VÕIMUSUHTED KUULUVAD ÜHISKONNA REGULEERIMISE JUURDE VÕIMU ARENEDES TEKKIS VAJADUS INIMESTE JA ASUTUSTE JÄRELE, KELLE ABIL VALITSEDA RIIGIVÕIMU AINUOMASED TUNNUSED KEHTESTADA SEADUSI KOGUDA MAKSE KASUTADA VÄGIVALDA OTSUSED ON KOHUSTUSLIKUD KORRALDADA IGAPÄEVAELU ESINDADA RIIKI RAHVUSVAHELISES SUHTLEMISES SELGE VÕIMUASUTUSTE HIERARHIA RIIGIVÕIMU KOMPONENDID SOTSIAALSED ASU...
Esimene keiser Pedro I 1824 võeti vastu esimene Brasiila põhiseadus 1889 toimus riigipööre, mil likvideeriti monarhia ja loodi Brasiila vabariik 20.saj keskpaik Pärast teist maailmasõda ei kuulunud Brasiila otseselt ei ida, ega lääneblokki (oli sõltumatu) Valitses sõjaline diktatuur 1964 João Goulart kukutati sõjaväelise eliidi poolt ja CIA abiga ning uueks presidendiks sai sõjaväe ülemjuhataja Castelo Branco Kujunes välja demokraatlik-bürokraatlik diktatuur Presidendid Castelo Branco (1964-67) Costa de Silva (1967-69) Emílio Garrastazu Médici (1969-74 Ernesto Geisel (1974-79) João Figueiredo (1979-85 20.saj lõpp Ida-Lääne vastasseisu taustal proovis Brasiila oma arenguteed leida Suhteliselt stabiilses keskkonnas majandus kasvas Viimane sõjaväeline president João Figueiredo (1979-85) viis vabatahtlikult riigi lõplikult tagasi demokraatia juurde
demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm. Autoritaarsed riigid tekivad sageli seal, kus pole kujunenud võistlevat demokraatiat, kus pole olnud õigusriiki ega tunta liberaalset ideoloogiat, kus puudub pikaajaline demokraatia kogemus. Praktikas esineb palju segavariante, kuid enamik mittedemokraatlikest riikidest on praegu või on olnud varem autoritaarsed (ligi 2/3 maailma riikidest). Need võib omakorda tinglikult liigitada järgmiselt: · Bürokraatlik-militaarne autoritaarne (peamiselt Lõuna-Ameerikas); · mobiliseeriv-autoritaarne (Francisco Franco, Benito Mussolini); · post-totalitaame (endine N. Liit ja Ida-Euroopa). Autoritaarseid riike võib liigitada veel järgmiselt: · militaarsed või mittemilitaarsed, · parem või vasakpoolsed. Ka militaarseid riike on eri tüüpi. Ühel juhul sekkub armee poliitikasse sihiga lõpetada
Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad: - Teadusliku juhtimise koolkond - Taylor - Administratiivne koolkond - Fayol - Bürokraatlik koolkond - Weber Neoklassikalised teooriad: - Inimsuhete koolkond - Mayo - Inimressursi koolkond Maslow ja McGregor Moodsad, kaasaegsed teooriad: - Kvantitatiivsed teooriad- tehniline, materiaalne, infol põhinev - Süsteemiteooriad - Olukorralised teooriad - Uued suunad Klassikaline-teaduslik koolkond: Põhines praktikal ja selle uurimisel. Eesmärgid: Sunnimeetoditelt teaduslikele meetoditele Efektiivusus ja tööviljakus
Mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus- Iga töötaja on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine- Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal. Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja valitsemene end rahvana ise. Modernsetes riikides kujuneb ka välja bürokraatia ja valitsemine, mis põhineb kindlatel reeglitel ega teeni mitte üksikisiku huve vaid laiema avalikkuse omi. Individualism- Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, esile tõuseb mina.
