Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on keskaeg Kuidas keskaeg jaguneb ?
Pilet 1.
  • Mis on keskaeg . Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus )
    Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne – Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi – varauusaja alguseks.
    Keskaeg jaguneb Varakeskajaks – V. – XI. – Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord . Maa kuulus suursugustele sõjameestele – feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga .
    Kõrgkeskajaks – XI. – XIII. – Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne – Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest tõusis see võidule ka Eestis, saksa ja taani ristirüütlite vallutuse tagajärjel. Koos ristiusustamisega langesid meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla.
    Hiliskeskajaks – XIV. – XV. – Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima . Avastati meretee ümber Aafrika Indiasse ja jõuti ka eurooplaste jaoks tundmatule mandrile – Ameerikasse. Ameerika põlisrahvad langesid eurooplaste halastamatu riisumise ohvriteks. Ameerikast veeti Euroopasse tohutuid varandusi. Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku.
    2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 )
    Aastal 1054 . toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Kardinaalid on katoliku kiriku kõrgemad vaimulikud . Kardinaalid moodustasid omamoodi õukonna ehk paavsti kuuria. Legaat esindas paavsti ning ta oli tema saadik. Inimestelt koguti ka raha ehk kirikukümnist. Veel koguti annetusi. Müüdi ka suveniire ja indulgentse. Need olid patulunastuskirjad. Kui inimene seda loeb, annab Jumal talle kõik patud andeks. 14. sajandi alguseks oli paavstide võim hakanud alla käima. Mille põhjustajaks olid pidevad tülid euroopa kuningatega. Paavstide Avignioni vangipõlv ( 1309. – 1377.) paavst viibis Prantsusmaal Avignionis, kus ta oli Prantsusmaa kuninga võimu all. Peale seda oli võimul 2 paavsti. 1) – Roomas
    2)- Avignionis ( vastupaavst )
    Selline olukord lõpetati 1414 – 1417 Kontstanzi kirikukogu otsusel . Millega tagandati mõlemad paavstid ning valiti uus paavst kes jäi Rooma ( Vatikani ). Kuid oma endist võimu ja autoriteeti nad enam tagasi saada ei suutnud.
    Lääne kirik – Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast.
    Armulaual said ilmalikud vaid leiba
    Hapendamata leib
    Ristimärk 5 sõrmega
    Teenistus ainult ladina keeles
    Vaimulike vallalisus
    Ida kirik – Püha Vaim lähtub vaid isast
    Armulaual said kõik nii veini kui leiba
    Hapendatud leib
    Ristimärk 3 sõrmega
    Teenistus lubatud kohalikes keeltes
    Vallalisus vaid munkadel
    Pilet 2.
  • Suur rahvasterändamine ja germaanlaste riigid (1.)
    Germaani hõimud elasid Rooma riigi piiri aladel. Seal harisid nad põlde ja kasvatasid karja. Tekkis rikkam ja mõjukam ülemkiht ning sõjakäikudel juhtisid germaani hõime ülikkonna seast pärinevad võimsad pealikud .
    Roomlased ja germaanlased erinesid üksteisest väga , ( riietus, keel, välimus ).
    Roomlased ja germaanlased pidasid veriseid sõdu, kus edu pälvis kord üht, kord teist. Kuni Rooma riik oli tugev, suutsid selle leegionid neid enamasti tagasi hoida. Roomlaste jagermaanlaste suhted polnud aga sugugi üksnes vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis tihe kaubavahetus ja muu suhtlemine . IV. Sajandil võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu, mis aga roomlaste omast siiski mõneti erines.
    Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Sageli värvati terveid germaanlaste salke, et need kaitseksid riigipiiri oma teisele poole jäänud suguvendade eest. Rooma armee hakkas aina rohkem koosnema barbaritest.
    Aastal 375. tungisid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid , kes ründasid germaanlasi. Rooma keisrid ei suutnud seda takistada. Peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele.
    Rahvasterändamise käigus tekkis senise Lääne- rooma keisririigi alale mitu germaanlaste riiki. Isegi Itaalias võimutsesid germaani soost pealikud. 476. aastal läks germaanlaste pealik Odoaker Lääne- Rooma keisriga tülli ja kõrvaldas ta hoopiski võimult. Aastat 476, mil kukuti viimane Lääne- Rooma keiser , loetaksegi vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks.
    Läänegoodid rändasid üle Balkani poolsaare ja läbi itaalia, rüüstasid 410. aastal Rooma linna ja asusid lõpuks Hispaaniasse. Vandaalid aga ületasid Hispaaniat ja Aafrikat eraldava Gibraltari väina ning vallutasid Põhja- Aafrika. Hispaanias asus nüüd läänegootide riik, Põhja- aafrikas vandaalide riik. V. sajandi lõpul tungisid aga Itaaliasse idagoodid, purustasid Odoakeri väe ja said Itaalia valitsejaks. Nii tekkis Itaalias idagootide riik, mis oli mõnda aega germaanlaste riikide seas kõige võimsam.
  • Kerjusmungaordud (22)
    Koos linnadega tekkisid uued mungaordud . Üht liiki ordu oli kerjusmungaordu ehk frantsisklaste ordu. Esmalt rajas Franciscus ( jõuka talumehe poeg ) frantsisklaste ordu. Nooruses elas ta muretut ja jõukat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Franciscus hakkas mungaks. Tema surma järel kuulutas paavst ta pühakuks.
    Frantsiskaani mungad kandsid halli mungarüüd, mistõttu nimetati neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates või töötades. Raha ei tohtinud neil olla. Hiljem lubati neil siiski kanda jalanõusid ja omada vähest vara.
    Pilet 3.
  • Kirik varakeskajal ( 1 )
    Kristlus oli põrandaalune religioon . Neil ei lubatud ametlikult tegutseda. 4. sajandi alguses tahtsid nad avalikult tegutsema asuda . 4. sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Kirik tegeles sotsiaalabiga ( aitas vaeseid, orbusid, kodutuid, leski, hoolitses haigete eest ) Kirik oli ka antiikkultuuri säilitaja. Samuti andis kirik ka haridust. Kirikuhoone oli varjupaigaks paljudele . Kiriku hierarhiaks nimetatakse allumisvahekorda.
    Kõige tähtsam oli paavst ( paavstiks peetakse Peetrust ). Paavstile allusid peapiiskopid, neile omakorda piiskopid ( ülevaatajad ) ja neile preestrid . Igas kirikus oli oma preester .
    Kirikukogul oli organ, mis võtab vatsu kirikuga seotuid otsuseid. Keskajal sai kirik endale nimetuse Katholikus – üldine
    Tekkisid erakute vennaskonnad ja kloostrid .
    Benedictus sündis 5. sajandi teisel poolel Neusial. Ta ütles lahti kõikidest maapealsetest ahvatlustest ja hakkas oma õega erakuks. 530. aastal lõi ta oma kloostri – Monte Cassino . Inimesi, kes järgisid Benedictuse kloostrielu reegleid nimetati benediktlasteks.
    Tekkisid ka isemajandavad kloostrid. Kloostrites oli kõige tähtsam ülesanne raamatute ümberkirjutamisel.
    Kirikule tähtsaks tegevuseks oli ristiusu levitamine ehk mission . ( Kristlus on missioone usund ).Tuntuim misjonär on iirlane Püha Patrick, kes elas 5. sajandil.
  • Kiriku võitlus ketserite vastu (22)
    Katoliku kirik ei leppinud seisukohtadega, mis tema mainet alla kiskusid. Usuti , et inimene pääseb pärast surma paradiisi kiriku abiga, kui ta õigesti usub. Ketserite õpetust, mis kirikut kurjuse jõuks pidas, peeti väärõpetuseks, mille levitamine oli hukatuslik nii ketseritele endile kui ka neile, kes seda kuulda võtavad. Kuna ketserid käitusid kiriku arust väga valesti ei tasunud neil kiriku arvates paradiisi pääsemisest unistadagi. Ketsereid ootasid põrgupiinad. Seetõttu pidas katoliku kirik oma kohuseks ristiinimesi ketserluse juurest õigele teele pöörata.
    Alguses püüdis kirik ketsereid ümber veenda. Kui see ei õnnestunud karistati neid karmilt. Usuti , et karistus on kasulik ka ketserile endale, kuna see võib teda põrgust päästa. Tavaliselt ketserid vangistati või aeti maalt välja. Nende alles jäänud varanduse võttis kirik aga endale. Vahel juhtus ka, et rahvas ise tungis ketseritele kallale, tappis nad ja röövis nende vara. 13. sajandil moodustati ketserite vatsu võitlemiseks eriline kirikukohus – inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene oli ketserluses süüdi või mitte, veenma teda oma vaadetest lahti ütlema, või kui see ei õnnestunud, siis määrama kohase karistuse. Tegelikkuses mõisteti ketserluse kahtlustatud enamasti süüdi. Sageli piinati kahtlusalust , et ta end ise süüdi tunnistaks. Tavaliseks karistuseks valiti tuleriit. Inkvisitsioon ise karistust läbi ei viinud, sest kirik ei tohtinud verd valada. Kohtuotsuse täideviimine jäeti ilmaliku võimu esindajate hooleks.
    Pilet 4.
  • Frangi riik ( 3 )
    Frangid olid üks germaanlaste hõime. Nad elasid Reini jõe alamjooksul umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. 5. sajandi teisel poolel tõusis frankide kuningaks noor ja võimukas Chlodovech ( valitses aastal 481 – 511 ). (Frangi riik jagunes 4 erinevaks piirkonnaks : Neustria, Austraasia, Burgundia , Allemannia. ) Kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikutest ja ühendas kõik frangid oma võimu alla. Tekkis Frangi riik. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias. Peaaegu kogu Gallia allus nüüd frankidele.
    Erinevalt suuremast osast germaanlastest olid frangid tol ajal veel säilitanud oma muinasusundi. Aastal 496. otsustas Chlodovech vatsu võtta veel ristiusu. Kuid vastupidiselt teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks.
  • Koolikorraldus keskajal ( 23 )
    Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene järgis Jumala tahte. Kõik oluline oli kirja pandud piiblisse ja antiik autorite teostesse. Kooliharidust saadi kirikutest, vaimulikelt. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Haridus oli ladina keelne ning koolis õpetati 7 vabakunsti. Oli ka alam aste ja kõrgemaste.
    Alamastme moodustasid – grammatika, retoorika , dialektika.
    Kõrgemastme moodustasid – geomeetria , aritmeetika, muusika , astronoomia.
    Ülikoolis oli 4 erinevat teaduskonda. Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia , juura, meditsiin .
    Ülikooli juhtis rektor. Ülikoolis oli 3 astet – bakalaureus ( sell ), üliõpilane (õpipoiss) ja doktor . ( doktor )
    Dispuut- õppimine läbi vaidluse.
    Sarnaselt sellidele rändasid ka üliõpilased erinevates ülikoolides.
    Skolastika – keskaja filosoofia, mis püüdis seletada Jumalat Mõistuse abil. ( tegelesid Jumalatõestusega ) Kõige tuntuim skolastik oli Aquino Thomas .
    Alkeemia – ( teadusharu ) – püüdsid luua kolme ainet . 1) tarkade kivi – pidi muutma metalli kullaks
    2) elueliksiir – aitab luua maapealse igavese elu ( see näitas, et pandi rõhku elule maapeal , mitte paradiisile peale surma )
    3) universaalne lahusti – lahus mis lahustab kõik teised ained.
    Pilet 5.
  • Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierarhia . ( 4 )
    Frangi riigi lagunemisega käis kaasa ühiskonna uue korralduse – feodaalkorra – kujunemine. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid Frangi valitsejad tugevat ratsaväge. Raskelt relvastatud ratsamehe varustus oli kallis ja selle muretsemine polnud frangi talupoegadele jõukohane. Ka talupoegade sõjaline ettevalmistus jättis soovida. Pealegi olid nad suure osa aastast seotud põllutöödega ega saanud seetõttu alati väeteenistusse tulla. Frangi valitsejad vajasid sõjamehi, kes oleksid alati käepärast ja piisabalt jõukad, et hankida endale ratsaväelase varustus. Selleks hakkasid Frangi valitsejad juba enne Karl Suurt jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadega. maatüki saanu pidi sealt saadava sissetuleku eest soetama endale raskeratsaväelase varustuse ja ilmuma sellega valitseja kutsel väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, kandis nimetust feood ehk lään. Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees.
    Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Muud tööd nad ei teinud. Neid pidasid üleval läänimaadel elavad ja nende võimu all olevad talupojad. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks ehk feodalismiks. Feodalism hakkas kujunema juba enne Karl Suurt, kuid arenes lõplikult välja alles tema järglaste ajal. Keskaegses Lääne- Euroopas oli feodalism valitsev ühiskonnakorraldus.
    Valitsejad läänistasid sageli oma vasallide suuri maavaldusi paljude küladega. Neid vasalle nimetatakse seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused mehed, kas vanade germaani hõimupealikute järglased – hertsogid – või valitseja poolt määratud piirkondade asevalitsejad – krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema . Väiksemad feodaalid läänistasid osa oma maast veel väikerüütlite – kõige alama astme feodaalidele.
    Sellisel moel kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierarhiaks.
    Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid , valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Väikefeodaalid olid suurfeodaalid vasallid, suurfeodaalid aga nende senjöörid. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda alati ustavalt teenida.
    Vasalli kohustused – Vasall peab andma senjöörile: sõjalist abi, rahalist abi, nõu
    Senjööri kohustused – Senjöör peab pakkuma vasallile: eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist.
  • Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst ( 24 )
    Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud – toomkirikud ehk katedraalid. Kirikud jagunesid kaheks: gooti stiilis kirikuteks (teravatipulised, tekkis Prantsusmaal, eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja jumalaema kirik Pariisis ) ning romaani stiilis kirikuteks ( ümaratipulised ). Kirikute juures kasutati palju erinevaid nikerdusi, mis tõid esile kiriku uhkuse. Klaase hakati kaunistama vitraasidega. Kimäär – kirikutel olev mitmest loomast /linnust koosneva looma kujutis.
    Pilet 6.
  • Talupoegade olukord varakeskajal ( 5 )
    Keskaja ühiskond jaguned kolmeks klassiks ehk kolmeks seisuseks. Esimene klassi moodustasid vaimulikud, teise klassi moodustasid aadlikud ja kolmanda talupojad, käsitöölised, kaupmehed . Usuti, et selline ühiskonnakorraldus on jumala poolt antud.
    Teisse ja kolmandasse seisusesse sünniti, esimeseks oli võimalik saada. Varakeskajal valitses naturaalmajandus – kõik vajalik toodeti ise ja kaubeldi saadustega. Raha ja väärtmetalli ringles väga vähe. Talupojad olid ka sunnismaised st. et oma sünnipärast elukohta ei tohtinud ilma isanda loata vahetada.
    Pärisorjad – pärilik orjaseisus.
    Vaimulikud loobusid perest, neil pidi olema hea haridus. Talupoegi sai müüa ainult koos maaga. Talupoegade kohustused : koormised, mõisategu ( oma enda töövahenditega mõisa põllul töötamine ), loonusrent ( osa oma saagist tuli anda valitsejale ), kirikukümnis ( umbes 10% oma saagist tuli annetada kirikule )
  • Kõrgkeskaegne kirjandus ja teater ( 25 )
    Pühakute elulood – keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased. Lugu algas tavaliselt sellega, et juba lapse sündimisel kuulutasid jumalikud ended , et tast tuleb silmapaistev ja vaga mees. Juba lapseeas paistis tulevane pühamees silma tarkuse ja jumalakartlikkusega, äratades kõigis üldist imetlust. Täiskasvanuna tegeles ta innukalt lihasuretamisega, sai jagu saatana saadetud kiusatustest ja sooritas rohkelt imetegusid. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks.
    Kangelaseeposed – väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnud hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua, kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidsid ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seal oli üks kuulsamaid „ Rolandi laul „ See jutusta Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Raskest olukorrast hoolimata pidas Roland häbiväärseks pasunahüüdega Karli appi kustuda. Ta astus ebavõrsesse võitlusse ja langes kangelasena.
    Rüütliromaanid – Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest – kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Nimetus tuli sellest, et kuningas tavatsenud oma kaaslastega ümmarguse laua ümber pidutseda ja nõu pidada. Artur oli muistne Inglismaa kuningas, kes kunagi arvatavasti tõepoolest elas, kuid lood temast ja tema kaaslastest olid küll üsna muinasjutulised. Nagu kangelaseeposed, tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid, võitlesid kurjade röövrüütlitega ja tapsid hirmsaid koletisi. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule – südamedaamile.
    Trubaduuride luule ( trubaduurid olid armastuslaulikud ) – Alates 12. sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid hakati nimetama trubaduurideks. Ka trubaduurid oli pühendatud südamedaamile. Ülistati armastatu ilu ja vooruslikkust, kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtumisel või temast unistades.
    Linnakirjeldus – Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kujutati rumalate ja ahnete ning naeruvääristati kõikvõimalikel viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntu „ rebaseromaan „. See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasteks olid seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi. Lõvi oli kuningas, karu suurfeodaal , hunt rüütel ja eesel preester. Peategelane rebane aga meenutas kõige enam jõukat linnakodanikku. Tänu oma kavalusele sai rebane alati jagu rumalast karust ja kurjast hundist . Samas võis ta hätta jääda, kui asus kimbutama väiksemaid loomi.
    Kuulsaim poeet oli Dante Alighieri (1265. – 1321. ) – teose „ Jumalik komöödia „ autor.
    Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistuses. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng – müsteerium. Algul kandsid selliseid näitemänge ette preester ja kooripoisid kirikud altari ees. Aja jooksul hakati ka koguduseliikmeid tegelastena kaasa tõmbama. Nii jäi kirik suuremate lavastuse jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul.
    Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Etendati maailma loomist, kus peaosalisteks olid Jumal, põrguvürst Lucifer , Aadam ja Eeva . Kõige levinum oli aga lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks.
    Pilet 7.
  • Feodaalide elu keskajal ( 6 )
    Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad omavahel võrdes. Kuningal ja suurfeodaalil olid suuremad õigused kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad üksteisega suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima rüütelikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega.
    Feodaalid elasid linnustes , mis rajati enamasti looduslikule kõrgele kohale. Algul ehitati linnused puust, hiljem kivist. Kõige lihtsam ja odavam oli tornilinnus. Ülemine korrus täitis kaitse-eesmärke, keskmistel korrustel asusuid feodaali ja tema perekonna eluruumid , allpool elasid kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremates linnustes rajati linnuste ümber kaitsemüür koos väiksemate tornidega. Suurt tähelepanu pöörati sissepääsude kaitsele ja sinna rajati tugevad väravatornid. Sageli piiras linnust vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette või selle ümber rajati vahel eeslinnus.
    Enamasti oli feodaalidel ainult üks suur voodi, pereisa - ja ema magasid keskel, pojad isa selja taga ja tütred ema selja taga. Selle peale, et igal inimesel võiks olla oma isiklik ruum , keskajal lihtsalt ei tuldud . Suvel soojendas päike ja talvel kamin . Kuid oli ka kohti, kus talvel kütet ei olnud, siis riietuti hästi paksult.
  • Saja- aastane sõda ( 28 )
    14. – 15. sajandil toimus saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Prantsusmaa trooni pärast.
    Valois dünastia – perekond, mis tuli Prantsusmaal võimule.
    1346. algas sõda sellega, kui inglased tungisid Normandiasse.
    Inglismaa sõjaväe moodustasid Yeomenid ehk vibukütid, kes kasutasid jugapuust valmistatud pikkvibusi.
    Esimene suurem alhing oli Crecy lahing. Seal võeti esimest korda Euroopas kasutusele tulirelvad .
    Prantsusmaa aadlikud sõdisid Inglismaa kuninga vastu.
    Sõda andis mõlemale rahvusele tugeva turvatunde. Saja aastase sõja tagajärjel kaotas senine rüütlivägi oma tähenduse. Tähtsamaks muutus jalaväelaste osakond .
    Saja aastase sõja tagajärjel tekkisid kodusõjad. Mis omakorda viis rahvaarvu vähenemisele ( 1/3 võrra )
    1429. toimus sõjas suur muutus, kui sõjaväge asus juhtima Jeanne d´Arc. Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit. Reimsi linna katedraalis, krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d´Arc sattus burgundlaste kätte vagi , kus ta müüdi edasi inglastele, kes ta aga tuleriidal põletasid. Calais sadamalinn jäi veel inglaste kätte, kuid saja aastane sõda oli lõppenud.
    Pilet 8.
    1) Viikingid – ühiskond, retked ( 7 )
    Viikingiteks nimetatakse muinas Skandinaavia meresõitjaid. Tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste, islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab lahte. Viikingitel on ka palju muid nimetusi : venelased kutsusid neid varjaagideks , eurooplased kutsusid neid normannideks ehk põhjamaa meheks. Viikingite laevasid nimetati drakkariteks. Esialgu oli viikingite peamiseks tegutsemisalaks Läänemeri ja Põhjameri. Pärast hakkasid nad sõitma ka Vahemerel, Mustal merel ja Kaspia merel. Viikingid olid ka kaupmehed . Viikingid rüüstasid regulaarselt Iirimaad , Inglismaad, Põhja – Saksamaad, Prantsusmaad, Venemaad. Aastal 911. said viikingid endale piirkonna Põhja- Prantsusmaal, mida kasutatakse Normanndiaks. Nemad avastasid Islandi, Gröönimaa, Vinlandi. Umbes aastal 1000. jõuti Põhja-Ameerikasse.
    Viikingite riigid, kolooniad
    Vana vene riik oli 9. sajandil üks kõige jõukamaid linnasid. Venelastel oli Novgorod – uus linn. Rjurik oli viikingite väepealik, kelle venelased kutsusid endale valitsejaks. Peale Rjuriku surma asus valitsejaks Oleg. Nad vallutasid Kiievi, rajasid Taani riigi. 9. sajandi lõpp ja 11. alguseks kuulus Taani riigi koosseisu Norra ja Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Põhja- Ameerikasse.
    Viikingitel oli ruunikiri , nende tähemärgid olid ruunid . Ruunikiri oli umbes 1000. aastat vana. Tänapäeval on Skandinaavias säilinud ruunikivid.
    Usk
    Viikingid austasid mitmeid jumalaid. Tuntumad Thor ( Taara ) Odin.
    Valhalla - koht, kuhu viikingid läksid peale surma. Sinna pääsesid nad ainult siis, kui nad langesid lahingutes, sellepärast ei kartnud viikingid surma.
    2)tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal ( 26 )
    Tsentraalne – juhtimine käib ühes keskuses .
    President elas pealinnas.
    Kõige suuremat vatsuseisu kuningavõimule tuli suurfeodaalitelt.
    Riiki hakati valitsema ametnike abil, kes olid kuningale ustavad. Ametnikest moodustus kuninga õukond.
    987. Louis 5. suri, kes oli viimane Karoling. Pärijate puudumisega tekkis riigis segadus . Osa riigi vägevatest toetas troonikandjana Karolingide kõrvalharu esindajaid. Teised eelistasid kuningana näha Hugues Capet´i , kelle suguvõsa valdused asusid Kesk- ja Lääne – Prantsusmaal ning kellele kuulusid ka Pariis ja Orleans . Võitlus kahe leeri vahel kestis aastaid ja lõppes Hugues Capet´i trooniletulekuga. Kes moodustas uue dünastia.
    Domeen – kuningale kuuluv maavaldus .
    Suurem osa Prantsusmaa territooriumist oli Inglismaa kuninga valdus .
    Generaalstaadidseisuste esinduskogu, pidid kinnitama kuninga otsuseid.
    Kuningaid Prantsusmaalt
    Philippe 2. Augaste – suurendas kolme kordselt oma domeeni. Tema valitsemise ajal hakati koolitama välja kuningale ustavaid ametnike. Ta osales ka 3. ristisõjas koos Richard Lõvisüdamega.
    Louis 9. Püha – Ta sai peale surma pühakuks. Kuningaks sai ta 12. aastaselt. 25 – aastaselt soetas ta endale Jeesusega seotuis reliikviaid.
    Philippe 4. Ilus - Tahtis maksustada kiriku tulud. See omakorda viis tülini paavstiga. Samuti üritas ta raha saada rüütlitelt. 13. oktoober 1307. arreteeriti Prantsusmaal templirüütlid Prantsusmaa kuninga käsul. 1304 . põletati viimane templirüütlite suurmeister, samal aastal suri ka Prantsusmaa kuningas. Arvatakse, et suurmeistri needus tõttu.
    Pilet 9
  • Bütsants – püsimajäämise põhjused, Justianuse valitsuseg, välisvaenlased ( 8 )
    3. sajandil jagati Rooma keisririik Ida- ja lääne riigiks. Suure rahvaste rändamise järel jäi alles ida riik, mida hakati kutsuma Bütsantsiks. See tuli nimest Byzantion . Selle pealinn oli Konstantinoopol ( tänapäeval Istanbul ). Bütsantsi riigis kõneldi kreeka keelt. Ida –Rooma oli tunduvalt jõukam , kui Lääne – Rooma. Peamine sissetuleku allikas oli kaubandus. Bütsantsis tegid põhilise töö ära vabad talupojad. Kasutati ka orje. Käsitöölistelt ja talupoegadelt koguti makse. Selle raha eest palgati sõjavägi.
    Bütsantsi hiilgeajaks loetakse keiser Justinianuse ( 527 – 565 ) valitsemist. Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk.
    Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( „ püha tarkus „ ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja „ Suur seaduste kogu „. Justinianus tahtis, et tema alamad oleks kõik kristlased, ta püüdis erinevad kristusesuunad ühendada. Sellel perioodil Bütsantsi kõige suuremad vaenlased olid lõunaslaavlased ( bulgaarlased ) , kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid. Araablased vallutasid Põhja – Aafrika ja Lähis – Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini.
  • Võimuvõitlus Inglismaa kuninga trooni pärast ( 29)
    Mõlemas riigis puhkes võitlus kuningatrooni pärast. Inglismaal oli Rooside sõda, kus osalesid Yorkid ja Lancasterid. Troonile pääses Lancasterite kõrvalsuguvõsast Henry Tudor . Ta piiras parlamendi võimu ning kontrollis kirikuid. Tema tegevuse ajal hakkas Inglismaa muutuma absolutistliku monarhiaga riigiks. See tähendab et kuningavõimu ei piira miski. Prantsuse kuningas Louis võitles Burgundia hertsogi Charles Südiga. Aastal 1477. purustati Burgundia sõjavägi. Pärast seda polnud neil suurfeodaalidele vastaseid. Riik hakkas muutuma absolutistlikuks riigiks. Mindi üle alalisele sõjaväele, mis allus kuningale. Inglismaal ja Prantsusmaal toimusid järgmised muutused : kuningavõim tugevnes , suurfeodaalide vastuseid oli murtud , nendest said tsentraliseeritud riigid. Kujunes välja kuningale ustav ametkond , tekkisid seisused .
    Pilet 10.
  • Bütsants – ühiskond ja kultuur. ( 9 )
    Bütsantsis alates 8. sajandist loobuti palgasõjaväest ja mindi üle feodaalkorrale. Bütsantsi riigipea oli keiser. Keisrile allus Konstantinoopoli Patriarh ( kiriku pea ). Keisril oli kiriku üle täielik võim. Keiser oli piiramatu võimuga valitseja – andis välja seadusi, oli kirikujuht, sõjavägi allus talle, kohtuvõim allus talle. Bütsantsi keiser ei allunud seadustele . Bütsantsi keisrid pidasid ennast kogu kristliku maailma valitsejateks. Keiser pidi alluma ainult jumalale. Alates 10. sajandist hakkas Bütsants tagasi vahetama talle varem kuulunud alasid , ( Süüria, Armeenia , Lõuna – Itaalia, Bulgaaria ). 9. sajandil võtsid bulgaarlased üle Bütsantsi õigeusu. Kaks bütsantsi munka Methodus ja Kyrillos lõid vana- slaavi tähestiku – kirillitsa – vene tähestik. 3. sajandil tegutses. Bütsantsi keiser Basileius 2. ( bulgarokrontos – bulgaarlaste tapja ). Basileius 2. lasi vangi langenud Bulgaaria sõjamehed pimedaks torgata. Bütsantsi teised suured vaenlased olid türklased ( usu poolest moslemid ) . 15. sajandil vallutasid türklased viimase Bütsantsi linna – Konstantinoopol – praegune Türgi. Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe – kirik lõhenes kaheks suureks kirikud. Tekkisid Lääne kirik ehk Rooma katoliku kirik ja ida kirik ehk Kreeka katoliku kirik ( õigeusu kirik ).
    Bütsants oli väga kultuurne riik. Seal rajati suurepäraseid kirikuid ja kloostreid. Nende arhitektuuris ühinesid ühelt poolt muistsed Kreeka ja Rooma ja teiselt poolt Idamaade, eriti pärsia traditsioonid. Lossid ja kirikud paistsid silma suurejoonelisusega. Kirikuid katsid pealt kuplid , seest olid nad aga kaunistatud arvukate mosaiikidega, mis kujutasid enamasti Kristust, pühakuid või ka ilmalikke valitsejaid. Palju maaliti pühapilte ehk ikoone. Nendelegi kujutati Kristust, tema ema Neitsi Maarjat või pühakuid. Kunstis kujunesid välja kindlad reelid, mille kohaselt inimesi kujutati pidulikes poosides ja tõsise ilmega .
  • tehnika areng keskaja lõpul ( 30 )
    13. – 15. sajandil tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused . Kõige olulisemad olid edusammud mäetööstuses ja metalliurgias. Algus pandi ka malmisvalamisele, mis omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 14. sajandi esimesel poolel hakkasid eurooplased valmistama tulirelvi. Esiteks tekkisid suurtükid , veidi hiljem hakati valmistama püsse. 16. sajandi esimesel poolel hakkasidki püssid ja suurtükid varasemaid kauglaskerelvi – kiviheitemasinaid ja ambe – välja tõrjuma. Kasvama hakkas jalavägi, sest raskeid tulirelvi sai ainult nii kasutada.
    Edusammud tehti ka meresõidus ja laevaehituses. Näiteks loodi ladina purje, millega oli võimalik purjetada ka vastu tuult . Leiutati ka karavell, mis oli kerge ja kiire ja sobis ookeanisõiduks. Euroopa meremehed hakkasid kasutama ka kompassi.
    Edusammud tehti ka trükikunstis, mille avastas sakslane Johann Gutenberg. Kui enne kirjutati kõik raamatud pärgamendile või õhukesele vasikanahale käsitsi ümber, siis nüüd sai lühikese ajaga ja suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides.
    Pilet 11.
  • Idaslaavlased ja Vana- Vene riik. ( 10 )
    Slaavlased elasid tänapäeva poola ja ungari aladel.
    Slaavlane – slave - ori.
    Väga tähtsal kohal oli külalislahkus. Slaavi hõimud jagunesid kolme gruppi : Ida slaavlased- venelased, valgevenelased , ukrainlased; Lääne slaavlased – poolakad, tsehhid , slovakid; Lõuna slaavlased – sloveenilased, serblased, horvaadid ja bulgaarlased. Ida Euroopa jagunes : slaavlased, germaanid, romaanid , balti. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma algkodust. Ida – slaavlased jõudsid Novgorodi jõe juurde. Nad rajasid sinna oma asulad – Novgorod, Kiiev .
    Aastal 862. . kutsusid venelased valitsema viikingi pealiku Rjuriku. Aastal 882. sai Novgorodi riigi valitsejaks Oleg, kes vallutas Kiievi linna. Seda aastat loeti Vana – Vene riigi alguseks. Vana – Vene riigi valitseja oli vürst Knjaas. Teda saatis sõjavägi, mida kutsuti druziinaks. Aastal 988. võttis Venemaa üle ristiusu. See juhtus vürst Vladimiri valitsemise ajal. Venemaa on olnud üle 1000. aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku. Aastal 1030. tungisid nad Eesti aladele ja rajasid siia tugipunkti Jurjevi. See juhtus Jaroslav Tarki – valitsemise ajal.
  • Muutused Majanduses ja ühiskonnas hiliskeskajal ( 31 )
    *Üleminek naturaalmajandusest rahamajandusele ( hakati kauplema rahaga ). Talupoegadelt hakati mõisateo asemel küsima raharenti.
    Toodang – turg – raha.
    Samas tekkis talupoegadel võimalus ennast pärisorjusest vabaks osta ( Lõuna- ja Lääne – Euroopas ). Linnadesse tekkisid manufaktuurid ehk käsitööettevõtted. Palgatöölisteks olid tavaliselt endised talupojad.
    * investeerimine – raha paigutamine hoiule kuhugi majanduslikku tegevusse, eesmärgiks saada tulu.
    Tarastamine – Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks.
    Tänu tarastamisele vaesus suur hulk Inglismaa talupoegi ( suurenes järsult kerjuste hul ) ja nad kolisid linna lootes leida sealt tulusat teenistust .
    *pangandus.
    Tekkisid pankurite perekonnad.
    Fuggerid – suguvõsad, mis tegelesid pangandusega.
    Medicid – tegelesid pangandusega Itaalias.
    Pilet 12.
  • Islammuhamed , teke, põhiõpetus (11)
    Araablased kuuluvad semiidi rahvuste hulka. Nende elualaks oli araabia poolsaar. Peamised tegevusalad olid karjakasvatamine ( beduiinid ), kaubandus, oaasides ( kõrbesaar, veerikkas, viljakas koht kõrbed ) tegeleti ka põlluharimisega. Peamised loomad olid kaamelid ( kõrbelaevad ). Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka linn. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Aafrikasse ja Euroopasse.
    Abu al- Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Inb Abd al- Muttalib Ibn Hasim – Muhamed ( Islami usu rajaja ).
    Muhamed sündis umbes 570 aastal Meka linnas. Teda peetakse islamiusu rajajaks ja prohvetiks. Muhamedi kasvatas ülesse tema onu Abu Talib. Ta asus tööle ühe rikka kaupmehe lese Hadidza juurde kellega ta ka kunagi abiellus. Oma rännakutega puutus ta kokku kristluse ja udaismiga, millel mõlemal oli oma pühakiri.
    Allah ( araabia keeles ) – jumal.
    610. aastal – ilmutus. Umbes 2 aastat hiljem hakkas ta Mekas oma ilmutusest avalikult rääkima. Aastal 622. põgenes Muhamed Yatribi oaasi. Ta põgenes kos 70 perekonnaga, kes olid islamiusku pööranud. Yatrib saab omale teise nime – Medinpt et Nebbi ehk Mediina – prohveti linn.
    Moslamitel oli 5 põhikohustust ehk 5 sammast.
    Sahada- usutunnistus . Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamedi , kes on tema prohvet.
    Salah – palvetaimne, 5 korda päevas Meka suunas.
    Saum – paastumine, 1 kord aastas ramodani kuul
    Zahah – annetamine, umbes 2,5 % oma aastasissetulekust vaestele.
    Hadz – palverännak , 1 kord elus Mekas palverännakul.
  • Renessanss ja humanism ( 32 )
    Renessanss on taassünd.
    Itaaliast alguse saanud ja 14. – 17. sajandini Euroopas kestnud periood.
    Maailmapilt muutus inimesekestsemaks ( Hakati tähelepanu pöörama inimese heaolule ka siin maailmas ). Antiikkultuuri taassünd, hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri.
    Pöörati tähelepanu mugavustele ( nt. elukohtade kaunistamine – tapeedid , kangad, mugav mööbel jne. )
    Renessanssi ajal hakkas levima humanism ( inimlikkus ), mis ütles, et kõige suurem väärtus on isiksuse vaba areng ja inimest ei hinnatud enam tema päritolu vaid isikuomaduste järgi.
    Humanist – üksikisik kes teostab ennast iseseisvalt.
    Leonard oda Vinci oli renessanssi aja ideaalse inimese tunnuseks.
    Isikuvabadus – inimene peab olema isiklikult sõltumatu ja vaba.
    Adfones- allikate juurde tagasi pöördumine.
    Renessanssi ideed levisid ka Itaaliast välja, nii sai kuulsamaks humanistiks Erasmus Rotterdamist, kes on kuulsaks saanud tänu oma teosele „ narruse kiitus „ .
    Väitis, et kirik on eemaldunud algsest kristlikust ideaalist.
    Pilet 13.
  • araabia kalifaat – islami levik ( 12 )
    Kaliif on tiitel, mis tähendab prohveti asemikku. Kaliif on ühtlane riigipea kui ka religioosne juht. Islamiusu levitamise eesmärgil hakati kaliifide eestvedamisel vallutama naabermaid. Dzihhad – püha sõda ( võistlus islamiusu kaitseks ). Araablaste peamine jõud oli kerge ratsavägi. Kõigepealt rünnati Bütsantsi ja Pärsiat. 636. aastal purustati Bütsantsi sõjavägi, 637. aastal purustati Pärsia. Damaskuse kaliifid vallutasid ära kogu Aafrika, Pürenee poolsaare, Hispaania , Portugali ja Kaukaasia . Nende vallutuste tulemuseks tekkis hiigelriik,mille vähemuseks olid araablased.
    732. aastal toimus Poitiusi lahing Prantsusmaal, kus peatati araablaste sissetung Euroopasse. Bagdadi kalifaati loetakse araabia riigi hiilgeajaks.
    9. sajandist hakkas Bagdadi kalifaat lagunema ja tekkisid uued väiksemad kalifaadid , kuigi kõikidel riikidel oli oma valitseja oli neil ühine keel – araabia, usk – moslemid. 11. sajandil tulid Kesk- Aasias võimule Türgi väepealikud ja tungisid Pärsiasse ning Mesopotaamiasse.
  • Hiina riik ja ühiskond keskajal ( 34 )
    Juba vanaajast peale olid Hiinat valitsenud keisrid ja nii jätkus see ka keskajal. Keiser valitses riiki paljude kõrgelt koolitatud ametnike abil. Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse ( 479 – 551 ) õpetustest. Selle kohaselt oli igal inimesel ühiskonnas täita oma roll. Keisri ülesanne oli valitseda riiki õiglaselt tarkade nõuandjate abil ja esivanematelt päritud tavade põhjal, rahvas pidi aga talle kuuletuma . Kuna suurt rõhku pandi vanaaja tavadele, siis ühiskonnas toimud suhteliselt vähe muutusi. Vahel aga põhjustasid Hiina müürist põhja pool laiuvate steppide rahvaste sissetungid või Hiina enda väepealike mõjuvõimu liigne tugevnemine selle, et Hiina keisrivõim nõrgenes ajutiselt . Selleks et riiki paremini juhtida, täiustati valitsemiskorraldust. Kujundati üksikasjalik riigiametnike ühendamise kord. See lubas kõrgemasse ametisse tõusta vaid pärast eksami sooritamist. Nii tagati ametnike hariduse kõrge tase. Kindlad reeglid võimaldasid ka madalamast soost hiinlastel riigiametisse tõusta.
    Endiselt pöörati suurt tähelepanu ehitustegevusele. Rajati Huang He ja Jangtse jõge ühendav suur Hiina kanal .
