Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss (0)

Kirjanduse arvestus

Pilet 1 – Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell :
1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust
5-6 sajand
Keskaeg algab Antiik- Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega
Levivad uued religioonid
= Kristlus , budism , islam
Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast
=Füüsiliselt ja kultuuriliselt
=Romaniseerumine
Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine
= Keldid 5.sajand
= Skandinaavia 10-11. sajand
=Eesti 1184-1227
Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma
Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed
=Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru
Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus
=Kloostri- ja kirikukoolid
=Avati ülikoolid
=Vaimulikel oli selge ladina keel
=Seitse vaba kunsti
-Grammatika, retoorika, dialektika , loogika , geomeetria , aritmeetika, astronoomia , muusika
Tekivad rahvuskeelsed kirjandused
=Domineeris antiikkirjanduse mõju
=Tihti kiriklik sisu
= Rahvalooming
Suurimad teosed:
= Eepika e. Jutukirjanduse vallas:
-Pärit Iirimaalt ja Islandilt (vanim vabariik Euroopas)
Iirimaal olid keskajal põhiliselt keldid
=Suguvõsa kroonikate talletamine au sees
-2.-7. sajand
-Nimetati saagadeks
=Olulised olid laulikud
-Kuninga nõuandjad filid
-Laulude loojad
- Bardid
- Esitajad
=Iirlased võtsid 5. sajandil ristiusu vastu
-Jätkasid ka oma usuga
=Püha Patrick
-Andis ristiusu
-Kaitsepühak
=Algselt oli filide ja bardide looming suuline
-Kloostrite lähedal pandi kirja
= Saagad on proosavormis
-Kõnelevad rahvausundist
-Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad
- Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus
2. Jutustada üks Boccacio novell
Pilet 2 – Islandi eepika, „Vanem Edda “, kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal
1. Islandi eepika, „Vanem Edda“, kenningi mõiste, näited
Tekkekoht Skandinaavia, Norra
Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke
=Jaarlid
=Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele
=Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile
=Võtsid kaasa oma rahvaluule
Islandil ristisõdu ei olnud
=Võtsid ristiusu vastu aastal 1000
=Säilitasid õiguse oma rahvausule
Areneb kirjandus
= Anglosaksi alfabeet
=Panid kirja Skandinaavia rahvaloomingut
Skaldilaulud
=9 sajand
=Laulikud ehk skaldid
-Mõjukad ja sõjakad
-Laulude peateema ajaloolised sündmused, genealoogia, ülikute kangelasteod
Proosasaagad
=12 sajand
=Ladina kirjas
=Ajalooline (10 – 11 sajand), mütoloogiline
„Vanem Edda“
=Islandist
=Kirjanduse kõrgsaavutus
=Osad lood on kirjas ka „Niebelungide laulus “
= Muistendid ja müüdid Skandinaaviast ja mujalt põhjamaalt
=Olid kangelaslaulud ja müütilised laulud
=Vaprus on iseenda võitmine
=Algselt käsikirjaline
=Anglo-Saksi tähestikus
=Kõige vanem käsikiri on Kopenhaageni kuninglikus raamatukogus
-Nimi on Codex Regius 2365 (Kuningate koodeks )
-Käsikiri leiti 1643 . aastal
-Islandi peapiiskop lasi teha koopia, käsikirja kinkis Taani kuningale
-Arvatakse, et pärineb 13. sajandist
=Laulud on 8.-12. sajandist pärit
Kenning
=“Vanemas Eddas “ palju kasutatud
=Pootiline sõnaline peitepilt
=“See, kes rahuldab vareste nälga“
-Langenud sõjamees
=“Kilpide kõlin“
-Lahing
=“Vaalade tee“
-Meri
=“Piiskade koppel “
-Taevas
=Väga palju on neid „Alviissi loos “
=Eestis on ka kenninguid „Haaviku emanda“, „Pedaku peremees“, „Kõrve karjapoissi“
Et mõista tekste , on ka „Noorem Edda“, mis sisaldab poeetikaõpetust ja kenningiloendit
Skandinaavalate ja eestlaste elus oli palju ühist
=Keel ja sõnad
-Ardr – ader
-Baatr – paat
-Bruudr – pruut
-Riirk – tugev, hiljem riik
-Jool - jõulud
- Mold – muld
-Thor - Taara
Laulud jagunevad kaheks
=Ajaloolised
=Müütilised
Müütiliste hulgas lugu, kus on paralleele Kreekast
= Phaeton (päikesevanker)
2. Draamakirjandus keskajal
Draama areng takerdus kiriku mõjul
=Saavutas arvestatava taseme alles 14.-15. sajand
Teater tekib uutel alustel
=Antiik hävinud
=Lähtepunktiks jumalateenistus
=Illustreeriti ja seletati jumalateenistuse sisu
- Liturgiline draama
=Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid
Vanim on 12. sajandist
=“Aadama ja Eeva mäng“
Lihavõttepühade aegu
=Ristilöömine ja ülestõusmine
=Passioon e. Kannatusmäng
15. sajandi lõpul ilmusid ilmalikud näidendid
=Sisu endiselt Piiblist
Miraakel ehk ilmalik näidend
=Ime
=Pühakute ja Neitsi Maarja lood
Keskaja lõpul olid moes moraliteed
=Õpetlikud ja kasvatavad näidendid
=Allegoorilised tegelased, nagu roosiromaanis
Keskaja koomiline teater oli seotud karnevalide ja narripidudega.
=Jämekoomilise sisuga näidendid e. Farsid
=Sakslastel vastlamängud
=Itaalias comedia dell arte
-Osalesid elukutselised näitlejad
=Tegelased jõukad
„ Isand Pathelin “
=1416. aastast
„Eesli testament “
=Võltsvagaduse naeruvääristamine
Farsse on säilinud ~150
=Pathelin oli väga populaarne tegelane
Sotii
=Sot – loll prantsuse keeles
=Lollimäng, narrimäng
=Pilgatuks aukandjad, kuningad
=Osa karnevalipidustustest, nagu farsski
Keskaja teater oli rahvalik
=Toimub vabas õhus
Lava jagunes kolmeks
=Taevas, maa ja põrgu
= Tinglik
-Taevas köied
-Põrgu oli auk
Toimus linnaväljakutel või turupatsidel
=Tasuta etendused
=Elukutselised või asjaarmastajad näitlejad
-Mehed, tihti tudengid
Pilet 3 – Keskaegsed kangelaslaulud, „ Rolandi laul“; Jutustada üks Boccaccio novell
1. Keskaegsed kangelaslaulud, „Rolandi laul“
Enamiku Euroopa rahvaste eeposed
=“Kalevipoeg“ ei ole keskajast, see on 19. sajand
Euroopa lääneosas on palju lugulaule Karl Suurest
=Krooniti 800. aastal Rooma keisriks
=Tal oli 12 rüütlit e. Peeri e. Paladiini
-Ustavad
- Peer = võrdne
-Paladiin => palee ehk õukondlane
Rolandi laul
=Prantsusmaal
=Prantsusmaal esitasid laule zonglöörid
-Olevat neid esitanud juba 1066, sõduritele julgustuseks
-Lauldi, kui William Vallutaja purjetas Inglismaale
=Vanim käsikiri 12. sajandist
-Ristisõdade ajast
=Laulu alus on ajalooline fakt
-Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu 778.
