Konspekt-10. klass (18)

Pilet nr 1
1. Iiri saagad , ajalooline taust
2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked
15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused . Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr – 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele , võõras rahvas, toovad kaasa hobuse ( araabia hobuse kultus ). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni , algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia – sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld , hõbe. „Vanaaja preislased.“ Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed – kirves, naised – peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naabrite poolt. 1955 a eKr – Babüloni hiilgeaeg, Hammurapi seadused jne. Purpurtigu kinahu -> Kaanan ( Palestiina ). Sealt on pärit Piibel . Linnad Byblos , Seth, Gaza . ~1200 eKr semi hõimud. 1700 eKr sünnib Uri linnas Aabraham, kes legendi järgi jumaliku ettekuulutuse järgi pidi minema Kaananimaale – tõotatud maale, kuid jõudis hoopis Egiptusesse , kus nad orjastati. Kutsuti heebrealasteks. Mooses viin nad Egiptusest välja, rändas 40 aastat ( 1445 -1405 eKr) Siinai kõrbes, sest tõotatud maale ei tohtinud jõuda orjuses sündinud põlvkond. Siinai mäel sai Mooses Jumalalt 10 käsku. Esimesed 3 on Inimene-Jumal käsud. (1. Sul ei tohi olla muid jumalaid! 2. Sa ei tohi kujutada mitte ühtki elusolendit! 3. Sa ei tohi Jumala nime asjata nimetada! 4. Pea hingamispäeva! 5. Sa pead austama oma vanemaid! 6. Sa ei tohi tappa! 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada! 9. Sa ei tohi anda valetunnistusi! 10. Sa ei tohi himustada ligimese varandust!) Mooses ise kohale ei jõuagi, Joosua viib nad kohale. Ehitatakse Seaduselaegas – omalaadne rändav pühamu. | Kogu Piibel on loodud 16. saj jooksul (1000 a „Vana Testamendi“ jaoks ja 400 a vahet ja 400 a „Uue Testamendi“ jaoks). „Vana Testament “ – 66 raamatut, mis sisaldavad ajalugu, näitekirjandust jne. Tõlgitud on 1900 keelde. Piibel tuleneb kreeka keelest (byblion – raamat). Nimi võeti kasutusele 3.-4. saj. Ladina keeles libri divina – pühad raamatud. Kokku 1189 peatükki. VT tõlgiti 3. saj eKr kreeka keelde – „Septuaginta“ (70 tõlkijat). 4. saj pKr tõlgiti ta ladina keelde – „Vulgata.“ Gruusia -Armeenia 4. saj. Sloveenia 8. saj. Rootsi 1500. a. Esimene trükitud teos oli 1455. a Gutenbergi ladinakeelne Piibel, 10 a hiljem saksakeelne. 1593 . a – Inglismaa. 1876. a – Venemaa. 1739. a – A. Thor Helle esimene eestikeelne Piibel, 1. trükki tehti 6000 tükki. Eesti Piibli 200. juubeliks ettetellimine 1939.1940.a.
Pilet nr 2
1. Islandi epika, "Vanem Edda "
2. " Rolandi laul" lähivaates:
Prantsuse kuulsaim. Vanim käsikiri pärineb 12. sajandist, avastati 1837 . aastal, siis kuulutatakse see ka Prantsuse rahvuseeposeks. Žonglöör olevat seda laulnud 1066. aastal sõdalaste julgustamiseks, kui William Vallutaja purjetas Inglismaad vallutama. Eepose sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure (frankide kuningas, kes aastal 800 krooniti Rooma keisriks) sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu- kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui ta sealt 778. aastal tagasi pöördus ründasid baskid tema järelväge ning hävitasid selle. Võitluses langes ka Bretagne `i markkrahv Roland . Mauride kuningas Marsilius tunnistab end võidetuks. Karl Suure nõukogus valitakse rahusõlmija, end pakub saadikuks Roland, kuid ta on liiga temperamentne. Ta pakub asemele oma onu Ganeloni. Too on arg mees ning kardab , et Roland soovib tema surma. Ta täidab mauride juures oma ülesande, kuid reedab Kark Suure armee teekonna. Ta ahvatleb kuningas Marsiliust Karl Suure väge jälitama. Lahingus hukkuvad kõik 12 paladiini. Selle eest maurid hävitatakse. Ganelonile määratakse karistuseks neljakskiskumine. "Rolandi laul" ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust, idealiseerib õiglast ja autoriteetset valitsejat. Eepose autor psühhologiseerib nii oma tegelased kui ka võitluse episoodid, kujutades dramaatilisi olukordi , kurjakuulutavaid endeid, kordusi, tegelaste mitmeplaanilisi karaktereid jms. Üks esimesi teoseid Euroopa kirjanduses, kus on kujutatud rahvustunnet ja kodumaa armastust. Roland oli keskajal populaarne kangelane ka saksa, hispaania , eriti itaalia rahvalaulikute loomingus. (Mihkel lisas : "Kunstiliselt tervik. Palju liialdusi ja ajaloost ei peeta kinni. Sõnum tänapäeva oleks, et valetajad saavad oma tasu, vahel tuleb oma uhkus alla neelata ja teiste paremust tunnistada.")
Pilet nr 3
1. Rüütlikirjandus, rüütliromaan
2. "Laul minu Cidist " lähivaates:
Hispaania kangelaslaul . 711. aastal vallutasid araablased peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Sellele järgnes periood rekonkista . 11. sajandil oli võitluse eesotsas Rodrigo Diaz de Vivar. Maurid, kes olid alistatud, hüüdsid teda oma cidiks ehk isandaks . Cid satub kuninga pahameele alla, saab lindpriiks. Cid läheb oma väikese salgaga Kastiiliast pagendusse. Vallutab Valencia kindluse. Lõpuks kuningas lepib Cidiga ning lubab tema tütred kõrgest soost meestele naiseks anda. Need mehed aga jätavad häbistuses paljaksröövitud naised metsa. Cid pöördub kuninga aukohtusse. Cid saab õiguse nad duellile kutsuda. Cidi tütred saavad endale kaasadeks kuningapojad. Eepos lõppeb pulmadega. Ajalooliselt täpsem kui "Rolandi laul". Ilmus 1799. aastal. (Mihkel lisas: "Peegeldab Hispaania ajalugu üpriski tõetruult, enamus eepose seiku on aset leidnud ka ajaloos. Kangelaste iseloomustamisel on jäädud reaalsuse piiridesse. Rõhutakse inimlikele omadustele. Suurima osa eeposest hõivab kangelase eraelu. Cid pälvib rahva armastuse oma käitumise, suuremeelsuse ja usalduslikkusega, millest tuleb ka nimi "Laul MINU Cidist". Sõnum tänapäeva oleks sarnane vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.")