1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patrei uue peajoone, suure hüppe ja rahava kommuunide) kursi, mis laostas maa majandust ning teravdas Hiina sise- ja välispol. olukorda.1959 loobus Hiina RV kohalt ja keskendus riigi sisepoliitilise olu korra lahendamisele. Aastal 1966 alustas nn proletaarset kultuurirevolutsiooni. Revolutsiooni tulemuseks sai Mao isikuvõimu ja sõjalis bürokraatlik diktatuur. Ideoloogilised ümberkorraldused Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Selle mõju oli suurim nn proletaarse kulruurirevolutsinooi ajal Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult
Puudused: 1) Suured tööjõu kulutused 2) Võib produtseerida uut vaesust kuna on vähe toetust 3) Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Tööliste ja talurahva koostöö 2) Vasakparteide domineerimine 3) Keskklassi hiline kujunemine Eelised: 1) Kõrge tööhõive 2) Kõrge toetuste tase 3) Sotsiaalsete vastuolude vähendamine Puudused: 1) Kallis ja bürokraatlik 2) Kõrged maksud 3) Riigi/valitsuse domineerimine Liberaalne heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Turumajanduse domineerimine 2) Poliitiliselt tugev keskklass Eelised: 1) Madalad maksud 2) Stimuleerib aktiivset tööturgu Puudused: 1) Kõrge ebavõrdus 2) Madal teenuste tase vaestele Siirderiik üleminekuriik; riik kus minnakse diktatuurilt üle demokraatiale kuid demokraatia põhimõtted pole täielikult kinnistunud.
kasutatakse erinemise või fokuseerimise strateegiat. Küpsus ja langus Rõhutab tootlikkust, omahinna vähendamist, klientide säilitamist, hinna eeliseid; kasutatakse hinnajuhtimist ja fokuseerimise strateegiaid. f. Otsustamise põhiolemus, grupis otsustamise eelised ja puudused Otsutamise abil luuakse ja arendatakse organisatsioone. Alati on võimalikud häired, mis on vigade tagajärjeks. Juht otsustab. Kolm võimalikku otsustamismudelit: bürokraatlik (iseloomulik suurtele organisatsioonidele, protseduur formaliseeritud), profesionaalne-kollegiaalne (toimib organisatsioonis, kus on mittehierarhiline struktuur, otsustatakse mitteformaalsete reeglite abil, omavahelise suhtelmise käigus), poliitiline (lähtub jõudude vahekorrast organisatsioonis). 10. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon a. Organiseerimise mõiste b. Peamised printsiibid c. Organisatsiooni siseehitus: ametlik, mitteametlik d. Organisatsiooni struktuur i
Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval. 2. JUHTIMISTEOORIAD Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud: · Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) · Administratiivne koolkond - keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele (Henri Fayol) · Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset "masinavärki" (Max Weber) 2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE Teadusliku juhtimise põhimõtted: Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada standardid Töötajaid tuleb valida, et nende oskused ja võimed vastaksid töö nõuetele Töötajaid tuleb treenida, et nende oskused vastaksid standarditele Töötajate töö tuleb hoolikalt planeerida ja kõrvaldada kõik võimalikud segajad
juhtkonnaga. Eelistatud süsteemid Tsentraliseeritud: kontoris Loomulik: oled tolerantne ja tuleb käsk teha mingi muutus salliv oma alluva vastu. poes nt: uus väljapanek. Ilma, Kuulad alluva ettepanekuid. et oleks reaalset ettekujutist Hea läbi saamine. selle välja nägemisest. Loovutatav: Bürokraatlik: Juht võtab Muutuv roll: täidad otsuse, et nii peab see erinevaid töö ülessandeid (nt väljapanek olema ning teda ei asendad teist töötajat, kes huvita kas toode seal müüb töötab erineval ametikohal). või ei. Mehaaniline: Rollid Spetsialist: Oskad ja tead Uuesti intergeeritud: teed
esinduskogu idee, muuta talupoegade koormistele piirid, õigus mõisnik elu. kohtusse kaevata. Suutis laiendada Venemaa piire: Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast. Venemaa 19.sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal, Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne bürokraatlik asjaajamine, võimu elanikkond. kuritarvitamine. Kindralkuberner , Talurahvareform: piirata seadustega kubermanguvalitsused talup. ja mõisnike suhteid. Haridusreform: ühtne koolisüsteem, viis 1802-taasavati Tartu Ülikool. õpperingkonda- eesotsas ülikool, neli Kasvab kohalik haritlaskond. koolitüüpi: kihelkonnakool, Ülikooli pääsesid ka eestlased ja
3. Juhtimise mudel a. Mudel tervikuna, millest koosneb ja kuidas toimub? b. Juhtimine kui protsess. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid? Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? 5. Juhtide rollid 6. Juhtide peamised oskused 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: teaduslik, bürokraatlik, administratiivne b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon c. Koolkondadest on vajalik teada peamiseid seisukohti ja juhtivat(id) teoreetikuid ning osata erinevaid lähenemiseid kriitiliselt hinnata 8. Organisatsiooni keskkond a. Makrokeskkond b. Mikrokeskkond c. Sisekeskkond d
Iga valikuga kaasnevad teatud head ja halvad asjad. 4. Valiku täideviimine valitud otsuse elluviimine. 5. Otsusega kaasnev tagasiside Infosüsteemid aitavad langetada otsuseid, need annavad antud probleemi koha infot, pakuvad välja võimalikke lahendusi, aitavad analüüsida tulemusi, aitavad arvutada lahenduste majanduslikku efekti ja prognoosida tulemusi. 2.4 Organisatsiooni otsustusmudelid Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamise mudelit: bürokraatlik, poliitiliste valikute mudel ning ,,Carbage Can". Organisatsioonis on otsustamise protsess väga keeruline, sest inimesed on otsustusprotsessides erinevad ning organisatsiooni otsused mõjutavad suuri hulki inimesi. 1) Bürokraatlik peamine eesmärk on organisatsiooni ellujäämine. Muutused toimuvad harva, need on väga valulised ja nende läbiviimine on keeruline, kuna organisatsioon ei ole muutusteks loodud. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks
Tunnused: vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, aktiivne kodanikuühiskond, tasuta võimetekohase hariduse tagamine, inimõiguste kaitse. 1) Sotsiaaldemokraatlik- kõikehaaravus, st pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekutest või ühiskondlikust staatusest. Seejuures on riik peamine heaolu pakkuja. (Rootsi, Taani, Norra) Eelised- kõrge toetuste tase, sotsiaalsete vastuolude vähendamine, laialdane populaarsus. Puudused- kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud(astmeline süsteem), riigi/valitsuse domineerimine. 2) Konservatiivne- Tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemistel, süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid. (Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa) Eelised- säilitab eelneva sissetuleku taseme, võimaldab erasektori osalemist teenuste pakkumisel, keskmine maksude tase. Puudused- Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes
ainult teatud hulk ja ülejäänud lõpetamata toodang kuhjub pudelikaela ette või ladudesse. 12. Otsustamine Otsustamine on raske ja keeruline psüühiline töö. Kokku langevad teadmised, mõtted, tunded, fantaasiad. Otsustamine on sünteetiline tegevus. Tuleb sünteesida majanduslikku, tehnilist, õiguslikku ja inimest käsitlevat infot. Otsustamine eristab juhti alluvast. Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: · Bürokraatlik · Professionaalne- kollegiaalne · Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaal- kollegiaalselt toimub otsustamine kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus
Palun arutlege poliitilise Palun ühendage juhtimise b. Eestvedamine Jaan on ühe raudtee firma otsustamise üle teoreetik/praktik õige c. Planeerimine president. Tema juhitav organisatsioonide kontekstis koolkonnaga. d. Kontrollimine Õige organisatsioon seisab (vähemalt 2-3 lauset), plussid M. Weber – bürokraatlik Milline neist ei ole H. silmitsi probleemiga, mis on ja miinused (vähemalt 2-3 koolkond Õige Mintzbergi järgi juhi rollide lauset) ning lisage ka hinnang H. Ford – teaduslik juhtimine kategooriaks? seotud looduskeskkonna, selle mudeli sobivuse kohta Õige a
TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus ...
