Reichswehr. Suursjärk on 100 000 meest koos ohvitserkonnaga. · Kindralstaap saadetakse laiali. · Lennuvägi ja allveelaevad hävitatakse. Nende omamine keelati. · Pealvee laevastik tuli üle andma inglastele, aga sakslased lasid ise selle põhja. Kolooniad: · Läksid RL kontrolli alla e. muutusid RL mandaat territooriumiteks. Sisuliselt jagasid Inglismaa ja Prantsusmaa need territooriumid ära. Reparatsioonid: Saksamaa pidi maksma reparatsioone, millest põhiosa läks Prantsusmaale. Sellest saab 20. saj. Rahvusvaheliste suhete keskne probleem. Rahulepingud: · Austriaga Saint-Germaini rahu. Viimane keiser pagendatakse ja kuulutatakse välja vabariik. Tekkivad Ungari, Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia. Sudeedi sakslaste ala liidetakse Tsehho-Slovakkiaga. · Ungariga Trianoni rahu. Ungarlastel on võimas rahvustunne, aga neilt lõigatide
· Peamised tegijad pariisi rahukonverentsil : Clemenceau (PRANTSUSMAA), Wilson (USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinn...
aga Saksamaa , Itaalia ja Portugal.Kodusõda lõppes 1939.aasta kevadel .Riigis kehtestati Franco diktuur. Etioopia-Itaaliat valitses Benito Mussoliini, kelle eesmärk oli taastada vanaaja Rooma keisririigi tugevus.Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse.Rahvasteliit kuulutas selle vallutussõjaks ning kehtestas majanduslikud rakendusmeetmed.Itaaliat hakkas varustama Saksamaa. Paari kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia kuulutati Itallastele. Mõisted: Agressor sõja algataja ja vallutaja Reparatsioonid kahjude täielik hüvitamine sõja võitjatele Versaille' rahuleping- sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis.Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud hertsog Franz Ferdinandi atentaadist Komiterni-vastane pakt- loodi 1936a. nov. Saksamaa ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Berliini-Rooma telg- on 25
nemad alistasid Keskriikide sõjalise liidu. I maailmasõja võitjad said Saksamaalt sõjavarustuse, kuhu kuulusid ka allveelaevad ja ookeanilaevastik. Veelgi suuremat kasu sai Antant 28. juunil 1919. aastal, kui sõlmiti Saksamaaga Versailles´i rahuleping. Sellega sai Prantsusmaa tagasi kaotatud ala Elsassi ja Lotringi ning pidi loovutama alad ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Lepingu alusel pidid võitjariigid tagasi saama ka sõjakahjud e reparatsioonid. Rahulepingud sõlmiti ka Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga ning võitjariigid said neilt tagasi kaotatud territooriumid, võites sellega väga palju. Võitja riigid said sõja võiduga endale uusi alasid ning eeliseid, mis aitas parandada riikide olukorda. Kuigi I maailmasõjas kaotati palju, siis võideti veel rohkem. Oluliselt arenes tollel ajal tehnika, mis aitasid kaasa sõdimisele, aga millel on ka tänapäeval väga tähtis koht, sest ilma
Sinna kuulusid 5 alalist liiget (UK, USA, FRA, ITA ja JPN) ning 4 vahelduvat liiget (vaheldus igal aastal). Ruhri okupeerimine Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemis Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923.a. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass, kes kaotas raha väärtuse kadumise tõttu kõik säästud. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. See tõi kaasa tööpuuduse ning inflatsioonu mujalgi. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase
2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa liitlastele; Elsass-Lotring Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud 100 000 meheline sõjavägi, ei tohtinud olla rasked sõjatehnikat, Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kohustused teiste riikide ees Reparatsioonid- sõjakahjud tasuda. Liitlaste tegevus, et tagada Versailles' lepingu täitmine Reini demilitariseeritud tsoon, reparatsioonid, relvastuspiirangud. Miks polnud Prantsusmaa nende tingimustega rahul? Reparatsiooni maksed ei tulnud õigeaegselt. Miks polnud Saksamaa nende tingimustega rahul? Sest Saksamaa arvates tehti neile ülekohut.
Tähtsamad osavõtjad olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA. Pariisi rahukonverentsil slmiti 28. juunil 1919. aastal Saksamaa ja vitjate vahel Versailles' rahuleping. Versaille' rahulepingu tingimused oli karmid ning ebaõiglased sõja kaotanud riikide aga kõige rohkem Saksamaa suhtes, keda peetakse Esimese maailmasõja algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa ja Inglismaa.1922. aastal määrati reparatsioonide summaks 132 miljardit kuldmarka. Võitjad nõudsid kaotajatel rohkem, kui nad oleksid olnud võimelised maksma. Sakslased aga polnud võimeliselt tähtaegselt osamakseid tasuma ning see tõi kaasa Ruhri piirkonna okupeerimise Prantsuse ja Belgia vägede poolt 1923. aastal.1924.aastal võeti vastu Dawes`i plaan - Saksamaa
Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks olema õigus ise end valitseda, ta nimetas seda enesemääramisõiguseks On vaja luua uus rahuhoidev organisatsioon. Tema arvates oleks võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus, kuid see ei läinud läbi kuna prantslaste ja brittide kättemaksusoovile jäi Wilsoni rahukorraldus alla. Saksamaa Reparatsioonid: Saksamaa Prantsusmaale 200miljardit kuldfranki Versailles süsteem: 1. maailmasõja järgne poliitiline süsteem, mis kujunes Pariisi rahukonverentsil sõlmitudkokkulepete ja rahulepingute tulemusena See kõik oli Saksamaa suhtes õiglane kuna Saksamaa alustas lõppudelõpuks sõda. Rahvasteliit Tähtsamad asutajaliikmed: Prantsusmaa, Suurbritannia Kes jäid välja algselt?: Venemaa, USA, 1. maailmasõja kaotajad Rahvasteliidu eesmärk: Hoida ära sõdu, tõsta maailma majanduslikku seisu
purustas vanad moraalinormid,tavad, moe. sõjakulutused kurnasid riigi majanduse välja.USA tähtsus kasvas(maj ja pol)patsifistlik- sõjavastane liikumine, mille tulemusena hakati looma organisatsioone, et sõda ära hoida, aga nendest polnud kasu. I ms võitjate ülekohus kaotajate suhtes. Jagati riigipiirid võitjate meele järele. Kolooniatel oli võimalus saada iseseisvateks. Teaduse ja tehnika areng.Lagunesid impeeriumid.PARIISI RAHUKONVERENTS :1. reparatsioonid -sõjakahjude korvamine2. Austria ei tohi endaga liita Ungarit ega Tsehhoslovakkiat 3.keelati relvastus,armeed,õhuväed ja tangid 4. Rheini jõe vasak kallas eraldati 5.Saksamaast eraldati Tsaarimaa.6 Rahvaste Liit(1919, põhikiri jõustus 1920), et liit suudaks lahendada riikide vahelised konfliktid. ALgataja oli W.Wilson(USA president) Sõja kaotanud riigid ei saanud liitu astuda.USA ka ei astunud, kuna tema ei astu sõjalistesse liitudesse.Polnud oma sõjaväge. 1945 tekkis ÜROja RL
Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 18. jaan 1919-21. jaan 1920 · Georges Clemenceau · Woodrow Wilson · David Lloyd George · Vittorio Orlando Versailles' rahu · Saksamaa kaotas kõik kolooniad · Territoriaalsed kärped · Piirangud sõjaväele · Reini jõe demilitariseeritud tsoon · Reparatsioonid Teised kaotajariigid · Austria-Ungari jagatakse kolmeks: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia · Austria ei tohi ühineda Saksamaaga · Jugoslaavia · Reparatsioonid · Türgi territooriumi vähendamine 1923 võimule Atatürk Rahvasteliit · ÜRO eelkäija · Täiskogu ja Nõukogu, keskus Genfis alalised liikmed Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA · USA ei astunud liikmeks ·
1)liberalism 2)konservatism 3)sotsialism ja sotsiaaldemokraadid 2.Iseloomusta Prantsusmaa majanduslikku olukorda pärast I MS. 1)oli deukas tänu reparatsioonile ja Elsas Lotringile 2)tekkisid uued tööstused: moe tööstused, 3)tähtsaim linn oli Pariis 3.Kas järgnevad väited on iseloomulikud Suurbritanniale, Prantsusmaale või U.S.A- le? 1)Sisepoliitilist elu iseloomustas erakondade paljusus Prantsusmaa 2)Majandus arengut soodustasid reparatsioonid ja uued territooriumid Prantsusmaa 3)Majanduslik õitseng 1920. aastatel U.S.A 4)Ülemaailmse majanduskriisi mõju oli väiksem kui mujal riikides - Suurbritannia
ladudesse seisma ning peatus uute kaupade tootmine. Seejuures aga polnud inimestel võimalik endile tarvilikke esemeid soetada, sest oli rahanappus ning kaubad kadusid poelettidelt. Säärane defitsiit ning järsk kaupade mittetootmine takistas majandusel edasi areneda. Kuna kõike oli juba liiga palju, polnud mõtet hakata arendama uusi tooteid, sest vastasel juhul oleks vanu kaupu veel rohkem seisma jäänud. Saksamaal oli veel eraldi raskuseks sõja lõpul temale pandud reparatsioonid, mis riigi olukorra veelgi koletumaks muutsid. Suur Depressioon oli samuti põhjuseks, miks inimesed hakkasid kahtlema demokraatias ja see andis omakorda jõudu juurde mittedemokraatlikele poliitilistele jõududele. Näiteks said Prantsusmaal niiviisi võimule fasistid. Demokraatia suurimateks vastasteks sõja kaotanud Saksamaal olid natsionaalsotsialistid, kes lõpuks ka võimule pääsesid. Kehtestati üheparteisüsteem,
Versailles'i[Versai] rahu. 11.November 1918 Compiegne'i[kompjän] vaherahu. Peale vaherahu kutsutakse kokku Pariisi rahukonverents. Pariisi rahukonverentsil otsustati euroopa tulevik, uued riigipiirid, sõjakahjude tasumine[reparatsioonid], Saksamaa saatus. USA president W. Wilson tegi 10 rahuettepanekut. Konverentsil domineeris Prantsusmaa, kes surus saksamaale peale väga alandava Versailles'i rahu: · Saksa armee võis olla ainult 150 000 meest kergrelvastusega. · Hiigelreparatsioonid prantsusmaal saksamaa maksis prantslastele tehtud kahju eest raha. · Saksamaal keelati pidada laevastikku, lennu-, ning suurtükiväge. · Saksamaalt võeti ära hulk territooriume.
Soome Jäi kaotajariigiks, maksis Jäi NList sõltuvaks, reparatsioone, suured sõja mistõttu ei võtnud vastu purustused, nn nürnbergi abi Marshalli plaanist ja ei protsess astunud NATOsse. 9. Millised muutused leidsid aset Soome majanduses, sisepoliitikas, välispoliitikas? Majanduses: · Reparatsioonid 300 milj $ · NL oli Soome suurim eksportmaa · Soome industrialiseerimine tööstusmaaks. Sisepoliitikas: · Teatav tsensuur · Kommunistlik partei · Võimul Moskva soosikud Välispoliitikas: · Paasikivi Kekkoneni liin ehk head suhted NL-iga · 1948 Soome-NL vaheline sõpruse-, koostöö ja vastastikuse abistamise leping. 10. Millised olid Soome, Jaapani ja SLV kaotused II maailmasõjas?
Suurbritannia Sarnasused Prantsusmaa 1. Tööstusriik, 1. Võlad 1. Pärast esimest juhtpositsioon maailma 2. Antandi riigid maailmasõda liideti uusi majanduses kaotatud. 3. Majandus tõusis alasid, reparatsioonid olid 2. Suur tööpuudus, nälg 4. Võitsid sõja abiks USA’le, vananenud 2. Põllumajandusriigist tehniks. tööstusriigisks 3. Söe vähenev tähtsus 3. Edenes moekaupade majanduses – kaevurite tööstus streigid. 4. Masinate, autode,
9. klass PARIISI RAHUKONVERENTS JA SELLE OTSUSED 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi 2. Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: a) Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha b) Prantsusmaa - Mandri Euroopa
PEAMISED TUNNUSED? 1. Üheparteisüsteem (natsionalistlik saksa töölispartei) Kõik erakonnad peale natsipartei saadeti laiali Parlament kaotas oma tähtsuse 2. Propaganda ja tsensuur Ülistamine, tõe moonutamine Ajakirjanduse piiramine 3. Sõna ja teised kodanikuvabadused kaotati ja asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Kodanikuõiguste (nt valimisõiguste) piiramine Inimõiguste rikkumine ja reparatsioonid Rassiline puhtus taheti saavutada Seadustega piirati juutide õigusi Jälgiti seda, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi Ametiühingute keelustamine 4. Suur mõju sala ja julgeolekuorganitel SS- Kaitsemalev sellele allutati politsei Gestapo- riiklik (sala-poliitiline) politsei, jälgiti teisitimõtlejate tegevust 5. Majandus riigi kontrolli all Plaanimajandus- neliaastakud (tõi kaasa majandustõusu) 6
Pariisis Versailles' lossis. 4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920. aastad olid USA jaoks itsengu ajastu.Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatstus. 1920ndate lpuks oli ameeriklaste kasutuses le 26 milj. auto. Kige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris prants. saksam. suurima tstuspiirkonna Ruhri. saksamaal algas hperinflatsioon, mille kigus raha kaotas likiirelt vrtust. saksamaa majanduslik nrkus aeglustas kogu euroopa majanduse arengut. 7. Suure Depressioonialguseks peetakse 1929. aasta brsikrahhi USA-s. inimesed msid aktsiaid ja pmm hinnad langesid ja oligi perses. 8.Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist
Kuningriik, kuningas, riigikord Vabariik president põhiseaduslik parlamentaarne monarhia, konstitutsiooniline parlamentaar rahu Endiselt suurriikide osas. majandus Sõjategevuse tõttu tohutud Tõiduainete sissevedu. kaotused. Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring. Põllumajanduslik tööstuslik Liberaalid ja konservatiivid Parteid ja poliitiline elu Kirev. Paljud parteid. 1924 a tööerakond, liberalistid. Koalitsiooni valitsused. Sagedased valitsuskriisid Mille poolest oli nende riikide areng sarnane, mille poolest erinev? Sarnane:
" - tsitaat aastast 1919. Jah või ei? Jah: Demilitariseerimine Saksamaale liiga tegemine alade äravõtmisega. Poola koridori teke. Sõjasüüdlasteks mõistmine. Saksamaa kohustus reparatsioone maksta oli põhjustanud tugeva majanduslanguse, (lubas natsionaalsotsialistidel võimule tulla). Ei: Saksamaa kui suur sõjaline jõud oli tugevalt nõrgestatud. Oli vähem mehi, puudusid tankid, allveelaevad, lennukid, ei olnud sõjaväekohustust. Rahvasteliit hoiab kõik sõjad ära. Reparatsioonid nõrgestavad majandust, Saksamaa ei saa keskenduda sõjaks valmistumisele. Saksamaal ressursside puudus, sest kivisöe- ja rauakaevandused läksid Prantsusmaale. 1920. aastate rahvusvahelised suhted Kahekümnendaid on iseloomustatud kui idealismiajastut. Arusaam, et sõda kui sellist enam ei tule. 1920.-del ei olnud maailmas suuri kriise ega sõjakoldeid. Esimene oluline rahvusvaheline konverents oli 1922 aastal toimunud Genova majanduskonverents.
3) Probleemid: 1) Hingerahu võib leida kättemaksu teel – Kui Hamleti isa vaim rääkis Hamletile, kuidas Claudius mürgitas ta ja käskis Hamletil kätte maksta, et leidnud Hamlet enne südamerahu, kui ta selle oli ka saavutanud. Enne pidi ta siiski näidendi abil kindlaks tegema, kas Claudius on ikkagi mõrvar. Kui see selgus, ei peatanud Hamletit enam miski, saavutamaks oma lubadust kätte maksta isa surma eest. nt. I maailmasõja ajal määrati Versailles' rahuga Saksamaale suured reparatsioonid, mis olid võitjariikide seisukohalt paras kättemaks Saksamaale, kuid need samad reparatsioonid lükkasid maailma teise maailmasõtta. 2) Inimene on võimu nimel valmis tegema kõike – Claudis oli võimu nimel valmis tapma oma venna ja abielluma ta naisega. Kui Hamlet sellele vastu hakkas tegutsema, võttis ta eesmärgiks ka Hamleti kõrvaldada. ntks Stalini 1934. a nn. Suur terror, mille käigus "puhastati" Venemaa kõikidest inimestest, kellest Stalin tahtis. k
07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29.09.1918 sakslased alustasid rahu läbirääkimisi. Ka Bulg 20.08.1918 Türgi sõlmis vaherahulepingu 03.11.1918 Austria kapituleerub pärast ITL pealetungi 11.11.1918 Comiegne-i vaherahu- I MS oli lõppenud 18.01.1919 Pariisi rahukonverents Reparatsioonid Venemaa kokkuvarisemine: 1)rahutused sõjaväes 2)majanduslik kaos 3)keisrivõimu langus 4)rahulolematuse üldine kasv 03.03.1917 Nikolai II andis võimu Asutavale Valitsusele Kaksikvalitsus 4 parteid:kadetid(demokraatia) esseerid(ralurahvas),vähemlased(töölised), enamlased(rahu,leiba,maad) 03-07 LVOV(kadetid) 07-10 Kerenski 26.08.1917 II nõukogude kongress(oktoobripööre-võim enamlastele e. Rahvakomisaaride Nõukogu 06.01.1918 enamlased ajasid Asutava Kogu laiali 03.03
Suurbritannia Sarnasused Prantsusmaa 1. Tööstusriik, 1. Võlad 1. Pärast esimest juhtpositsioon maailma 2. Antandi riigid maailmasõda liideti uusi majanduses kaotatud. 3. Majandus tõusis alasid, reparatsioonid olid 2. Suur tööpuudus, nälg 4. Võitsid sõja abiks USA’s, vananenud 2. Põllumajandusriigist tehnika. tööstusriigisks 3. Söe vähenev tähtsus 3. Edenes moekaupade majanduses – kaevurite tööstus streigid. 4. Masinate, autode, 4
Et seda teha tuli riikidel oma käsi mängu panna. Paljude diktatuuride tekkepõhjuseks võib lugeda, range korra kehtestamist, et saada ühiselt üle majanduskriisist. Eesti kaasaarvatud. Saksamaal kehtestunud diktaruuri põhjuseid ei saa otsida ainult majanduskriisist. Sõja lõppedes oli Saksamaale keht- estatud Versaillei süsteemi kaasabil suured maksud. Sellega tehti Saksamaale kõvasti liiga. Talt võeti ära osa tema algsest territooriumist ja nagu eespool mainitud ka suured reparatsioonid. Sellega alandati nii Saksat kui riiki ja rahvast ennast. Kehtestunud diktatuur oli eelkõige kättemaks antud olukorrale ja taastamaks endist positsiooni. Riigid, kus säilus demokraatia, majanduskriisist hoolimata, ei saanud läbi ilma reformideta. USA-s võeti vastu nn "Uus kurss", mis eeldas, et riigi majandust kontrollib riik. Ida-Euroopas oli üheks riigiks, kus säilis demokraatia oli Ts- ehoslovakia. Majanduskriis tuli alistada kas kehtestades diktatuur või pidi riik hakkama
koostöölepingu. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Seni oli majandus pärast sõda alati elavnenud,Esimese maailmasõja järel see nii polnud. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemad majandusprobleemid olid Saksamaal. ->rasked reparatsioonid. Algas hüperinflatsioon,raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Tööpuudus ja inflatsioon mujalgi Euroopas. Sotsiaalsed probleemid. Äärmusliikumiste tugevnemine.Komintern Sõjajärgne pettumus ja majanduslik kitsikus. Inimesed leidsid, et senine ühiskondlik korraldus ei paku lahendust probleemidele. Väljapääsu nähti "kõva käega" valitsejate võimuletulekus. 1919. aastal moodustati Moskvas Komintern.
Saksamaa teel teise maailmasõtta 1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja diktatuuri kehtestamiseks likvideeris 1933. aastal NSDAP, eesotsas Hitleriga, võimult kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Weimari vabariigi aeg oli lõppenud, algasid ettevalmistused Teiseks maailmasõjaks.
SISEPOLIITIKAS: · 1918.a. valimisreformiga anti valimisõigus töölistele, millega kaasnes Tööpartei ehk Leiboristliku Partei edu; · Devalveeris naelsterlingi ja väljus tänu sellele suurest majanduskriisist kiiremini; VÄLISPOLIITIKA: · impeeriumi rahvaste vabadusliikumised o Iirimaa 1921/1937; o Kanada ja Austraalia 1931 Westminsteri statuut BRITI RAHVASTE ÜHENDUSE algus; IV PRANTSUSMAA. MAJANDUS: · Saksamaalt saadud alad + reparatsioonid võimaldasid väljuda kiiremini sõjajärgsest majanduskriisist; · Agraarmaast industriaalmaaks; SISEPOLIITIKAS: · ebastabiilne, valitsuste keskmine eluiga alla poole aasta pettumine demokraatias; · Rahvarinde loomine vasakpoolsete poolt aitas olukorda stabiliseerida ja vältida diktatuuri; VÄLISPOLIITIKA: · igatses Euroopa mandriosa suurvõimuks, aga jõudu polnud; · 1930-ndatel hakkas otsima koostööd N Venemaaga vastukaaluks Saksamaa tugevnemisele;
sotsialistlik suurtööstus ning eraomandusele tuginev talumajapidamine asendati kolhoosikorraga.Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalise võimsuse tugevnemisele. Uue ühiskonna ülesehitamisega kaasnes pidev vägivald ja poliitiliste vastaste hävitamine, mis lõpes 1930. Aastate keskpaigas ,, suure puhastusega,,. Majanduslikult ja sõjaliselt tugevnenud Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. Kuna peale Esimest maailmasõda kehtestati Saksamaale karmid reparatsioonid ja Saksamaa oli oma olukorraga hädas. Siis ilmus mees , kes väitis , et tema aitab neid sellest kõigest välja , kui nad vaid tema sõna kuulavad. Hitleri plaanid ei olnud siirad abiplaanid vaid karmid massimõrvamise ja julmuse plaanid. Vaadates filmi The Soviet Story läks mul süda pahaks kuna see oli tõesti väga vastik ja julm mida tehti , raske uskuda , et selline on tõesti meie maailm olnud. Briti demokraatialoli 1920. Aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis
Rahvusvaheline olukord 1918 – 1939 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi c) Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha
Miks aga tegelikult tekkisid diktatuurid? Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris. Hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid, et
1. 16. riiki kirjutas alla leppele, et ei sõlmi Saksamaa, Itaalia ja Jaapaniga rahu. Teheran, 1943 1. Anti järele NSVL ja lubati nt Balti riigid nende osaks. Jalta, 1945 1. Kõigis vallutatud riikides tuleb taastada demokraatia. 2. Tunnustati NSVL vallutusi ja piire 3. NSVL pidi Jaapan ivastu sõda alustama Potsdam, 1945 1. Määrati Saksamaa jaotus Nõukogude Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vahel 2. Saksamaale määrati reparatsioonid 3. Saksamaa jaotati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL vahel. Sõjategevus 1944-1945 Berliini vallutamine NSVL poolt, 1945 · Tsiviilelanikega käituti metsikult · Hoolimata Punaarmee kaotustest vallutati Berliin · Hitler tegi enesetapu · 2.mai.1945 Berliin kapituleerus Saksamaa alistamine · NSVL väed sundisid Saksamaa 8.mail.1945 kapituleeruma. Jaapani purustamine · USA ja NSVL sõdisid Jaapani vastu. · Usa 2 tuumapommi sundisid Jaapai kaotust tunnistama
puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20 mlj.suur tsiviilohvrite hulk,Hitler küll võideti,kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas,balti riigid jäid NSVL võimu alla,Kesk-ja Ida-euroopa Moskva mõju alla.tekkis nn teine maailm,euroopa ja kogu maailma lõhenemine,külm sõda.II MS tagajärjed
2. Arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Agressor ( sõjaalgataja ) Jaapan. Sakslaste soov oli, et neid tunnistatakse suurriigina ja relvajõudude norme tühistataks. Kriis jõudis kiiresti Euroopasse, sest meie majandus sõltus USA majandusest. Saksamaa majanduse põhiprobleemis olid: 1. Inflatsioon- raha väärtuse langemine 2. Suured reparatsioonid Börsikrahh 1929 a. Itaalias valitsesid 1930 aastal Fasistid eesotsas Mussoliniga. Saksamaal võimul 1933 a. Natsionaalsotsialistlik Töölispartei ( natsid ), Adolf Hitleri juhtimisel. Majanduskriisi lõpp 1933 a., sest siis hakkas majandus taastuma majanduskriisist. Saksamaa lahkumine Rahvasteliidust toimus 1933 a. , sest nad ei saanud seda mida soovisid, teiste suurriikidega võrdsed õigused. 1935 a. Itaalia väed tungisid Etioopiasse. Berliini- Rooma telg on Berliinis 1936 a
7. Miks astus sõtta USA? Ameeriklaste kaubalaevu lasti massiliselt põhja, Ameerika kartis, et Saksamaa võidab sõja. 8. Miks said keskriigid lüüa? Saksamaa liitlased lahkusid sõjast, reservid hakkasid otsa lõppema (mehed, toit, nafta). 9. Millal sõlmiti vaherahu? 11.11.1918 10. Millised rahutingimused suruti Saksamaale peale? Miks olid need tingimused ohtlikud? Umbes 1/8 territooriumist tuli loovutada, sõjaväes võis olla 100000 meest, reparatsioonid(sõjamaksud), 15 aastaks moodustati Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa suruti alla ja sellega ei saanud leppida. 11. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Inimkaotused, esile kerkis USA, Demokraatia kriis tugevdas äärmuslasi, kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa. 12. Mida tähendas kaksikvõim Venemaale? Oli kaks võimu, tekkis olukord, kus keegi ei suutnud end kehtsetada, mõjutas valitsuse autoriteeti. 13. Miks langes Ajutise Valitsuse autoriteet
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti
- rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud -hukkunud -hukkunud -sõjakulud (majanduslik) -sõjakulud -sõjakulud -välisvõlg (majanduslik) -välisvõlg (reparatsioonid + inflatsioon -toidupuudus & nälg -ebastabiilsed koalitsioonivalitsused ja pangad) -Vene kodusõda -tööpuudus -tööpuudus -rahulolematus - rahulolematus -rahulolematus 1917 Veebruarirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon
Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused. Okupatsiooni tsoonid kuni 1949, mil tekib 2 saksa riiki. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit Teise maailmasõja järel: Maailmapank. Rahvusvaheline valuuta fond. ÜRO. Mida olid lääneriigid õppind Esimese maailmasõja järgsest olukorrast? Et ei tohi kaotaja riiki alandada. 2. Kirjuta heolu ühiskonna tunnused.