Pilet nr 4
1.Trubaduuride luule
2. "Nibelungide laul" lähivaates:
Saksa eepos 13. sajandi algusaastaist. Kõrgel tasemel rüütlikirjandus. Teemadeks: armastus, abielu, solvamised, kättemaks, rüütellik daamiteenimine, vasallikohustused. Sellest ajast pärineb etikett . Muinasjutumotiivid. Tegelased tuttavad islami eepostest: Siegfried , Kriemhild , Brünhild, Hagen , Attila (Ezhel), Gunther. Tegevus toimub 5-6. sajandil. Jaguneb kaheks osaks:

• Niebelungide soost kangelane Siegfried kuulnud Burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther on nõus sel juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad . Pulmadest möödub 10 aastat. Omavahel lähevad tülli Brünhild ja Kriemhild. Kriemhild saab teada kosimise saladusest. Brünhild vannub kättemaksu Siegfriedile. Siegfried on haavatav vaid abaluu kohapealt (pärnalehe tõttu ei saanud see koht draakoni verega kokku.) Brünhild räägib kokku vasall Hageniga, laseb märgistada Siegfriedi kuue. Ükskord jahil olles, kui Siegfried kummardub jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Hagen röövib Kriemhildilt Niebelungide aarde , peidab Reini jõe põhja.
  

• Kriemhildi kättemaks. Vendade survel abiellub Kriemhild Ezeliga. Kriemhild laseb enda juurde külla kutsuda burgundlased ja ka Hageni. Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse . Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare . Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus."
  

Pilet nr 5
1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule
2. " Romeo ja Julia " analüüs
Tegevus vältab 5 päeva.
Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel.
Shakespeare pani meelega noored armastajad (14 Julia, 16 Romeo ), sest neile on armastus tingimusteta püha.
Montecchi Capuletti
Romeo Signoore Capuletti
Mercutio Signoora Capuletti
Julia
Ämm
Tybalt
Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa.
Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli.
Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas).
Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a.
Tal oli kosilane - Krahv Paris .
Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu .
Korraldatakse maskiball . Capulettide majas , et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks. Romeo tuleb ballile oma kaaskonnaga ja kui ta näeb Juliat , siis tekib armastus esimesest silmapilgust, sama Julial.
Tybalt tunneb Romeo ära, ja pahandatakse teda(Capuletti pahandab Tybaltit). Külalisele ei minda kallale. Vana Capuletti jaoks on see traditsioon, komme , mida peab järgima. Tunneb end solvatuna.
Julia istub aknal ja mõtleb poisile, keda ta nägi ja aias kuuleb tema mõtteid Romeo.
Teine päev - Vend Lorenzo juurde tuleb Romeo, et too laulataks Romeo ja Julia. Tänuväärne roll alati. Tybalt, keda on rängalt solvatud, otsustab kätte maksta ja otsustas Romeo duellile kutsuda.
Kui tuleb Romeo, siis temal on teistsugused tunded Tybalti vastu(mitte vaenulikud). Enne seda, kui nad kohtuvad linnaväljakul, on juba Romeo ja Julia abiellunud. Romeo keeldub värske sugulasega duelli pidamast ja nüüd Tybalt suudab meelitada Mercutio endaga duellile, Romeo lähim sõber.
Tybalt tapab Mercutio. Nüüd Romeo võitleb Tybaltiga. Tapab Tybalti. Romeo ei mõju rumala duellandina seal või tülinorijana vaid mõjub kui truu sõbrana.
Romeo ja Julia pulmaöö. Öö vastu teisipäeva, ainukene aeg, kus Romeo ja Julia on teineteisega koos kui mees ja naine. Tulevad kokku, sest Romeo peab pagema, kuna on kuulutatud lindpriiks duelli pärast. Julia pulmad peaksid toimuma neljapäeval Parisega. Julia, kes võitleb armastuse eest, on Julia liiga rõõmus, ja vana Capuletti toob pulmapäeva ettepoole . Nüüd on Julia hädas. Ta oli abiellunud vanemate teadmata Romeoga ja uuesti ei saanud ta abielluda kuna kahe inimesega korraga abielus olemine oli keelatud. Pöördus uuesti Vend Lorenzo poole, pakub Juliale rohu leotist, mis paneks ta 42 tunniks magam . Siis jõuaks kohale Romeo. Julia ongi nüüd "surnud", ja Vend Lorenzo peab saatma Romeole Mantuci linna mungaga kirja, kuid munk ei jõudnud sinna. Romeo sai teada, et Julia on "surnud", Romeo läheb hauakambrisse ja joob mürki. Paris tuleb ka hauale, Romeo tapab Parise. Julia ärkab üles, näeb sakrofaagi juures surnud Romeo ja tapab enda. Nende kahe surma tõttu tekib Capulettide ja Montecchi vahel rahu.
Pilet nr 6
1. Keskaegne linnaromaan
2. Hamlet ja Claudius
puudu
Pilet nr 7
1. Keskaegne draama
2. Julia ja Ophelia
Kui proosa ja eepika arenevad keskajal, siis näitekirjandus takerdub. Antiikteater, kiriku süül, kadus . Teater tekib keskajal uuel tasemel ja on esialgu mõeldud jumalateenistuste ilmestamiseks.
Liturgiline draama - Ilmestab kiriklikke jumalateenistusi. Kasutatakse piiblitekste. Esialgu lihtsalt dekoratsioonid, hiljem näidendid. Keskajal on populaarsed piibli- teemalised näidendid. Üht osa nim. müsteeriumideks. Üks kannab nime "Aadama mäng".
Lihavõtteaegu etendati passioone, e. ristilöömist. 15. saj. lõpus on olemas ka juba ilmalikke näidendeid. Trooja sõjast, Jean D'Arc. Piibliainetest on ilmalikumad miraaklid. Need kujutavad pühakute elulugusi ja Neitsi Maarjast tehti palju miraakleid. Keskaja lõpus lisandub moralitee.
Õpetliku sisuga.
Keskaeg andis ka koomilise teatri osa, karnevalid ja narripühad.
Farss . Veneetsias ja Saksamaal on vastlakarnevalid hästi kuulsad . Rio De Janieros on ka.
Saksamaal nimetati farsse interluudiumideks. Enamasti on sisuks linnakodanike elu. Kuulus farss 15. saj - Farss Isand Pathelinist. Üks vaene, aga kaval, nurgaadvokaat võtab ühelt rikkalt kaupmehelt tüki kalevit ja ütleb, et raha on tal kodus. Kaupmees läheb rahale järele, naine ütleb, et mees pole väljas käinud, kaupmees usub teda. Tuleb Pathelini juurde üks karjus , kes on süüdi lambavarguses(oli süüdi). Pathelin ütleb, et too peaks kohtus vastama igale küsimusele "Mää". Kui advokaat läheb karjuse käest tasu nõudma, vastab kaval karjus talle mää.
Sotii - Lollimäng. Pilgatakse kõrgeid võimukandjaid. Lollimängud kuuluvad ka karnevalipidustuste juurde.
" Narri Paavst " - Kirjeldatakse narri paavsti valimist. Sai see, kes suutis teha aknaaugust läbivaadates kõige kohutavama näo. Võidab Quasimodo .
Simultaan - Jagunes kolmeks. Kolm tegevuspaika. Seotud piibliga. Taevas, maa ja põrgu. Etendused olid tasuta, elukutselised näitlejad ja asjaarmastajad.
Pilet nr 8
1. Fr. Villoni elu ja looming
2. Helsingöri õukond
Francois Villon sündis oletatavasti aastal 1431, samal aastal, kui põletati nõiana prantsuse rahvuskangelanna Jeanne d’Arc. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks.
Ta jäi varakult orvuks. Oma andekuse tõttu ja vaimulikust onu abiga suutis madalast päritolust Francois end Pariisis ülikoolis 1449. aastal kunstide bakalaureuseks, veidi hiljem kunstide magistriks koolitada . Ta kuulus ulakasse tudengitest boheemlaskonda ning oli seetõttu korduvalt segatud mürglitesse, kaklustesse ja vargustesse.
Ühes kakluses haavas Villon surmavalt üht preestrit ning oli sunnitud Pariisist jalga laskma . Ta elas aastaid hulkurielu. Francois istus vahepeal veel mitu korda vanglas . Kord sattus ta türmi lolli nalja pärast, nagu ta ise kirjutas. See on usutav , sest ta senised soosijad Orleans ´i prints ja Bourboni hertsog pöörasid talle siis veel päris palju tähelepanu. Ta olekski Meung –sur– Loire ´i lossi tornikeldrisse mädanema jäänud, kui noor Louis XI poleks 1461. aasta sügispäeval Meungist mööda ratsutanud ning oma kuningliku harjumuse kohaselt kogu õnnetule keldritäiele vabaduse kinkinud.
Elu viis Villoni tagasi Pariisi, kus ta ka järjekordselt vanglasse sattus. 1462. aastal mõisteti ta poomissurma, aga siis muudeti seadust ning asendati see pagendusega. Sellest ajast peale Francois Villoni elu jäljeniidid kaovad. Keegi ei tea, mida ta tegi ja kas ta üldse eluski oli.
Faktidest võib järeldada, et Villon oli sündinud õnnesärgis. Ta pääses alati keerukatest olukordadest kuidagimoodi välja ning jätkas oma vanu eluviise. Ta ei mädanenud surnuks ei Meung–sur–Loire´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi.
LOOMING
Villon oli väga omapärane luuletaja. Ta võis olla ühel hetkel tõsine ja harras ning juba järgmisel küüniline ja rõve. Talle polnud miski püha. Villon kirjutas surma narrivaid luuletusi. Selline oli ka tema elu — surma narriv. Tema luulet iseloomustab veel satiirilisus ja individuaalsus.
Luuletaja on viljelenud pihtimuslikku luulet, mida ühendab surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Surmatantsu motiiv hakkaski euroopa kultuuris levima Villoni–aegsel Prantsusmaal, mis oli sõjast ja katkudest laastatud. Francois Villoni luules oli ka teine külg, nimelt pilkav ja satiiriline . Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas rõhutatud kontraste ning kirjeldas üksikasjalikult elu mandumise tunnuseid mäda ja roisku, justkui ta nautinuks neid. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas (« Epitaaf », «Rondoo»).
Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest».
Villoni üks tuntumaid ballaade on «Villoni epitaaf», kus ta ei esita mitte surmamineja vaatepunkti, vaid kujutab end koos kaaslastega võllas kõikumas, vaadeldes elu otsekui teispoolsusest. Selles ballaadis on tihedalt seotud eneseiroonia ja valulik ahastus .
Villon on võitnud ka kuningliku luulevõistluse. Tema poeetiline pärand on jäädvustatud kahte luuletsüklisse. Säilinud on ka mõningaid lühiluuletusi ja ballaade. Esimene neist luuletsüklitest on «Väike testament» ehk «Värsid», mille ta kirjutas 1456. aastal. See koosneb 40 stantsist ehk 40 oktaavist ehk 40 8–värsilisest salmist. Stantse ühendab pärandamise motiiv. Villon kujutab ennast surmaminejana, kes jätab oma «päranduse» nii sõpradele kui vaenlastele. Ta jagab laiali oma mõõga, raudrüü, südame, püksid, kingad jne. Kogu tsüklit saadavad naljatused ja pilked, mis kord on lihtsalt sõbralik iroonia, kord lõikav ja kibe satiir. «Väike testament» on kirjutatud vanglas, oodates karistust.Francois kirjutas oma peateose «Suure testamendi» pärast Meung–sur-Loire´i vanglast pääsemist. Ta oli siis kolmekümneaastane mees. Tsükkel valmis 1462. aastal. Stantside hulk on selles suurem kui esimeses teoses. Kasutatud on sama poeetilist võtet mis «Väikses testamendiski»: Villon pajatab kord humoorikalt, kord sarkastiliselt, kellele ta pärandab oma surnukeha , kellele raamatud ning kes saab selle au tema hing endale omandada. «Suur testament» hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid .
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Villoni loomingut, mis on loodud kahe ajastu piiril, iseloomustavad elu ja surm, kaduvus ja igavik , ilu ja inetus , keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine kõrvuti renessansi–inimese eneseväärikustunde ja ihaga maise elu täiuse ja vabaduse järele.
Pilet nr 9
1. Renessansikirjandus
2. Petrarca elu ja looming, sonett
Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja.
Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni . Petrarca õppis isa soovil õigusteadust, aga pärast vanemate surma loobus vastumeelsetest õpingutest ja astus vaimlikku seisusesse . See avas tee paavsti õukonda. Sel ajal ei olnud asi nii nagu pidi olema paavsti õukonnas ja see tekitas temas nördimust.
1327.a. 6. aprillil kohtas ta kirikus ühte kaunist noort naist. 6. Aprill - Suur Reede(Kristus löödi risti).
21 aastat ülistab ta seda naist oma luules. Kannab nime Laura. Petrarca tegeleb elu aeg kirjandusega: kogub vanu käsikirju, reisib Euroopa kloostreid ja linnupidi ja 1377.a. teostab ta suure unistuse: Külastab Roomat. Teda vaimustab antiiksuse hõng, mida Roomas on tunda. Pöördub tagasi Avignon 'i ja nördib paavsti õukonnas, hakkab elama erandlikku elu. Kirjutab ladina keeles. Arvab , et ladina keel on itaallaste kirjakeel. Kirjutas eepose " Africa " ja 1341.a. pärjatakse Roomas Capitoliumi mäel austava tiitliga "Poeta laureatus".
"l'aura" - "Õhk" Poeta laureatus on kõige pärjatum poeet. Kirjutab palju luuletusi Itaalias, nimetab neid kantsoonideks(lauludeks) ja kuna on antiiksuse harrastaja , siis Itaalia kunagine hiilgus on tema luules väga oluline teema.
Kirjutab luule vormis kirju vanadele antiikkirjanikele, poeetidele, filosoofidele. Eelkõige austab ta kahte vana roomlast: Cicero ja Vergilius. Üht nimetab isaks, teist vennaks.
Kirjutab ka läkitused, mis ta paneb kirja värsivormis, pöördub kuulsate inimeste poole nendega. Peetakse epistolaaržanri loojaks. Siis kirjutab ajaloo ja filosoofia teoseid, paneb kirja elulugusi( Makedoonia Aleksander, Hannibal). Kirjutab traktaate. On tuntud ta isiklik päevik pealkirjaga maailma põlgusest. Olulisem on luulelooming.
Luule
Need, mis on pühendatud Laurale on jagatud kaheks: Madonna Laura Ajal, Pärast Madonna Laura surma. Seal on madrigale , oode, jne.
Tuleb itaalia keelsest sõnast suonare, e. helisema, kõlama. Sonett on äärmiselt nõudlik žanr, sest sonett koosneb alati 14 reast. Igas reas on 11 silpi . Kindel on ka soneti värsimõõt (abba - abba - cdc - dcd)
Shakespeare'i sonett koosneb kolmest katräänist ja ühest kaherealisest stroofist.
Soneti esimeses reas antakse teema, mida arendatakse mitmetes kõrvalliinides, ülejäänud ridades ja hea sonett lõpeb püandiga.
On olemas ka veel sonetipärg. Koosneb 15st sonetist. Iga järgmine sonett algab eelmise lõpureaga.
Ja 15. sonett koosneb eelmiste 14ne soneti avaridadest.
Elu lõpu poole kirjutab ka filosoofilisi luuletusi, kus ta käsitleb aega ja igavikku, elu ja surma.
Teine osa ta luulest on pühendatud Itaaliale, "Minu Itaalia"
Pilet nr 10
1. Dante elu ja looming
2. Juuditi lugu
Apokriiva- kirjutised aastast 250eKr-150pKr. Tuleneb sõnast apokryphos, mis tähendab salajast. Juuditi lugu- 7-6 saj eKr. Nebukadnetsari ajast. Neb. alustas sõda ja kutsus kõiki hõime ja rahvaid sõtta. Kui sõda võidukalt lõppes, siis hakati karistama neid, kes polnud sõjast osa võtnud. Karistusvägede ees on Olovernes . Mõned allutatud rahvad paluvad armu ja lubavad Neb.-t kummardada, kui jumalat. Juudid hakkavad kartma. Võtmelinnaks Jerusalemma oli Petuulia , seda hakatakse kindlustama. Sellest saab teada Olovernes, ta pahandab ja ei saa aru miks nad ei alistu. Üks preester annab Olovernesele nõu juute parem mitte puutuda, sest nende jumal kaitseb neid ja Olovernes saaks lihtsalt narualuseks. Preester aga võetakse kinni ja saadetakse Petuuliasse. Ta võetakse seal vastu. Petuulia piiratakse niimoodi sisse, et kaevud jäävad piirajate aladele- juudid jäävad janu- ja näljahäda kätte. Rahvas nõuab, et linn tuleb ära anda. Linna kaitsev väepealik ¸ütleb rahvale, et kui viie päeva jooksul neid Jumal ei aita, siis antakse linn ära. Nüüd sekkub Juudit , kes on olnud 3 aastat ja 4 kuud lesk - ilus, rikas, tark ja jumalakartlik- kõik austasid teda. Ta ütleb, et see on vale- Jumalale ei seata tingimusi ja rahvale ei tohi valetada. Ta ütleb, et tal on olnud nägemus- ta läheb oma ümmardajaga vaenlase leeri, võttes kaasa viina ja süüa. Olovernese juurde jõudes ta tutvustab end Petuuliast põgenenud heebrea naisena ning ta lubab näidata salateed Petuuliasse. Neljandal päeval seal olles teeb Juudit seal suure peo. Olovernes kutsub Juuditi enda juurde, Olovernes joob liiga palju viina ja jääb purju . Olovernes saadab lähikondlased minema ja jääb magama. Juudit raiub tal pea otsast, paneb selle enda leivakotti ja läheb tagasi Petuuliasse. Ta ütleb, et koidu ajal tuleb petuullastel tungida kallale Olovernese vägedele, kes avastades väepealiku puudumist põgenevad. Juudit olevat elanud 105 aastaseks ja maetud koos oma mehega ühte hauda.
Pilet nr 11
1. Petrarca elu ja looming, sonett (olemas piletis nr 9)
2. Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal
Pilet nr 12
1. Boccaccio elu ja looming
2. Ülevaade " Dekameronist "
(1313 - 1375.a. elas).
Novelli looja. Novella - Vaimukas lühijutt.
Sündis Firenze lähedal. Isal oli pojaga kavatsused, et koolitab kaupmehe Giovanniost. Selline, kes teadis ka õigusteadust. Saatis Napolisse. Napoli ülikoolis pidi 14. aastaselt üksi õppima äri- ja õigusteadust. Boccacciot paelus pigem Napoli kuningaõukond. Õukonna õhutusel hakkas ta õppima kreeka keelt, kirjandust ja armus kuninga vallastütresse Mariasse. Alguses oli vastuvõtlik, üsna pea hülgas Boccaccio. Sealt algas Boccaccio kujunemine kirjanikuks . Itaalia Kirjanduskeele loojaks peetakse Itaalias.
Kirjutab esimese itaalia keelse romaani: "Filocolo"
Itaalia keele kõrval kirjutab ta ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatatakse teda kui novelli loojat, kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses, "Fiammetta" - Kirjutatud "mina" vormis. Autor kujutab ennast naisena. Süžee - Naise hingelised kannatused, kui ta armastus hüljatakse.
Peateoseks peetakse " Dekameroni ". Kirjutab 1349 - 1353.a. Enne seda oli 1348 , suur katku aasta. Dekameron on raamjutustus. Kolm poissi ja seitse tüdrukut lahkuvad katkuhaigest Firenzest. Lähevad ühte maamõisa, ja aeg on väga hirmus .
Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Enam kui kaheksakümne novelli, sajast, toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, milles ühel päeval(novellis) rääkida.
Eraldi on liigitatud ka novellid, kus Boccaccio kiidab ja hindab inimeste leidlikkust. Ülistab eelkõige inimmõistust. Hindab inimese vabat tahet. Pilab halbu vaimulikke. Hindab austalt usuinimesi.
Elu lõpu poole ütleb lahti kogu oma loomingust, ja hakkab fanaatiliseks usklikuks.
Pilet nr 13
1. Cervantese elu ja looming, "Don Quijote "
2. Marlowe`i elu ja looming
Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547 . aastal Alcali de Henareses, Madridi külje all asuvas iidses linnakeses. Cervantese vanaisa, litsentsiaat Juan de Cervantes, pidas haritud mehena oma elu kestel nii advokaadi kui ka linnavalitseja ametit. Tema pojal Rodrigol, Migueli isal, oli vähem ettevõtlikkust. Isehakanud arstina elas ta pidevais rahamuredes. Elupaiku vahetades lootis ta sellest üle saada, kuid rahaprobleemidest ta kaugele ei pääsenud. Miguelil oli 6 õdevenda, neist talle lähedaseimad vend Rodrigo, kellega koos ta võitles, seikles ja kannatas nii Itaalias kui ka Alziiris, ning õde Andrea, kelle hoolitsus ja hellus saatsid teda kogu elu. Cervantese poisi ja noorukipõlvest pole midagi väga kindlat teada. On arvatud, et Miguel oli isaga kaasas, kui too 1564. aasta paiku elas Sevillas , ja et ta seal õppis jesuiitide koolis. Kuid need andmed ei lähe kaugemale oletustest. Järgmine kindel daatum on 1568. Cervanteste perekond elas Madridis. Nüüd juba 20aastane Miguel õppis humanitaarkallakuga koolis (pole andmeid, et see olnuks ülikool), kus tema õpetaja Juan López de Hoyos nimetab teda oma "kalliks ja armastatud õpilaseks". Kui 1568 suri noor kuninganna, Miguel oli 1569 . aasta lõpuks Acquaviva kammerteenriks Roomas. Selles ametis sai ta olla vaevalt aasta, sest 1570 . aasta sügisel oli ta juba värvatud Hispaania sõjaväkke Itaalias. Vahemerel olid võimutsema hakanud türklased, nad ähvardasid Veneetsiat, mispeale sealne valitsus kutsus appi Hispaania väed. 1571 toimus ajalooline Lepanto merelahing , kus Hispaania ja Veneetsia ühendväed Felipe II venna Juan de Austria juhtimisel saavutasid kuulsusrikka võidu. Cervantest tabasid kaks arkebuusilasku, mis eluajaks jätsid halvatuks tema vasaku käe. Seejärel viibis Cervantes sõjaväehaiglas ravil, kuid juba 1572 võttis osa uutest heitlustest, mis Vahemere rannikul jätkusid. Arvatavasti oli neis tema kaaslaseks vend Rodrigo, kes 1572. aastal samuti Itaaliasse saabus.
1574- 1575 elas Cervantes lühemat aega mitmes paigas Itaalias: Sitsiilias, Genuas, Lombardias, veidi kauem Napolis. 1575 septembris asusid vennad Cervantesed kuunaril "Sol" kauaoodatud koduteele Hispaaniasse. Puhkenud torm paiskas laevad laiali, neid ründasid türgi piraadid , võttes vangi hulga hispaanlasi, nende seas Miguel ja Rodrigo de Cervantese. Seejärel toimetati nad Alziiri, kus algas vaevarikas vangipõli. Seda meenutab Cervantes hiljem mõneski oma teoses, eriti näidendeis. Järgides draama kujunevaid kaanoneid, tõi Cervantes neisse lavateostesse romantilisidüllilisi seiku, milleks tegelikus elus vaevalt kohta oli.
Neli korda üritas Cervantes vangistusest põgeneda, kuid kõik katsed nurjusid kas reetmise või mõne muu õnnetu saatusekeeru tõttu. Vaid ime läbi pääses ta hukkamisest, kuigi julmalt tapeti mitu kaasosalist ja abilist tema põgenemistes. Leidub rohkeid tõendeid selle kohta, et Cervantes oli vangipõlves hispaanlaste seltskonna hingeks. Tema vaimne mõjukus ei jäänud tähele panemata peremeestele: oletati tema kõrget päritolu ja loodeti tema eest suurt lunaraha . Vanemate püüd poegi välja osta kandis vilja vaid osalt: sai vabaks Rodrigo, Miguel pidi veel ligi viis aastat kannatama , kuni Trinitaari ordu 1580 kõik hispaanlased vangist välja lunastas. Sama aasta 19. septembril asus Cervantes koduteele, olles Hispaaniast eemal olnud ühtekokku kümme aastat. 33aastast Miguel de Cervantest olid kodused Hispaanias küll pikisilmi oodanud, kuid perekonna jätkuv rahahäda ei andnud mahti hingetõmbeks, vaid sundis sedamaid teenistust otsima . Tõenäoliselt viibis Cervantes 1580. aasta lõpus Portugalis, kuhu sõdurina juba varem oli läinud vend Rodrigo. Felipe II Hispaania viimased katseid oma kõikuma löönud mõjuvõimu Euroopas alal hoida oli 1580 Portugali allaheitmine. Sellele eelnenud võitlustes osalesid nähtavasti vennad Cervantesed. On leitud Cervantese kiri Felipe II sekretärile 1582. aasta algusest, milles ta palub endale mõnd ametikohta Ameerikas. Samas märgib ta, et parajasti on tal käsil romaani " Galatea " kirjutamine. See on esimene faktiline märk Cervantese kirjanikutee algusest. On viiteid tema läbikäimistele Madridi literaatidega ja näitlejatega. Detsembris 1584 abiellus Cervantes Toledo lähedalt Esquiviase väikelinnast pärit 18aastase Catalina de Salazar Palaciosega. Ei ole tõendeid, et järgnev kooselu olnuks eriti õnnelik. Aineline virelemine jätkus, mitut puhku elas Cervantes pikemat aega oma naisest lahus. Mõnede biograafide andmeil oli Cervantesel tütar Isabel , kes oli sündinud abieluvälisest vahekorrast Ana Franca (või Ana de Rojase) nimelise naisega, kuid teiste järgi võis Isabel olla ka Cervantese õe Magdalena tütar.