-Vägedega Galliasse tagasi pöördudes rünnati tema järelväge
-Selles langes Bretooni krahv Roland
= Eeposes on kõige tähtsam lahing
-Antud kristlaste ja muhameedlaste vahelisena
-Ülistab kristlust
-Tuleb minna Püha Maad vabastama
-1099. vallutati Jeruusalemm
=Saragossa paganlik kuningas Marsilius tunnistab end Karl Suure alamaks
-On vaja saadikut Hispaaniasse
-End pakub noor ja keevaline , aga õiglane Roland
-Laidetakse sõbra poolt maha
-Roland pakub oma onu, Ganeloni
- Ganelon arvab , et Roland tahab teda surma saata
-Ganelon otsustab kätte maksta, reedab frankide sõjaplaani ja ahvatleb Marsiliuse frankide järelväge ründama
-Lahingus langevad Roland ja 12 paladiini
-Roland ei kutsunud keisrit appi, peab häbistavaks
Roland on prantuse , hispaania ja itaalia loomingus eriti poplaarne.
=Prantuses eepos
Muinasjutuline
=Päike jäi seisma Karl Suure palve peale
=3x puhumine, 3x keeldumine
Eeposega algab prantuse rahvuskirjandus .
2. Jutustada üks Boccaccio novell
Pilet 4 - „Laul minu Cidist “; Helsingöri õukond, Claudius ja kuninganna Gertrud
1. „Laul minu Cidist“
Cid on isand hispaania keeles
Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid
=Suri 1099
Hispaania eepos on ajaloolisem
Teema on võitlus mauridega
=Tungisid 711. aastal sisse ja vallutasid suure osa Pürenee poolsaarest
= Rekonkista ehk tagasivallutamine 700. aastatel
Kangelaseks rüütel Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid
=Nime Cid andsid talle maurid
Lugu
=Rüütel satub valekaebuse tõttu Kastiilia kuninga vaenu alla
=Kuulutatakse lindpriiks, peab maalt lahkuma
=Temaga läheb pere ja väike grupp ustavaid vasalle
=Jätkab võitlust mauride vastu
=Grupp suureneb, rüütlid, võidetud maurid
=Cid vallutab Valencia, oma kantsi
=Kuningas lepib Cidiga, soosingu märgiks paneb Cidi tütred printsidele mehele
=Mehed seisuseuhked, ei tunnista Cidi tütreid
=Võtavad kaasaraha ja tütred, aga siis jätavad neiud häbistatult ja kaitsetult metsa
=Cidi rüütel leiab tütred, Cid annab printsid kuninga kohtusse
=Otsus – mõlemale duell Cidiga, Cid tapab printsid
=Uuteks peigmeesteks saavad kuningapojad
Religioosset vaenu ei ole
Ajalooliselt täpsem kui Rolandi laul
Rõhutatakse peategelase inimlikkust
Ilmus 1799
2. Helsingöri õukond, Claudius ja kuninganna Gertrud
Pilet 5 - „Nibelungide laul“; Hamlet ja Ophelia
1. „Nibelungide laul“
Nibelungid on germaani hõim
Pärineb 12.-13. sajand
On ajalooline taust
=5.-6. sajandi rahvasterände tulemused
Motiivid rüütliromaanidest
Peateemad
=Armastus, daamiteenimine, abielu, kättemaks, vasallikohustuste täitmine
Tegelased
=Siegfrid, Gunther, Attila, Kriemhild , Brunhild
Kaks osa
Esimene osa
=Siegfrid on nibelungide soost
=On kuuldud, et brugundide kuninga Guntheri õde Kriemhild on väga ilus
=Siegfrid sõidab kosja, aga Gunther nõuab, et Siegfrid aitaks tal kosida Islandi kuningatütar Brunhildi
=Brunhild on väga tugev, kutsub kosjalisi kahevõitlusele
=Siegfridil on võluvõimed, sest ta suples loheveres, ta on haavamatu v.a. Abaluu
=Aitab Guntheril võita, mõlemad abielluvad
=10 aasta pärast mõlemad õnnelikus abielus
=Kriemhild ja Brunhild lähevad tülli
=Siegfrid rääkis oma naisele saladuse, et tema veetis Brunhildiga pulmaöö
=Brunhild vannub kättemaksu, kasutab vasall Hageni abi
= Hagen uurib välja, et Siegfridil on abaluu haavatav, tapab ta reeturlikult jahi ajal selja tagant
=Hagen röövib nibelungide aarde Kriemhildilt ja peidab selle Reini jõe põhja
Teine osa, Kriemhildi kättemaks
=Kriemhild peab abielluma Attilaga
=Gunther, Hagen jt. Kutsutakse külla
=Kriemhild ässitab mehi, burgundlased ja hunnid lähevad tülli
=Paljud tapetakse , Hagenit piinatakse, aga ta ei avalda nibelungide aarde asukohta
=Viimaks tapetakse Kriemhild, sest tema oli kõige taga
Wagner tegi neljaosalise teose „Nibelungide sõrmus“
=Hitlerile meeldis
=Tema sõjaplaanide nimed olid sealt
2. Hamlet ja Ophelia
Pilet 6 – Rüütlikirjandus, trubaduuride luule; Petrarca elu ja looming, sonett
1. Rüütlikirjandus, trubaduuride luule
11.-12. sajand muutub aadelkui seisus päritavaks
=Rüütlitel kujune oma elulaad ja moraal
=Euroopa barbaarsed rüütlid puutusid kokku Araabia ja Bütsantsi kõrgema kultuuriga
-Võtsid selle üle
Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus
=Kurtuaasne tähendab peenekombeline
=Pärineb Prantsusmaalt
-Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid
-Põhja-Prantsusmaal truväärid
Individuaalne kirjandus
=Luuletamine on auväärne
=Sellega algab ilmalik kirjandus ja muusika
=Kujuneb mitmežanriline kirjandus
Palju liike
= Hommikune äratuslaul ehk alba
=Õhtulaul ehk serena
=> serenaad
=Vaidluslaul ehk tensoon
=Tantsulaul ehk ballaad
= Neiu , kelle peig läks ristisõtta, kaebelaul ehk romanss
=Karjaselaul ehk pastoraal
Sisu
=Armastus, seiklused , naudingud
-St. Kõik kiriku poolt hukka mõistetu
Korraldati lauluvõistlusi
Kujuneb daamikultus
Kõik katkeb 1209
=Kuulutatakse välja ristisõda Lõuna-Prantsusmaal leviva ketserluse vastu
=Tegutses inkvisitsioonikohus
=Hävitati kultuurikeskusi, hukati trubaduure ja truvääre
=Ellujäänud põgenesid Saksamaale ja Austriasse
=Jätkasid seal vähemal määral oma tegevust
2. Petrarca elu ja looming
14. Sajand, oli Itaalia luuletaja
=Perekond oli pärit Firenzest, kuid sealt pagendatud.