piiramine, kaotajatel ei või olla relvaliike(lennuvägi, allveelaevad), Saksamaa ja Austria ei võinud ühineda, kolooniatest loobumine. 6. Millised alad võeti Saksamaa valdusest ajutiselt või alaliselt ära ja miks kahjustas see oluliselt Saksamaa arengut? Millised sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale, miks ei saanud need kesta lõpmatuseni? Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid? Elsass-Lotringi tagastamine Prantsusmaale. Reinimaa lääneosa okupeerimine 15 aastaks. Taanile Scleshvigi põhjaosa, Poolale osa Ida-Preisimaast. Sileesia Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Poola sai väljapääsu merele. Saksamaal ei võinud olla lennuväge ega allveelaevu, pidi loovutama sõjavarustuse liitlastele, kohustusliku sõjaväeteenistuse keelamine, automaatrelvade tootmise keelustamine, laevastiku laevade piirarv. Reparatsioonid: 132 miljardit marka
1. Saksamaa pärast sõda - millised olid kõige suuremad probleemid ? Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi loovutama suuri sakslastega asustatud alasid. 2. Millised äärmusliikumised olid populaarsed, miks? Milles seisnes äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism, sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab
Tegemist oli Venemaa ja saksamaa vahelise majandusliku koostööleppega. Saksamaa asus venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama oma armeed. Esimese maailmasõja järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 1920. a
Võnnu(Cesis?) lahing - Soome, Suurbritannia abi; soomusrongid - Venemaa püüd näidata kui osa Vene kodusõjast - 03.01.1920 relvavaherahu - 02.02.1920 Tartu rahu - Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska - Eesti suveräänsuse kinnitamine - Eesti riigipiirid, Eestile Petserimaa, Narva jõe tagused alad - Lubadus tagastada Eestile kultuurivarad - Luba Venemaa eestlastel Eestisse pöörduda - Reparatsioonid 15 miljonit kuldrubla Eesti omariikluse saavutamine Sisemised faktorid: soov saada iseseisvaks, päästekomitee tegevus, koolipoisid läksid sõtta, tsiviilisikute abi Välised faktorid: välisriikide abi, Venemaa nõrkus/ebastabiilsus,
1)Sõjajärgne majanduskriis põhjused:Ületootmine, uute tootmisvaldkondade liiga kiire areng ja tööviljakuse tõus, riik soodustas laenuvõtmist , majanduse riikliku regulatsiooni puudumine, valitsused tegid vigu kriisi ajal-loobusid nt vabakaubandusest ,sissetulekud ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud p...
vabaettevõte oli tähtis, roosevelt tõstis makse,loodi uusi töökohti, miinimum palk, ja max tööaeg.toetused ja tootmis piirangud. 5. Suurbritannia-aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga. Sütt hakkas asendama nafta.Naelsterling devalveeriti. Tulid kiiresti kriisist välja. 2) 1. II MS 1939 saksa väed tungisid poolasse, selle en netamisks oli loodud rahvaste liit. 2. verssailles rahu 1919-1920 saksamaa kannab kõik kahjud 3. reparatsioonid, 1929 maj kriis- järelikult oli sõda hädavajalik 4. 13% saksamaa aladest võeti ära, inimese ei leppinud kodumaa tükeldamisega 5. suurbritannia+pr õhutasid hitlerit, ohverdati austria ja tsehhoslovakkia iseseisvus 6. saksa ja nsv liiit tahtsid alasid suurendada . MRP sõlmiti 23.08.39 . erinevate vaadete kokkupõrkamine. 3) 1. Hitler,Mussolini,Francisco franco ,stalin , roosevelt 2. hitler kurikuulsaim türann. 12 aastat saksamal
Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Edukas/ebaedukas, miks? Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi riikidevaheline tüli, kuid hiljem hakkasid riikidevahelised suhted teravnema ning
ning toovad Saksamaa sõjast välja. Seetõttu toetas Saksamaa neid rahaliselt ning lasi ka paguluses olnud enamlaste liidritel läbi enda maa Venemaale minna. Pariisi rahukonverents: Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi ja alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale. Max 100k meest sõjaväes, 4000 ohvitseri. Keelatud sõjaväekohustus, keelati lennuvägi, allveelaevad ja piirati laevastikku. Saksa pidi hüvitama teistele riikidele sõjakahjud (reparatsioonid). Hõivati Reini jõe piirkond. Analoogsed lepingud tehti Saksa liitlastega.Relvastuse areng: Arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus. Lennukid varustati pommide ja kuulipildujatega. Uue relvana tulid kasutusele tankid. Positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Ehitati 2-3 kaevikuliini, jalaväe jaoks punkrid. Sõjategevus oli pidevalt paigal,
Majandus "pea peal" - vanad majandussidemed katkenud - alles jäänud tööstus- sõjatööstus - sõdivate riikide kullavarude vähenemine (v a USA) - töövõtjate tegevusvabaduse kitsenemine - naiste töö osatähtsuse kasv ´ · Prantsusmaa - kõige suuremad purustused (lahingud) - kõige kiirem areng peale sõda: reparatsioonid, Elsass-Lothring · Suurbritannia kaotas lõplikult oma juhtpositsiooni maailmas · USA Euroopa võlglasest Euroopa võlausaldajaks · Saksamaa majandusmuredega üksi: - ülikiire inflatsioon - segadus a-ni 1924: võitjad teevad järelandmisi- Dawesi plaan jt Saksa lapsed mängimas rahapakkidega, mis olid muutunud väärtusetuks inflatsiooni tõttu. Majandusliku õitsengu ajastu
· välispoliitilised huvid Kaug-Idas, · keeld müüa relvi sõdivale riigile Suurbritannia · suur tööpuudus · algas naftaajastu · kaevurite streigid Tööpartei (leiboristid) esindasid töölisi majanduskriisi mõjud-odavnes tooraine, kolooniad kui turg Iirimaa-1937 iseseisev Briti Rahvaste Ühendus-endine Briti impeerium Prantsusmaa majandusedu põhjused-reparatsioonid,ülesehitustöö, moetööstuse võidukäik elsass-Lodring maavara rohke piirkond Sisepoliitiline olukord kaks valistust aastas, kriis tugevdas paremäärmuslasi Rahvarinne- vasakjõudude ühendus-hoidis ära diktatuuri, reformid-puhkus, lühem töönädal Saksamaa demokraatlik (Weimari Vabariik 1919-1933) probleemid- terav sisepoliitiline võitlus, majandusraskused, kommunistide mõju, hüperinflatsioon, USA abi laenudena
5.pilet Majandusarengu põhijooni 1920.aastatel 1)sõjajärgne majanduslangus või kriis 1924 *sõjamajanduselt rahuaja majandusele *sõjakahjud *katkenud majandussidemed Vm Pr: - lahingud toimusid Pr pinnal + sai Elsass-Lotringi (kivisüsi, rauamaak) + Sm reparatsioone USA: + sõjategevus tema pinnal ei toimunud + Pr ja Ingl võlad Ingl: - arendati vanu tööstusharusid + tema territooriumil lahinguid ei toimunud + reparatsioonid Sm: - kaotas Lotringi - pidi maksma reparatsioone 2)majanduslik õiteng 1924-29 arenes: *autotööstus Ford T *keemiatööstus *elektrotehnika raadio,pesumasin,külmkapp nõudlus oli suur raha ostmiseks ja toomiseks laenati pankadelt Pilet 6 Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused Suur majanduskriis 1929-1935 Põhjused: *ülelaenamine, võeti ja anti kergekäeliselt laene, laenukoormus suur *ületootmine *lahendamata majanduslikud probleemid *laenuintressi tõus
Kaotajate esindust ja nõukogude Venemaad ei kutsutud. Olulisemad delegatsioonud olid Ameerika ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa. Rahutingimuste kohaselt pidi reparatsioone maksma, kaotajad pidid oma sõjavägede suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma Baltikumist, tunnustama Poola iseseisvust. 1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi, kuid rahulepingus polnud kirjas reparatsioonide suurust. Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja diktatuuri kehtestamiseks likvideeris 1933. aastal NSDAP, eesotsas Hitleriga, võimult kommunistid ja sotsiaaldemokraadid
Kuid siis saabus langus ka Ameerika Ühendriikides. 1929.a. 24. oktoobril (Mustal Neljapäeval) hakkasid suurinvestorid kiiruga müüma oma aktsiaid New Yorgi börsil. 29. oktoobril muutus see üleriigiliseks paanikaks ning aktsiahinnad kukkusid madalaimale tasemele. Ajaloos on see tuntud New Yorgi börsikrahhina, mis juhatas ametlikult sisse ka üleilmse majanduskriisi Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. Kuid kui peale sõda võis näha märke majanduskasvust, siis 1920. aastate teisel poolel tuli ilmsiks, et majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kiiresti
annaabi.ee 