1584 müüs Cervantes "Galatea" 1. osa käsikirja ja see ilmus 1585. Samal aastal suri Cervantese isa. Kirjaniku enda sõnul lavastati sel ajal (1585- 1587 ) Madridis suhtelise menuga 20 või isegi 30 tema näidendit, ilma et see aga püsivamat elatist oleks taganud. Algasid "hallid aastad".
1587. aastast oli Cervantes "Võitmatu Armaada " moonavarustajaks Andaluusias, kogudes seal elanikkonnalt nisu, kaera, õli; ühtviisi ränka ja vastumeelset kroonu ja riigi varakambri maksukoguja ametit pidas ta kuni sajandipöördeni. Amet tõi kaasa hulganisti ebameeldivusi ja alandusi, ka korduvaid vanglakaristusi puudujääkide ja töökoha väidetud kuritarvitamise pärast. Tõenäoliselt oli Cervantes lühiajaliselt vangis 1592 Castro del Ros (Córdoba kandis); kindel on tema vangisolek 1597. aastal Sevillas pärast sealse pankuri Simón Freire de Lima pankrotistumist - temale oli Cervantes usaldanud kogutud maksusummad.
Vahele tulid otsekui saatuse kitsi irooniana üksikud helgemad hetked . Ilmselt veidi enne 1592. aasta vangistust õnnestus Cervantesel Sevilla teatriimpressaariole müüa kimp oma näidendeid. 1597. a. mais sai Cervantes Zaragoza dominiiklaste korraldatud luulekonkursi I auhinna, milleks oli kolm hõbelusikat. Sajandilõpust ja uue sajandi algusest on andmeid napilt. Oletatakse, et Cervantes elas mõnda aega Toledos, kus kirjutas ja viimistles "Don
Quijote" I osa. Cervantes elas sel ajal Valladolidis, kuhu Felipe III sajandivahetuseks (1600-1606) oli toonud oma õukonna. Perekonna olud ei paranenud ei Valladolidis ega ka mitte Madridis, hoolimata sellest, et nii ühes kui teises pealinnas Cervantesel kui juba laialt tuntud kirjanikul pidi tekkima sidemeid ja tutvusi ka ühiskonna kõrgemas pooles . Kesk virelemist ja mitmeid kibestavaid elujuhtumisi astus Cervantes 1609. aastal vaimulikuks Püha Sakramendi kogudusse, tegutsedes 1610 . aastast peaaegu surmani jutlustajana oma kodulinnas Alcal de Henareseses. 1609 suri tema õde Andrea, üks lähedasemaid hingi, kes tal oli. 1611 suri teine õde Magdalena. Arvatavasti üheaegselt "Don Quijote" 2. osaga töötas ta uue romaani, "Persilese ja Sigismunda kannatused" kallal. Selle ilmumist tema silmad enam näinud. Ta suri 22. aprillil 1616 Madridis ja maeti sealsamas Trinitaari ordu kloostrisse .
Näidendid
Kahtlemata sai Cervantese näidendid ainestikku tollasest Hispaaniast. Samuti kais ta tihedalt läbi Lope de Vegaga. Hispaania draama eneseleidmises oli tähtis osa Cervantesel. Ta avaldas "Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi" küll 1615. aastal, kuid ilmselt olid need kirjutatud märksa varem, võimalik, et veel enne 1610. aastat. Oma varajaste (ja antud tsüklist välja jäänud) näidendite seas mainib ta eessõnas "Numancia piiramist" (Cerco de Numancia) ja "Alziiri tehingut" (Trato de Argel). "Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele.Teos on tragöödia algusest lõpuni. Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti kolm: " Vapper hispaanlane" , "Alziiri türmid" ja "Suur sultanitar donja Catalina de Oviedo" - neist autobiograafilisel pinnal kaks viimast. Kolmest näidendist kaldub koomilise poole kõige enam "Suur sultanitar". Algavat barokset mängulikkust peegeldab näidendi "Alziiri türmid" "teater teatris" kujund: Kristuse ülestõusmist pühitsedes lavastavad kristlastest vangid seal ühe Lope de Rueda paso'dest. Puhas intriigikomöödia on näidend "Armastuse labürint", mille tegevuspaik ja motiivid lähtuvad renessansiaegsest Itaaliast . Sellega sarnanevas, kuid Hispaaniaainelises lavatükis " Petlik lubadus" võib taas näha "teatrit teatris". Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad ". "Kaheksast komöödiast" üks terviklikumaid ja samas rahvuslikumaid on " Pedro de Urdemalas".Kui Cervantese kõik säilinud täismahulised näidendid on värsivormis, siis intermeediumeis valitseb proosa. Intermeedium on ühevaatuseline lavateos , sellesse mahub enamasti vaid üksainus koomiline situatsioon, ulatuslikumat seiklust zanr ei luba. Suurim tähtsus on kõnel. Enamik palasid lõpeb värssidega (romansi või glossiga), mida laulavad muusikud. Neid mahlakaid rahvalikke tänavapilte ja igapäevaseid elustseene on tavaliselt enamgi hinnatud kui Cervantese "pärisnäidendeid". Cervantese huumor on heasoovlik, ka tema iroonia ei ole kunagi tige. Õige mitmes intermeediumis peegeldub keskmisest madalam elusfäär: kupeldajad, prostituudid , kelmid ja seiklejad; mõned meenutavad Boccaccio novellide atmosfääri. Suhted abielu "sees" ja "väljaspool" moodustavad temaatilise keskme . Tsüklisse "Kaheksa intermeediumi" kuuluvad järgmised: "Lahutuskohtunik", "Leskmehest kupeldaja, nimega Trampago, "Alkaldivalimine Daganzos", "Hoolas vaht " , "Valebiskaialane" , "Imemaal", "Salamanca koobas" ja " Armukade vanamees " . . Väljaspool " Kaheksat intermeediumi" on Cervantesele omistatavatest lühinäidenditest kõnekoomika ja vaimuterava dialoogi oivaliseks näiteks "Lobisejad" . Inimveidruste ja terav meelsuste kirev loetelu on intermeedium "Hädaliste hospidal " ."Sevilla vangla ", mille puhul võib mõistagi otsida autobiograafilisi taustu, kujutab poomissurma eelset piirsituatsiooni, jättes õnnelikugi lahenduse külge "musta huumori" varju.
Novellid
Cervantese novelle oli ühtekokku 12: "Inglismaa hispaanlanna", "Kaks neidu ", "Emand Cornelia ", "Vere jõud", " Helde armastaja", "Mustlasneiu", " Suursugune köögitüdruk", " Koerte kõnelus", "Rinconete ja Cortadillo", "Armukade estremaduurlane" ning "Klaasist litsentsiaat". Mõnikord on seda tsüklit täiendatud jutustusega "Valetädi", mille kuuluvus Cervantesele aga pole kindel. Viis esimest pala pakuvad suhteliselt vähem huvi, sest nende esteetiline tüüp oli enne Cervantest laialt tuntud. Alged on keskaegses rüütlinovellis ja romaanis , mis seejärel uusaja olustikku üle kandudes kujundasid itaalia renessansi novelli. Üha on tähtsad seiklus , intriig, juhus ; sündmused arenevad eranditult privaatelu tasandil. Novellis "Rinconete ja Cortadillo" võib ka ära tunda pikareskse teema: kangelasteks on kelmid, vargad . Sündmused arenevad sotsiaalses "põhjas", sealt väljumata. Kangelased ei ole paraku kerjusteks ümberriietatud printsid, vaid nendeks, kes nad olid novelli algul - vaesed kodutud poisid - jäävad nad lõpuni. Miniatuurne kelmiromaan on "Koerte kõnelus" koos seda raamistava novelliga "Petlik abielu". Olustikulise jutustuse teist, psühholoogilist haru illustreerib "Armukade estremaduurlane". Teema on sama, mis mõnedes Cervantese enda intermeediumides või siis hiljem Moliere 'il "Naiste koolis": ebaloomulikud abielusuhted ja nende kriitika.
"Don Quijotele" on Cervantese jutustustest lähedasim "Klaasist litsentsiaat". Siin ilmub peategelasena "tark hull" noormees , kes arukaotuse läbi omandab geniaalse võime näha elu ja ühiskonda "väljastpoolt", " normist " hälbinu seisukohalt.
"Don Quijote"
See teos alavääristas rüütleid ja kõike nendega seostuvat. Nagu inimesed praegu, oli ka siis huumoriks alvääristamine ja narrimine. Enamasti oli see keelatud, kuid “Don Quijote” pakkus seda rohkem kui küllaga ja seepärast leitaksegi teose olevat “oma ajast ees”. Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes kirjutas seda koguni kaks raamatut, tähendab rüütliromaan paistab teistest 17 sajandi teostest enam silma, sest see oli erinev, midagi muud.
"Don Quijote" ei ole lihtsalt üks uusaja silmapaistvate romaanide pikas reas, vaid raamat, mille tähendus küünib kaugele välja kirjandusloo raamidest.
"Don Quijote" on müüt, on kultuur, on terve olemisviis. Samal kombel , nagu Cervantes üleminekul "Don Quijote" esimesest osast teise laseb oma kangelastel astuda romaanist välja lugejate sekka, on Kurva Kuju Rüütel Don Quijote ja tema truu kannupoiss ja sõber Sancho astunud oma ajast ja ruumist suurde inimkonna aega, kandes sugupõlvest sugupõlve usku, hingeüllust, sõprust, usaldust, tarkusepüüdu ja vabadusiha, armastust elu vastu - neid õilsaimaid aateid, mille võimet kurjuse jõududele vastu seista ja kõigi ähvarduste kiuste püsida vajab maailm täna rohkem kui iialgi varem.
Elab üks vaene Hidalgo, Alonsa Quijana. Kolka külas. On rüütliromaanidega veidi segi läinud peast ja tõelise rändrüütlina otsustab minna kangelastegusi tegema ja nimetab end don Quijoteks. Räägib augu pähe Sancho Panzale, et too tuleks temaga rändama ja Sancho on selline, kellele meeldib palju süüa. Don Quijote lubab Sanchole, et teeb temast saare kuberneri , mis ka juhtub.
Don Quijote puudus on vähene järelemõtlemine. Lühike ja paks + pikk ja peenike . Q hobuse nimi Rosinate, südamedaam Toboso Dulcinea . Ta ei tea Q armastusest. Teeb kangelastegusid, mis kukuvad naljakalt välja. Eesmärgid on alati õilsad, kuid ei mõlte asju läbi.
Pilet nr 14
1. William Shakespeare`i elu ja looming
2. Ülemlaul, A. Kuprini "Sulamiit"
William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Sama aasta 26. aprillil ristiti ta Stratford -upon-Avonis. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool ’is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. Ta õppis natuke ladina ja kreeka keele algeid. 27. novembril 1581. aastal abiellus 18 aastane Shakespeare 26 aastase Anne Hathawayga. Pool aastat hiljem, 26. mail 1583. aastal toimus Stratfordi kirikus William Shakespeare’i tütre Susanna ristimine. 1585. aasta veebruaris ristiti Stratfordi kirikus Shakespeare’i kaksikud Hamnet (poeg) ja Judith (tütar). 1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitlejana ja dramaturgina.Töötas Londonis teatrites mitmel alal alguses - suflöör(etteütleja), lavastaja abiline , tahtis ka näitlejaks saada, kuid tal neid andeid ei olnud. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589 . aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598 . aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare’i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse . Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain ’s Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17. sajandiks oli saanud Shakespeare’ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt – 23. aprillil 1564. aastal. Tema perekonnast on teada veel, et 11. augustil 1596 . aastal suri William Shakespeare’i poeg Hamnet 11 aastaselt, 8. september 1601 . aastal suri Shakespeare’i isa ja 1603 . aastal Elizabeth , kellele Shakespeare saatis oma sonetid. 1616. aasta 23. aprillil suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal maeti Shakespeare’i naine.
Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid “ Venus ja Adonis ” ning “Lucretia teotamine”. Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli tavaline kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugavdamine jms., on Shakespeare'i autorsuse määr ja teoste loomisajad paljudel juhtudel vaieldavad.
Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming kolme järku. Umbes 1590-1600 lõi ta peamiselt nn. kroonikanäidendeid ja elurõõmsaid komöödiaid. Ajalookroonikates käsitleb ta mineviku kaudu oma kaasajale iseloomulikke probleeme. Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast illustreerimisest ja C. Marlowe’ jäljendamisest sügava ajaloo- ja inimesemõistmise poole: “Richard II”, “Kuningas John”, “ Henry IV” ja “Henry V”. Ta kujutas neis Inglismaa teed feodaaltülidest Tudorite absolutismini; ametliku ideoloogia varjus avaldub humanistlike ideid monarhi kohtuse kohta ja puhuti iroonilist skepsist. Komöödias, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare’i komöödiad “Tõrksa taltsutus”, “Suveöö unenägu”, “Veneetsia kaupmees”…. Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama “Titus Andronicus” ja Itaalia olustikku kantud armastustragöödia “Romeo ja Julia”, milles lastakse armastusel võidutseda kahe perekonna suhteid tumestanud põlisvaenu üle. Kauni ja õilistava armastuse ajel ärkab Romeos mehisus, Julias aga oma eluõnne poole püüdlev naine. Umbes 1600-07 kestis Shakespeare teine ajajärk, suuri kirgi ja raskeid probleeme käsitlevate tippteoste aeg. See algas elu mõtet uuriva “Hamleti”, ja nõnda nimetatud tumedate e probleemkomöödiatega “Lõpp hea, kõik hea”, “Mõõt mõõdu vastu” järgnesid kiivustragöödia “ Othello ”, inimeksistentsiheitlikust ja kibedust esitlev “Kuningas Lear”, roima ja süümet käsitleb “Macbet”. Poliitiline temaatika on oluline Rooma tragöödias “ Julius Caesar”, “ Antonius ja Cleopatra”… hilisemas loomejärgus kirjutas Shakespeare helgemaid, romantilisi tragikomöödiaid “Pevicles”, “Cymbeline” ja “Talvemuinasjutt”.
Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus , mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism , keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu , ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik.
Pilet nr 15
1. I Moosese raamat
2. "Hamleti" analüüs
salvestatud diktofonil
Pilet nr 16
1. Hispaania romaan enne Cervantest
2. Iiobi lugu, prohvetid piiblis
Elas üks mees Iiob . Ta oli väga vaga ja õiglane- kartis Jumalat ja hoidus kurjast. Talle sündis 7 poega ja 3 tütart. Tema karjas oli 7000 lammast ja kitse , 3000 kaamelit , 500 paari härgi, 500 emaeeslit ja tal oli väga suur pere ja palju sõpru- ta oli rikkam kõigist hommikumaalastest. Pojad pidasid pidusid ja kutsusid tütred sööma. Kui pidupäevad läbi, siis Iiob ärkas vara ja tõi põletusohvreid ja palvetas kõigi eest, mõeldes, et äkki on ta pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud. Ühel päeval kui Jumala lapsed seisid Issanda ees, tuli ka saatan nende sekka. Issand ütles saatanale, et kas ta on märganud Iiobit, et kui vaga ja jumalakartlik mees too on. Saatan ütles, et Iiobil läheb nii hästi ainult seepärast, et Jumal on ta varale ja kõigel nö. aia ette ehitanud ja kaitseb teda ja õnnistab kõige heaga. Pistku Jumal on käsi ta asjade külge ja võtku talt see kõik ära, kas ta siis ka veel on nii jumalakartlik kui ennist. Jumal lausus , et kõik mis Iiobil on, olgu saatana käes, aga ta ei tohi talle endale kätt külge panna. Ning saatan lahkus Issanda juurest. Ühel päeval kui Iiobi pojad ja tütred olid söömas oma vanima venna majas, tuli käskjalg Iiobi juurde ja lausus, et seebalased olid ta härjad ja eeslid võtnud ja poisid mõõgateradega maha löönud, ainult tema üksi pääses ja sai tulla rääkima. Samal ajal tuli teine käskjalg ja ütles, et Jumala tuli tuli taevast ja põletas lambad , kitsed ja poisid ja tema üksi pääses ja sai tulla rääkima. Tuli ka kolmas käskjalg ja lausus, et kui ta pojad ja tütred olid oma vanima venna kojas söömas tuli kõrbe poolt suur tuul ja lammutas maja ja lapsed surid rusude all ja, et tema üksi pääses ja sai tulla rääkima seda kurba uudist. Siis Iiob tõusis, käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas ja ütles, et: "Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!" Kõige selle juures ei teinud Iiob pattu ja ei rääkinud Jumalast kurja. Ning ühel päeval tuli saatan jällegi Jumala palge ette. Jumal ütles talle, et kas ta on näinud Iiobit- vaga ja õiglast meest, kes kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Ikka veel peab ta kinni vagadusest, hoolimata sellest, et sa tema varanduse kallale läksid. Saatan vastas, et mingu ta enda liha kallale, kas ta siis ka veel õnnistab Jumala palet. Jumal ütles, et ta on saatana käes, säästku ainult ta hing. Siis lahkus saatan Jumala juurest ning lõi Iiobit paisetega pealaest jalatallani. Iiob võttis endale aga potikillu, et ennast kaapida ja istus tuha sees. Siis ütles Iiobi naine Iiobile , et kas ta veel oma vagadusest kinni peab, needku jumalat ja surgu. Iiob aga manitses naist tema hullude sõnade pärast ja ütles, et kas peaksime Jumalalt ainult head vastu võtma, mitte halba. Ning Iiob ei teinud jällegi oma sõnadega pattu ning jäi vagaks meheks. Kui Iiobi kolm sõpra olid kuulnud ta õnnetusest, siis tulid nad oma kodukohast- teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar ja nad tulid kokku, et Iiobile kaastunnet avaldada. Kui nad Iiobit nägid, siis nad ei tundnud teda ning igamees käristas oma kuue lõhki ja raputas endale vastu taevast tuhka pea peale ja jäid Iiobi juurde maha istuma seitsmeks ööpäevaks ja ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu on väga suur. Seejärel avas Iiob suu ja needis oma sündimispäeva. ETC!!..
Prohvetid
Jesaja- elas maa pealinnas. Tema ümber koondus õpetlaste ring. Ta ütles: "Jumala on inimesed hüljanud, sest nad on muutunud pahemaks."
Jereija- 587 a. eKr. Elab üle Jeruusalemma piiramise, hävitamise ja juutide küüditamise.
Taaniel - sündmuste pealtnägija. Sündinud Babüloonia vangipõlve ajal.
Vahel ennustavad, enamjaolt õpetavad ja manitsevad inimesi. Piibliprohvetid on mehed, kes ütlevad, et nad on jumalavaimust ajendatuna oma rahvast õpetamas.
prohvetite osa diktofonil
Triin Pärgma