    aastatuhande teisel poolel tõusis Hiina taas maailma kõige suuremaks ja võimsamaks riigiks. kasvasid linnad, edenesid käsitöö ja kaubandus. Keisrid soosisid kunsti ja kirjasõna. Nende endigi seast võrsus suurepäraseid kirjamehi ja kunstnikke. Hiina oli tol ajal väga külalislahke maa. Sinna kogunes õpetlasi kogu maailmas : muistse pärsia usundi pooldajaid , budiste ja isegi kristlasi.
    Hiinal oli muu maailmaga tihedad kaubandussidemed. Piki Siiditeed suundusid kaubakaravanid kesk- Aasiasse , Pärsiasse ja Bütsanti. Vaiksel ookeanil arenes aga merekaubandus, millega tegelesid nii hiinlased ise kui ka araabia kaupmehed, kes rajasid oma asundusi mitmesse Hiina sadamalinna.
    Pilet 14.
  • Araabia kultuur ( 13 )
    Araablaste võimu alla oli langenud mitu vana ja kõrge kultuuriga maad : Süüria, Egiptus ja Kesk- Aasia. Neilt võtsidki araablased ühteist üle oma kultuuri. Kõige silmapaistvamad ja olulisemad ehitised olid islami pühakojad – moseed. Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hooneid toetati arvukate sammastega ja ülalt katsid neid sageli kõrged kuplid. Seinu ehtisid suured kaunistused, sest inimeste kujutamist koraan ei lubanud. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid – kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad . Rajati ka uhkeid paleesid kaliifidele ja teistele kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli Bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega.
    Samuti hoolitseti teaduse arengu eest. Araabia teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt . Paljude kreeka õpetlaste tööd tõlgiti araabia keelde. Eriti kõrgelt hindasid araablased kreeka filosoofi Aristotelest. Kuulus araabia õpetlane, Hispaaniast pärit Ibn Rusd ( euroopapäraselt Averroes ) arvas , et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostes kirja pandud. .
    Araabia üheks kirjanduse tähtteoseks peetakse „ Tuhat ja üks ööd „. Sinna on kogutud paljude islamiusuliste rahvaste loomingut, peale araabia lugude on seal ka india ja pärsia lugusid.
    Eurooplased on araablastelt palju õppinud. Näiteks õpiti nende kaudu tundma kompassi, mille araablased ise olid üle võtnud hiinlastelt. Ka püssirohi levis meieni sama teed mööda. Araabia keelest pärinevad ka paljud sõnad näiteks sohva, madrats , alkohol, siirup , suhkur, algebra ja paljud teised.
  • India keskajal ( 35 )
    Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Selle pealinn oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid kesk – Aasiast Indiasse nn. valged hunnid – Euroopas Suure rahvasterändamise põhjustanud hunnide sugulusrahvas -, kelle tulekuga algas India riigi lagunemine . Nende vallutustele suudeti peagi küll piir panna, kuid India jäi mitmeks sajandiks väikeste riikide vahel killustatuks. Killustatusest hoolimata jätkus elu Indias traditsioonilisel viisil. Püsis kastikord ja inimesed uskusid endist viisi hingede taaskehastumisse. Valitseva hinduismi kõrval püsis budism , mis hakkas ka Indiast väljapoole levima.
    2. aastatuhande algul ründasid Indiat Afganistanis kanda kinnitanud islamiusulised valitsejad. 1193. aastal saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid seejärel kogu Põhja – India. Moslemite valitseja võttis endale sultani tiitli ja valiks pealinnaks Delhi . Moslemite sissetungi tagajärjel hakkas Indias levima islam. Kuna kõigilt mittemoslamitelt nõuti pearahamaksu, läks osa elanikest uude usku. Loodeosas jäigi islam ülekaalu, muudes piirkondades jäi enamik hindusid siiski oma vana usu juurde. Budism aga kaotas oma tähtsuse ja levis Tiibetisse ja Ida-Aasiasse.
    Ajapikku hakkas Delhi sultanaat nõrgenema ja India langes uute islamiusuliste vallutajate rünnakute alla. 1526. aastal purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas Delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Võimsaim moguli valitseja oli Baburi pojapoeg Akbar . Ta korraldas riigivalitsemist ja püüdis edendada läbikäimist islamiusuliste ja hindude vahel. Baburi ja Akbari rajatud mogulite riik püsis Indias kuni 19. sajandi keskpaigani.
    Kuigi hindud ja moslemid suhtusid üksteisse umbusklikult ja isegi vaenulikult, sugenes nende vahel siiski ka rahumeelne läbisaamine. Moguli valitsejate korraldustel rajati palju losse , moseesid ja mausoleume, neist tuntum on 16. sajandi esimesel poole rajatud Tadz Mahali mosee- mausloleum Delhi lähedal.
    Indial oli tol ajal tihe läbisaamine muu maailmaga, näiteks käis India ookeanil tihe merekaubandus. Eriti tähtsaks sai India läänerannikul paiknev kaubalinn Calicut. Sealt veeti India kaupu Araabia maadesse, kus need edasi toimetati. Eurooplaste silmis olid India kaupadest eriti hinnatud vürtsid. Tunti ka käsitöötooteid, eriti kuld - ja hõbenõusid ning töödeldud kalliskive. Eurooplased tundsid Indiat kui muinasjutulise rikkuste maad.
    Pilet 15.
  • Keskaegsete linnade tekkimine ( 14 )
    Suure rahvaste rändamise tagajärjel enamus vanaaja linnasid hävis või hääbus keskaegsete linnade tekkimine jääb 10. – 11. sajandi vahele.
    Linnade tekke eeldused
    Üheks olulisemaks eelduseks olid muudatused põlluharimises
    Ratastega hõlmader.
    Teine väga oluline muudatus oli kolmeväljasüsteem ( suvivili; kes; talivili )
    Kliima soojenemine .- selle tagajärjel olid põllud saagirikkamad ja toit mitmekesisem. See tõi kaasa Euroopa rahvaarvu kiire suurendamise.
    Käsitöö eraldumine põlluharimisest – Varakeskajal oli naturaalmajandus. Varakeskaja lõpu poole hakkasid aga talupojad keskenduma käsitööle. Tööriistad muutusid ilusmaks, kvaliteetsemaks. See omakorda tingis kaubandusarengu.
    Et asulat paremini kaitsta, siis ehitati linna ümber linnamüür. ( kivist ringmüür )
    Teine linnale iseloomulik tunnus oli linnaõigus – aadliku antud õigus linnal tegutseda.
  • Ameerika vanad kõrgkultuurid ( 36 )
    Ameerikasse jõudsid inimesed umbes 20 000 aastat tagasi. Elati hõimudena. Osad küttisid ja osad püüdsid kala. Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid 300-900 aastat pkr kõrgkultuuri. Neil oli olemas kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkis linn. Ohverdati inimesi aeg ajalt ( templites ). Kultuur hävis 9. sajandil, hiljem suutsid asteegid selle osaliselt taastada. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochtitlan ( praegune Mexico 9. nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usulinn Teotihhacan, kus asusid päikesepüramiid ja kuupüramiid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid ka inimesi, kelle nad said sõjakäikudelt. See oligi sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerika läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inka linnu oli Machu Piduu. Pealinnaks oli Cuzco . Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4. sajandit pkr. asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil hispaanlaste poolt
    Pilet 16.
  • Elu keskaegses linnas ( 15 )
    Linna südameks oli turuplats . Selle ümber olid ka linna tähtsamad hooned ( raekoda- raad , vaekoda- mõõdeti kaupmeeste kaalusid ja hoiti kaaluühikuid, kaupmeeste hooned, käsitöölaste hooned, kirikud, tähtsamates linnades ka katedraalid ).
    Keskaegse linna tänavad olid silumata ja kanalisatsiooni ei olnud. Linna tänavate puhtuse eest hoolitses timukas . Linna elu juhtis raad, mis koosnes raehärradest.
    Linnapea ehk bürgerhärra ehk meer .
    Linnas olid olemas spetsiaalsed hooned haigete ja veste saoks – hospidal.
    Seek –koht pidalitõbiste jaoks.
  • Suured maadeavastused – põhjused ja käik ( 37 )
    Kuna kaup oli väga kallis, hakati otsima odavamat teed kauba saamiseks. Piprakotid – eriti rikkad inimesed, kuna nemad said vaevata vürtse.
    Idamaadega kauplemine oli Euroopa kaupmeestele tulus , kuid oleks olnud tulusam kui oleks saanud kaubelda otsa Indiaga , araablaste vahenduseta. Nii hakati otsima mereteed Indiasse.
    Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad, seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Kullajanu ja soov pääseda ligi sealsetele vürtsidele ning luksuskaupadele ajasidki eurooplasi rasketele ja ohtlikele avastusretkedele.
    Indiasse viiva meretee otsinguga hakkasid esmalt tegelema portugallased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laevatüüp – kerge ja kiire kolmemastiline laevatüüp – karavell. 5. sajandil jõuti ka sellega lõpule, et Pürenee poolsaar vallutati islamiusuliste käest tagasi. Hispaania ja portugali rüütlid, kes olid põlvest põlve sõdinud muhameedlaste vastu, jäid nüüd tegevuseta ja olid meeleldi valmis osalema retkedel väljaspool Euroopat.
    15. sajandi esimesel poolel valitses portugali prints Henrique Meresõitja. Oma hüüdnime sai ta seetõttu, et organiseeris väsimatult piki aafrika läänerannikut lõunasse saabuvaid mereretki. 1497 . aastal asus Portugalist teele neli laeva kogenud meremehe Vasco da Gama juhtimisel, et lõpuks ometi leida meretee Indiasse. Hea Lootuse neemelt pöörduti India ookeani ja purjetati piki Aafrika idarannikut, kuni jõuti araabia meresõitjatele tuntud vetesse. Seal palgati araabia loots ja tolle juhtimisel jõuti 1498 . aastal Indiasse.
    1492. aastal asus Christoph Kolumbus Hispaaniast teele ja peagi jõudis ta Kanaari saartele. Lõpuks jõudis ta India asemel Ameerikasse.. amerigo Vespucci , aga avastas , et Ameerika ei olegi India ja nii hakati tema nime järgi seda maad kutsuma Ameerikaks.