vajadused. R. Üksvärav Juhtimisteaduse areng 1. Klassikaline käsitlus praktiline lähenemine 2. Uusklassikaline käsitlus käitumuslik lähenemine 3. Moodne käsitlus terviklik lähenemine Klassikaline käsitlus Kesksel kohal koordinatsioon 1. Organisatsioonisisene tööjaotus (Fredrick Taylor: 1856 1915) 2. Hierarhhia e. Organisatsiooni bürokraatlik ülesehitus (Max Weber: 1864 1920) "Hierarhhia vr. Turg" transaktsioonikulud (TrC) Tururegulatsiooni korraldav hinnamehhanism ei toimi tasuta y y1 = x1 ; TrC = 0 TrC = x2 x1: y=f(x) a) informatsiooni töötlus sisendite (x) ja väljundite (y) osas (hind, kvaliteet, kogus) y1 b) läbirääkimised ja kokkulepped
ei õppejõududele sugugi lihtne olnud. Eks vahel on ka tundunud, et mõnda kodutööd loeti vaid pisteliselt, kuid igal ühel on oma metoodika ja täna mõistan, et enamik õppejõududest püüdsid õppeaineid oma võimete piires huvitavaks muuta. Ja kui ei püüdnud, eks siis said hariduse kvaliteedi töögruppide või ÕISi tagasiside läbi ka sellest teada. Üliõpilasesindamise kogemus on mulle näidanud, et meie antud tagasisidel on reaalne jõud ning see suur ja bürokraatlik süsteem nimega TTÜ areneb pidevalt. Olles nüüd 3 üsna aktiivset aastat siin veetnud, siis minu meelest on õppimine küll üsna, kohati väga oluline, kuid ülikooli puhul on olulisem ikkagi sotsialiseerumine ja uute inimestega tutvumine. Ma olen siin tutvutud väga huvitava seltskonnaga. Olen selle eest äärmiselt tänulik, sest just inimeste tõttu ületas TTÜ majandusteaduskond mu algselt seatud ootusi. Vanemate generatsioonide kogemuse põhjal võib uskuda, et päris paljud siinsed
F. Stephan sattus piinlikku olukorda. Ta leidis tegevust sõjaväes, mis seda mõnevõrra kergendas. 1740. a. sai Austria troonile M. Theresia.Ta oli väga korralik ja kombekas. Keelas naistel ära dekolteed ja madalad kleidid. Sünnitas 16 last. Prantsuse valgustajatesse suhtus ta vaenulikult. Talle tõid valgustatud monarhi maine siseriiklikud reformid. Tema ajal sai kuulsaks Böömimaa oma manufaktuuridega. Ohvitseridelt hakati nõudma erialast haridust. Loodi kaasaegne bürokraatlik riigiaparaat. JOSEPH II (1780-1790) · Kaotati pärisorjus · Aadel ja vaimulikud tehti maksukohustuslikeks · Ametlikuks keeleks sai saksa keel, millega rõhuti impeeriumi väikerahvaid. · Provintside omavalitsused kaotati ja asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. · Püüdis parandada talupoegade olukorda. · Kehtestas täieliku usuvabaduse. Katoliku kloostrid suleti, nende vara kulutati hoolekandele.
