Moliere "Don Juan" (analüüs) (111)

Kirjandusteose analüüs
13.01.2008

Don Juan

Moliere
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle . Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle’i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte ’i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub. Don Juan näeb kolme meest ründamas ühte ning tormab appi. Hiljem tuleb välja, et mees kelle elu ta päästis on üks donja Elvira vendadest, kes otsisid don Juani, et talle kätte maksta. Kättemaks lükatakse edasi ning peale vendade lahkumist märkab don Juan hauakambrit. Hauakamber kuulus komtuurile, kelle don Juan oli tapnud . Don Juan läheb koos Sganarelle’iga hauakambrisse ning ta kutsub komtuuri kuju õhtusöögile. Sganarelle väidab, et kuju noogutas, kuid don Juan ei usu teda. Peale kohtumist oma isa ja donja Elviraga, kes oli otsustanud tagasi kloostrisse minna, algas õhtusöök. Ka komtuuri kuju tuli kohale ning kutsus don Juani enda juurde homme õhtustama. Järgmisel päeval hakkab don Juan teesklema, et ta on oma elukombeid muutnud. Hoolimata vaimu hoiatusest, ei kahetse don Juan oma patte ning välk tabab don Juani. Ta kukub kuristikku, kust tõusevad suured leegid.
2. Teoses esilekerkinud probleemid

Kas hilisem heategu saab parandada minevikus tehtud vigu?

Kuidas lahendada tülisid rahumeelselt?

Kas teeselda paremat inimest või olla see, kes sa oled?

Kas inimese teod on ta oma süü või jumalatahe?
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Hoolimata sellest, et don Juan kasutas naisi ära, ei olnud ta täiesti autu. Ta tormas appi mehele, keda rünnati ning päästis ta elu. Ta arvas , et röövlite teguviis oli niivõrd ebaaus, et mitte tegutsemine oleks olnud sama hea kui röövlite aitamine. Don Juan ei uskunud arstiteadusesse. Kui Sganarelle vahetas oma riided arstikostüümi vastu, arvas don Juan, et igaüks võib arstiametit pidada, ilma midagi varem õppimata. Enda arvates ta ei osanud teeselda, kuid tegelikkuses tuli see tal väga hästi välja. Kohates naisi pidi ta veenvalt valetama , et neid lõksu püüda. Kui ta sai teada, et don Carlos otsis just teda, suutis ta veenvalt edasi mängida don Juani sõbra rolli. Don Juan oli ka kaval. Ta suutis osavalt võlausaldaja Dimanchega mängida nii et mees ei jõudnudki talt raha tagasi nõuda. Ka kavalalt lahendas ta Charlotte’i ja Mathurine’i vahelise tüli. Don Juan ei talunud ära ütlemist. Kui naine, kelle pärast don Juan hülgas donja Elvira, ei hoolinud mehe pingutustest, kavatses mees ta röövida. Don Juan kohtles naisi halvasti, neid hüljates riivas ta nende tundeid. Don Juanil oli püsimatu süda ning ta uskus, et ei tohiks ennast esimese ettejuhtuva sümpaatiaga siduda. Enda sõnul armastas ta armastuses vabadust. Erinevalt teistest tolle aja inimestest ei uskunud don Juan ei taevasse , põrgusse ega kuradisse. Nähes vaimu ei hoolinud ta looritatud naise hoiatusest vaid proovis teda mõõgaga torkida. Don Juan põlvnes suursuguse päritoluga suguvõsast. Don Juani isa don Luis ei suhtunud poja kõlvatutesse tegudesse hästi, sest don Juan häbistas oma tegudega kogu nende suguvõsa. Ta soovis endale alati poega , kes on aupaklik, kuid selle asemel don Juan oli alati talle nuhtluseks olnud. Don Juan pettis paljusid naisi, kellel oli ilmselt ka mees või perekond ning peale naise hülgamist jäid maha vihased sugulased. Ka donja Elvira vennad tulid don Juanile oma pere au eest kätte maksma. Sganarelle’i võib pidada don Juani ainsaks sõbraks, hoolimata sellest, et Sganarelle ei pooldanud don Juani eluviise. Don Juan rääkis talle oma plaanidest naistega ning hoolimata oma arvamusest Sganarelle läks ta plaanidega kaasa. Kuigi donja Elvira algul vandus don Juanile kättemaksu, hiljem hakkas ta tema pärast muretsema ning hoiatas teda taevase viha eest.
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Sganarelle on don Juani ustav teener. Sganarelle’i arglikkus , jumalakartus ning silmakirjalikkus on natukene ülepakutud. Ta lömitab don Juani ees ning isegi siis kui ta ausalt räägib oma arvamusest don Juanile jääb ta alla, sest don Juan oskab oma eluviise ning arvamusi edukalt põhjendada. Sganarelle on ülimalt pelglik. Kui don Juan ähvardas talle peksa anda, kui ta moraali lugemist ei lõpeta, jäigi Sganarelle vait. Ka siis, kui Sganarelle rääkis Elvira teenri Gusmaniga ähvardas ta vestluse lõpus teda valetajaks kutsuda, kui ta peaks nende vestlusest kellelegi kõrvalisele rääkima. Ta seisab ainult enda eest väljas ning ei saa aru, miks on vaja appi minna teisele inimesele, kui iseennast mingi oht ei ähvarda. Sel ajal kui don Juan tormas appi don Carlosele, peitis Sganarelle end eemale. Kui don Juanil tuli mõte vahetada riided Sganarelle’iga ei meeldinud see idee talle ning tema esimeseks mõtteks oli, et tema elu võib lõppeda ning mitte don Juani oma. Sganarelle on vaga ristiinimene ning muretseb pidevalt, kuidas jumal ühte või teise don Juani tegevusse suhtub. Peale paadiõnnetust uskus ta, et nad pääsesid tänu taevasele halastusele ning teda üllatas, et don Juan asus kohe peale õnnetust jumala viha nende peale tõmbama oma armulugudega. Kui komtuuri kuju tuli don Juani õhtusöögile oli Sganarelle väga ehmunud ning hakkas kokutama . Vaimu nähes oli ta veendunud, et ta annab märku just don Juanile. Sganarelle’il oli kahju don Juani vallutustest. Ta proovis hoiatada Charlotte’i ja Mathurine’i, kuid don Juani ilmudes hakkas ta oma väiteid tagasi lükkama. Ta laitis don Juani eluviisi, kuid siiski ei proovinud seda takistada. Kuigi Sganarelle on don Juani usaldusalune, kellega ta jagas oma tõelisi mõtteid, ei kiitnud Sganarelle neid heaks.
5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele

• (Don Luisile) Miks don Juanist on saanud sinu elu nuhtlus ?
  
• (Don Carlosele) Miks sa tahtsid, et sinu pere ja don Juani vaheline tüli lõppeks rahumeelselt?
  
• (Don Juanile) Miks sa otsustasid hakata teesklema korralikku inimest?
  

6. Teose miljöö
Tubakat peeti kasulikuks ning see oli mõeldud haritud inimestele. Levinud oli ristiusk . Maal räägitakse teise murdega kui linnas. Tol ajal olid seisused väga tähtsad. Aadlikkudelt oodati rohkem, kui lihtrahvalt. Eeldati, et aadlik peab kaitsma oma au ning ohverdama rüütliau karmide seaduste pärast iseenda ja oma perekonna. Aadliku seisund oli ebakindel, sest isegi siis, kui aadlik allus auseadustele, ei olnud ta kunagi kaitstud teiste kõlvatuste eest. Aud peeti elust tuhat korda kallimaks. Ka tänulikkus ning kättemaksu soov ei puudunud tollel ajal. Silmakirjatsemine ei olnud häbiasi. Paljud silmakirjateenrid pääsesid tänu oma teesklusele. Paljud inimesed olid varjunud usu taha, et varjata oma nooruse ohjeldamatust. Meditsiin ei olnud väga kaugele arenenud, levinud olid sennad (ravitaim), aleksandrilehed ja oksenduskivid.
7. Huvitavaid tsitaate teosest

• “Keda taevas juhib, sellel pole tuld vaja.” (Kuju)
  
• “Meditsiin on inimsoo suurim eksitus .” (Don Juan)
  
• “Ainult siis saame osa oma esivanemate kuulsusest, kui püüame nendega sarnaneda.” (don Luis)
  

8.1. Teised teosest
Molière'i majaks kutsutud Comédie-Française oli piduetenduseks uuesti harjutanud oma pääautori kõige harvem mängitud väärtnäidendi Don Juan ou le festin de pierre . Kui uuemal ajal on käsitletud Molière'i sisetõuget selle hispaanlastelt, itaallastelt laenatud motiivi ümbertöötamiseks, siis on harilikult öeldud: legendaarse kurikuulsusega ümbritsetud naistehukutaja kujul on Molière tahtnud nuhelda oma enese noore ja eblaka madaami suurtsugu võrgutajaid; sellest autori kiivus Don Juani jultunud kiimlemise kontrasteerimiseks ta petliku paistega, sellest silmakirjaliseks vagatsejaks heitnud himude egoisti põrgu saatmine . Aga katoliiklised naistekohtunikud on Molière'i Don Juani tugevasti ja kestvalt atakeerinud jumalavallatute kelmuste näitelavale asetamise pärast.
Molière'i suure elumehe karakterkomöödia Don Juan, 1664, on oma usulis-moraalseis puudutustes julgelt libertinistlik; intriigi lahenduses jäljendab see Hispaania originaali karistavat mõttekujutlust; võib olla, väljendab rabav lahendus ka Molière'i enese pahandatud ägedust oma noore naise võrgutajate aadressil. Aga on tarvis Jumala imetegu suurtsugu vabamõtleja ja naistehukutaja põrgusaatmiseks!
Suits,G.2008.”Molièr ja meie”. http://www.kirmus.ee/erni/kogu/suits01.html.14.01.2008
8.2. Minu nägemus
Minu arvates näidendist “Don Juan” rääkides ei peaks halvustama ainult don Juani vaid tuleks kritiseerida ka ülejäänud tegelasi. Sganarelle’i, kes oli kahepalgeline; don Juani naissõpru, kes olid liiga mõjutatavad ning don Luisi, kes ilmselt ei oleks poja tegevustest huvitunud, kui linnarahvas ei oleks tõde teadnud . Minu arvates don Juan ei olnud silmakirjalik enne seda, kui ta lasi ennast mõjutada inimeste arvamusest ning hakkas teesklema kedagi teist. Erinevalt Sganarelle’ist, kes don Juani eemalolekul rääkis tast halba, kuid hiljem rääkis don Juanile hoopis teistsugust juttu .
9. Aita õpetajat

• Miks Sganarelle ei tahtnud, et don Juan läheks komtuuri hauakambrisse?
  

10. Autorist
Mõnda eluloost Moliere (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin ) oli klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Tema asutatud teatritrupp Kuulus Teater (Illustre Theatre) lahkus Pariisist peale laostumist ning suundus provintsi ringreisile, mis kestis kolmteist aastat. Ta hakkas visandame rolle improvisatsiooniteatriga (commedia dell ’arte) ning saavutas menu . Need aastad laiendasid Moliere’i silmaringi ning tänu sellele oskas ta kirjutada näidendeid, mis köitsid inimesi. Naastes Pariisi saavutas edu tema näidend “Naeruväärsed eputised ”. Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Näidendit “Tartuffe” prooviti keelustada, kuid seda saatis ikkagi menu. Moliere tuli näidendi “ Ebahaige ” ajal lavalt ära kanda ning hiljem ta suri. Vaimulikud ei tahtnud Moliere’i matta kiriklikult, kuid tänu Louis XIV saadi luba ta matta surnuaeda.
Loomingu üldiseloomustus Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Moliere peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt, kasutades satiiri. Ta pilkab peenutsevat aristokraatlikku seltskonda, oma teadmistega eputamist, kui selle taga ei ole tõelist tarkust, silmakirjalikku vagatsemist.

Olulisemad teosed Lühinäidend “Naeruväärsed eputised”. Komöödiad “Meeste kool”, “Naiste kool”, “Tartuffe”, “Don Juan”, “Misantroop”, “ Ihnus ”, “Ebahaige”.