    Pilet 17.
  • Kaubandus ja käsitöö keskajal ( 16 )
    Koos linnade tekkimisega, kujunes Euroopas välja 3 kaubanduspiirkonda.
    Loie ja Reini jõgede vaheline piirkond + Põhja-Itaalia
    Itaalia linnad Vahemere ääres
    Põhja- Ja Läänemere piirkond
    Peamised kaubateed kulgesid mööda vett. Põhja-Saksa linnad moodustasid enda huvide kaitseks Hansa Liidu. Hansa Liidu keskuseks oli Lübecki linn. Hansapäevadel said kokku Hansa linnade esindajad ( Pärnu, Viljandi, Tallinn, Tartu, Narva )
    Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli keskaja ühiskonna arengus tähtis muutus. Linnatöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse . Tsunftid omakorda koondusid suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. .
    Tee õpipoisist meistriks oli pikk ja keeruline. Esiteks pidid sa olema sündinud kristlikust abielust . Õpiaeg kestis kümme aastat. Nooruk pidi alustama lihtsate töödega, olles kõigepealt selli ja meistri, sageli ka viimase proua käsualune. Peale õpipoisiaega algasid rännuaastad. Et omandada oskusi teiste meistrite juures, võeti ette õppereise, mis kestsid mitu aastat. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver, mida hinnati väga rangelt . Kui töö oli vatsu võetud, peeti värske meistri kulul korralik pidu.
  • Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed ( 38 )
    Alates uute piirkondade avastamisega sai alguse kolonisatsioon Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. 1494. aastal sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel Tordesillase leping millega jagati maa ära. Portugal pidi saama idapoolsed maad, Hispaania sai endale läänepoolsed maad.
    Inkade ja asteekide kõrgkultuurid hävitati konkistadooride poolt.
    1519. aastal Hernan Cortes hävitas asteekide riigi.
    1531 -1533. Fransisco Pizarro juhtimisel hävitati ( umbes 200 mehega ) inkade riik. ( paljud rahvad pidasid sellel ajal eurooplaseid jumalateks ).
    Sajandiga jäi Mehhikos 25 miljonist inimesest järele 1,5 miljonit, kuna eurooplased tõid haigusi sisse.
    Alus pandi maailmakaubandusele. Eurooplased hakkasid kaupa vedama kolooniate ja emamaa vahel.
    Ligi 5 sajandit kesti Euroopas sõda kolooniate pärast.
    Tänu sellele hakkas Euroopasse sisse tulema hõbedat ja kulda. Raha väärtus kahanes ja hinnad tõusid väga kiiresti ja kõrgele.
    Pilet 18.
  • Ristisõjad – põhjused, käik, tagajärjed ( 17,18)
    Peamiseks põhjuseks oli idakiriku tagasi toomine läänekiriku juurde. Vahemere kaubanduses hakkasid kaupa vedama enamasti itaallased . Tutvuti uute kaupadega – paber, siid . Võeti üle toitumisharjumused – nuga. Hakati aina rohkem tahtma idamaalisi luksusi. Lõhe islandi ja kristliku maailma vahel kasvas.
    Kristlik õpetus keelab tappa. Ometi oli Rooma riigi languse järel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis mõte, et verevalamine usu nimel on õilis ja jumalale meelepärane, selle üle on palju vaieldud. Mittekristlaste tapmist hakkasid esimesena õigustama Pürenee poolsaare rahvad, kellel tuli võidelda islamiusulistest sissetungijatega. Olukord muutus pärast seda, kui 1071. aastal vallutasid türgi keelt kõnelevad seldzukid Väike-Aasia ja püha linna Jeruusalemma. Islami ja ristiusu tasakaal oli järsult rikutud. Varem olid islamiusulised Euroopast tulnud palveränduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nüüd aga olid ristiusu pühapaigad kristlastele suletud. Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios 1. pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole. Paavst Urbanus 2. ei jätnud võimalust kasutamata. Ida- ja läänekiriku vahekord oli pinev . Paavsti juhtimisel pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesuse Kristuse haua. 1095. aastal Lõuna-Prantsusmaal Clermontis koos olnud kirikukogul pidas Urbanus 2. kõne, mille mõju ühiskonnale oli tollal ettearvamatu.
    Esimene ristisõda ( 1096 . – 1099. )
    Vastukajad paavsti üleskutsele olid tormilised. Juba 1096. aasta varakevadel läksid kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale Maale. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ja Kreeka ning 1096. aasta suvel jõuti Konstantinoopolisse. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi, kokku 5000 rüütlit ja 30 000 jalameest. Kuid see vägi ei olnud ühtne. Aastavahetuse paiku hakkasid üksikud feodaalide salgad jõudma Konstantinoopoli alla. Keiser Alexios 1.- el oli nendega raske toime tulla. Ometi suutis ta ristisõdijatelt välja meelitada lubaduse, et türklaste käest vabastatud maad tagastatakse keisrile. Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles 1099. aasta juulis, pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm .
    Kristlaste elu Pühal Maal polnud sugugi ohutu. Eriti kaitsetud olid Euroopast tulnud palverändurid, kes kõikide vintsutuste kiuste tuhandete kaupa sinna saabusid. Palverändurid vajasid nii sõjalist kaitset kui ka kristlikku vennaarmu. Nendest vajadustest tingituna kujunesid Pühal Maal vaimulikud rüütliordud. Ordu liikmed oli korraga nii rüütlid kui ka mungad. Esmalt tekkis Templiordu, mis sai oma nime Saalomoni templi järgi. Sellesse koondusid Prantsusmaalt pärit rüütlid. Seejärel moodustati peamiselt itaallastest koosnev Johanniitide ordu ning Saksa ehk Teutooni ordu.
    Teine ristisõda ( 1147. – 1149. )
    11. sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldzukkidel osa kaotatud aladest tagasi võita. 1144. aastal langes nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. Uue ristisõja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux´st. ta põhjendas Teise ristisõja korraldamise vajadust. Kaks tolle aja kõige võimsamat valitsejat – Prantsuse kuningas Louis 7. ja Saksa kuningas Konrad – otsustasid ise minna Pühale Maale ristisõtta. Teel Pühale Maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Ristisõdijate lähenedes suleti linnaväravad nagu katkutõbiste ees. Pettunud Palestiinasse pürgijad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Läbi häda lõpuks Väike – Aasiasse jõudnud ristivägi saiislamiusulistega võideldes hävitava kaotuse osaliseks.. kroonitud pead pöördusid tohutuid kaotusi kandnud väega koju tagasi. Ka püha Bernardi kui Teise ristisõja eestvedaja kohta öeldi Euroopas kibedaid sõnu. Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt.
    Kolmas ristisõda ( 1189 . – 1192. )
    Kuulsusetult lõppenud Teine ristisõda kahandas läänemaailma huvi Püha Maa saatuse vatsu. 1187. aastal langes üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. Kõikidest ristisõdadest oli komas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa , Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste . Keiser Friederich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekümneaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades. Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada. Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusgea. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe.
    Neljas ristisõda ( 1202. – 1204. )
    Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius 3. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol.
    Laste ristisõda
    Võitlusest uskmatutega innustusid isegi lapsed. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis on Jumal nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võtta. Aastal 1212 toimus Laste ristisõda. Sihtpunkti ei jõudnud keegi ning ainult väga vähesed jõudsid koju tagasi, teised hukkusid või sattusid orjaturule.
    Ristisõjad ei saavutanud Püha Maaga seotud eesmärke. Ometi avardasid need sõjad eurooplaste maailmapilti. Tihenes kaubavahetus Idamaadega. Ka käsitöö arengule aitasid ristisõdijad kaasa. Euroopa meistrid õppisid idamaalastelt neile seni tundmatuid töövõtteid. Näiteks õpiti valmistama paberit. Tohutult mõjutas euroopa rahvaid Idamaade kultuur. Euroopa feodaalid hakkasid senisest enam kasutama idamaiseid luksusesemeid ja võtsid omaks peeneid Idamaa kombeid. Muu hulgas hakati Idamaa eeskujul söögilaua kasutama kahvlit.
  • Reformatsioon ( 39, 40 )
    Reformatsioon ehk usupuhastus . 16. sajandi alguseks oli Rooma katoliiklik kirik jõudnud sisemisse kriisi ja paljud vaimulikud leidsid, et kirikut tuleks muuta. 14. sajandil John Wyclife : kirik peab loobuma enda rikkustest. Samuti leidis ta, et piibel peab olema kättesaadav kõigile, kuna siis oli see enamasti kättesaadav ainult vaimulikele. Ta tõlkis ka piibli inglise keelde, et kõik sellest aru saaks.
    Jan Hus ja hussiidid : Jumalateenistus peaks toimuma emakeeles, kuna paljud inimesed ei osanud ladina keelt.
    Usupuhastuse algatajaks oli Martin Luther ( 1483. – 1546. ) kes oli vaga munk, oli angustiinlane, sügavalt katoliiklane.
    Aastal 1510 külastas ta Roomat . Ta oli arvanud, et Rooma on tõeline paradiis ja seal elavad väga vagad inimesed. Sinna jõudes pettus ta väga. Luges Uuest Testamendist Rooma kirja ja sia aru, et kõik inimesed on Jumala ees eksinud .
    • andestust eksimuste eest ei saa välja teenida
    • andestus on Jumala kingitus

    31. 10. 1517. kutsus ta Wittenburgis katoliku kiriku juhte kokku saamisele. Ise ta oli kokkukogunud 95 teesi ( väidet ). Teesid trükiti ära ja need läksid mööda Saksamaad liikvele. Tänu sellele said paljud inimesed teada tema ideedest ja uskumustest.
    1520. aastal pandi Martin Luther kirikuvande alla, kuna ta kritiseeris paavsti võimu ja indugentside müüki. Kirikuvande all olev inimene ei saanud kristliku matust, ta ei tohtinud pihtida ja ta ei saanud osa kirikusagramentidest ( pühad toimingud kirikus ). Samuti ei pakkunud kirik talle kaitset.
    Aastal 1521. kuulutas Saksa-Rooma keiser Carl 5. Martin Lutheri lindpriiks. Seadused ei kaitsenud teda. Kuigi oli ka palju vaimulikke, kes pooldasid Martin Lutherit. Saksa vürst Friedrich Tark võttis ta oma hoole alla. Ta elas Wartburgi lossis, kus ta tõlis Uue Testamendi uussaksa keelde.
    Pilet 19.
  • Keskaja inimese maailmapilt ( 19 )
    Nende elus oli kõige tähtsamaks Jumal. Neil eksisteeris 3 seisust . 1. – vaimulikud
    2. – aadlikud
    3. – käsitöölised, kaupmehed, talupojad
    Tähtis oli elada oma seisusele kohaselt. Euroopa kõige kõrgem vaimulik oli Rooma paavst. Usuti, et inimesi seob pärispatt. See viib tagasi Aadama ja Eeva juurde.
    Purgatoorium – puhastustuli .
    Usk, lootus, armastus, mõistlikus, mõõdukus, meelekindlus, õigus.
    Iha, laiskus , aplus, kadedus , ahnus, viha, uhkus.
    Inimest elu ajal pühakuks ei kuulutatuid, vaid alles pärast tema surma. Pühakute kaudu said jumalad suhelda inimestega.
    Reliikvia – pühakutega seotud ese.
  • Vastureformatsioon ( 41 )
    Vastureformatsioon oli katoliku kiriku püüd takistada kiriku lõhenemist ja tuua tagasi protestantlikud piirkonnad paavsti võimu alla. Selleks taastas paavst inkvisitsiooni. Tekkis keelatud raamatute nimekiri. Keelatud raamatuid hakati hävitama.
    1540. aastal rajati jesuiitide ordu, selle rajajaks oli Ignatius Loyola ( Hispaania munk ).
    Jesuiitide raamatute peale märgiti SJ. Nende peamine erinevus on see, et nad ei ela kloostrites ja neil puudub mungarüü. Jesuiidid panid suurt rõhku haridusele. Neist said paljude Euroopa pealikute pihiisad ja nii said nad teada palju riigi saladusi.
    Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku trento kirikukogu.
    Seminarid – vaimulikkude kool
    Prantsusmaa ususõjad.
    Kalvinistid ehk hugenotid sõdisid katoliiklaste vatsu. Usuküsimus sai võimuküsimuseks.
    1572 . – Pärtliöö veresaun . Ööl vastu pärtli päeva ( 24. august ) hukkasid katoliiklased umbes 2000 hugenotti. Järgmistel päevadel tapeti veel umbes 20 000 hugenotti. Selle tagajärjel tekkisid Prantsusmaal ususõjad.
    1598 . kuulutati välja natesi´i edikt. Sellega kuulutati Prantsusmaa katoliiklikuks linnaks. Hugenotid võisid säilitada oma usu, kuid neil oli keelatud väljaspool oma losse usku levitada. Nad ei tohtinud pidada jumalateenistusi .
    Pilet 20.
  • Püha Saksa-Rooma keisririik ( 20 )
    Pärast Karl Suure riigi lagunemist kaotas keiser tegeliku võimu ja mõne aja pärast jäi troon hoopiski tühjaks. Peagi hakkas aga Ida-Frangi ehk Saksa kuningriigis valitsejate võim tugevnema. Kuningas Otto 1. ajal ( 923. – 973. ) oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Otto suutis jagu saada ka pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest- nii oli Otto 1. tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Peagi tuli selleks sobiv juhus. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel ja osa neist kutsus Ottot endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst. Aastal 962, kui Otto palvel oma väega Saksamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pilulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud.
    Taastatud keisririiki hakati nimetama Püha Rooma riigiks. Keisritele allusid Saksamaa, Põhja- ja Kagu-Itaalia, Burgundia ( tänapäeva Prantsusmaa kaguosa ) ja Tsehhimaa. Teiste Euroopa maade valitsejad nende ülemvõimu ei tunnistanud. Omagi riigis ei suutnud keisrid alati võimu kindlalt enda käes hoida, alatasa tuli neil tegemist teha sõnakuulmatute suurfeodaalidega. Keisrid olid rahvuselt sakslased ja ennekõike Saksa kuningad. Saksamaal asusid nende maavaldused ja sealt koguti enamasti ka sõjavägi. Püha Rooma keisriks peeti valitsejat alles siis, kui paavst oli ta pidulikult krooninud. Selleks pidi valitseja ise Roomasse tulema.
    Otto 1. ajal allusid paavstid kindlalt keisri võimule. Paavstid olid sageli tülis Rooma ülikutega ja vajasid seetõttu keisri abi. Mitu korda tuli isegi keisril endal paavst ametisse seada. Aja jooksul hakkas aga paavsti mõjuvõim ja sõltumatus kasvama. Kiriku ja paavstivõimu sõltumatust rõhutas eriti paavst Gregorius 7 ( 1073. – 1085 . ). Ta oli veendunud, et paavst on Jumala asemik maa peal ja et nii vaimulikud kui ka ilmalikud aukandjad, sealhulgas keisrid, peavad talle kuuletuma. Samuti nõudis ta, et kõik piiskopid Püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Oma raevuka põhimõttekindluse ja järeleandmatuse tõttu sai Gregorius hüüdnime Püha Saatan. Keisrid polnud nõus paavste endast kõrgemaks tunnistama ega loobuma õigustest piiskoppe ametisse nimetada. Nii põrkusid vastamisi keskaegse Euroopa vaimliku ja ilmaliku võimu kõrgeimad esindajad. Mõlemad pooled püüdsid põhjendada oma taotlusi piiblile ja Rooma õigusele toetudes. Sõjaline jõud oli keisrite poolel. Mitmel korral tungisid keisriväed Rooma ja püüdsid paavste sõnakuulmisele sundida .
    Püha Rooma keisri Heinrich 6. ja Sitsiilia printsessi abielust sündinud keiser Friederich 2 päris oma vanematelt suurema riigi, kui oli olnud ta eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipu ja Sitsiiliani, piirates igast küljest ka paavstiriiki.
    Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Alles pärast Friederichi surma suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada.
    Friederich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser 1228. aastal ristisõtta suundus , jõudis sultaniga hõlpsasti kokkuleppele, sia läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonid end Jeruusalemma kuningaks.
    Ajapikku hakkas paavstide ja keisrite vahelised võimuvõitluses edu üha enam kalduma paavstide poolele. Paavstid sõlmisid liidu tugevate Itaalia linnadega ja toetasid Saksamaa suurfeodaale, kui need olid tülis keisriga. Nii ei suutnudki keisrid korduvatest Itaalia-retkedest hoolimata ennast maksma panna. Võitlus paavstide ja Itaalia linnade vastu hoidis keisreid sageli Saksamaa asjadest eemal ja nii hakkas sealgi nende võim nõrgenema. 13. sajandi keskpaiku kaotas keisrivõim oma tegeliku tähenduse. Nii Itaalia kui ka Saksamaa olid killunenud sõltumatuteks feodaalvaldusteks. Paavstid olid võitluses keisrivõimu vastu kindlalt peale jäänud.
  • Kunst ja kultuur varauusajal ( 43,44 )
    Kunst ja kultuur muutusid jumalakesksuselt inimkeskseks. Ikoonide asemel tekkisid portreed. Hakati tellima endast ja enda perekonnast maale. Hakati eeskuju võtma antiikkultuurist. Inimest kujutati realistlikumana. Sellepärast tekkisid kunstnikule uued nõudmised. Uusajal muutus kopeerimise asemel tähtsamaks orginaali loomine. Igal kunstnikul oli oma käekiri. Kõige tuntum varauusaja kunstnik oli Leonardo da Vinci ( 1452 . – 1519. ). Teda peetakse renessansiajastu ideaalmeheks. Ta üritas joonistada valguseküllasemaid pilte. Tema tuntumad paalid on „ Mona Lisa „ ja „ Püha Söömaaeg „.
    Michelangelo – teine kuulus kunstnik ( 1475. – 1564. ). Oli huvitatud antiikkunstist. Tuntumad teosed on „ Pieta „ ja „ Taavet „.
    Sixtuse kabeli laemaal – üks tuntumaid kunstiteoseid . Michelangelo pani aluse barokk kunstile. Protestantslikes piirkondades oli kunst erinev. Hakati maalima ka lihtsamaid inimesi näiteks talupoegi.
    Saksamaal oli tuntuim kunstnik Albrecht Dürer
    Madalmaades – Pieter Brueghel
    Maalikunst muudetase lihtsamaks, maale hakatakse ka signeerima ( allkirjastama )
    Kirjandus
    Giovanni Boccaccio – 14. sajandil Itaalias elanud kirjanik. Arvatakse, et novell on tema leiutatud. Tema tuntum teos on „ Dekameron
    Prantsuse kirjanik Francois Rabelais . Üks esimesi fantaasiakirjanikke. Ta pööras tähelepanu väga palju söömisele ja toitude kirjeldamisele. See mõjutas Prantsusmaa toitlustamist. Tema tuntuim teos on „ Gargantua ja Pantagruel „
    William Shakspeare – Inglise näitekirjanik. Arvatakse et ta võis tuntuks saada üldse sonettikirjutajana. Näidendites kasutas ta palju tragöödiat. Tuntumad teosed : „ Hamlet “ ja „ Romeo ja Julia
    Teadus
    Renessansi ajal toimub murrang teaduses .
    Mikolaj Kopernik – Renessansi aja üks silmapaistvamaid teadlasi. Seadis kahtluse alla senise vaatepildi maailmast, et Maa pöörleb ümber päikese.
    Heliotsentriline maailmapilt – planeedid tiirlevad päikese ümber.
  • Vasakule Paremale
    Keskaeg #1 Keskaeg #2 Keskaeg #3 Keskaeg #4 Keskaeg #5 Keskaeg #6 Keskaeg #7 Keskaeg #8 Keskaeg #9 Keskaeg #10 Keskaeg #11 Keskaeg #12 Keskaeg #13 Keskaeg #14 Keskaeg #15 Keskaeg #16 Keskaeg #17 Keskaeg #18 Keskaeg #19 Keskaeg #20 Keskaeg #21 Keskaeg #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor oraw Õppematerjali autor
    (eksami)materjal terve ajaloo 7. klassi õpiku peale (Keskaeg)

