Ülemiste joodab tallinlasi Ülemiste Veepuhastusjaam Kuni 14. sajandi keskpaigani sai Tallinn joogivett salvkaevudest. Kuna linn oli selleks ajaks kasvanud Baltimaade üheks suurimaks, ei suutnud lahtised salvkaevud rahuldada linnaelanike veevajadust. Appi tuli Ülemiste järv. Taani kuningas Waldemar IV andis 29. septembril 1345 Tallinna Raele loa juhtida linna vett Ülemiste järvest. Järvest väljavoolava Härjapea jõe lähtest rajati linna 4 km pikkune kanal, mis kulges Veerenni (sic!) tänavani ning seejärel Harju väravani, kus moodustas 1,5 km pikkuse linnamüüriäärse vallikraavi kuni mereni Kalasadamas. Kanal ehitati algselt lahtisena, hiljem kaeti. Rajatud kanalist toideti linna salvkaevusid ja sajandite jooksul rajatud veetorustikku. Kanal suleti 1883. aastal, kui linna veevarustussüsteem oli ühendatud Ülemiste järvega torustiku abil. Järve vesi jõudis linlasteni ehedal looduslikul kujul, aegaja...
Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täis ning ütleb talle asjast. Tehing seisnes selles, et Tõnu saaks ihaldatud piimamehe ameti, kui laseb Mari mõisniku juurde. Tõnu peab alguses seda naljaks, aga teel koju mõtleb ümber. Siis hakkab luurama Kuru talut, käib neil pidevalt söömas ja pärimas igasuguseid asju. Samal ajal hakkab ta ka Marile vihjama, et ta peab tehinguga nõustuma, kuid Mari on selle vastu. Tõnu on tegelikult selline nõrk talumees, kes ei julge end naisele maksma panna. Eelmine naine oli ka teda
Aga mida Hamlet ei tea, on see, et Laertese mõõga ots on mürgitatud ja ka pisike kriimustus nahale mõjub surmavalt. Kuningas mürgitab ka Hamletile mõeldud veini. Hamlet haavab oma mõõgaga Laertest, kuid saab ka ise Laertese mõõgaga pihta. Kuninganna joob Hamletile mõeldud veini ning variseb kokku. Enne surma jõuab ta teatada, et vein on mürgitatud ja ta sureb. Laertes tunnistab enne surma Hamletile üles vandenõu ja räägib mürgitatud mõõgast. Hamlet joodab ülejäänud mürgitatud veini kuningale sisse ja nad surevad. 3) Teos räägib reetmisest ja kättemaksust põhiliselt. Sinna vahele mahub ka natuke armastust ja truudust. 4) Hamlet - Tapetud kuninga poeg, Taanimaa prints. Ta on õiglane ja kättemaksuhimuline. Claudius - Taanimaa uus kuningas. Kadunud kuninga vend. Ta on auahne ja reeturlik. Väga halb tegelane, tänu kelle tegudele lugu alguse saabki. Kuninganna - Hamleti ema, kes peale oma abikaasa mõrva abiellus Claudiusega, teadmata, et
äratamine; tegevuste jaotamine; vestlus 3. Mängu arenguetapid 1. PSÜHHOMOTOORNE MÄNG – imikumäng. Esimesel eluaastal. Käed, jalad, suu, hääl. 2. SÜMBOLMÄNG – tekib tänu keele ja mõtlemise arengule. Käitumise kujutamine sümboolselt. Esimese eluaasta lõpus (püstol- puupulk) I – tegevuse sooritamine sümboolselt ( joob tühjast tassist) II - sümbolskeemi projektsioon teistele esemetele, inimestele (Joodab hoidjat, nukku) III – tegevuste varieerimine – draamamäng(vannitab nukku ja paneb magama). 3. KUJUTLUSMÄNG – Lõke 4. MÜRAMISMÄNG – maadlus, kähmlemine, löömine, tõuklemine, maas rullimine, küttimine. Tavaline suhtlemisvorm koolieelikueas. Eriti poistel. Tunnused: Näoilme rõõmus; tagasihoitus; rollimuutus( tagaaetav, tagaajaja); Algus ja lõpp. 5. ROLLIMÄNG – alged ilmuvad kolmadna eluaasta lõpul. Laps võtab endale mingi osa ja on
Kuna tema positsioon seltskonnas paraneb võetakse teda ka de Restaude juures vastu. Ta ei osale enam ülikooli loengutes, käib ainult oma nime kirja panemas. Rastignac satub aga oma seltskonnaelu tõttu võlgadesse ja hakkab kaaluma Vautrini plaani. Ta ei lähene isegi Victorienile. Vautrin arvab, et Rastignac on kindlalt otsustanud ja annab käsu V. vend tappa. Rastignac pole sellega aga nõus ja tahab minna V. venda hoiatama. Vautrin joodab aga Rastignaci uinutit sisaldava veiniga ja kui Rastignac viimaks ärkab on juba hilja. Rastignac ei soovi pärast seda enam Victoriniga suhelda. Victorine kolib isa juurde. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri, et Delphine saaks temaga seal olla. Isa Goriot plaanib ise Rastignaci korteri peale kolida. Vahepeal on politsei jõudnud jälile Vautrinile. Nad pakuvad raha preili Michonneaule, et too uinutaks Vautrini ja
kuninganna mille peale ta sureb. V õtiluse käisgus alles peale m õningaid pause teeb laertes väikse krrimustuse hamletile mille peale v õtab hamlet laerteselt selle terava otsalise ja mürgitatud m õ õ ga ning torkab sügavalt nii et veri voolab. Selle peale ka laertes sureb ja räägib kui loll ta oli et suri o ma sepitsuse läbi kui hamlet aru saab et kuninganna oli selle joogiga m ürgitatud joodab ta seda ka kuningale sissa ja ka kuingas sureb l õpuks sureb ka hamlet lõpus ütleb horatiole et ta annab o ma hääle fortinbrasele kes ilmselt v õitis sõja. Nii oligi natukese aja pärast saabusid Fortinbras o ma s õjaväega ja nägid seda jubedat pilti. Fortinbras võtab hamleti ja viivad ära kostab leinamarss ja suurtükkide kogupauk.
viia, kes naise viljakust parandab ning teisele ta naisega kokku viia. Nii juhtubki, et Nicia usub Callimaco arstiametisse ja toob talle oma naise uriini, et Callimaco saaks seda lähemalt uurida ja siis ravimit soovitada. Ta soovitab mandragora tõmmist, mille ise kokku segab ning lisab siis, et esimene, kes naisega öö veedab, sureb, kuna mandragora mürgid imbuvad mehesse. Seejärel tehakse plaan, mille kohaselt Nicia joodab naisele lahuse, tänavalt püütakse suvaline kerjus, kes on naisega öö ära ning siis saab Nicia ka endale järeltulija. Et naist plaanis veenda, tuuakse sisse preester Timoteo, kes saab jutuajamise eest kirikuannetusi. Tema ülesandeks on rääkida Lucrezia ja ta emaga, kui hea on selline plaan ning ema soovitusel Lucrezia nõustub. Mandragora tõmmise asemel joodetakse Lucreziale hõõgveini. Tänavalt kinnipüütavaks kerjuseks riietatakse hoopis Callimaco, kelle Nicia ise naise juurde
viia, kes naise viljakust parandab ning teisele ta naisega kokku viia. Nii juhtubki, et Nicia usub Callimaco arstiametisse ja toob talle oma naise uriini, et Callimaco saaks seda lähemalt uurida ja siis ravimit soovitada. Ta soovitab mandragora tõmmist, mille ise kokku segab ning lisab siis, et esimene, kes naisega öö veedab, sureb, kuna mandragora mürgid imbuvad mehesse. Seejärel tehakse plaan, mille kohaselt Nicia joodab naisele lahuse, tänavalt püütakse suvaline kerjus, kes on naisega öö ära ning siis saab Nicia ka endale järeltulija. Et naist plaanis veenda, tuuakse sisse preester Timoteo, kes saab jutuajamise eest kirikuannetusi. Tema ülesandeks on rääkida Lucrezia ja ta emaga, kui hea on selline plaan ning ema soovitusel Lucrezia nõustub. Mandragora tõmmise asemel joodetakse Lucreziale hõõgveini. Tänavalt kinnipüütavaks kerjuseks riietatakse hoopis Callimaco, kelle Nicia ise naise juurde
Selles mängus lennuk, köögiriistad, kasutatakse üht objekti mõne teise objekti etendamiseks loob suur nukk, mängukaru, eelduse probleemide üle abstraktselt mõtlema ning neile loovate mängumajatarbed lahenduste leidmiseks. Algust tehakse lihtsate argitegevuste (tolmuimeja, hari, etendamisega ning hiljem kaasatakse sellesse ka enda mänguasjad kühvel). (etendab mängutassist joomist, hiljem joodab tassiga mõmmit). Viieteistkuuselt hakkab laps kasutama tegelike esemetega vähem sarnaseid lelusid (võileivaks mänguklots). Meeldib kui etendamismängust võtab osa ka täiskasvanu. Uurimismäng: Laps tegeleb korraga mitme esemega (katab Uurimismängus saab nukuvoodi tekiga). Oskab laduda klotse nii, et need tasakaalus püsiks. lapsele anda esemeid,
tootmist ja kasutamist. Lõuna – Euroopas muutus massiliseks 30 kW võrguühendusega PV süsteemide lisamine hoonete katusele. Suurimaks päikeseenergia arendajaks sai Saksamaa. Eesti esimene tõsiselt võetav PV elektri kasutaja oli Veeteede Amet, mis varustas 1990. aastate lõpus PV-paneelidega meremärke ja tuletorne. Kuidas valmib päikesepaneel? 1. Paneelide kallimaid komponente kohapeal ei toodeta, need tuuakse Lõuna-Koreast ja Taiwanist. 2. Robot joodab fotoelementide külge elektrit koguvad kontaktid ja ühendab elemendid omavahel ritta. 3. Valmis read asetatakse spetsiaalselt karastatud klaasile (see peab vastu pidama tugeva vihm- või rahesaju korral). Klaasi ja elementide vahel on polümeerkile. 4. Elementide read joodetakse kokku. 5. Paneelile asetatakse veel üks polümeerkile ja paksem kaitsekile. 6. Kiletatud paneelid lamineeritakse pressi all kokku. 7
viisakalt toiduvarusid ja sõiduriistu küsida, hoopis mõisaid rüüstama. Kuidas tassitakse kaasa mõttetuid asju ja jagatakse härraste vara, kuigi tegelikult jääb see kõik nende algsest ideest täiesti kaugele ega puuduta seda. Kuidas lahke mõisnik, kes ei tee mitte kellelegi kurja, on nõus Mandzuurias käinud mehel isegi saapaid puhastama, pakub talle viina ja pasteeti, kui mees süüa nõuab, ja mõisnik selle eest tasuks maha lastakse. Mõisnik ise joodab Mandzuuria-mehe täis, see haarab relva ja laseb nagu muuseas mõisniku maha. Sellise hoiakuga, et ups, valesti läks. See oli hästi stseeni moodi filmist ,,Pulp Fiction", kus Travolta tegelane laseb niisama relvaga vehkides ja midagi seletades, nagu möödaminnes maha ühe kuti, kes istus auto tagaistmel. Kõigi lavastuste kohta võib öelda, et aeg läks neid vaadates nagu linnutiivul. Mitte kordagi ei hakanud igav ega tulnud mõtet, et võiks juba lõpetama hakata
Kuna tema positsioon seltskonnas paraneb võetakse teda ka de Restaude juures vastu. Ta ei osale enam ülikooli loengutes, käib ainult oma nime kirja panemas.Rastignac satub aga oma seltskonnaelu tõttu võlgadesse ja hakkab kaaluma Vautrini plaani. Ta lähene isegi Victorienile. Vautrin arvab, et Rastignac on kindlalt otsustanud ja annab käsu V. vend tappa. Rastignac pole sellega aga nõus ja tahab minna V. Venda hoiatama. Vautrin joodab aga Rastignaci uinutit sisaldava veiniga ja kui Rastignac viimaks ärkab on juba hilja. Rastignac ei soovi pärast seda enam Victoriniga suhelda. Victorine kolib isa juurde.Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri, et Delphine saaks temaga seal olla. Isa Goriot plaanib ise Rastignaci korteri peale kolida.Vahepeal on politsei jõudnud jälile Vautrinile. Nad pakuvad raha preili Michonneaule, et too uinutaks Vautrini ja kontrolliks,
Mõningad suurkujud arvati pärinevat jumalatest, sealhulgas Sigurd, Helgi ja Harald, kes oli olnud mõningate allikate alusel vaid kuulsamad ja mõjuvõimsavad sõjardid. Ragnarok , ehk viimne võitlus ei paista olema nii lõplik. Hoolimata faktist, et ellu pidi jääma vaid kaks inimest, räägib mütoloogia paljude asjade edasi ,,pärimisest" uude maailma. Siit võib paralleele tuua ka Vana Testamendi alguslugudest , kus on sees Aadam, Eeva, ürgne viljapuu, madu ja oja mis neid joodab. Minu arvamus jääb kogu Põhjala mütoloogiat kokku võttes, et 13-14 sajandi kirjamehed kes tõepoolest kirjutasid ajaloo ümber, või juba aegadest algusest teati, et üks maailm lõpeb ja teine algab. Vanad jumalused saadetakse ajalukku selles piirkonnas Ragnarokiga ja uued jumalused sünnivad Uues maailmas ehk siis kristluse näol. Võime ju oletada, kuid eks kindla veendumuse mõtleb valmis igaüks ise. -12- 5. Kasutatud kirjandus 1
läbi ja räägib oma kuhtumistest tema tütrega. Kuna tema positsioon seltskonnas paraneb võetakse teda ka de Restaude juures vastu. Ta ei osale enam ülikooli loengutes, käib ainult oma nime kirja panemas. Rastignac satub aga oma seltskonnaelu tõttu võlgadesse ja hakkab kaaluma Vautrini plaani. Ta lähene isegi Victorienile. Vautrin arvab, et Rastignac on kindlalt otsustanud ja annab käsu V. vend tappa. Rastignac pole sellega aga nõus ja tahab minna V. venda hoiatama. Vautrin joodab aga Rastignaci uinutit sisaldava veiniga ja kui Rastignac viimaks ärkab on juba hilja. Rastignac ei soovi pärast seda enam Victoriniga suhelda. Victorine kolib isa juurde. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri, et Delphine saaks temaga seal olla. Isa Goriot plaanib ise Rastignaci korteri peale kolida. Vahepeal on politsei jõudnud jälile Vautrinile. Nad pakuvad raha preili Michonneaule, et too uinutaks Vautrini ja kontrolliks, kas tema kehal on
Kuna tema positsioon seltskonnas paraneb võetakse teda ka de Restaude juures vastu. Ta ei osale enam ülikooli loengutes, käib ainult oma nime kirja panemas. Rastignac satub aga oma seltskonnaelu tõttu võlgadesse ja hakkab kaaluma Vautrini plaani. Ta lähene isegi Victorienile. Vautrin arvab, et Rastignac on kindlalt otsustanud ja annab käsu V. vend tappa. Rastignac pole sellega aga nõus ja tahab minna V. venda hoiatama. Vautrin joodab aga Rastignaci uinutit sisaldava veiniga ja kui Rastignac viimaks ärkab on juba hilja. Rastignac ei soovi pärast seda enam Victoriniga suhelda. Victorine kolib isa juurde. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri, et Delphine saaks temaga seal olla. Isa Goriot plaanib ise Rastignaci korteri peale kolida. Vahepeal on politsei jõudnud jälile Vautrinile. Nad pakuvad raha preili Michonneaule, et too uinutaks Vautrini ja kontrolliks, kas
=Olovernes on pahane, talle antakse nõu juudid rahule jätta, sest Jumal kaitseb neid =Piiramine, Petuulias pole enam vett, selle nimel tapetakse =Rahvas tahab alla anda, oodatakse Jumala abi =Juudit on ilus lesk, rikas, jumalakartlik, tark =Ütleb, et Jumalale ei seata tingimusi =Juudit läheb Olovernese laagrisse, ütleb, et näitab salateed linna, kohtub Olovernesega =Ütleb, et tunnustab Nebukadnetsarit =Juudit joodab O. täis, see saadab ihukaitsjad ära ja jääb magama =Juudit tapab O ja viib ta pea Petuuliasse, pannakse linnamüürile teiba otsa =Juuditi sõnul tuleb rünnata, Petuulia võidab, vaenlane tagane =Juudit elab veel kaua, maetakse tema mehe kõrvale Pilet 16 Moliere'i elu ja looming; Ülevaade Moosese I raamatust 1. Moliere'i elu ja looming 1622-1673 Moliere ei olnud tema kodanikunimi =J. B. Poquelin oli
Nipernaadi ja Ello suhe soojeneb. Ello tahab Nipernaadiga põgeneda. Trallagi nõustub Nipernaadile järgnema. Nipernaadi läheb lõpuks ikkagi üksi ära. 4. VALGED ÖÖD. Nipernaadi tutvub Anne-Mariga, kes keeldub teda enda juurde öömajale võtmast. Ta tutvustab end kui sookuivendajat. Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta
Nipernaadi ja Ello suhe soojeneb. Ello tahab Nipernaadiga põgeneda. Trallagi nõustub Nipernaadile järgnema. Nipernaadi läheb lõpuks ikkagi üksi ära. 4. VALGED ÖÖD. Nipernaadi tutvub Anne-Mariga, kes keeldub teda enda juurde öömajale võtmast. Ta tutvustab end kui sookuivendajat. Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta
kujusid Rudra tähendus pole selge, inimestele ohtlik jumal, kes võib saata inimese pihta surmavaid/mürgiseid nooli Visnu Rudra vastand, heasoovlik jumal (kujutatakse sinise nahaga, heatahtliku välimusega, käes sõjanui vajra ehk vasar) Vajra välk, teemantvälk (sanskriti keeles) Varuna draakoni seljas ratsutav, ratsutab öös. Taevajumal, vetejumal, hümnides selline, kes joodab taevast ja maad; öö valitseja; kosmilise õiguskorra valitseja; rita hoidja; õiguskorra vastu eksijat karistab ta haiguste ja tõvedega. Indra elevandi seljas ratsutaja, sõjajumal, kelle poolde pöörduti tapluses; deemon Vritra koletis, kes oli aheldanud kogu vee, mis maailmas leidus, tekkis suur põud, kõik olid janus. Indral oli käes vajra (sõjanui), sellega ta tappis Vritra. Teda austatakse kui viljakusetoojat, äikesejumalat
Aktiivne kirjanikuna. 1838 ilmub tema esimene romaaniks peetud teos ,,Arthur Gordon Pyme", jutukogu ,,Arabeskid ja teised jutustused", ja 1845 luulekogu, mis teeb üleameerikaliselt kuulsaks ,,Kaaren ja teisi luuletusi". Poe hakkab liigtarbima alkoholi ja temast saab joodik. Kui tema naine suri, siis sellest löögist ta tegelikult kunagi ei toibugi, 1849. Aastal sõitmas oma tädi, oma ämma juurde, aga satub väikeses Ameerika linnas valimismeeskonna küüsi. Valmismeeskond joodab täis, laseb mitmes jaoskonnas hääletada. Narkootikumid ka. Lõppeb sellega, et saab rabanduse laadse oleku ja ei toibugi. Looming polegi niivõrd mahukas, vaid mitmekülgne ja uuenduslik. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 10: 1) E. Hemmingway elu ja looming Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 Oak Park Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke
seiklustest. Odysseus satub mere peal tormi käes lotofaagide maale. Mehed söövad lotost ja unustavad oma endise elu ja jäävad sinna lotokorjajateks. Targemate meestega Odysseus lahkub. Sautvad kükloopide saarele. Seal elav Polyphemos on lambakarjus. Ta sööb ära mõned Odysseuse kaaslased. Järgmisel päeval läheb kükloop koopa juurde ja lükkab ette tohutu suure kivi. Odysseus ja tema mehed jäävad lõksu. Otsustavad, et kükloop tuleb purju joota. Õhtul tuleb ta koju. Odysseus joodab kükloobi purju. Odysseus ja tema kaaslased põletasid kükloobil silma välja. Jäi pimedaks. Odysseus ütleb oma nimeks olevat Ise. Odysseus seob oma mehed lammaste kõhu alla. Kükloop patsutab lambaid selja pealt ja laseb nad sööma. Mehed pääsevad. Sõidavad merele. Teised kükloobid küsivad Polyphemoselt, kes talle seda tegi ja ta vastas, et Ise tegin. Odysseus jõuab oma kaaslastega kaugele merele. Jõuvad inimsööjate maale, kus
Aktiivne kirjanikuna. 1838 ilmub tema esimene romaaniks peetud teos ,,Arthur Gordon Pyme", jutukogu ,,Arabeskid ja teised jutustused", ja 1845 luulekogu, mis teeb üleameerikaliselt kuulsaks ,,Kaaren ja teisi luuletusi". Poe hakkab liigtarbima alkoholi ja temast saab joodik. Kui tema naine suri, siis sellest löögist ta tegelikult kunagi ei toibugi, 1849. Aastal sõitmas oma tädi, oma ämma juurde, aga satub väikeses Ameerika linnas valimismeeskonna küüsi. Valmismeeskond joodab täis, laseb mitmes jaoskonnas hääletada. Narkootikumid ka. Lõppeb sellega, et saab rabanduse laadse oleku ja ei toibugi. Looming polegi niivõrd mahukas, vaid mitmekülgne ja uuenduslik. Kirjutanud üle 70 novelli ja Ameerika kirjanduses novelli zanri loojaks. Eesti keeles sai Poe novellid väga tuntuks tänu ühele keele uuendajale Johannes Aavik. Suunas tõlked kooliõpilastele ja noortele. Uued eestikeelsed sõna taha sõnastikku nendele tõlgitud novellidele
" ,,Jah jootis," vastas Indrek. ,,Arvate teie tõesti, et Mooses seda tegi? Mooses -- see egiptuse juut? Sest Mooses oli ju juut. Et juut jahvatas ilusa kuldvasika peeneks ja jootis rahvale? Kas olete näinud või kuulnud juuti, kes annaks kulla rahvale? Olete teie niisukest sakslast, venelast või eestlast näinud? Härra Maurus on vana, aga tema ei ole. Kulda ei anna keegi rahvale, kuld võetakse rahvalt ära, kuld võetakse omale. Ja korraga -- juut joodab kulla rahvale! Ei, ei! Lugu pidi pisut teisiti olema. Mooses ise muidugi -- s. t. kui mitte just tema ise, siis tema käsilased, nagu Aaron, Mirjam ja teised -- tema ise oligi see, kes tuli kuldvasika mõttele. Ja see oli tark mõte, sest ainult jumala heaks tõi rahvas oma kulla välja, mis ta Moosese ja Aaroni eest oli ära peitnud. Tõi välja, et saaks kuldvasika, selle noore, ilusa jumala, kelle ümber võiks tantsu lüüa ja talle näkku vahtida,
annaabi.ee 