=Tema vanemad satuvad Prantsusmaale Avignoni , kus elas tol hetkel Rooma paavst
-isa töötas paavsti heaks
Petrarca armub saatuslikult endast vanemasse abielus naisesse, Laurasse
=Daamikummardamine
Õppis õigusteadust
=tekkis huvi kirjanduse ja filosoofia vastu,
=temast saab üks innukamaid humaniste
Reisib palju Kesk- Euroopas ja kogub käsikirju
= Cicero kirjavahetus
On ametilt vaimulik, kuid tegeleb ka oma loomingu ja uurimustega.
Ta pärjatakse ka loorberipärjaga
= Kapitooliumi mäel oma poeemi „Africa“ eest
Pöördub tagasi Itaaliasse
=Looming on põhiliselt ladina keeles
=Temalt on hulk filosoofilisi traktaate
-„Maailmapõlgus“.
Tõstab esile platoonilise armastuse, kuid ülistab ka maist
=Ka see võib olla puhas ja võti paradiisi .
Itaalia keeles ilmus luulekogu „Laulude raamat“
=Jaguneb kaheks
-„Madonna Laura eluajal“
-„Pärast Madonna Laura surma“
=Koosneb 366 luuletusest
=Seda iseloomustab psühholoogiline isimesekäsitlus
=Kujutab oma armastust ülima vooruse kehastusena
=On veendunud, et Laurast saab pühak
Kirjutab sonette:
=2 neljarealist katrääni
-Süliriim
=2 kolmerealist tertsetti
-Ded, cdc
=Igas reas 11 silpi
=Sonetipärg
-15 sonetti
-Viimane koosneb kõigi eelnevate esimestest ridadest
-Peab lõppema puändiga
Pilet 7 – Rüütliromaan; Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan
1. Rüütliromaan
Kujuneb vähemal määral rüütliluule kõrval
=Põhja-Prantsusmaal
Loojad truväärid
=Nad olid isanda teenistuses menesterialised ehk eriülesannetega teenrid
Hakkasid kirja panema isandate esivanemate lugusid
= Romaanid ja kroonikad
=Romaan on rahvuskeelne teos
=Kirja pandud kui tõsilugu
Kirjutati Aleksander Suurest, Trooja sõjast, Aenasest
=Kangelastest tehti keskaegsed rüütlid
Armastusteema
=Läbi Araabia tutvuti „ 1001 ööga“
Kirjutati Pühast Graalist
= Karikas Kristuse verepiiskadega
=Erinevate võimetegab
Skeem
=Kaks noort inimest, kes on armunud, aga õnnetud
=Põhjus
-Vanemad ei luba
-Pruut on röövitud
=Seiklused, lõpp on õnnelik
Kõige kuulsam on „Tristan ja Isolde “
=Aluseks keldi müüdid
=Kirja pandud 12. sajandil
=Mitu erinevat varianti
Kirjutati kuningas Arthurist
=Istuvad ümber laua
=Üks läheb seiklema
=Hiljem räägib oma seiklustest
Muinasjutumotiivid
Lood levisid kogu Euroopas
=Lugudega pandi algus Itaalia novellile
=On andnud ainet romantilisele kirjandusele, kunstile, ooperile
=On ka paroodiaid
-“Don Quijote “ - Cervantes
-“Jänki kuningas Arthuri õukonnas“ - Twain
-“ Parun puu otsas“ - Calvino
2. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan
10.-11. sajand tugevnesid linnad
= Linnakodanikud rikastusid
=Võideldi oma õiguste eest
=Tekivad ülikoolid
-1088 Bologna Itaalias
-1200 Pariisi Prantsusmaal
= Haridus muutus ilmalikuks, juhtiv selles oli Põhja-Prantsusmaa
Tudengid ehk skolaarid ehk kleerikud
=Koolist vabal ajal rändasid
=Looming ülistab maiseid rõõme
=Parodeerivad Piiblit
= Vagantide luule
-Vagare tähendab hulkuma
-Eeskujuks Vana-Kreeka luule, nt. Ovidius
-Rõhuvad: Carpe Diem ehk naudi hetke
„ Carmina Burana“
=Vagantide luule tähtis näide
= Ilmaliku sisuga keskaegsed laulud
=Leitud kloostrist
Rahvusvaheline üliõpilaste hümn
= Gaudeamus igitur iuventus dum sumus
=Rõõmustagem kuni oleme veel noored
Peagi hakati vagantide ladinakeelseid laule tõlkima rahvuskeeltesse
=Tekkis rahvuskeelne kirjandus
Tihti koosnesid lühikesed lood ühe peategelase ümber
=Pak Amis
-Saksa vagantidel
- Preester , kes tegi sulitempe
=Kaval-Ants ja Vanapagan Eestis
= Robin Hood Inglismaal
Keskaja lõpul tekkis narrikirjandus, kus naerdi inimlikku rumalust
=“ Narruse kiitus“ - Erasmus Roterdamist
=Eestis kilplased , aga palju hiljem
-“ Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud“
Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane
=Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine
=Loomade all mõeldud inimesi
Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised
=Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms
=Sellest tekkis valm
Kuulus autor on F. Villon
Pilet 8 – F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus
1. F. Villoni elu ja looming
1431 – 1465 (?)
Prantslane
Elust pole palju andmeid
=Tõenäoliselt sündis 1431
=Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse
=Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis
=Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465
=Pärast väljasaatmist andmed puuduvad
Loomingus on individuaalsus
Villon on pilklik, sarkastiline
„Väike testament“ 1456
„Suur testament“ 1461
=Nendes pärandab tundeid jms
Toob luulesse surmatantsu motiivi
=Surma ees on kõik võrdsed
On kuulsad ballaadid
=“Ballaad poodutest“
=“Ballaad kadedatest keeltest“
Luule on kohati pihtimuslik
Palju surma teemat
Väga pilklik luule, naerab paljude inimlike pahede üle
Naerab ka enese üle
= „Ma prantslane, Pariisi kodanik
ja selle üle olen õnnelik,
et varsti köie kaudu, süld mis pikk,
saab teada kael, mis kaalub tagumik.“
Ballaadi lõpus katrään ehk nelikvärss ehk saade
=Selles paneb kirja oma ballaadi juhtmõtte
Irvitab ka naiste üle, kes ei suuda väärikalt vananeda
Epitaaf – hauakiri
2. Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus
Pilet 9 – Renessansikirjandus ; Ülevaade „Romeost ja Juliast“
1. Renessansikirjandus
Renessanss ehk taassünd, uuestisünd
Humanism , humanistid – õpetlased, kes hakkavad antiikset kultuuri tutvustama oma kaasaegsetele
=Vastanduvad teoloogidele ehk vaimulikele
=Võitlevad isiksuse vabastamise eest
Nad on teadlased, kes kirjutavad ladina keeles, aga ka kirjanikud , kes kasutavad rahvuskeelt
Shakespeare on renessansist
14. - 16. sajand
=Olid suured avastusretke
-1492 oli Kolumbus Ameerikas
=J. Guttenberg leiutas trükikunsti
-1440 – 1445
-Raamat jõuab lugejateni
-Rüütliromaanid
-“Don Quijote“
=Muutused usus
-1517 Martin Lutheri reformatsioon
-Hispaanias inkvisitsioon
-Inglismaal katoliiklaste ja protestantide sõda
- Henry VII lahutused
-Tekkis rahvuskeelne kirjandus
- Piibel
=Indiaanlaste hävitamine
-Konkistadoorid, uusasukad
-Orjakaubandus
16. - 17. sajand
= Skeptiline aeg
-Kahtlemine inimeste võimetes
Renessanss algas Itaalias 14. sajand, Inglismaal 15. - 16. sajand
Au sees õige kasvatus, patriotism , teadmised
2. Ülevaade „Romeost ja Juliast“
Pilet 10 – Ülevaade Dante elust ja loomingust; Jutustada üks Boccaccio novell
1. Ülevaade Dante elust ja loomingust
Tegutses 13. sajand Itaalias
Tema ajal olid Itaalias linnriigid
=Arenenud Firenze Põhja-Itaalias
-Renessansi häll
-Kultuuri ja kunsti linn
Dante sündis Firenzes
=Itaalias keisri ja paavsti toetajate vahel sõda
=Dante oli algselt paavsti toetaja
=Kuulutati lindpriiks, põgenes Firenzest
-Ei läinud kunagi tagasi
=Temast sai paavstide pahede kirjapanija
Oli mõjutatud keskajast
=Oli südamedaam Beatrice
Loomingut jagas ise kaheks
Esimene, nn „Uus elu“
=Ülistab platoonilist ehk hingelist armastust
=On 31 luuletust
=Kirjeldab tundeid Beatrice'i vastu
-Nägi teda 9-aastasena
=Värvide sümboolika
-Punane kleit ehk armastus
-Valge kleit ehk puhkus
=Esimene pihtimuslik luuleteos
Hakkas kasutama Itaalia keelt
=Uus elu oli ladina keeles
= Filosoofiline traktaat „Pidusöök“ oli itaalia keeles
=Uuris itaalia keele murdeid
=Soovis luua ühtset keelt
1302 läks pagendusse Ravennasse
=“Komöödia“ ehk „ Jumalik komöödia“
- Jumaliku lisas Boccaccio, Dante uurija
-Dante kirjutas seda pea-aegu surmani ehk 20 aastat
-Trükiti alles 16. sajandil
-Žanrilt oli värsivormis nägemus
-Hinge rännakud teispoolsuses
-On renessansile omased sümbolid
-Õnnelik lõpp, selle tõttu komöödia
-Teed juhatab Beatrice (Puhastusmäele), Põrgus Vergilius
=Arvsümbolid
-3 Põrgu, Puhastustuli , Paradiis
-33 Igas on 33 värssi
-99 + sissejuhatus = 100
-10 ehk täiuslikkus
-9 ringiga Põrgu ühel pool maaketast, teisel pool Puhastustuli ehk Puhastusmägi
-Üle kõige on taevas, kus on 9 planeetide taevast ja üks suur kuppel
-Luciferil on 3 peaga koer
-Põrgu põhjas 3 reeturit – Juudas , Brutus, Cassius
=Värvide sümboolika
-Põrgu on must
-Puhastustuli on erkroheline
-Paradiis on täis valgust
=Nooruk näeb und, kus läheb läbi metsa
=Vastu tulevad kolm kiskjat , lõvi (vägivald), hunt (reetlikkus) ja panter (himurus)
=Tuleb Vergilius, kellest saab nooruki saatja põrgus
=Uhkus, kadedus , kitsidus, liiderlikkus, viha, laiskus , prassimine
2. Jutustada üks Boccaccio novell
Pilet 11 – Boccaccio elu ja looming, „ Dekameron “; Hamleti monoloog
1. Boccaccio elu ja looming, „Dekameron“
1313 – 1375
Alguses rõõmus, elu lõpus kibestunud paduusklik
Sündis Pariisis
=Oli vallaslaps, aga isa hoolis temast
=Viidi Firenzesse, isa lapsendas ta
=Õppis kaupmehe ametit ja õigusteadust
-Jälestas õigusteadust
=Sõltus raha osas isast, kuuletus talle
Kui ta oli 14, saadeti ta Napolisse
=1327 – 1340
=Õnnelik aeg
=Oli kuninga sõber
-Kuninga õukonnas olid luuletajad ja kunstnikud
=Armus kuninga tütresse
-Loomingus Fiammeta (Leegike)
-Hellitavalt Fiamma (Leek)
-Tegelikult oli Maria
-Tütar vahetas ta uue armastaja vastu
Algselt kirjutas Boccaccio luulet
= Varsi alustas proosaga
=“Fiammeta“ nn esimene psühholoogiline romaan Euroopas
-Üsna autobiograafiline
-Kirjutab ühe hüljatud naise mina-vormis
=Palju hingepiinu
Boccaccio lahkus Firenzest, läks tagasi Napolisse
=Kohtus Petracaga, oli tema suur austaja
=Kirjutasid kaksikteose
-Petrarca kirjutas „Kuulsatele meestele“
-Boccaccio kirjutas „Kuulsatele naistele“
-Eevast Mariani
Kirjutas ka ladina keeles
Maailmakuulsus tuli „ Dekameronist “
=1352 – 1354
=Raamatjutsutus
=1548 jõudis katk Firenzesse
=3 noormeest ja 7 neidu lahkuvad linnast maamõisa
=Hakkavad jutustama lugusid
=10 päeva, iga päev 10 novelli
=Eeskujuks „1001 ööd“ ja keskaegsed legendid
=On kui ülistuslaul inimese kirele
=Boccaccio oli kirjutamise ajal naistest heal arvamusel
=100 novelli jagunevad tüüpideks
- Novellid on teravmeelsetest ütlustest ja mõtetest,mis aitavad täbarast olukorrast välja
-6 ja 1 päev
-Novellid imepärastest voorustest, suured tunded, vankumatu armastus
-Novellid saatuse imepärastest keerdkäikudest
-2 ja 5 päev
-Nt rikkad ja head sugulased
-Lõbusad novellnaljandid st häda kõigile rumalatele ja kergeusklikele
-Ei saa füüsiliselt hukka
-Mõnitab
-Novellid kirikutegelastest, munkadest ja nunnadest
-Kirglikud, tsölibaadi rikkumine
-Tekitasid ühiskonnas vastukaja, sest oli usklik ühiskond
-Novellid kokkulepitud abieludest
=Novellid on vaimukad, neis on suuri tundeid ja traagikat ning argielu koomilisi seiku
Boccaccio on klassikalise novelli algataja
Pärast „ Dekameroni “ langes ta usufanatismi
Ei pühendanud end eriti väärikatele naistele
Armastuskirjad ühele naisele
=Naine teeskleb armastust
=Firenze naerab
=Boccaccio kirjutab pamfleti ehk põlastava teose
Elu lõpuaastatel uuris Dantet
=“Komöödia“ => „Jumalik komöödia“
2. Hamleti monoloog
Olla või mitte olla – see on küsimus.
Mis oleks üllam – vaimus taluda
kõik nooled, mida vali saatus paiskab,
või, tõstes relvad hädamere vastu,
vaev lõpetada? Surra, magada -
muud midagi, sest nõnda uinudes
kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret,
mis meie liha pärib looduselt.
See oleks lõpetus, mis hardasti
on ihaldatav: surra, magada!
Jah, magada... Võib-olla undki näha?
Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod
meil võivad tulla selles surmaunes,
kui maise möllu puntrast pääseme, -
see paneb kõhklema; siin peitub põhjus,
miks viletsusel iga on nii pikk:
kes taluks aja piitsutust ja torkeid,
rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi,
põlatud armu piinu, kohtu aeglust
ja võimu jultumust, ning jalahoope,
mis malbe teenekus saab väärituilt,
kui end igaveseks vabastada
võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks,
ja higistaks ja ohkaks elu vaevus ,
kui kartus millegi ees pärast surma -
sel uurimata maal, kust ükski rändur
ei tule tagasi, - ei rabaks tahet,
mis pigem talub tuntud halbusi,
kui pageb teiste, tundmatute juurde?
Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki
ja südiduse loomulikust jumest
saab nukra mõtte põdur kahvatus
ning lennukad ja tähtsad ettevõtted
teelt targutuste tõttu kalduvad
ja kaotavad teo nime...
Pilet 12 – Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal, Marlowe ; Dante „Jumalik komöödia“
1. Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal, Marlowe
Renessanss oli Tudorite valitsemisajal
=Inglise keel tähtis
=1485 – 1603
-Viimane valitseja seal oli Elizabeth I
Inglismaa muutus suurimaks mereriigiks
=Hävitavad võitmatu armaada (Hispaania)
=Mereretked
= Asumaad
=Tugevndatakse sidemeid Euroopaga
= Kauplemine prantslastega
Elizabeth I asjal oli tähelepanu kunstidel
=Oluline oli näitekirjandus
=Asutatakse mitmeid teatreid
=Igal teatril oli oma dramaturg
=Näitekirjandus ülikoolides au sees
=Alguses ladina keel, pärast inglise keel
=Üliõpilaste näidendid olid algselt antiigist
Alates 15. sajandi lõpust
=Näidendid võõrastemajade õuedel
=Olid avalikud ja erateatrid
Lavaehitus erinev
=Oli rõdu
=Oli poodiumilaaden lavakõrgendus
Esimesed teatrihooned olid ovaalsed
=Hiljem pingid seinte ääres ja mitu rõdu
=Laval ja parteril puudus katus
=Puudus eesriie
=Kasutati muusikat
Teater oli väga populaarne, sest temaatika oli lai
Antiiktragöödia ehk koomiline lühinäidend
Teatris olid vaid mehed
C. Marlowe
=1564 - 1593
Pärit vaesest kingsepaperest
=Sai Cambridge 'i ülikooli soosijate tõttu
Oli algselt näitleja
1587 läks Londonisse
=Oli ohtlik vabamõtleja
=Peetakse ateistiks
=Salapolitsei sai kaebusi
-Piibli või usu tõttu
1593 tapeti segastel asjaoludel Londoni lähistel kõrtsis
=Arvatakse, et oli salapolitsei poolt organiseeritud mõrv
=Arvatakse, et ta korraldas oma niinimetatud mõrva ise, et kaduda
Loomingus on olulised tugevad isiksused , kellel on humanistlik ilmavaade
„Tamur Suur“
= Timur
=Väejuht, kes vallutas Venemaa ja kelle poeg oli Tšingis-Khan
=Oli lihtne karjus, kellel olid anded ja võimuiha
= Idamaade alistaja
=Marlowe idealiseerib teda julguse ja tahtejõu poolest
Marlowe kirjutas näidendiks Fausti legendi
=Faust müüb hinge kuradile
= Saatanaga leping, et teha teoks oma unistused – ülikoolid, töö kodumaale
Marlowe ütles: “Ainus patt maailmas on lollus .“
Kirjutas näidendeid Inglismaa ajaloost
=Edward II
2. Dante „Jumalik komöödia“
“Komöödia“ ehk „Jumalik komöödia“
-Jumaliku lisas Boccaccio, Dante uurija
-Dante kirjutas seda pea-aegu surmani ehk 20 aastat
-Trükiti alles 16. sajandil
-Žanrilt oli värsivormis nägemus
-Hinge rännakud teispoolsuses
-On renessansile omased sümbolid
-Õnnelik lõpp, selle tõttu komöödia
-Teed juhatab Beatrice (Puhastusmäele), Põrgus Vergilius
=Arvsümbolid
-3 Põrgu, Puhastustuli, Paradiis
-33 Igas on 33 värssi
-99 + sissejuhatus = 100
-10 ehk täiuslikkus
-9 ringiga Põrgu ühel pool maaketast, teisel pool Puhastustuli ehk Puhastusmägi
-Üle kõige on taevas, kus on 9 planeetide taevast ja üks suur kuppel
-Luciferil on 3 peaga koer
-Põrgu põhjas 3 reeturit – Juudas, Brutus, Cassius
=Värvide sümboolika
-Põrgu on must
-Puhastustuli on erkroheline
-Paradiis on täis valgust
=Nooruk näeb und, kus läheb läbi metsa
=Vastu tulevad kolm kiskjat, lõvi (vägivald), hunt (reetlikkus) ja panter (himurus)
=Tuleb Vergilius, kellest saab nooruki saatja põrgus
=Uhkus, kadedus, kitsidus, liiderlikkus, viha, laiskus, prassimine
Pilet 13 – W. Shakespeare'i elu ja looming; Ülevaade Hamletist
1. W. Shakespeare'i elu ja looming
1564 – 1616
Kokkuleppeliselt on oma näidendite autor, aga see ei pruugi nii olla
=Shakespeare oli harimatu
Sündis Stratfordi väikelinnas
=Isa oli jõukas käsitööline, hiljem linnapea
=Õppis kohalikus koolis 6-7 klassi
=Õppis veidi ladina ja kreeka keelt
1587 abiellus
=Vanema naisega
=Kolis Londonisse
=Töötas lavastaja abilisena ja suflöörina (etteütlejana)