1) moodsa rahamajanduse tekkimine; 2) juhtimisülesanded muutuvad järjest keerulisemaks; 3) tehnilise varustuse muutumine (juhtimisinformatsiooni haldamine); 4) toimub võimu kontsentreerumine; 5) massid on lülitunud poliitikasse (varem otsustas ainult rikkam osa rahvastikust, ligikaudu 10%, kuid nüüd on rahval lausa 100% otsustusõigus). __________________________________________________________________________ ________ JÄRELDUS: Järelikult bürokraatlik juhtimine tagab tehnilise üleoleku võrreldes teiste juhtimisviisidega. BÜROKRAATIA TEOORIA jaguneb: · POSITIIVNE: 1) Probleemide lahendamine usaldatakse inimestele, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe; 2) on loodud ametialase sõltuvuse süsteem, kus iga töötaja allub ainult ühele ülemusele ja saab temalt töökorraldusi (lollikindel); 3) töötaja täidab oma ülesandeid oma kompetentsuse raamides;
ja struktuurid teenivad missiooni huvisid ja neid muudetakse, kui seda on vaja. (Meie organisatsiooni missiooni ja visiooni sõnastust muudeti 2,5 aastat tagasi. Missioon ja visioon on alati silme ees puhke-, koosolekuruumis). (Liigutaksin selle lõigu just organisatsiooni vaatepunktist teise kasti.) Eelistatud Bürokraatlik, mehhaaniline, tsentraliseeritud Loomulik, loovutatav, muutuv roll ehk dünaamilise süsteemid Bürokraatlik organisatsioonis saab rolle omandada organisatsiooni inimressursside juhtimine tehnilise kompetentsuse, mitte sotsiaalse staatuse, Muutuv roll - organisatsiooniline muutumine ja sugulussidemete teel. Ametijuhendid on koostatud uuenemine
arvestuse ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet otstarbekas tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvi allutamine ühistele huvidele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim Bürokraatlik koolkond Max Webber, pööras tähelepanu organisatsiooni tegevuse reeglitele ja reguleeritusele, oli seisukohal, et töö peab käima õlitatult. Range distsipliin ja reeglid ei lähtu isikutest vaid organisatsiooni vajadustest. Hierarhiline süsteem ja töötajate ranged õigused ning kohustused. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad hakkas arenema 1920-ndatel. Kesksel kohal on inimene ja inimsuhted.
3. Ametihierarhia põhimõte 4. Reeglid (tehnilised, normid) 5. Administratsioon lahutatud vahenditest 6. Puudub võimalus ametikoha omastamiseks 7. Juhtimise dokumenteeritus Max Weber 1922, "Wirtschaft und Gesellschaft" 3 15.03.2010 Bürokraatlik administratsioon 1. Isiklik vabadus allutatud ametikohustustele 2. Kindel ametihierarhia 3. Kindel ametikompetentsus 4. Töölevõtt erialase kvalifikatsiooni alusel 5. Tasustatud kindla palgaastmega 6. Amet kui ainus või peamine elukutse 7. Ametialase karjääri võimalus 8. Täielikult lahutatud haldusvahenditest 9. Alluvad ametidistsipliinile ja kontrollile Max Weber 1922, "Wirtschaft und Gesellschaft"
Kõik eksivad, on selle loo point Kõik, mis juhtub, elan through myself. Sass Henno "Mina olin siin" on triloogia esimene osa. On lubadus to be continued 4. Tühisõnalisus ja pateetika kesine sisu loodetakse korvata kenade sõnadega Meie tegelikkus on rikas. Erksa pilguga ringi vaadates näeme uue tekkimist linnas ja maal, mandril ja saartel. Ja mis kõige tähtsam: inimesed töötavad ja võitlevad parema homse eest ja kasvavad iga päevaga. 5. Kantseliit bürokraatlik keelekasutus väljaspool tema kasutusvaldkonda. Nimisõnalembus: nimisõnade eelistamine tegusõnadele (teonimi)Ürituste ettevalmistamise läbiviimine ... Ekskursiooni organiseerimise ja läbiviimise tasemega jäädi rahule. Üldnimetuste, kategooriate, abstraktsõnade soosimine: ühiskondliku toitlustamise ettevõte söökla, restoran; akadeemiline zargoon: Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset või individuaal-diferentseeritud lähenemist unele
-paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma rahvas oli eriti rahulolematu sellepärast, et kaotas paavsti eemalolekuga need tulud, mida oli varem andnud Rooma saabunud palverändurite majutamine. 14
alkoholism, riigivargus. Kõik majanduslikud plaanid jäid täitmata. Tegeldi juurdekirjutustega. - raskused energeetikas, söe-ja metsatööstuses, transpordis, tarbekaupade tootmises, toidukaupade puudus, poeletid tühjad - märksõnaks sai defitsiit - halvenes rahvusvaheline olukord - massilisi repressioone ei toimunud, kuid represseeriti kogu aeg - puudus sõnavabadus, valitses loosunglikkus, paraaditsemine, käsumajanduse süsteem - bürokraatlik vägivald valitses mõistuse üle - põlu all olid geneetika, küberneetika, dzäss, rokkmuusika, sotsioloogia, politoloogia - probleeme ei lahendatud, vaid lükati edasi - riigis polnud elementaarsetki korda, valitses ebamajanduslikkus, vastutustundetus, võimu kuritarvitamine - jämedalt rikuti inimõigusi: tekkis dissidentlus tuntuks said Al-der Sõlzenitsõn kirjutanud ,,Gulagi arhipelaag", akadeemik Andrei Sahharov - samal ajal jätkati võidurelvastumist, s.t
3 võimalikku strateegiat Erinemine- eristumine (brand) Hinnajuhtimine (efektiivsus, omadused vs hind) Fokuseerimine (ostja rühm, geograafia) Kes millist strateegiat kasutab Kes millist strateegiat kasutab Kes millist strateegiat kasutab Strateegiate omadused Toote elutsükkel Äritasandi strateegiad Eesmärgi kaudu juhtimine Otsustamine Otsustamine eristab juhti alluvast Otsuste kiirus ja kvaliteet 3 otsustamise mudelit 1) Bürokraatlik: reeglid, hierarhia, idee on eesmärkide säästlik saavutamine 2) Professionaalne- kollegiaalne: otsus sünnib suhtlemise käigus 3) Poliitiline: jõudude vahekord määrab otsuse Otsustamise etapid 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüs 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste pakkumine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuse ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside · Info · Risk Otsuste tüübid
noorsooühingutesse, oktoobrilapsed, pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. Seda kõike kompenseerisid rajoonikomiteed ja asutuste ametiühingud. Perekonna eelarvest see ei läinud. ,,Raudse eesriide" tõttu oli reisimine välismaale komplitseeritud. Kapitalistlikesse heaoluriikidesse reisimiseks tuli läbida toutu bürokraatlik kadalipp. Pidi tõestama, et olid truu kommunistlikule ideoloogiale. Olid teatud tingimused kapitalistlikesse riikidesse reisimiseks: kodanik pidi olema abielus ja ei tohtinud olla sugulasi välismaal. Nõukogude Liidu piires ja sotsialistlikesse välisriikidesse sõitmine oli tunduvalt lihtsam. Neid tuusikuid sai osta turismibüroo kaudu või jagasid töökoha järgsed ametiühingud. Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis
Publicity ehk avalik tähelepanu - tasuta & kontrollimatu (kujuneb inimeste hinnangutest) Ajakirjanike ootused: • Usaldatavus • Avatus, ausus ja kiirus (info pakkumisel) • Suhtekorraldaja kättesaadavus • Partnerlus, koostöö ja tippjuhtidele ligipääs Tihti esinevad probleemid: • Suhtekorraldaja ei tunne oma organisatsiooni & tööülesandeid • Liiga ettevaatlik ja aeglane meediaga suhtlemisel • Pudrutamine • Bürokraatlik suhtlemine (nt. ajakirjanike jooksutamine) Avalikusega suhtlemise viisid: • Pressiteade • Brošüür • Otsepostitus !3 • Uudiskiri • Veebileht • Intervjuu • Pressikonverents • Kõne • Arvamusartikkel Pressiteade peab olema: • Mõjukas • Värske • Väljapaistev
detsembris tehtud seadusemuudatus lubab töötada ka 39 t) on Prantsusmaal jätkuvalt Euroopa keskmisest suurem töötus, mis tekitab sotsiaalseid pingeid; Tervishoiu ja pensionisüsteemi reform ei ole veel lõpule viidud; sotsiaal ja haigekassarahad pidevas puudujäägis; Riigipoolne toetus on keskendunud liigselt suurettevõtetele; seadusandlus puudulik ja ei soosi uute keskmiste ja väikeettevõtete (PME) loomist; Avaliku sektori administratiivne juhtimine on väga kohmakas ja bürokraatlik; maksusüsteem liiga keeruline, mis lõpptulemusena pärsib aktiivset majandustegevust Prantsusmaa rahvastikupoliitika Prantsusmaa on keskmise rahvaarvuga riik. Kui noori juurde ei tule siis on rahvastik vananemas ka arvan, et riik on käsile võtnud igasugused abivahendid, et noored naised pere looksid ja lapsi sünnitaksid. On kindlasti kehtestatud head emapalgad ja toetused
Tooda! · tooteorientatsioon - klient ostab häid ja oma hinda väärivaid tooteid. Arenda toodet! · müügiorientatsioon - klient ostab seda, mille vastu õnnestub tema huvi äratada. Müü! · turuorientatsioon - klient valib ja ostab seda, mida ta vajab. Õpi tundma turgu! 15. Ramp-up ehk uute seadmete ja rakiste soetamine 16. Otsustuste mudelid: · bürokraatlik (otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud defineeritud eesmärkide säästlikule saavutamisele). · professionaalne-kollegiaalne (otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalse reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus). · poliitiline, sõltudes jõudude vahekorrast organisatsioonis 17
Sümboolne- dünaamiline, loomult ebatäiuslik. 14. Nimetage klassikalised juhtimisteooriad ning iseloomustage neid. Teaduslik juhtimine- Tööd tuleb teha teaduslikult uurida ja juhtida. Töötjaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada. Töötajate ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. Bürokraatlik juhtimine- Selge tööjaotus, hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid. Reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Administratiivne juhtimine- Tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige
Nende uurimus näitas, et kui keskkonnas toimub muutus, mis tekitab organisatsioonile probleeme, siis tulevad nendega paremini toime avatumad ja paindlikumad organisatsioonid. Nende uurimus leidis maailmas laialdast poolehoidu. Sellest uurimusest eeskuju võttes viidi 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel läbi veel mitu uurimust. Ühe nendest uuringutest viis läbi Joan Woodward. Ta pani tähele seost tehnoloogia ja organisatsiooni eduka struktuuri vahel. Ta väitis, et bürokraatlik, mehhaaniline organisatsiooni tüüp sobib firmadele, mis kasutavad masstoodangu tehnoloogiat. Teistele firmadele sobib teistsugune lähenemine. Ta väitis ka, et edukad organisatsioonid on kokku sobitanud struktuuri ja tehnoloogia. Burns ja Stalker rõhutasid, et organisatsiooni edukas kohanemine keskkonnaga sõltub tippjuhtkonna võimest tõlgendada tingimusi, mis keskkonnas valitsevad ja tegutseda seeläbi õigesti, võtta kasutusele õiged abinõud ja vahendid
Tegevuste kontrolli saab liigitada: • Eelnev kontroll - eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse erinevaid sisendeid. Võivad olla ka eelnevad turuuuringud, tasuvusuuringud. • Paralleelne kontroll - toimub põhitegevuse protsessis samaaegselt mingi tegevusega. See on igapäevane kontroll. • Järelkontroll - järgneb põhitegevusele, ei kontrollita jooksvalt protsessi vaid lõpptulemust, s.t. väljundit. Struktuurset kontrolli on võimalik kujutada skaalal, mille ühes otsas on bürokraatlik ja teises mitteformaalne kontroll. Bürokraatlikku formaalset kontrolli kasutatakse mehhaanilistes org.-des, mitteformaalset kontrolli orgaanilise struktuuriga organisatsioonides. • Bürokraatlik kontroll on rangete reeglitega ja jäiga hierarhiaga, töötajate osavõtt on kitsendatud ja jääb formaalseks. • Mitteformaalse kontrolli eesmärgiks on, et töötajad ise võtaksid endale kohustusi ja sooviksid oma tulemusi parandada. Väline kontroll on muutunud sisekontrolliks. 23
aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riigiaparaat, eriline teenistusastmete tabel *tugev tsentraliseeritus- kogu maa kuulus riigile ja seda käsutas keiser *Bütsantsi õukonna luksus *mõhukatel õukondlastel suur tähtsus, silmakirjalikkus, sagedased paleepöörded. Kultuur: *oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel. *õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, kreeka keele vastu *bütsants süstematiseeris ja arendas edasi rooma õigust *raamatute ümberkirjutamine õigeusu munkade poolt *kõnekunsti
Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.Eesti keeles on juurdunud nimetus Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja vastavalt ÜRO, ehkki enamikes keeltes on nimetuseks Ühinenud Rahvad. Eestikeelne kasutus rõhutab institutsiooni, seades ülla rahvaste ühinemise idee tahaplaanile. Jaak Jõerüüt: "On tõenäoline, et see kalk bürokraatlik "organisatsiooni"-lisand kandus eesti keelde vene keelest. Stalinile pidi see igatahes paremini sobima kui mingi abstraktne ja üllas ühinemisidee." ÜRO struktuur Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ
LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Liikluskultuur Liikluskultuuri mõjutab liikluskorraldus ja liikluspropaganda, liiklejate omavaheline suhtlemine ja liiklusjärelvalve tegevus. Juhi käitumine sõltub liikluskasvatusest (kasvatusest üldse) ja konkreetsest nii positiivsest kui ka negatiivsest, ärritajast. Juhi hoiakut liikluspolitsei suhtes võivad kujundada liikluskorraldus, bürokraatlik asjaajamine ja juhiga suhtlemise viis Liikluspolitsei hoiakut juhi suhtes kujundavad sõiduki välimus ja tehniline korrasolek, tehtud eksimuse tunnistamine või selle eitamine. Hea juht käitub viisakalt, sõidab rahulikult ega näita oma üleolekut. Kaitslik (defensiivne) sõiduviis on selline, kus juht püüab ennetada enda ja teiste võimalikke vigu, oskab neid ette näha ning on paindliku suhtumisega liiklusesse ( ei aja jäigalt oma õigust taga).
nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Sellal kui roomlased sõdisid ja valitsesid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased olid varakult seoses kõrgetasemelise kreeka kultuuriga, juba siis, kui nende võim piirnes üksnes Itaaliaga. Paiknesid ju Lõuna-Itaaliast ammust ajast kreeka kolooniad, samuti olid kreeka kultuurist mõjutusi saanud Kesk- ja Põhja- Itaalias asunud etruskid. Isegi roomlaste religioonis domineerisid kreeka päritoluga
Piirid olemas, kujidas neid ohjata. Nt arendusosakonnad. Midagi muutub, ja nad analüüsivad, mis olukord on ja ennustavad trende. Organisatsioonidevaheline võrgustik mikrokeskkond, üldine keskkond makrokeskkond. Sõltuvusteooria, kas on mingi retsept, kuidas ettevõte võiks olla edukas. Paindlikumad organisatsioonid tulid paremini toime, kui need, kes otsisid ideaalset sisekeskkonda. Viidi läbi uuringuid nt tehnoloogia ja sisekeskkonna vahelised seosed. Bürokraatlik organsiatsioon sobib masstootmisele nt. Kooskõla keskkonna teatud muutlikkuse astme ja organisatsiooni sisekeskkonna vahel, kui stabiilne, siis vähem muutlikkust ja organiseeritust vaja, toime tulevad mehaanilised. Mehhaaniline vs orgaaniline organisatsioon. Mehhaaniline standardiseeritud, tsentraliseeritud, stabiilne, teine vastupidi. Karl Weick jõustatud keskkond mõttemudelite idee. Keskkonnaarusaamine sõltub juhtideset endist
4) Korrektiivide sisseviimine(Olenevalt kontrolli tulemustest senine tegevus kas jätkub, muudetakse standardit või tegevust) 14. Otsustamisprotsess ja otsuste liigid Protsess(Oluliste otsuste puhul): 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuste ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside Otsuste liigid: 1) Bürokraatlik iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur 2) Professionaalnekollegiaalne toimub kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus 3) Poliitiline Lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis 15. Erinevad otsustamistehnikad a) INDIVIDUAALSE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD b) GRUPIVIISILISE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD
annaabi.ee 
