Facebook Like

Keskaeg (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ?
 
Säutsu twitteris
Pilet 1.
  • Mis on keskaeg . Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus )
    Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne – Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi – varauusaja alguseks.
    Keskaeg jaguneb Varakeskajaks – V. – XI. – Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord . Maa kuulus suursugustele sõjameestele – feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga .
    Kõrgkeskajaks – XI. – XIII. – Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne – Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest tõusis see võidule ka Eestis, saksa ja taani ristirüütlite vallutuse tagajärjel. Koos ristiusustamisega langesid meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla.
    Hiliskeskajaks – XIV. – XV. – Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima . Avastati meretee ümber Aafrika Indiasse ja jõuti ka eurooplaste jaoks tundmatule mandrile – Ameerikasse. Ameerika põlisrahvad langesid eurooplaste halastamatu riisumise ohvriteks. Ameerikast veeti Euroopasse tohutuid varandusi. Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku.
    2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 )
    Aastal 1054 . toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Kardinaalid on katoliku kiriku kõrgemad vaimulikud . Kardinaalid moodustasid omamoodi õukonna ehk paavsti kuuria. Legaat esindas paavsti ning ta oli tema saadik. Inimestelt koguti ka raha ehk kirikukümnist. Veel koguti annetusi. Müüdi ka suveniire ja indulgentse. Need olid patulunastuskirjad. Kui inimene seda loeb, annab Jumal talle kõik patud andeks. 14. sajandi alguseks oli paavstide võim hakanud alla käima. Mille põhjustajaks olid pidevad tülid euroopa kuningatega. Paavstide Avignioni vangipõlv ( 1309. – 1377.) paavst viibis Prantsusmaal Avignionis, kus ta oli Prantsusmaa kuninga võimu all. Peale seda oli võimul 2 paavsti. 1) – Roomas
    2)- Avignionis ( vastupaavst )
    Selline olukord lõpetati 1414 – 1417 Kontstanzi kirikukogu otsusel . Millega tagandati mõlemad paavstid ning valiti uus paavst kes jäi Rooma ( Vatikani ). Kuid oma endist võimu ja autoriteeti nad enam tagasi saada ei suutnud.
    Lääne kirik – Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast.
    Armulaual said ilmalikud vaid leiba
    Hapendamata leib
    Ristimärk 5 sõrmega
    Teenistus ainult ladina keeles
    Vaimulike vallalisus
    Ida kirik – Püha Vaim lähtub vaid isast
    Armulaual said kõik nii veini kui leiba
    Hapendatud leib
    Ristimärk 3 sõrmega
    Teenistus lubatud kohalikes keeltes
    Vallalisus vaid munkadel







    Pilet 2.
  • Suur rahvasterändamine ja germaanlaste riigid (1.)
    Germaani hõimud elasid Rooma riigi piiri aladel. Seal harisid nad põlde ja kasvatasid karja. Tekkis rikkam ja mõjukam ülemkiht ning sõjakäikudel juhtisid germaani hõime ülikkonna seast pärinevad võimsad pealikud .
    Roomlased ja germaanlased erinesid üksteisest väga , ( riietus, keel, välimus ).
    Roomlased ja germaanlased pidasid veriseid sõdu, kus edu pälvis kord üht, kord teist. Kuni Rooma riik oli tugev, suutsid selle leegionid neid enamasti tagasi hoida. Roomlaste jagermaanlaste suhted polnud aga sugugi üksnes vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis tihe kaubavahetus ja muu suhtlemine . IV. Sajandil võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu, mis aga roomlaste omast siiski mõneti erines.
    Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Sageli värvati terveid germaanlaste salke, et need kaitseksid riigipiiri oma teisele poole jäänud suguvendade eest. Rooma armee hakkas aina rohkem koosnema barbaritest.
    Aastal 375. tungisid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid , kes ründasid germaanlasi. Rooma keisrid ei suutnud seda takistada. Peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele.
    Rahvasterändamise käigus tekkis senise Lääne- rooma keisririigi alale mitu germaanlaste riiki. Isegi Itaalias võimutsesid germaani soost pealikud. 476. aastal läks germaanlaste pealik Odoaker Lääne- Rooma keisriga tülli ja kõrvaldas ta hoopiski võimult. Aastat 476, mil kukuti viimane Lääne- Rooma keiser , loetaksegi vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks.
    Läänegoodid rändasid üle Balkani poolsaare ja läbi itaalia, rüüstasid 410. aastal Rooma linna ja asusid lõpuks Hispaaniasse. Vandaalid aga ületasid Hispaaniat ja Aafrikat eraldava Gibraltari väina ning vallutasid Põhja- Aafrika. Hispaanias asus nüüd läänegootide riik, Põhja- aafrikas vandaalide riik. V. sajandi lõpul tungisid aga Itaaliasse idagoodid, purustasid Odoakeri väe ja said Itaalia valitsejaks. Nii tekkis Itaalias idagootide riik, mis oli mõnda aega germaanlaste riikide seas kõige võimsam.
  • Kerjusmungaordud (22)
    Koos linnadega tekkisid uued mungaordud . Üht liiki ordu oli kerjusmungaordu ehk frantsisklaste ordu. Esmalt rajas Franciscus ( jõuka talumehe poeg ) frantsisklaste ordu. Nooruses elas ta muretut ja jõukat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Franciscus hakkas mungaks. Tema surma järel kuulutas paavst ta pühakuks.
    Frantsiskaani mungad kandsid halli mungarüüd, mistõttu nimetati neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates või töötades. Raha ei tohtinud neil olla. Hiljem lubati neil siiski kanda jalanõusid ja omada vähest vara.


















    Pilet 3.
  • Kirik varakeskajal ( 1 )
    Kristlus oli põrandaalune religioon . Neil ei lubatud ametlikult tegutseda. 4. sajandi alguses tahtsid nad avalikult tegutsema asuda . 4. sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Kirik tegeles sotsiaalabiga ( aitas vaeseid, orbusid, kodutuid, leski, hoolitses haigete eest ) Kirik oli ka antiikkultuuri säilitaja. Samuti andis kirik ka haridust. Kirikuhoone oli varjupaigaks paljudele . Kiriku hierarhiaks nimetatakse allumisvahekorda.
    Kõige tähtsam oli paavst ( paavstiks peetakse Peetrust ). Paavstile allusid peapiiskopid, neile omakorda piiskopid ( ülevaatajad ) ja neile preestrid . Igas kirikus oli oma preester .
    Kirikukogul oli organ, mis võtab vatsu kirikuga seotuid otsuseid. Keskajal sai kirik endale nimetuse Katholikus – üldine
    Tekkisid erakute vennaskonnad ja kloostrid .
    Benedictus sündis 5. sajandi teisel poolel Neusial. Ta ütles lahti kõikidest maapealsetest ahvatlustest ja hakkas oma õega erakuks. 530. aastal lõi ta oma kloostri – Monte Cassino . Inimesi, kes järgisid Benedictuse kloostrielu reegleid nimetati benediktlasteks.
    Tekkisid ka isemajandavad kloostrid. Kloostrites oli kõige tähtsam ülesanne raamatute ümberkirjutamisel.
    Kirikule tähtsaks tegevuseks oli ristiusu levitamine ehk mission . ( Kristlus on missioone usund ).Tuntuim misjonär on iirlane Püha Patrick, kes elas 5. sajandil.
  • Kiriku võitlus ketserite vastu (22)
    Katoliku kirik ei leppinud seisukohtadega, mis tema mainet alla kiskusid. Usuti , et inimene pääseb pärast surma paradiisi kiriku abiga, kui ta õigesti usub. Ketserite õpetust, mis kirikut kurjuse jõuks pidas, peeti väärõpetuseks, mille levitamine oli hukatuslik nii ketseritele endile kui ka neile, kes seda kuulda võtavad. Kuna ketserid käitusid kiriku arust väga valesti ei tasunud neil kiriku arvates paradiisi pääsemisest unistadagi. Ketsereid ootasid põrgupiinad. Seetõttu pidas katoliku kirik oma kohuseks ristiinimesi ketserluse juurest õigele teele pöörata.
    Alguses püüdis kirik ketsereid ümber veenda. Kui see ei õnnestunud karistati neid karmilt. Usuti , et karistus on kasulik ka ketserile endale, kuna see võib teda põrgust päästa. Tavaliselt ketserid vangistati või aeti maalt välja. Nende alles jäänud varanduse võttis kirik aga endale. Vahel juhtus ka, et rahvas ise tungis ketseritele kallale, tappis nad ja röövis nende vara. 13. sajandil moodustati ketserite vatsu võitlemiseks eriline kirikukohus – inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene oli ketserluses süüdi või mitte, veenma teda oma vaadetest lahti ütlema, või kui see ei õnnestunud, siis määrama kohase karistuse. Tegelikkuses mõisteti ketserluse kahtlustatud enamasti süüdi. Sageli piinati kahtlusalust , et ta end ise süüdi tunnistaks. Tavaliseks karistuseks valiti tuleriit. Inkvisitsioon ise karistust läbi ei viinud, sest kirik ei tohtinud verd valada. Kohtuotsuse täideviimine jäeti ilmaliku võimu esindajate hooleks.

















    Pilet 4.
  • Frangi riik ( 3 )
    Frangid olid üks germaanlaste hõime. Nad elasid Reini jõe alamjooksul umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. 5. sajandi teisel poolel tõusis frankide kuningaks noor ja võimukas Chlodovech ( valitses aastal 481 – 511 ). (Frangi riik jagunes 4 erinevaks piirkonnaks : Neustria, Austraasia, Burgundia , Allemannia. ) Kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikutest ja ühendas kõik frangid oma võimu alla. Tekkis Frangi riik. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias. Peaaegu kogu Gallia allus nüüd frankidele.
    Erinevalt suuremast osast germaanlastest olid frangid tol ajal veel säilitanud oma muinasusundi. Aastal 496. otsustas Chlodovech vatsu võtta veel ristiusu. Kuid vastupidiselt teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks.
  • Koolikorraldus keskajal ( 23 )
    Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene järgis Jumala tahte. Kõik oluline oli kirja pandud piiblisse ja antiik autorite teostesse. Kooliharidust saadi kirikutest, vaimulikelt. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Haridus oli ladina keelne ning koolis õpetati 7 vabakunsti. Oli ka alam aste ja kõrgemaste.
    Alamastme moodustasid – grammatika, retoorika , dialektika.
    Kõrgemastme moodustasid – geomeetria , aritmeetika, muusika , astronoomia.
    Ülikoolis oli 4 erinevat teaduskonda. Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia , juura, meditsiin .
    Ülikooli juhtis rektor. Ülikoolis oli 3 astet – bakalaureus ( sell ), üliõpilane (õpipoiss) ja doktor . ( doktor )
    Dispuut- õppimine läbi vaidluse.
    Sarnaselt sellidele rändasid ka üliõpilased erinevates ülikoolides.
    Skolastika – keskaja filosoofia, mis püüdis seletada Jumalat Mõistuse abil. ( tegelesid Jumalatõestusega ) Kõige tuntuim skolastik oli Aquino Thomas .
    Alkeemia – ( teadusharu ) – püüdsid luua kolme ainet . 1) tarkade kivi – pidi muutma metalli kullaks
    2) elueliksiir – aitab luua maapealse igavese elu ( see näitas, et pandi rõhku elule maapeal , mitte paradiisile peale surma )
    3) universaalne lahusti – lahus mis lahustab kõik teised ained.


















    Pilet 5.
  • Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierarhia . ( 4 )
    Frangi riigi lagunemisega käis kaasa ühiskonna uue korralduse – feodaalkorra – kujunemine. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid Frangi valitsejad tugevat ratsaväge. Raskelt relvastatud ratsamehe varustus oli kallis ja selle muretsemine polnud frangi talupoegadele jõukohane. Ka talupoegade sõjaline ettevalmistus jättis soovida. Pealegi olid nad suure osa aastast seotud põllutöödega ega saanud seetõttu alati väeteenistusse tulla. Frangi valitsejad vajasid sõjamehi, kes oleksid alati käepärast ja piisabalt jõukad, et hankida endale ratsaväelase varustus. Selleks hakkasid Frangi valitsejad juba enne Karl Suurt jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadega. maatüki saanu pidi sealt saadava sissetuleku eest soetama endale raskeratsaväelase varustuse ja ilmuma sellega valitseja kutsel väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, kandis nimetust feood ehk lään. Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees.
    Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Muud tööd nad ei teinud. Neid pidasid üleval läänimaadel elavad ja nende võimu all olevad talupojad. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks ehk feodalismiks. Feodalism hakkas kujunema juba enne Karl Suurt, kuid arenes lõplikult välja alles tema järglaste ajal. Keskaegses Lääne- Euroopas oli feodalism valitsev ühiskonnakorraldus.
    Valitsejad läänistasid sageli oma vasallide suuri maavaldusi paljude küladega. Neid vasalle nimetatakse seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused mehed, kas vanade germaani hõimupealikute järglased – hertsogid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskaeg #1 Keskaeg #2 Keskaeg #3 Keskaeg #4 Keskaeg #5 Keskaeg #6 Keskaeg #7 Keskaeg #8 Keskaeg #9 Keskaeg #10 Keskaeg #11 Keskaeg #12 Keskaeg #13 Keskaeg #14 Keskaeg #15 Keskaeg #16 Keskaeg #17 Keskaeg #18 Keskaeg #19 Keskaeg #20 Keskaeg #21 Keskaeg #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor oraw Õppematerjali autor

    Lisainfo

    (eksami)materjal terve ajaloo 7. klassi õpiku peale (Keskaeg)
    ajalugu , keskaeg

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    powned123 profiilipilt
    powned123: See on tehtud väga põhjalikult



    Äitähh, suured abid ,;)
    22:13 29-01-2011


    Sarnased materjalid

    11
    doc
    Ajalugu-keskaeg-varauusaeg
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    17
    doc
    Keskaeg
    14
    doc
    Keskaeg I
    30
    doc
    Keskaeg
    21
    doc
    Keskaeg



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun