Esitlus Andrus kivirähk raamatust "Suur lashing Petuulia linna all"
Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas? A.H. Tammsaare teos ,,Juudit", räägib loo huvitava ning kohati vastuolulise iseloomuga noorest naisest juuditist. Juuditi kodu Petuulia on Assuri vägede poolt ümberpiiratud, inimestel ei ole joogivett ja nad on janu tõttu suremas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on neid justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses, kui austatud noor Petuulia naine. Juudit hoolis oma riigist väga ning Iisraelis valitsev raske aeg, olles piiratuna võõrvõimude poolt, pani ta südamele raske koorma, kuid ometi ei raatsinud Juudit nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakestki joogivett anda. Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast nii nagu tema ning arvas, et rahvas mõtleb vaid enese heaolule. Naine uskus Jehoova kõikvõimsusesse ning arvas, et Iisraeli rahvale on
TAMMSAARE ,,JUUDIT" I vaatus · Iisrael on piiratud ning ei alistu võõrvõimule. Juudit ei ole nõus alla andma. · Juuditi juurde ilmub naine lapsega ja palub viimase tarvis vett. Juudit keeldub andmast, öeldes, et tal ei ole endalgi vett. · Naine lubab Petuulia ära needa. Ta ei hooli enam Iisrealist, kui tema laps on suremas. Naine lubab turul Petuulia ära needa. · Juuditile tuleb külla Siimeon. Tema ütleb ka naisele, et turul müüakse vett. Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda. · Siimeon palub Juuditil oma last varju all hoida ja teda omaste ning sugulaste eest kaitsta. · Juudit tunneb muret, et kõik mõtlevad iseendale, mitte Iisrealile. · Juudit ütleb, et ei saa last varju alla võtta, kuna läheb Iisreali päästma.
„Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas?“ Tammsaare „Juuditi“ süžee leiab aset Iisraelis ning teose peategelaseks on huvitava ning kohati vastuolulise karakteriga noor naine Juudit. Juuditi kodu Petuulia on võõrvõimude poolt piiratud, kaevud on kinni pandud ning inimesed on nälja ning janu tõttu hullumas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on oma rahva justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses kui austatud noor Petuulia naine. Ta hoolis Iisraelist väga ning oma riigi häda vaevas ta südant. Ometi ei raatsinud naine nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakest kinkida. Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast ning rahvas mõtleb vaid iseendale. Naine uskus Jehoova kõikvõimsusesse ning arvas, et Iisraeli rahvas on ise Jehoova unustanud. Juudit teadis, et Iisrael õhkab päästja järele ning oma unenäost järeldas ta, et Jehoova tahtmine on, et riigi päästja oleks Juudit
A.H.Tammsaare. ,,Juudit" Petuulia linnas on olukord halb. On põud. Inimesed nälgivad ning neil pole midagi juua ega süüa. Kõik vee ja toiduvarud on otsa lõppemas. Rahvas põõrdus Juuditi poole. Juudit aitas inimesi nii kuidas suutis. Rahvas uskus jehoovasse ning palusid talt iga päev abi. Juudit otsustas minna Olovernese juurde. Olovernes on Assuri väejuhataja. Juudit räägib rahvale ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada talle lapsi. Olovernes aga ei taha sellist elu. Olovernes on Assuri väejuhataja. Olovernesele meeldib aus elu. Eriti igatseb ta oma elu oma mägises kodukülas. Ta ei ole kergemeelne ning ei lange Juuditi lõksu. Rahvas jumaldas ja austas Olovernest, sest ta oli neile eeskujuks
Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeledi suurriigi valitsejana ja ennast tema emandana. Ja alles siis, kui
enesetapu. 11.Missugusena tuleb Juudit Petuuliasse tagasi ? Kuidas elab ta tulekut üle ? Juudit tuleb Petuuliasse tagasi Susanna ja ühe pombuga, mis pidi olema Olovernese suurim varandaus. Kui nad tulema hakkasid pidi Juudit peaegu kokku kukkuma aga Susanna aitas teda. Juudit naaseb Petuuliasse ka suhteliselt rõõmsama, et ta oma mehe tappis. Ta kuulutab seda kõigile inimestele ja asetab Olovernese pea müüridele, et kõik seda näeksid. 12.Kuidas võtab Petuulia Juuditit vastu ? Missugust mõju avaldab see Juuditile? Petuulia võttis Juuditi hästi vastu. Nad on rõõmsad,et Juudit tappis kõige suurema mehe, keda nad näinud olid. Olovernese pea oli müüril, kuid Juudit arvas,et see ei ole kummardamiseks ja ajas käskjalad välja, et näljalistele süüa ja juua pakkuda. 13.Kuidas käitub Juudit Manassega ? Miks? Juudit tapab oma mehe Manasse, kuna ta ei tundnud tema vastu armastust ja abieluvoodil ihkas tema elu. Ta ässitas nooremad ja tugevamad
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.)
· Pagari piparkook · Liblikas · Sirli, Siim ja saladused · Rahva oma kaitse · Rehepapp, ehk, November · Papagoide päevad Lavastatud näidendid · Vanamehed seitsmendalt (lavastatud Nukuteatris 1992) · Sibulad ja sokolaad (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · Jalutuskäik vikerkaarel (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · Rikka õelusel ei ole piire (lavastatud Nukuteatris 1995) · Suur lahing Petuulia linna all (lavastatud Raadioteatris 1996) · Atentaat Caesarile (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · Kakand ja kakand (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · Papagoide päevad (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · Hiired pööningul (lavastatud Pärnu Endlas 2001) Stsenaariumid · Setu vurle küüsis (1993) · Keegi veel (1997) ·
,,Kes on Juudit- armuvalus naine, rahva päästja või alatu pettur?" A.H.Tammsaare näidendi ,,Juudit" järgi tehtud kuuldemängust oli keeruline aru saada. Raske oli kujutada tegelikku pilti ja aru saada paljudest tegelastest. Loos räägiti sellest, kuidas noor lesknaine Juudit nägi ilmutust ja rääkis sellest oma kodulinlastele. Ilmutus käskis tal asuda vaenlaste poolele ja päästa kodulinn Petuulia. Olles Olovernese juures ihkab Juudit kuulsusejanu ja võimu. Juudit palus isegi Olovernesel Nebukadnetsar tappa ja tema asemel troonile asuda. Olovernes ei jahtinud võimu, temale selline elustiil ei sobinud, ta pidas Juuditit võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga. Kui Juudit aru sai, et Olovernes on ta kavatsustele jälile saanud, ootas ta ööd. Kui juudit oli
igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. "Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeledi suurriigi valitsejana ja ennast tema emandana
Juuditi tragöödia Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe
·"Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ·"Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) ·"Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) Lavastatud näidendid ·"Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) ·"Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) ·"Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) ·"Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) ·"Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) ·"Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) ·"Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) ·"Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) ·"Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) ·"Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) ... "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior)
Tammsaare elutunnetuse aluseks on talupoeglik päritolu, kuna tema arvates on väärtuste looja eelkõige talupoeg, kes on vastandatud linna pealiskaudsusele ja tarbivale mentaliteedile. Tammsaare on arvamusel, et kogu inimkonna kultuuri ajalugu läbib vastuolu matsi ja vurle vahel. 1921 ,,Juudit" tragöödia Ainestik on pärit piiblist ja maailmas juba käsitletud. Sündmustik toetub piiblimotiivile. Peategelane Juudit, kes kuulub Petuulia linna kõrgkihti. Tugev naine, lasi tappa oma esimese mehe. Petuulia on vaenlaste poolt ümber piiratud ning Juudit plaanib minna vaenlaste poolele ja võita väepealiku Olovernese poolehoid. Tahab saada esiemaks uuele dünastiale. Olovernes pole huvitatud võimust ning lükkab Juuditi ettepaneku naerdes tagasi. Alavääristatud Juudit aga tapab vastutasuks Olovernese ja läheb tagasi kodulinna, kus ta võetakse vastu kui kangelannat, aga ta taipab, et tappis oma elumõtte. Ning ta läheb
· "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Kaka ja kevad" (2009, Varrak Lavastatud näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja ?okolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) · "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior)
· "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) 3.4 Lavastatud näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) · "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere
"Pagari piparkook" 1999 "Sirli,Siim ja saladused" 1999 "Rehepapp ehk November" 2000 " Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 5 2.2 Näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) · "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001)
3 Lavastatud näidendid: · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) · "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001)
Jutustused ,,Kärbes", ,,Varjundid". Kirjutas haigetest inimestest. Kunstmuinasjutud ja miniatuurid, 1915 kogumik ,,Poiss ja liblik". Mõistukõnelisus, piibliainelisus. Publitsistikast kogu ,,Sõjamõtted" 1919. Pilet 11: Anton Hansen Tammsaare loomingu kõrgperiood Kõrgperiood algas tragöödiaga ,,Juudit" 1921. Edasi tulid romaan ,,Kõrboja peremees" 1922, novellikogu ,,Pöialpoiss" 1923 ja esseekogu ,,Sic transit" 1924. Linnakest nimega Petuulia piiratakse. Juudit pakub, et läheb Olovernese juurde. Piiblis võtab Olovernes Juuditi vastu ja nii saab Juudit ta pea maha raiuda, olles rahva kangelane. Tammsaare Juudit põlatakse ära. Ka lasi Tammsaare Juudit oma mehe tappa, sest too on impotent Juudit oli neitsi. Olovernes põlgab Juuditit, sest too teeb vea. ,,Kõrboja peremees". Lõpuks saab peremeheks Sauna-Eevi laps, sest orjad ei saa vabas maailmas peremehena elada. Külaaineline, kuid selles on ka psühholoogiat
surra hukkamisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeleldi suurriigi valitsejana ja ennast emandana. Ja alles siis kui Olovernes oli kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjunud ning hakkas valmistuma Petuulia ründamiseks, tapab Juudit mõõgaga magava Olovernese (Juuditi kui solvunud naise kättemaks). Oma teo üle Juudit uhkust ei tunne, vaid langeb sügavasse masendusse, kuigi on päästnud kodulinna. Kuigi väliselt oli Juudit kangelane ja päästis oma kodulinna oli ta hingeliselt siiski õnnetu ja masendunud, sest tema eesmärk oli saada võimekaks, kuulsaks, rikkaks ja valitseja daamiks, mitte päästa oma kodulinn ja saada pelgalt kangelaseks.
2. Juuditi lugu Üks Apokriiva lugudest =Pärineb 250eKr 150 pKr Neid tekste teadsid vaid usuga seotud Toimub 7-6 sajand eKr Sisu =Kuningas Nebukadnetsar kutsus hõime sõjakäikudele, aga osad keeldusid =N. otsustab hõime karistada, saadab karistussalga, väejuhiks Olovernes =N nõuab, et teda tunnustataks kui jumalat =Juudamaa kardab Jeruusalemma ja seaduselaeka pärast =Juudid kindlustavad linnu, Jeruusalemma võtmelinnaks on Petuulia =Olovernes on pahane, talle antakse nõu juudid rahule jätta, sest Jumal kaitseb neid =Piiramine, Petuulias pole enam vett, selle nimel tapetakse =Rahvas tahab alla anda, oodatakse Jumala abi =Juudit on ilus lesk, rikas, jumalakartlik, tark =Ütleb, et Jumalale ei seata tingimusi =Juudit läheb Olovernese laagrisse, ütleb, et näitab salateed linna, kohtub Olovernesega =Ütleb, et tunnustab Nebukadnetsarit =Juudit joodab O
Tammsaare "Juudit" Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe
2. Juuditi lugu Apokriiva- kirjutised aastast 250eKr-150pKr. Tuleneb sõnast apokryphos, mis tähendab salajast. Juuditi lugu- 7-6 saj eKr. Nebukadnetsari ajast. Neb. alustas sõda ja kutsus kõiki hõime ja rahvaid sõtta. Kui sõda võidukalt lõppes, siis hakati karistama neid, kes polnud sõjast osa võtnud. Karistusvägede ees on Olovernes. Mõned allutatud rahvad paluvad armu ja lubavad Neb.-t kummardada, kui jumalat. Juudid hakkavad kartma. Võtmelinnaks Jerusalemma oli Petuulia, seda hakatakse kindlustama. Sellest saab teada Olovernes, ta pahandab ja ei saa aru miks nad ei alistu. Üks preester annab Olovernesele nõu juute parem mitte puutuda, sest nende jumal kaitseb neid ja Olovernes saaks lihtsalt narualuseks. Preester aga võetakse kinni ja saadetakse Petuuliasse. Ta võetakse seal vastu. Petuulia piiratakse niimoodi sisse, et kaevud jäävad piirajate aladele- juudid jäävad janu- ja näljahäda kätte. Rahvas nõuab, et linn tuleb ära anda. Linna
temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses rahval (rahvamassil)? Rahvas andis tegevusele hinnanguid. Näiteks lõpus kui Juudit tunnistas üles, et ta läks Olovernese juurde selleks, et saada kuningannaks mitte rahva pärast, siis rahvas nõudis Juuditi surma kuigi Petuulia peavanem oleks tahtnud talle andestada selle. Samas ka kui algus tuli Juudit söögi ja joogiga, siis rahvas karjus „Elagu Juudit!“. Ehk siis rahvas andis hinnangu peategelaste tegevusele, kas see oli siis hea või halb. 4. Kuidas suhtub rahvas Juuditisse? Selgita Rahvas suhtus Juuditisse väga suure austusega. Alguses kui rahval ei olnud süüa ja juua, siis mindi Juuditi juurde, kuna ta oli alati olnud lahke ja abistav. Juudit oli rahva jaoks
7.-6. saj eKr on tegevusaeg Kuningas Nebukadnetsar valitses Ninives ja alustas sõda, et vallutada juurde maad. Tema väepealikuks oli Olovernes. Kuningaväed võidavad selle sõja, kuid pärast sõda otsustab kuningas, et neid hõime, kes temaga koos ei sõdinud, tuleb karistada. Alustatakse karistusretke nende hõimude vastu, põletati templeid ning juudid hakkasid kartma Jeruusalemma pärast. Jeruusalemmas asus püha laegas 10 käsuga. Linnu hakati kindlustama Jeruusalemma kaitseks, nt. Petuulia. Olovernese väed piirasid Petuulia ümber. Vaenlase kätte jäid kaevud nind linnakodanikud olid janus ja nälgas. Olovernes imestas, et miks see rahvas alla ei anna, olles saanud juba nii palju kahju. Olovernese ette toodi üks juutide preester, kes ütles, et piiramine peaks lõpetatama, sest Jumal kaitseb neid ning O jääks lihtsalt naerualuseks. O ei usu ja laseb preestri saata tagasi linna. Rahvas hakkab mässama ning linnapealikud ütlevad, et ootame
See leidis väljendust tema esimeses piibliainelises draama "Juudit" (1921). Eeskujudeks on Tammsaarel olnud Hebbeli ja Kaiseri Juuditi-töötlused. Kuigi Tammsaare on järginud piibli süzeed (osade muudatustega Nimetu sissetoomine), siis läbib näidendit moodne psühholoogia (freudism). "Juuditis" on liikuvaid massistseene ja uhkeid pidusööke, piiblikeele vägevat kõma ja efektseid stiliseeringuid. Näidendis võib ära tunda osasid ekspressionismi mõjusid (massid, üldnimed). Petuulia piiramise hädad kajastavad kaudselt muidugi maailmasõja koledusi. Lavalaudadel on teost lavastatud harva ning tavaliselt erinevate rõhuasetustega (sotsiaalne, armastus, filosoofiline). Tammsaare teiseks näidendiks on allegooriline draama "Kuningal on külm" (1936), kus muinasjutuliseses süzees kritiseeritakse Euroopa ja Eesti kaasaegseid suundumusi (fasism, totalitarism). 21. Hugo Raudsepp näitekirjanikuna (,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst").
· "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Kaka ja kevad" (2009, Varrak) Lavastatud näidendid: · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) · "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior)
Oskar hakkab haiglas romaani kirjutama, alustades oma pere ajaloost. 2. Oskari raske lapsepõlv (tema pere, kuidas ta häälega klaase purustas, kuidas tekkis armastus plekktrummi vastu, ema surm, postimaja pommitamine, armumine Mariasse, poja sünd, Pariis) "JUUDIT" A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis. 2) Peategelane Juudit on oma kodulinnas autoriteetne isik: temalt tullakse nõu küsima ning abi paluma. Ta on abivalmis, mida tõestab see, et teose algul tulevad tema juurde oma viimases hädas inimesed, kes teavad varasemast kogemusest, et Juudit aitab, kui ta vähegi saab. Hiljem on ta nõus ennastohverdavalt Olovernese jutule minema, et oma rahvast aidata. Juudit on kaunis noor naine, kes võlub oma iluga mitmeid mehi. Lisaks Juuditi headele omadustele, on
Oskar hakkab haiglas romaani kirjutama, alustades oma pere ajaloost. 2. Oskari raske lapsepõlv (tema pere, kuidas ta häälega klaase purustas, kuidas tekkis armastus plekktrummi vastu, ema surm, postimaja pommitamine, armumine Mariasse, poja sünd, Pariis) "JUUDIT" A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis. 2) Peategelane Juudit on oma kodulinnas autoriteetne isik: temalt tullakse nõu küsima ning abi paluma. Ta on abivalmis, mida tõestab see, et teose algul tulevad tema juurde oma viimases hädas inimesed, kes teavad varasemast kogemusest, et Juudit aitab, kui ta vähegi saab. Hiljem on ta nõus ennastohverdavalt Olovernese jutule minema, et oma rahvast aidata. Juudit on kaunis noor naine, kes võlub oma iluga mitmeid mehi. Lisaks Juuditi headele omadustele, on
Samal ajal rikastab tema stiili vaevumärgatav varjundite vaheldumine, nagu inimlikus mõtlemises vahelduvad elu jälgimisel mitmesugused varjundid ja suhtumisnüansid. Ja lõpuks on tema elunähemine ning mõistmine sügavalt rahvuslik, mis teebki Tammsaare loomingu Eestis väga populaarseks. A.H.Tammsaare esimeseks kõrgperioodi teoseks on piibliaineline ,,Juudit" . Piiblis leidub legend Juuditist, kes vapra ja jumalakartliku naisena päästab kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast. Seda legendi on paljud kirjanikud kasutanud draamateoste algmaterjalina. Tammsaare aga kirjutas nn iseenda Juuditi. Juudit on Tammsaare teoses auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vastaste sõjaleeri väepealiku Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtle ta hetkekski enda kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
ta ära nõidunud. Mileedi ei olnud naine, kes ei oleks mõistnud seda kõhklust. Vaatamata näilisele erutusele säilitas ta jäise rahu, mis ei jätnud teda iialgi maha. Enne kui Felton oleks saanud vastata -- see oleks nõudnud vestluse jätkamist niisama kõrgel ning raskel eksaltatsiooni astmel --, laskis mileedi oma käed rippu, nagu oleks naiselik nõrkus võimust saanud usulise vaimustuse üle, ja ütles: «Ah ei, minust ei saa Juuditit, kes vabastab Petuulia Holofernesest. Igaviku mõõk on liiga raske minu käsivarre jaoks. Laske ma põgenen häbi eest surma, laske mul pääseda märtrisurmaga. Ma ei palu teilt vabadust, nagu paluks süüdlane, ega kättemaksu nagu pagan. Laske mul surra, see on kõik, mida soovin- Ma anun teid, ma palun teid põlvili: laske mul surra ja oma viimse hingetõmbega õnnistan ma oma päästjat.» Maheda ja paluva hääle, argliku ja alandliku pilgu peale astus Felton lähemale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
