"Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saata ka ise kõvasti kolki." (R. Emerson) Giovanni Boccacio "Dekameron" ,,Dekameron" on aastal 1353 valminud 100 novelli kogumik. Teos sisaldab endas seitsme daami ja kolme noormehe poolt kümne päeva jooksul jutustatud novelle. Tegevus toimub ühes Itaalia linnakeses, kus valitseb parasjagu surmakülvav katk, ümberringi on tunda surma ja ängistust, sest selle haiguse eest ei kaitse kedagi miski. Teineteise lohutamiseks ja rõõmustamiseks otsustakse vesta lugusid, mis on samas õpetlikud ent ka huvitavad oma teravmeelsete väljaütlemiste poolest. Boccaccio armastas kirjutada oma loomingus nii jõukatest kui ka vaesematest inimestest. Sageli võib kohata, kuidas ühes loos tegutsevad kõrvuti aadli või koguni kuninga seisusest isikud koos lihtsate tööliste ja vilet...
Dekameron Dekameroni tegevus toimub ühel väga hirmsal ajal. Nimelt musta katku ajal. Inimesed olid hirmul ning vajasid meelelahutust, mis hoiaks tuju üleval ning vähendaks hirmu. Rääkides üksteisele erinevaid novelle, suudeti muuta oma aega mõisas huvitavaks. Inimeste jutustatud novellide põhjal tundus nende elu üsna keeruline. Oli palju probleeme, eriti armastusega. Rahvas oli lihtnameelne ja väga naiivne. Rumalaid jutte ning valesid jäädi kergelt uskuma ja talitati nende järgi ning lõpptulemuseks oli väga tihti surm. Novellidest oli aru saada, et tauniti armukadedust ning petmist. Tihti saadi surma just oma kallima pärast. Mitmel novellil oli kurb lõpp, kus kaks armastajat mõlemad said lõpuks surma. Kurvad lõpud ei ole minule väga meelepärased. Polnud täpselt aru saada, mida tegid kaks armunut, et sellist saatust ära teenida. Elu on vahel ebaaus. Ka teravat keelt tauniti. Inimesed arvas...
Sageli on avatud novelliski selgejooneline sündmuse ühtsus, kuid tal puudub tähenduslik lõpetatus. Samuti võib novelli liigitada R. Koskimiehe ja mahulise ulatuse järgi: 1) conte e teravalt piiritletud üksiksündmusest jutustav novell, mis on teravalt puänteeritud ning tegelaste arengut ei näidata 2) nouvelle e laiemahaardeline novell, mis kujutab pikemat ajalõiku ning mille lõpp ei pruugi üllatav olla ning tegelase kujunemist nidatakse pikemas ajalõigus. 5. Veidi ,,Dekameronist". Paljud novelliteoreetilised uurimused on ühe peamise tõestusmaterjalina kasutanud ,,Dekameroni" novelle, sest just selles teoses on meisterlikult rakendatud novellizanri võimalusi. Samuti on ,,Dekameronis" võimalik vaadelda novellivormi kujunemist: 1) Anekdoot: lühilugu teravmeelsest vastusest, novelli eelvorm, millest võib semantilise tähenduse lisades arendada novelliks. Põhiliselt olevikutasandil. 2) Anekdoodilähedane novell: peategelase elu üks otsustav hetk, mis on tingitud
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ...
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ...
Sageli määrab tegelase elu saatuse juhus, mingi imepärane seik. Boccaccio õigustab armastuses loomulikkust ning näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega. Kuigi autor kujutas loodust maiselt, hindas Boccaccio ka inimloomuse õilsust, suuremeelsust, puhast ja terviklikku armastust. Samuti hindab kõrgelt inimmõistust, mis aitab inimese õnneni, eemaldab pimedusest. Boccaccio ülistab looduse suurust, loomulikkust, arukust ja samastab inimlikkust loomulikkusega. „Dekameronist“ saab välja lugeda Boccaccio loodusfilosoofiat, mis õigustab loodust ja kõike seda, mis loodusest on inimesel antud – anded ja võimed. Boccaccio poolehoid kuulub neile, kes on looduse poolt. Looduse vastu olemine on silmakirjalik, mis on suunatud teatud kasumi kättesaamisele loodusest. Taunib ja naeruvääristab seda. Kiidab heaks armastust, kui loodudest ajendatud tunnet. Juttude põhiosa näitavad paheliste ja madalate kirgede võidukäiku. Viimase päeva lugudes
-Üsna autobiograafiline -Kirjutab ühe hüljatud naise mina-vormis =Palju hingepiinu Boccaccio lahkus Firenzest, läks tagasi Napolisse =Kohtus Petracaga, oli tema suur austaja =Kirjutasid kaksikteose -Petrarca kirjutas ,,Kuulsatele meestele" -Boccaccio kirjutas ,,Kuulsatele naistele" -Eevast Mariani Kirjutas ka ladina keeles Maailmakuulsus tuli ,,Dekameronist" =1352 1354 =Raamatjutsutus =1548 jõudis katk Firenzesse =3 noormeest ja 7 neidu lahkuvad linnast maamõisa =Hakkavad jutustama lugusid =10 päeva, iga päev 10 novelli =Eeskujuks ,,1001 ööd" ja keskaegsed legendid =On kui ülistuslaul inimese kirele =Boccaccio oli kirjutamise ajal naistest heal arvamusel =100 novelli jagunevad tüüpideks
jääb magama. Juudit raiub tal pea otsast, paneb selle enda leivakotti ja läheb tagasi Petuuliasse. Ta ütleb, et koidu ajal tuleb petuullastel tungida kallale Olovernese vägedele, kes avastades väepealiku puudumist põgenevad. Juudit olevat elanud 105 aastaseks ja maetud koos oma mehega ühte hauda. Pilet nr 11 1. Petrarca elu ja looming, sonett (olemas piletis nr 9) 2. Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal Pilet nr 12 1. Boccaccio elu ja looming 2. Ülevaade "Dekameronist" (1313 - 1375.a. elas). Novelli looja. Novella - Vaimukas lühijutt. Sündis Firenze lähedal. Isal oli pojaga kavatsused, et koolitab kaupmehe Giovanniost. Selline, kes teadis ka õigusteadust. Saatis Napolisse. Napoli ülikoolis pidi 14. aastaselt üksi õppima äri- ja õigusteadust. Boccacciot paelus pigem Napoli kuningaõukond. Õukonna õhutusel hakkas ta õppima kreeka keelt, kirjandust ja armus kuninga vallastütresse Mariasse. Alguses oli vastuvõtlik, üsna pea hülgas Boccaccio
Petrus Alfonsi Hispaania juut, "Elutarkus"("Diciplina volutaris(?)"), ladinakeelne teos. Chaucer "Canterbury lood" on inglastele nagu eestlastel on "kalevipoeg". Loe proloog kindlasti; Bath'i emanda proloog; Oxfordi tudengi lugu; munga lugu. Lood on peamiselt kirjutatud paarisriimis, mis on tõlkes natuke lihtsalm, kui nt oktaavid. Vootele Viidemann on tõlkinud. Chaucer on oma vaimus väga lähedane Boccacciole. Prantsuse renessansis on Dekameronist mõjutatud novellikogu Marquerte de Navarra "Heptameron" (72 novelli). Raamjutustus on üsna sarnane dekameroniga, kus samuti seltskond inimesi jutustab üksteisele lugusid. Kohati püüab haarata ka madalamat reaalsust, soov sisendada vooruslikkust ja üisust, armuseiklused. William Hangland "Nägemus künnimees Peetrist", teos, milles ei ole kasutatud uusaegseid renessanslikke vorme, vaid on allitreeruv värss (kaashäälikukordused ja
Boccaccio ja Petrarca kohtusid. Boccaccio lisas Dante „Komöödiale“ epiteedi Jumalik. Peateos „Dekameron“. 7 neidu ja 3 noormeest lähevad 1348. aastal katku eest peitu. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks neist 10 novelli. Lõbusad jutustused erinevatest ühiskonnakihtidest. Lugudel puudus otsene moraal, aga novelle ümbritseb raamjutustus. Jutustatakse Firenze lähedal villas olles. Looduslikkuse ülistus, palju siivutusi. Paljud süžeed on hilisemalt Dekameronist laenatud, nt. „Romeo ja Julia“. Hiljem ütles Boccaccio teosest lahti. 2. A.Kivirähki elu ja looming, „Mees, kes teadis ussisõnu” analüüs Andrus Kivirähk. Sündinud Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993, töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Kirjanike Liidu liige 1996 a-st. Kuulub Eesti Üliõpilaste seltsi. Avaldanud lühiproosat,
annaabi.ee 