    Sarnased õppematerjalid

    Ajalugu-keskaeg-varauusaeg
    11
    doc

    Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

    Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. ­ 11

    Ajalugu
    Keskaeg-usk
    20
    docx

    Keskaeg, usk

    Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma

    Ajalugu
    AJALUGU - KESKAEG- PÕHJALIK KOKKUVÕTE
    14
    docx

    AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

    Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg ­ periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla

    Ajalugu
    Ajaloo mõisted ja isikud
    27
    doc

    Ajaloo mõisted ja isikud

    Kristlus ­ ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid ­ frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam ­ muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid ­ Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa ­ slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil ­ esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid ­ Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism ­ keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi ­ lääne Feodaalne killustatus ­ olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh ­ k?

    Ajalugu
    Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia
    13
    docx

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

    Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones,

    Ajalugu
    Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010
    19
    doc

    Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

    10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ennem room

    Ajalugu
    Lääne-Euroopa varakeskajal
    3
    doc

    Lääne-Euroopa varakeskajal

    Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. · 590-60

    Ajalugu
    Keskaeg ja Uusaeg
    17
    odt

    Keskaeg ja Uusaeg

    Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanla

    Ajalugu




    Kommentaarid (1)

    powned123 profiilipilt
    powned123: See on tehtud väga põhjalikult



    Äitähh, suured abid ,;)
    22:13 29-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun