Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võima...
Kordamisküsimused. 1.1Iiri saagad Kultuur Euroopas arenes koos muutustega ühiskonnas, milles võib eristada kahte perioodi 1. üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.) 2. Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.) Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste:näit.anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l. Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti 1. filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi. 2. bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Ristiusu võtsid keldid vastu rahulikult.Filide j...
-"Jänki kuningas Arthuri õukonnas" - Twain -"Parun puu otsas" - Calvino 2. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 10.-11. sajand tugevnesid linnad =Linnakodanikud rikastusid =Võideldi oma õiguste eest =Tekivad ülikoolid -1088 Bologna Itaalias -1200 Pariisi Prantsusmaal =Haridus muutus ilmalikuks, juhtiv selles oli Põhja-Prantsusmaa Tudengid ehk skolaarid ehk kleerikud =Koolist vabal ajal rändasid =Looming ülistab maiseid rõõme =Parodeerivad Piiblit =Vagantide luule -Vagare tähendab hulkuma -Eeskujuks Vana-Kreeka luule, nt. Ovidius -Rõhuvad: Carpe Diem ehk naudi hetke ,,Carmina Burana" =Vagantide luule tähtis näide =Ilmaliku sisuga keskaegsed laulud =Leitud kloostrist Rahvusvaheline üliõpilaste hümn
Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l. Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus-
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas os...
» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu! Gilles Lecornu!» hüüdsid ühed. «Cornutus et hirsutus,» 4 hüüdis teine. 2 Jehan Veskilt (prants. k.). 3 Sarvekandja (prants. k.). 4 Sarviline ja karvane (lad. k.). 6 «Noh, mis neil seal naerda on?» jätkas jõnglane ülalt kapiteelilt. «Auväärt Gilles Lecornu, kuningalossi 13 valitseja Jehan Lecornu vend ja meister Mahiet Lecornu poeg, kes on Vincennes'i lossi
Pealkiri metafoorne- mees teeb heateo, teeb õige otsuse. Tolstoi plaanib iseenda perekonna lahkuda 30 aastat (teeb seda alles 80-aastasena), temaga läheb kaasa ustav teener. Ei jõua kaugele (Astapovo raudteejaama), sest haigestub kopsupõletikku. Tolstoi suri 7. novembril 1910, maetud Jasnaja Poljanasse. Pilet VI · Linnakirjandus keskajal, Francois Villon Elanikud nõuavad endale samu õigusi, mis on feodaalidelgi. Kujunevad ülikoolid à 1088. Bologna, 1200, Pariis. Skolaarid on esimesed linnakirjanikud, vabal perioodil rändavad mööda maad (Prmaa), loovad paroodilisi laule Piibli kohta, ülistavad maiseid rõõme à vagantide luule. Vagantide loodud laul "Gaudeamus, igitus, juvenes dum sumus" /rõõmustagem, kuniks oleme noored/ (TÜ üliõpilasseltsi laul). Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütelikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest on pihtimuslikud. Kirjutab I näidendi inimesest, kes müüb
linnakodanikud moodustasid kogukondi, kes võitlesid edukalt suurfeodaalide ja piiskoppide vastu ning saavutasid mitmeid vabadusi ja eesõigusi. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linna, eriti Pariis oma paljude koolidega ja 1200.a. õigustekirja saanud ülikooliga, millele järgnes ülikoolide asutamine mujalgi. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eestkoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi keskajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nälja sunnil ja vabamate tingimuste otsingul rändasid nad ringi ning lõid ladinakeelseid laule, milles parodeerisid piiblit ja jumalateenistust, ülistasid maiseid rõõme ja heitsid nalja igavese elu üle. Kirjandusajalukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja käesoleva hetke nautimisest
edukalt suurfeodaalide ja piiskoppide vastu ning saavutasid mitmeid vabadusi ja eesõigusi. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linna, eriti Pariis oma paljude koolidega ja 1200.a. õigustekirja saanud ülikooliga, millele järgnes ülikoolide asutamine mujalgi. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eestkoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi keskajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nälja sunnil ja vabamate tingimuste otsingul rändasid nad ringi ning lõid ladinakeelseid laule, milles parodeerisid piiblit ja jumalateenistust, ülistasid maiseid rõõme ja heitsid nalja igavese elu üle. Kirjandusajalukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja
Pilet 6 11. RÜÜTLI JA LINNAKIRJANDUS KESKAJAL, FRANCOIS VILLON Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. 11.-12. saj linna aina tugevnesid, moodustutsid rikaste kogukonnad. Kujunevad ülikoolid: Bologna (1088), Pariis (1200). Haridus muutub ilmalikumaks, vabaneb kiriku eestkoste alt. Skolaarid ja kleerikud haritlased, tudengid, kes õppetööst vabal ajal reisivad ringi. Kirjandused parodeerivad Piiblit, kirikut. Ülistavad maiseid hüvesid. Vagandid hulkujad. Võtavad eeskuju Anakreonist, Ovidiusest ja Horatiusest. Kõige vanem säilinud vagantide laul ,,Gaudeamus," mis on tänapäeva ühtlasi ka üliõpilashümn. Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