1599 asutati Gloobuse (The Globe ) näitetrupp
=Lavastati Shakespeare'i näidendeid
=Dramaturgina oli kuulus, näidelda ei osanud
Kirjutas ka kaks poeemi ja sonette
=1609
Külastas tihti kodulinna
1612 läks täielikult tagasi
=Enam ei kirjutanud
=Suri oma sünnipäeval 23. aprillil 1616
19. sajandi keskel kujunes nn Shakespeare'i küsimus
Näidendid olid kolmes perioodis
I 1595 – 1600 rõõmus, komöödiad
=“Tõrksa taltsutus“
=“Suveöö unenägu“
=„ Veneetsia kaupmees “
=“Palju kära ei millestki “
=Ka Inglismaa ajaloo kroonikaid
- Richard III
-Richard II
-Henry IV
-Henry V
=1595 - „ Romeo ja Julia“ ( kirgas tragöödia), „ Julius Caesar“
II 1601 – 1608 suured tragöödiad, pessimistlikud
=“Hamlet“
=“ Othello “
=“Kuningas Lear“
=“ Antonius ja Kleopatra“
=“ Macbeth “
=Ka üks komöödia, „ Windsori lõbusad naised“
III 1609 – 1612 tragikomöödiad, õnnelik lõpp ja traagiline sisu
=“Talvemuinasjutt“
=“ Torm “
Komöödiad
=Valitsev saatuse idee
=Peenekoelisest sõnakoomikast jämekoomikani
= Narrid
-Narrid olid kõigis tähtsad
-Narrid võisid kuningale tõtt öelda, aga kuningas võis vihastada
=Suunatud vananenud tavade vastu
-Kokkulepitud abielud
Ajalookroonikad
=Inglise ajaloost eriti tugevad ja omapärased valitsejad
=Punase ja valge roosi sõda
=Mitte vaid positiivne, vaid ka need, kelle tegevuse peatamiseks läks vaja palju jõudu
-Richard III
=Shakespeare rõhutab suurte inimeste tähtsust ajaloos
Tragöödiad
=Arvab, et inimese elutingimused , iseloom ja kasvatus kujundavad saatuse
=Parimad ja õilsamad hukkuvad
=Shakespeare on saatuse usku - traagilised juhtumid on tingitud ettemääratusest
=Kõlab nukker veendumus, et inimene on paljasjalgne loom
=Kõige helgem tragöödia on „Romeo ja Julia“
-Armastus on võimsaim
-Noored armastajad , seetõttu tingimusteta armastus, egoistlik armastus st. teiste arvamust ei arvestata
=Juhib tähelepanu vanade ja noorte vastuolule
-Vendetta ehk veritasu ehk lõpmata ring
=Ajendiks verivaen
=Juhusel on väga suur roll
=Tegelased on katoliiklased
2. Ülevaade Hamletist
Pilet 14 – Cervantese elu ja looming, „Don Quijote“; Ülevaade ühest Moliere näidendist
1. Cervanese elu ja looming, „Don Quijote“
Elas 1547 – 1616
Sai kuulsust rüütliromaanide paroodiaga
Oli vaesest aadliperekonnast ehk vaesest hidalgoperekonnast
=Õnnestus lõpetada ülikool
=Kui oli 21, läks Hispaaniast Itaaliasse
-Kardinali teenistusse
=Lasi värvata end sõjaväkke
-Osales merelahingutes
-Vigastas vasakut kätt
Hakkas minema Hispaaniasse
=Langes Alžeeria mereröövlite kätte vangi
=Sooviti lunaraha
=Palju põgenemiskatseid, aga ei saanud põgenema
=Lõpuks maksti lunaraha
Suundus Hispaaniasse
=Hakkas kirjutama näidendeid
-Pühendusega rikkuritele
=Kirjutas 1 karjuseromaani
Hakkas sõjaväe moonamuretsejaks, hiljem maksukogujaks
=Kaotab raha
=Satub vangi
=Raiskab raha
=elab 15 aastat kitsikuses, aga on hea loomeperiood
Rüütliromaani ülesehitus/osad
=Isanda juures
=Südamedaam
=Vägiteod, seiklused
=Kannupoiss
„Don Quijote“
=I osa ilmus 1605
=Oli väga populaarne
=II osa ilmus 1605 - 1615
=Paroodia rüütliromaanidele
=Mees, nimega Don Quijote, pikk ja kõhn
=Südamedaam karjatüdruk Tobolso Dulcinea
=Mehel on hobusekronu Rocinante ja kannupoisist naabrimees Sancho Panza
-Lubas kannupoisile saare
=Don muretseb raudrüü, aga kiiver on puudu
-Paneb kiivriks kausi
=Doni teod on jaburad, aga eesmärk on üllas
-Ründab tuuleveskit, jääb selle külge kinni
-Peatab karjapoissi peksva peremehe, võtab ausõna, et enam ei peksa, karjapoiss saab hiljem veel kõvemini peksa
-Päästab kurjategijatest galeeriorjad
=Don on meeleheitliku tegutseja võrdkuju
-Ükski tegu ei ole omakasupüüdlik
-Alati üllas eesmärk
Cervantes jätkas komöödiate ja novellidega
2. Ülevaade ühest Moliere näidendist
„Don Juan “
Molière
Peategelased:
Peategelaseks raamatus „Don Juan“ on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus , luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja . Don Juan on samuti suurepärane manipuleerija, suutes tihti süü või kohustuse enese kaelast teiste kaela veeretada.
Näidendi teiseks väga oluliseks tegelaseks saab lugeda Don Juani teenri, Sganarelle 'i. Tema on see, kelle kirjeldused annavad vaatajale ning lugejale aimu Don Juani tegelikust olemusest, kuna väljaspoolt paistab mees äärmiselt meeldiv. Sganarelle manitseb Don Juani pidevalt, tuletades talle meelde Piiblit ja Jumalat, kuid tema isand käsib tal alati vaikida.
Kolmandaks väga oluliseks tegelaseks on Donja Elvira , kelle Don Juan pidi kosima. Enne pulmi jättis Don Juan Donja Elvira maha. Donja oli Don Juani sügavalt armunud, keeldudes uskumast lugusid, mida mehe kohta räägitakse. Don Juan lausa röövis Donja Elvira kloostrist, paludes tal endaga abielluda ja pakkudes vastu kustumatut armastust, mis siiski kiiresti lõppes. Donja Elviral olid ka vennad Don Carlos ja Don Alonso , kes soovisid õe au rüvetamise eest Don Juanile kätte maksta.
Probleemid:
Esimeseks probleemiks raamatus „Don Juan“ võib lugeda abiellumist Donja Elviraga ning naise mahajätmist. Ootamatult selgub , et Donja Elvira on samas linnas, kuhu ka Don Juan on reisinud. Alguses proovib Donja Elvira leida põhjuseid, miks Don Juan ta maha jättis. Don Juan veeretab vastamiskohustuse oma teenrile, kuid teenri kaval vastus saadab Don Juani kimbatusse. Donja Elvira mõistab, et Don Juani armastus ei olegi püsiv ning ähvardab teda taevaga, mis aga Don Juani naerma ajab, kuna mees taeva võimu ei usu. Hiljem külasta Donja Elvira Don Juani, kuid naine on muutunud. Ta on korratu, looritatud ja pisarais. Ta tunnistab, kui väga ta Don Juani armastas ning endiselt armastab . Ta palub pisarsilmi, et Don Juan ei loobuks oma hingeõnnistusest, sest taeva kohtumõistmine on karm aga õiglane.
Teiseks probleemiks on Don Juani vasttärganud tunded kahe külatüdruku, sõbrannade Charlotte 'i ja Mathurine'i vastu. Loomulikult ei ole need tunded tõelised, kuid Don Juani sõnaosavus paneb mõlemad neiud uskuma, et just tema on õukondlase väljavalitu. Don Juan staub täbarasse olukorda, kui neiud kokku saavad ja väidavad, ei just tema on Don Juani väljavalitu. Loo teeb keerukamaks see, et Charlotte on juba lubatud Pierrot'le. Jällegi tuleb Don Juan tänu kavalusele raskest olukorrast välja, öeldes, et tuleb varsti sellele,kellele ta on lubanud abielu, järgi. Neiud aga ei tea, et mõlemale on abielu lubatud, sest Don Juani kaval jutt pani nad uskuma, et teine on lihtsalt kade.
Kolmas probleem on seotud esimesega. Nimelt otsivad Donja Elvira vennad, Don Carlos ja Don Alonso Don Juani taga, et kätte maksta oma õe eest, kelle Don Juan võrgutas ja kloostrist röövis. Juhuslikul kobel kohtuvad Don Carlos ja Don Juan metsas, kusjuures viimane päästab esimese elu röövlite käest. Nii võlgneb Don Carlos oma elu oma vaenlasele ja tema au sunnib oma päästja tegeliku nime teada saades tal siiski lahkuda, ehkki tema vend, Don Alonso sellele vastu on. Kui Don Juan kuju juurde õhtustama läheb, kohtavad vennad tada taas. Don Juan teeskleb kahetsust ja jumalakartlikust, näidates, kus on tee, mida mööda tä pärast õhtusööki lahkuda kavatseb. Vennad tõotavad, et nad ootavad teda seal.
Viimaseks probleemiks võib välja tuua Don Juani jumalakartmatuse. Ta läheb mehe hauale, kelle ta kunagi tappis, ning palub haual olevat kuju õhtusöögile. Sganarelle on väga hirmunud, kuna nägi kuju noogutamas, kuid jällegi käsib Don Juan tal vaikida. Kuju aga ilmubki Don Juani poole ning õhtusöögi lõppedes palub don Juani enese juurde õhtustama. Don Juan nõustub, otsides endiselt loos fakte, mis viitaks käegakatsutavusele ja ilmalikusele. Hauale jõudes ootab seal vaim, kes pakub viimast võimalust patukahetsusele ja halastusele, kuid Don Juan ründab vaimu mõõgaga, soovides teada saada, kas tegu ikka on vaimuga. Kuju ilmudes palub see Don Juanil oma käest haarata, kuid niipea kui Don Juan seda teeb, kumiseb kõu ja välgunooled tabavad teda. Kuju ütleb, et taeva halastuse põlgamist ei andestata ning Don Juani jalge all avaneb tulemerega kuristik , kuhu ta langeb.
Pilet 15 – Valgustuskirjandus Prantsusmaal; Juuditi lugu
1. Valgustuskirjndus Prantsusmaal
Valgustusaeg oli Louis XIV ja Louis XV ajal
Toimus revolutsioon
Prantsusmaa kaotab tähtsust
=Inglismaa tõus
Valgustus kui teadasaamine
=Haridus tähtis
=Õiglasema ühiskonna eest
=Haiduse ja teaduse areng tähtis
=Mitmekülgsus
- Valgustajad olid mitmekülgsed
=Kolm olulist ehk vabadus, võrdsus ja vendlus
=Veendumus, et peab olema tark kuningas
-Valgustatud monarhia
=Au sees loomulikkus
=Kirjutati lihtsamatest inimestest lihtsama keelega
2. Juuditi lugu
Üks Apokriiva lugudest
=Pärineb 250eKr – 150 pKr
Neid tekste teadsid vaid usuga seotud
Toimub 7-6 sajand eKr
Sisu
=Kuningas Nebukadnetsar kutsus hõime sõjakäikudele, aga osad keeldusid
=N. otsustab hõime karistada , saadab karistussalga, väejuhiks Olovernes
=N nõuab, et teda tunnustataks kui jumalat
=Juudamaa kardab Jeruusalemma ja seaduselaeka pärast
= Juudid kindlustavad linnu, Jeruusalemma võtmelinnaks on Petuulia
=Olovernes on pahane, talle antakse nõu juudid rahule jätta, sest Jumal kaitseb neid
=Piiramine, Petuulias pole enam vett, selle nimel tapetakse
=Rahvas tahab alla anda, oodatakse Jumala abi
= Juudit on ilus lesk , rikas, jumalakartlik, tark
=Ütleb, et Jumalale ei seata tingimusi
=Juudit läheb Olovernese laagrisse, ütleb, et näitab salateed linna, kohtub Olovernesega
=Ütleb, et tunnustab Nebukadnetsarit
=Juudit joodab O. täis, see saadab ihukaitsjad ära ja jääb magama
=Juudit tapab O ja viib ta pea Petuuliasse, pannakse linnamüürile teiba otsa
=Juuditi sõnul tuleb rünnata, Petuulia võidab, vaenlane tagane
=Juudit elab veel kaua, maetakse tema mehe kõrvale
Pilet 16 – Moliere'i elu ja looming; Ülevaade Moosese I raamatust
1. Moliere'i elu ja looming
1622- 1673
Moliere ei olnud tema kodanikunimi
=J. B. Poquelin oli
=Suguvõsa oli kuningakojas tööl, isa oli tapetsiir ehk sisekujundaja
Sündis Pariisis
Kirjutas 33 komöödiat
1632 suri Moliere'i ema
1635 asus Moliere õppima jesuiitide kooli
=Väga prestiižne
=Sai palju mõjuvõimsaid ja/või kuulsaid sõpru, ka printsid õppisid seal
1637 tõotab Moliere vandega, et võtab isa ameti
1638 õpib Moliere ülikoolis õigusteadust, 1640 sooritab advokaadieksami
1640 keelab Louis XIII veiderdamise, näitlejaid kiusatakse taga ega maeta pühitsetud mulda
1642 tutvud Moliere näitlejanna Madeline Bejast'ga, armub, kiindub teatrisse
1643 loobub Moliere ametlikult isa ametist, tal sünnib tütar Armande, asutab sõpradega Hiilgava Teatri
1644 on teatris esimene etendus, Moliere kasutab varjunime Moliere
1645 on Moliere võlavanglas
1649 on Moliere trupiga Lõuna-Prantsusmaal, ta on dramaturg ja juht, patrooniks on prints
1655 etendub komöödia „Tuulepea“, ollakse endiselt Lõuna-Prantsusmaal, patroon hakkab usklikuks ja kiusab neid taga
1658 esinetakse Louvre'is kuningale ja õukonnale, kuningast saab toetaja, trupp jääb Pariisi
1659 etendub „Naeruväärsed eputised“, Moliere saab kõrgklassi hulgas vaenlasi
1660 on uued komöödiad „Meeste kool“, „Naiste kool“, toetab kuninga rahandusnõunik
1662 on Moliere 40, abiellub oma tütrega, kes on paberil ema õde, „Naiste kool“ on menukas, Moliere saab aastatoetust kuningalt
1664 sünnib Moliere'il esimene poeg, ristiisaks on Louis XIV, ilmub „ Tartuffe “, lavastatakse ühes vaatuses , Moliere poeg sureb , sünnib veel üks tütar
1665 on Moliere'l verejooks kopsus, põeb tiisikust, on raskelt haige, elab perest lahus, kirjutab „Arst vastu tahtmist“, „ Misantroop “, „Ihnus“, taotleb luba „Tartuffe“ lavastamiseks, kirik on vastu
1669 lavastatakse „Tartuffe“ täielikult
1670 kuninglikud pidustused, „Suurejoonelised armastajad“ - Louis XIV tantsib ka, „Kodanlasest aadlimees“
1672 on Moliere 50, „Õpetatud naised“, lepib oma perega , sünnib veel üks poeg, kes aga sureb
1673 „ Ebahaige “, Moliere ise mängib selles ka, IV korral mängimisel verejooks, sureb sama päeva õhtul
2. Ülevaade Moosese I raamatust
Pilet 17 – Voltaire 'i, Rousseau ' ja Diderot ' elu ja ülevaade loomingust; Vabalt valitud raamatu analüüs
1. Voltaire'i, Rousseau' ja Diderot' elu ja ülevaade loomingust
Voltaire
1694 – 1778
Rääkis suuri sõnu, aga ise nii ei elanud
=Nagu C. R. Jakobson
Kirjanik, luuletaja, ajaloolane, filosoof
=Tegelik nimi Arouet
Sai elitaarse hariduse
=Koos hertsogite ja printsidega
-Oli nendega kogu elu seotud
=Õppis õigusteadust
=Ei olnud järjekindel
Meeldisid aristokraatlikud ajaveetmised
Suhtles vabamõtlejatega
=Küünilised riigivõimu suhtes
-Tollel ajal valdav
Voltaire'i vanemad olid kodanlased
=Muretsesid ta vaadete pärast
Voltaire oli jumala suhtes skeptiline
=“Kui jumalat, ei ole, tuleks ta välja mõelda“
Kirjutas epigramme
=Lühikesed pilkavad luuletused
1718 oli Bastille 's vangis
=Seal kirjutas „Oidipuse“
-Sai kuulsaks
„Henry IV“
=Voltaire oli moodne kirjanik
=Hakati tema ees lipitsema ja teda salongidesse kutsuma
Läks aristokraadiga tülli
=Sattus uuesti Bastille'i
=Ei olnud seal kaua, läks Inglismaale
Diderot' ensüklopeedia
=Tegi sellele kaastööd
Voltaire oli kuulus
=Oli palju sõpru ja vaenlasi
=Katariina II, Fredrich II jt olid sõbrad
1772 läheb Pariisi tagasi
=Sissesõit oli nagu triumfikäik
=Inimesed tulid vaatama
-Ka nt Benjamin Franklin
Voltaire koostas algse prantsuse keele sõnaraamatu
Suri 7. mai 1778
=Kirik ei lubanud Pariisi matta
=Maeti kloostrisse Champagne'i maakonnas
=Päev hiljem tuli keeld teda üldse matta
=Voltaire sõbra käes oli tema süda
-See viidi Pariisi
=Hiljem toodi põrm ka Pariisi, maeti Pariisi Panthenoni
Vaated ja looming
=Filosoofilised tööd osalt jumalast
=Arutleb maailmakorralduse üle
-Kord on kellasüsteem, seega eeldab kellasseppa
-“Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda. Haritud saaks ilma hakkama, lihtrahvas mitte.“
= Religioon on loomulik
-Põhimõtted on südames
-Kirikut ei ole vaja
=Eraomand on vajalik
-Sellele tugineb majandus
Kirjutab ajaloost
=Uurimus rahvaste kommetest
=Vene ajalugu Peeter I ajal
=“Riikide ja rahvaste ajalugu ei määra jumal, vaid mõistuse ja mõistmatuse, hariduse ja harimatuse olemasolu.“
Näidendid
=54 näidendit
-1 tragöödia
=Eeskuju on Shakespeare
=Tegi töötlusi
-“Othello“, „Caesari surm“
Poeemid
=“ Orleansi neitsi“
- Joanne D'Arc
-Poeemis on vaja Prantsusmaa päästa, aga neitsit ei ole, kuni leiti tugev kõrtsitüdruk, kes mehed eemal hoitud sai.
Filosoofilised jutustused
= Terav satiir
„ Mikromegas “
=Kirjeldab kaasaja Prantsusmaad ja pilab selle kombeid
=“Igaüks peab oma aeda harima“
-Vastutab arengu eest ise
-Inimene on loodud töötama
J. J Rousseau
1712 – 1778
Vaated said aluseks Prantsuse revoultsiooni ajal jakobiinidele
Sündis Kentis (Šveits)
=Ema suri sünnil
=Isa kasvatamisest ei hoolinud
=Ei saanud korralikku haridust, aga luges palju juba 6-7 aastaselt
Isa andis ta vaimulikku pansioni
=Õppis seal 2 aastat
=Õpipoiss käsitööliste juures
-Jõhker kohtlemine
16-aastaselt põgenes kodulinnast
=Saab aadlidaami teenriks
=Elab seal lossis 12 aastat
=Peagi ei ole vaid teener
=Saab õppida, pühendub muusikale
-Kirjutab helisid numbritega üles
1741 läheb reisima
Kirjutab ooperi „Galantsed muusad “
=Saab tuntuks
=Elatab end nootide kirjutamise jm sellisega
1749 läheb Diderot vangi
=Rousseau läheb maamajja, kus D on kinni, külla
=Leiab kuulutuse essekonkursile: „Kas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud kommete rikkumisele?“
=Osaleb, vastab ei
-“Tagasi loodusesse “
-“Inimkond on hukas , sest see on hellitatud“
-“Kõige õigem kasvatus on Spartas“
-“Õnn on harimatuse tõttu“
Astronoomia on ebausk, ilu on auahnus , geomeetria on kasuahnus, füüsika on uudishimu, moraal on upsakus
2. Vabalt valitud raamatu analüüs