Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010 (0)

10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused
Pilet 1
*Lääne- Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur.
Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne-Rooma aladele . Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid . Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis . Ida-Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus -need olid ennem roomlaste vallutamist jõukae linnadega maad. Ida provintsis levis Kreeka keel. 476 a pKr kukutas gemaani väepealik Odoakus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse, selle sündmusega loetakse lõppenuks ühtlasi ka vanaaeg . Ida-Rooma riik jäi püsima ning sai tuntuks Bütsantsi nime all.
Constantinus Suur jätkas Discletianuse algatatud ümberkorraldusi. 313 aastal legaliseeris ta ristiusu, mis seni oli keelatud. Ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Theodosius Suur oli viimane keiser , kes suutis mõlemad pooled lühikeseks ajaks ühendada. Pärast tema surma 395 a. jagunes riik täielikult kaheks sõltumatuks osaks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.
Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kuid eksisteeris ka senat aga senat võis ainult keisrile nõu anda. Bütsants sai nime Konstatinoopoli varasema kreekapärase nimetuse „ Bytzantion“ järgi hakati Ida Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Elanikud nimetasid ennast roomlasteks.Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai hiljem Bütsantsi riigikeel Justianus lasi korrastada ka Rooma õigused ja püstitas arvukalt ehitisi . Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia .
*Suuremad maadeavastused
Eeldused ja Põhjused; Ameerika avastamine ja uurimine; meretee Indiasse , ümbermaailmareis; tagajärjed Euroopale ja avastatud maailmale
Põhjused: Suur kullajanu , vajadus idamaiste vürtsi, siidi , kalliskivide järele, seiklusjanu, vajadus mereteede järele, rüütlid jäid tööta,polnud midagi teha.
Eeldused: Head meresõiduoskused, mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp karavell, varasemate maadeavastajate tegevus.
Meresõitjaid heidutasid mitmed legendid mis tänapäeval tunduvad koomilised, nt arvati et ekaatori ääres läheb vesi keema ja kokkupuuted neegritega ehmatasid nad ära sest valgenahalised kartsid et päike põletab ka nende naha. Palju oli ka müütilisi koletisi välja mõeldud mis rahvast mõningal viisil hirmutas, sellepärast oli raskusi vabatahtlike leidmisega ja tihti olid meeskonnaliikmeteks sunnitöölised.
Bartolomeu Diaz portugallane ,oli esimene kes sõitis ümber Aafrika lõunatipu, kuna nähti sealt häid ootusi pandi sellele nimeks hea lootuse neem
C. Kolumbus avastas Ameerika, kuid ta ise arvas , et leidis uue meretee Indiasse. Americo Verspucci avastas et tegemist on hoopis uue mandriga ning pandigi nimeks tema nime järgi.
Meretee Indiasse avastas Varco da Gama , sõites ümber Aafrika mandri. Teed indiasse püüdsid leida ka Inglased, kuid seda Põhja- poolkera kaudu.
Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailma reisi ning jõudis vürtsideni Lääne kaudu, tõestades et maakera on ümmargune. Kodumaale ta ise ei naasnud: Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased.
Tagajärjed: Inimeste maailmapilt avardus , Euroopa hakkas maid koloniseerima, Euroopasse kogunesid rikkused, Kaubateed paiknesid ümber, hakkati kasvatama uusi kultuure (mais, tubakas , kartul , tomat ), teadus arenes kiiresti, inimrassid paiknesid ümber, tekkis orjakaubandus, kristlus levis mujal maailmas.
Pilet 2
*Suur rahvasterändamine, Frangi riik | Rahvasterändamise tagajärjed. Frangi riigi kujunemine, ristiusu vastuvõtmine; merovingid; Karl Martell , Pippin Lühike, Karl Suur; riigi lagunemine
Rahvasteränne sai alguse 4. sajandi alguses seoses hunnide liikumisega. Hunnid panid liikvele Euroopas elavad germaani hõimud. Selle tagajärjel tungisid germaani võimud Lääne-Rooma aladele ning rajasid sinna omad väikeriigid.
495. aasta paiku lasi Chlodovech koos oma saatkonnaga ennast ristida ning seejärel sundis ristiusku peale ka oma rahvale. Chlodovech ühines katoliku kirikuga , see lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. 7. ja 8.ndal sajandil Frangi riigi ühtsus ja kuningavõim seal kahanes. Merovingideks nimetatakse 5-8 sajandil Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Karl Martell peatas araablaste pealetungi 732. a Poitiers [puatje:] lahingus. Araablaste sissetungi oht siiski püsis, kuid Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millest saadava sissetuleku eest pidid ratsaväelased ise omale muretsema ratsahobuse ja raskeltrelvastatud ratsaväe varustuse.
Pippin lühike on Karl Martelli poeg. Tema valitsemisajal tugevnesid valitsejate sidemed paavstidega. 751 a. kuulutas paavst Pippini frankide kuningaks. Pippin pani aluse 756 a paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile.
Karl suur on Pippini poeg. Laiendas riiki vallutusretkedega. 800. ndal aastal läks ta Rooma paavsti ja kohaliku aristokraatiaga puhkenud tüli lahendama. Paavst kroonis ta esimesel jõulupühal Keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Karl Suure pojapojad jagasid omavahel riigi Verduni leppega kolmeks. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida. Sellega hakkas riik lagunema . Seda kasutasid ära Araablased ning väga sagedasteks hakkasid muutuma Viikingite rüüste- ja vallutusretked Euroopas.
* Valgustus
Kujunemine, põhiseisukohad; Prantsuse valgustajad , nende vaated inimesele ja ühiskonnale, usule, riigi valitsemisele; Saksa valgustuse eripära, Herder
Valgustus hakkas 17. sajandil Inglismaal ning levis sealt edasi mujale Euroopasse. Hiilgeaeg oli 18. sajand ja ühtlasi nimetatakse seda sajandik valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades elutõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned : 1) kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. 2) Teadmiste ainsaks allikaks on mõistus. 3) Tõsikindla teadmise jõudmiseni on vaja kahelda kõiges. 4)Ideaaliks sai ratsionistlik maailmakäsitlus. 5) Ideed muudavad maailma. 6) Inimühiskonnale oli eeskujuks loodus. 7) Seati esile inimese vajadused ja kired.
Voltaire arvates peab inimene lähtuma loodusseadusest. Ühiskonna korra aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isiku-, sõna- ja trükkivabadust. Riigikorra ideaal oli valgustatud absolutism .
Montesque pidas riigikorra ideaaliks konstitutsioonilist monarhiat. Seaduslik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad olema eraldatud.
Rousseau pidas ideaaliks seda, et võim lähtub rahvast. Riigi ideaal oli vabariik.
Saksa valgustuse eripära seisnes selles, et valgustajad polnud vaenulikud kiriku suhtes. J. G. Herder arvas, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävimistavalda. Oma teoses „Rahvaste Laulud“ avaldas Herder ka 13 eesti rahvalaulu, mis temani olid jõudnud ilmselt tollase Põltsamaa pastori kaudu
Pilet 3
*Feodaalsuhted. Aadel
Senjöör-vasalli suhted; läänide liigid; pärisorjuse kujunemine, erinevad rendivormid, sunnismaisus ; aadlike kasvatus, elu-olu
Tekkis varakeskaja jooksul. Arenes välja järk-järgult kuni lõplikult XI sajandi kõrgkeskaja alguseks. Senjöör oli maaomamik, kes andis oma vasallile maa sõjateenistuse eest. Vasall oli aadlik . Oli olemas Rendi- kui ka mõisahärrus. Rendihärruse puhul on talupojal maa, mida ta harib ning peab mõisnikule renti maksma. Sealt sai ka alguse pärisorjus.Varakeskaja jooksul sulandusid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks.Kuna talupojata oleks maa väärtusetu,siis keelati talupoegadel maalt lahkuda, tekkis sunnismaisus. Kuid mõisahärruse puhul peab talupoeg lisaks rendi maksmisele tegema tööd mõisapõllul. Talupoja vara on mõisniku suva all. Skandinaavia poolsaarel nimetati talupoegi Bondideks, kuna talupojad olid seal isikuliselt vabad. Neid hakati ka kutsuma hiljemalt viikingkiteks,kes hiljem tegid rüüsteretki mitemetesse riikidesse.
Aadlike kasvatus: Aadlikud saadeti juba varajases lapseeas kodunt ära. Nendejaoks oli see järsk üleminek teise maailma-nad eraldati kodust kui ka oma lähedastest, nüüdsest puutusid nad kokku teiste rüütlitega, kelle jaoks olid nad algselt kannupoisid. Rüütlid kasvatasid tulevasi aadlikke. Umbes 20 aastaselt löödi nad pidulikult rüütliteks. LÄÄN=MÕIS= FEOOD
* Humanism ja renessanss
Kujunemise põhjused, koht; mõisted; levik Euroopasse ja tähtsus; Erasmus Rotterdamist
Renessanss ning humanism levis üle kogu Euroopa ( renaissance – taassünd). Inimesed hakkasid üksteist ja üksteise võimeid rohkem tähtsustama, kirik kaotas üha enam võimu inimeste üle. Humanism tähendab inimlikust.Renessanss tähendab taassündi. Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele. Humanismiajastu suhe maailmaga ei ole aktiivne. Sel ajastul hakkati maailma avastama ning tulemusteks olid suured maadeavastused. Hüppeliselt arenes ka teadus. Humanismiajastul hakkati inimest nägema kui loojat ning tänu sellele hakkati tähtsustama kunstnike ja poeete.
Dante Alighieri „ Jumalik komöödia“ ; Giovanni Boccacio „ Dekameron “
Erasmus Roterdamist: Ta on omaaja silmapaistvam mõtleja. Pidas naeruväärseteks palju ameteid kui ka inimtüüpe. Kritiseeris vaimulikke ja kirikut, kuid ei eitanud katoliku kiriku vajadust. Tuntuim teos on „Narruse kiitus“
Kunstist võeti samuti eeskujuks antiikaegne kreeka ja rooma. Kujutati alasti inimesi.Prooviti inimest kujutada võimalikul loomutruult. Sellepärast isegi tegi Leonardo da Vinci miteid lahkamisi et inimese keha paremini tunda. Uute ideede kasutuselevõtt soodustas ka trükikunsti kasutusele võtt- Johann Gutenberg . Keskaja lõpuks teadsid enamik haritlasi et Maa on kerakujuline. Varauusagsed ümbermaailmareisid kinnitasid seda.Peale seda arvati et Maa on keskne ,hiljem avastas Kopernik et planeedid liiguvad ümber päikese. Kopernik kõhkles seda avaldada kuid temaga nõustus Galilei
Pilet 4
* Viikingid
Elukoht, tegevusalad, tähtsus Euroopas, kultuur.
Viikingid olid pärit Skandinaaviast. Nende tegutsemise hiilgeaeg oli 8-11 sajand. Viikingid olid põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed .Nad austasid loodusjõude, eriti päikest ning esivanemaid..Nad nägid maalima kolmeosalise ilmapuuna. Maailm oli kujutluses neil paljude müütilisete olenditega näiteks mäevaimud,trollid ja naissõdalased-valküürid. Valküürid kogusid lahinguväljadelt sõdalaste laipu et viia nad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Jumalateks olid näiteks Odin ja Thor. Haritava maa vähesus sundis viikingitel korraldada rüüsteretki mujal maades. Viikingite sõjalaev kandis kuni 80 sõdalast. Laev oli üsna lühike, kõigest 20-25 m. Viikingid suutsid tungida sügavale sisemaale tänu nede laeva madala süvisele. 1000. ndal aastal jõudsid viikingid Ameerikasse. Viikingid panid aluse Vene-Kiievi riigile.
NB! Viiking pole mingisugune eraldi rahvas – Viikingiks käidi – viiking on röövretkel olev inimene – (mere)röövel. Väga paljud Eestlased (eriti saarlased) käisid viikingiks.
Ühiskond: Viikingitel ei kujunenud välja pärisorjust. Nad olid vabad talupojad-neid nimetati Bondideks. Ruunikiri on nende saavutus. Nende tähtsus Euroopale seisneb selles et nad avastasid Islandi, Gröönimaa ja Põhja-Ameerika. Viikingid vahendasid Euroopas kultuuri ja tehnika saavutusi. Nad andsin oma pärimusi suuliste lugude ehk saagadega põlvest –põlve edasi.
*Prantsuse kodanlik revulutsioon
Põhjused, algus, Asutava Kogu tegevus; konstitutsiooniline monarhia ; vabariik, jakobiinide diktatuur, direktoorium , revolutsiooni lõpp
Põhjused
1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika)
2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie- Antoinette
3.18. sajandi valgustusideede levik
4. Vastuolu ühiskondlikes suhetes
5. Ameerika iseseisvussõja mõju
6. Kolmest seisuses ( vaimulikud , aadlikud ja talupojad(keda oli ülekaalukalt kõige rohkem) maksis makse vaid kolmas seisus.
7. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse.
Algus
Kui 12. juulil saadi Pariisis teada, et kuningas on vallandanud Neckeri, tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas kividega pilduma Pariisis üles rivistatud Saksa Rügementi, palgasõdurid vastasid tulistamisega. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus. Õhtuks oli rahva käes suurem osa linnast. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi rahvuskaart. Alguse lõpuks sai Bastille vangla vallutamine , kus kuningas küll jäeti ellu.
Asutav kogu
Alguses oli Rahvuskogu (koosnes 3. seisusest), aga lähiajal ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad. 9. juulil võttis Rahvuskogu vastu otsuse nimetada end Asutavaks Koguks, millega rõhutati soovi luua uus kord. Asutav kogu võttis vastu järgmisi seadusi/reforme: kirikumaade võõrandamise seadus, „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “, adminstratiivreform, kaotati aadliseisu 1790, keelati streigid ja töölisühingud.
Konstitutsiooniline monarhia
Pärast seda, kui juunis 1791 ebaõnnestus kuninga põgenemine välismaale võttis Asutav Kogu vastu 1791. aasta septembris vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni . Riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahutamise teooria. Seadusandlik võim kuulus kaheks aastaks valitud Seadusandlikule Kogule.
Vabariik
21. septembril tuli kokku kolmas revolutsiooniaegne rahvaesindus – Rahvuskonvent ehk lihtsalt Konvent. Konvendi esimesel istungil võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim. Kuningas hukati. Kõike parempoolsema osa moodustasid žirondiinid, kes olid vabariigi veendunud pooldajad ja tahtsid seda kindlustada. Riigi alustoeks pidi saama ettevõtluse vabadus. Konvendi vasaku tiiva moodustasid montanjaarid, kelle tunnustatud juht oli Robespierre . Hiljem nimetati montanjaarid jakobiinideks.
Jakobiinide diktatuur
Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev Rahvapäästekomitee. Oluline koht diktatuurisüsteemis oli Jakobiinide Klubil, mis etendas partei osa ja millel oli erinevates paikades sadu osakondi. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi Marati tapmisest 13. juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorle. Konvendi dekreediga kehtestati surmanuhtlus spekulatsiooni, kaupade kokkuostu ja nende varjamise eest. Giljotiini alla saadeti žirondiinid, samuti paljud revolutsiooni esimese perioodi tuntud tegelased. Lõpuks saadeti giljotiini alla juba ka mitmed jakobiinide juhid, kui neil juhtus olema eriarvamusi.
Direktoorium
Vältimaks ainuvõimu kujunemist, anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Direktooriumi esimeseks presidendiks validi Barras. Riigi juhtimiseks määrati ametisse seitse ministrit, kuid nad ei moodustanud valitsust ning neil ei olnud valitsemises kuigi suurt kaalu, seda enam, et puudus ka peaminister . Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. aasta riigipöördeni.
Lõpp
Prantsuse revolutsioon lõppes Napoleoni võimuletulekuga ning sellega, et ta saatis laiali direktooriumi aastal 1799.
Pilet 5
*Araablased. Islam
Elukoht, tegevusalad, islami kujunemine ja põhiseisukohad; araabia kultuur( haridus , ehituskunst, teadus, kirjandus)
Araablased elavad Araabia poolsaarel. Tungisid sisse ka naaber aladele: Süüriasse, Palestiinasse ja Mesopotaamiasse. Araablased tegelesid peamiselt rändkarja kasvatamisega. Jeemenis võimaldas ka põldu harida, seal kujunes juba 1000a eKr välja niisutuskanalite süsteem. Jeemenite riikide jõukus seisneski nende niisutuskanalites ja kaubanduses, nad vahendasid idamaiseid kaupu Egiptusesse ja Vahemere maadesse. Foiniikia tähestikku põhjal kujunes välja araabia kiri. Kaubalinnad hakkasid tekkima peamiselt põhjaosas, kus tähtsaimaks keskuseks kujunes Meka . Kaamelikasvatajaid nimetatakse beduiinideks. Aaraablaste usk on polüteistlik (jumal Allah ). Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ühe jumala usku. Ta nõudis Allahi austamist. Islami püha raamat-Koraan.
Islami usu 5 põhiseisukohta: 1) Allah on jumal ja Muhamed on tema prohvet. 2) Tuleb annetada vaestele. 3) Iga päev tuleb 5 korda Meka suunas palvetada. 4) 1 kord aastas, ramadani kuul tuleb paavstuda. 5) Tuleb oma elujooksul teha palverännak Mekass.
* Poliitilised ja majanduslikud õpetused 19. sajandil. Kujunemise aeg ja põhjused, liberalism , sotsialism ; merkantilistid ja füsiokraadid, majanduslik liberalism
Konservatism - 1830. aastatel. Ajal, mil ühed pidasid vajalikuks järske muudatusi, s.o revolutsioonilist teed, teised aga tahtsid tagasi pöörduda vana korra juurde, leidus neidki, kes ei pooldanud kumbagi teed. Väideti, et kõik olemasolev on mõistuspärane. Suurbritannias võtsid alalhoidliku ideoloogia omaks toorid , kellest 1830. aastatel kujuneski konservatiivne partei.
Liberalism – Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke ’i, kes väitis, et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839. aastal nimetati Liberaalide parteiks.
Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. 1830ndatel aastatel tekkinud voolu esindajate, sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele.
Merkantilsm – Esimene uusaja majandusteooria, mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism . Merkantilistide õpetus peegeldus eeskätt kaubanduse suurt osakaalu nii kesk kui ka varauusaja majanduselus. Merkantilistis lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt sastasid nad rikkusegi rahaga . Valitses seisukoht, et riik saab rikkaks siis, kui välismaalt võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Tuntuim riigimees , kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Louis XIV ajal Prantsusmaa finantse juhtinud Jean – Baptiste Colbert . Suuremal või vähemalt määral rakendasid merkantilismi kõik Euroopa riigid, eriti 17.sajandil.
Füsiokraatia – Valgustusideoloogid rõhutasid, et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest. Sellest tulenevalt hakati valgustusaja majandusteooriat nimetama füsiokraatiaks. Füsiokraadid kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta, mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses. Nad väitsid, et kaubandus on ainult kaupade vahetus, mille käigus ei teki ega tehta midagi. Füsiokraatide arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses. Kuulsamad füsiokraadid tegutsesid 17. sajandi lõpust 18. lõpuni. Kuulsaim Quesnay .
Majanduslik liberalism – Kapitalistliku ühiskonna arenedes tõusis üha rohkem esile küsimus, kuidas rahvas võiks rikkaks saada. Tekkis seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Enim arendas majandusliku liberalismi Adam Smith 18 sajandi lõpus. Väitis, et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses, rahas ega maas, vaid töös. Arvas, et riigi ülesanne ei ole majanduse reguleerimine vaid 1) ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine riigivõimu ja kohtu abil ning 2) teete ehitamine.
Pilet 6
*Kristuse tekke; varakristlus ; ristiusu ja kiriku kujunemine; Rooma paavst ja paavstiriigi teke. Kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal
Ristiusu kiriku lõhestatud, hierarhia ; katoliikluse ja õigeusu erinevused; Gregoriuse reformid ; ilmaliku ja vaimuliku võimu võitlus Euroopas
Tekkis Rooma keisririigis 1. sajand. Loojaks on juudi päritolu mees Jeesus . Sündis 6-4a eKr. Sünnikoht on Petlemm.30 aastaselt hakkas oma usku propageerima. Jeesusel oli 12 õpilast ehk jüngrit. Ta läks vastuollu 2 olulise jõua: Juudid ja Rooma ülemvõim. Jeesus suri 33 aastaselt, löödi risti. Ta pani aluse maailma usundile. Apostlid hakkasid Jeesuse põhimõtteid levitama. Kujunes välja 5 ringkonda, kus kristlik kirik eksisteeris. Kujunes välja ristiusu organisatsioon ehk kirik. 1. ristiusu periood oli 1-4 sajand = varakristlus. Iseloomulikud jooned: kristlased olid ainult tõsiusklikud. Sellel perioodil kujunesid välja kristluse põhitõed. Sealt sai alguse Eraklus > Kasvab välja kloostrite liikumine. Kristlaste tagakiusamine juutide ja Rooma võimude poolt. Kristlased ei nõustunud tema ohvreid tooma Rooma jumalatele.
Alguses oli see siis vaeste ja põlatute usk. Olukord muutus 4. sajandil, kui keiser Constantinus võttis vastu ristiusu. 313 võttis ta vastu Milano edikti. Sellest usust sai lubatud usk. Kristlus kuulutati ainsaks usuks. Constantinus rajas teise Rooma ehk Konstantinoopoli. Ta hakkas ehitama ristiusu kirikuid. Sai nimeks Constantinus Suur. Sealt edasi hakkas ristiusu võidukäik ja levimine.
Püha raamat – Piibel . Vana testament on juutide ajalugu. Uus testament on ristiusu sünniga seotud asi.
Varakeskajal oligi kirik nime poolest ühtne. Kuid juba sel ajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriahi vahel. Neil oli paljudest asjadest erinevad arusaamad. 1054 . aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Kuid tulemus oli oodatust vastupidine: saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine s.o õigeusu ehk kreekakatoliku kirik allus patriarhile.
Katoliiklus ja õigeusk. Katoliikluses Rooma paavst, õigeusus Konstantinoopoli patriarh. Õigeusk allub ilmalikule võimule. Praegu on õigeusus 2 kirikupead(Kreeka ja Venemaa). Katoliikluses on peapiiskopid. Vaimulik võim. Katoliikluses on preestrid, kes juhivad kogudusi. Lõhenesid 1054.
Paavstivõim – Kui Otto I pani 962. aastal aluse Püha Rooma keisririigile, hakkasid keisrid ka paavste ametisse seadma. Otsustav reform toimus 1059. aastal, mil paavstid hakkasid endi seast ametisse nimetama Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikd – kardinalid . Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Kõrgkeskaegsete paavstide arvates oli vaimulik võim ilmalikust olulisem, nii nagu taevariik oli tähtsam maisest riigist. Nende tõlgenduse kohaselt said keisridki oma võimu Jumalalt ainult paavsti vahendusel. Keisrid sellega ei nõustunud, väites, et on saanud võimu otse Jumalalt ja et paavstid peaksid piirduma ainult vaimulike , mitte ilmalike asjadega.
Paavst Gregorius VII reformid:
* Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista.

• Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi
  
• Ainuüksi paavst võib kutsuda kokku kirikukogu
  
• Ainuüksi paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist tagandada
  
• Ainuüksi tema võib langetatud kohtuotsuseid muuta
  
• Ainuüksi tema võib kinnitada muudatusi kanoonilises seaduses
  
• Tema võib tagandada keisreid
  
• Tema võib vabastada alamad ustavusvandest
  
• Kõik vürstid peavad suudlema paavsti jalgu
  

*Usa sünd, Inglise asumaad Põhja-Ameerikas; Vabadussõja põhjused ja käik; iseseisvuse väljakuulutamine, Th. Jefferson , B. Franklin; USA ülesehitus
Esimese inglasena üritas Põhja – Ameerikasse tugipunkti luua meresõitja Raleigh(1585), esimese püsima jäänud Inglise koloonia rajasid aga detsembris 1606 Londonist teele asunud ja 1607 Chesapeake’i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jmaestowniks, kogu koloonia eelmise valitseja, kuninganna Elizabethi auks Virginiaks. 17. sajandi 20. aastatel hoogustus Inglismaalt väljaränne usulistel põhjustel. 102 puritaani maabusid 1620 . aastal USAsse. Puritanid tõid kaasa Ameerikasse töökuse. Üks koondumiskoht neil oli Pennsylvania, mille rajas William Penn . Rajati mitu puritaanliku piirkonda, mida hakati kutsuma Uus-Inglismaaaks. Lõunapoolsemad alad hõivasid prantsuse hugenotid, kelle asustuspiirkonda hakati hüüdma Carolinaks.
Suur mõju ameerika rahvuse kujunemisel oli valgustusideoloogial, mille üheks silmapaistvaks esindajaks oli Benjamin Franklin. Põhja- Ameerika kolooniate tulevikku nägi Franklin eelkäige nende ühinemises.
Teine silmapaistev Ameerika valgustaja oli Thomas Jefferson – Pärinedes küll maa-aristokraatiast, pidas Jefferson ideaalseks ühiskonda, mis koosneb farmeritest ja käsitöölistest. Ta kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Ta pooldas samuti orjuse kaotamist.
Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas(1775-1783), mille lõpetas Versailles ’ rahu. Rahulepinguga tunnistas Suurbritannia endised asumaad vabaks, suveräänseks ja iseseisvaks riigiks, mille territoorium ulatub Mississippi jõest Kanadani.
Pärast Iseseisvussõja lõppu astui välja töötama uue riigi konstitutsiooni. Pärast pikki läbirääkimisi, hakkas konstitutsioon kehtima 1789. aastal. Riigivõimu ülesehituse aluseks võeti Montesquieu võimude lahususe teooria. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress . Esimeseks presidendiks valiti Iseseisvussõja ülemjuhataja George Washington.
Pilet 7
* Kloostrid . Kerjusmungaordud
Kloostrite teke; Benediktuse reegel; elu kloostris ; tsitserslased; kerjusmungaordud(frantsiisklased, dominiiklased )
Kloostrid tekkisid V-VI sajandil. Neid oli kõikjal vahemere maades. Tähtsaimaks kloostriks tõusis 529. aasta paiku rajatud Monte Cassino .
Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikus ja distsipliin . Tuli isekusest täiesti lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, nii omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda kõiges vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile.
Tsitsertslaste ordu tekkis XI sajandi lõpul ja sai nime Citeaux’ kloostri järgi Prantsusmaal. Ordu lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Et ilmaelust eemale tõmbuda, rajasid tsitsertslased kloostrid asustamata paikadesse, kus harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid.
Erinevalt ilmaelust eemale tõmbuda püüdvatest tsistertslastest, tegutsesid nn kerjusmungaordud peamiselt just linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele.
Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeh Francisus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli.
Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisust munk Dominicus, kellelt ordu sai nime. Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele.
*Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas
Revolutsiooni tulemused(valitsemine, majandus, elu-olu, kultuur) Napoleoni sõdade tähtsus uuenduste levimisel Euroopas. Viini kongress.
Tähtsus ja mõju: *suured muutused ühiskonnas; * seisuste kadumine; * maa talupoegadele; * üleminek üldisele sõjavähe kohustusele; * kodanluse kujunemine(kapitalistliku ühiskonna); * oluliseks sai vabadus, võrdsus ja vendmus;* revolutsioon oli suureks eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda.
Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult , kuna selles nähti üksnes “näljase rahvahulga” väljaastumist. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele.
Revolutsioonil oli suur tähtsus ajaloos. Hea oli see, et III seisu sai ka maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni. Talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsioonil oli ka halbu külgi, nagu näiteks paljude inimeste hukkamine .
Ümberkorraldused ühiskonnas.
1) feodaalkorra lammutamine - seisuste kaotamine; demokraatlik valimiste korraldamine; pärisorjuse kaotamine; talupoegadele maa andmine
2) eluolu muutmine - muutused riietuses ; uus ajaarvamine (rev kalender); muutused ajaarvestuses; uued mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine
3) feodaalse kultuuripärandi mõju vähendamine - raamatute, losside, kunstiteoste hävitamine
4) võitlemine rev vaenlastega - aadlike ja vaimulike riigist välja saatmine ; rev sõdade pidamine Euroopas
5) katoliikluse mõju vähendamine - kiriku maade riigistamine; kiriku varandustest said rahvuslikud varandused; kaotati mitmed ühiskondlikud funktsioonid; dekristianiseerimine
6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine
Viini kongress - 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Austria peaminister Metternich . Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid , mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Venemaa ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid Inglismaa, Austria, Prantsusmaa. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus.
Pilet 8
*Teadus ja kunst 19 sajandil
Powerpointi esitlus
Teaduslikud avastused/saavutused/leiutised:
*Volta ehitas esimese elektripatarei
* Faraday poolt galvanomeeter ning elektrigeneraator
* Henry poolt elektrimootor
*von Baer rajas võrdleva embrüloogia. Avastas imetajate munaraku
* Liebig pani aluse põldude väetamisele kunstväetisega
*Pasteur esitas teooria, et haigused on seotud pakteritega. Samuti avastas/pani aluse pastöriseerimisele. Ravis terveks esimesena marutõbis oleva poisi.
* Morse leiutas telgraafi
* Bell telefoni, esmalt esitati maailmanäitusel Philadelphias 100m kaugeselt
* Fonograaf Edisoni poolt
*Raadiole pani aluse Hertz , aga ta suri ära. Seega raadio leituamise au üle vaidlesid itaallane Marconi ja venelane Popov .
* 1895 . aastal avati Pariisis esimene kino .
Kunstisuunad
* Klassitsism : Tähtsustati haridust. Eeskujuks oli antiikkunst . Suur mõju oli valgustusfilosoofidel. Kunstis avaldus mõistuspärasus reeglite ja korra austamises, harmoonia , selguse ja ülevaatlikkuse taotluses. Arhitektuuris igasugused võidu ja triumfikaared. Maalidel võeti eeskuju antiiksetest skulptuuridest, eriti reljeefist. Kunst tol ajal oli plastiline, sümmeetriline, tasakaalus, rahulik jne.
* Romantism : Romantismi tagapõhjaks oli pettumine revolutsiooni ideaalides ja laiemalt valgustusfilosoofias üldse. Romantism avaldus kõige selgemalt maalikunstis. Romantikud tundsid huvi eksootilise ja tundmatu vastu, pakkusid huvi loodusrahvad . Väga populaarne oli maastikumaal .
* Realism : Laiemalt mõeldakse selle suuna all looduslähedast kunsti üldse, näiteks renessansskunstnikud maalisid realistlikumalt kui gooti meistrid. Realistid nõudsid looduse asjalikku ja objektiivset kujutamist: kunstnik peab maailma ainult seda, mida ta näeb, tehes seda ilustamata ja idealiseerimata. Kõigepealt ilmnes realism maastikumaalis. Ka vene kunstiajaloos on tähtsat osa mänginud realistid, keda nimet. Peredvižnikuteks. Kuulsaim vene realist Ilja Repin. Kunstnikud olid lihtsalt mures oma kodumaa suure viletsuse pärast ja see kajastus nende teostes, mille ühiskonnakriitika oli ründavam ja sisu sügavam ning mitmekihilisem kui Läänes.
* Impressionism : Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Uus generatsioon leidis, et ateljees ei jõuta selle kõige suurema tõeni, vaid tuleb minna otse loodusesse , sündmuspaika, ning sealsamas ka pilt valmis teha. See tähendab seda, et objekte tuleb kujutada mitte sellisena, nagu kunstnik teab neid olevat, vaid sellisena nagu kunstnik neid näeb. Looduses maalitud maali hakati nimetama vabaõhumaaliks. Impressionistlik maal on kergesti äratuntav. Selle esimeseks tunnuseks on asjaolu, et kunstnik püüab edasi anda ilmastikutingimusi, aastaajast rääkimata.
* Postimpressionism : Osa impressioniste pettus juba paari aasta pärast taolises hetke peegeldavas kunstis ning püüdis luua midagi püsivamat või siis subjektiivsemat. Neid kunstnike hakati nimetama postimpressionistideks. Kuulsaimad selle suuna tegelased Van Gogh ja Cezanne. Nad arvasid et impressionistide kunst on tundevaene ja et kunst peab väljendama kunstniku hingeseisundit.
*Sümbolism: Sümbolism levis 19. ja 20. sajandi vahetusel üle Euroopa ning puudutas paljusid kunstnikke. See vool tekkis reaktsioonina igava igapäevaelu kujutamise vastu. Tunnuseks väljamõeldud, ebareaalne, süžee, sobisid ka legendid, muinasjutud , religioon. Maalimisviisilt sile ja idealiseeriv, realistlik või moekalt juugendlik.
* Juugend : Juugend oli stiil, mis levis 19. ja 20. sajandi vahetusel kõikides kujutava kunsti liikides, arhitektuuris ja tarbekunstis. Arhitektuuris püüti pidurdada kõikjal vohavat süsteemitut elektikat ja vanade stiilide imiteerimist. Juugendliku ornamentika iseärasuseks oli lihtsustatud, sujuvalt ümaraks stiliseeritud kontuur .
*Absolutism. Valgustatud absolutism.
Mõiste, kujunemine Prantsusmaal, iseloomustus läbi Louis XIV ja Louis XV valitsemise. Valitsejate tegevuses valgustuslik , mis absolustitlik ?
Absolutism on  valitsemisvorm , mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet  monarhide  puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina.
Valgustatud absolutism  on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel.
Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi.
Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof  Voltaire.
Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel. Lausega „Riik-see olen mina“ võttis ta kokku vahekorra riigiastusega.Üle kõige väärtustas Päikesekuningas kuulsust , mille nimel ta pidas laastavaid sõdu. Rahuaegadel oli tema lemmikajaviiteks jaht . Kõige selle kõrval tegeles Louis XIV aktiivselt siiski ka riigiasjadega.
Louis XV – Päikesekuninga pojapoeg. Ei tundnud üldse huvi riigiasjade vastu. Ta surigi tohutuid armukesi pidades rõugetesse. Ta jättis endast maha tühja riigikassa ningkuninganna piiramatud väljaminekud, uute losside ehitamine ja õukonnas harrastatav kaardimäng riigi rahadea viis selleni, et valitsemist tuli uuel kuningal reformida.
Friedrich II – oli vaimustatud valgustusideedest

• Jagas rahvale vilja
  
• Keelas piinamised
  
• Kehtestas usuvabaduse
  
• Jätkas kokkuhoidlikku valitsemissüsteemi, kuid rakendas seda teisel moel, kui tema isa
  

• Joseph II - Maria Theresia poeg ja pärija omas hoopis teistsugust ideed valitsemisest
  
• Vaimustus valgustusideedest ning tahtis oma riiki radikaalselt reformida
  
  • Kaotas pärisorjuse
    
  • Jagas talupoegadele maad
    
  • Kehtestas usuvabaduse, allutas kiriku riigile
    
  • Sekulariseeris kiriku varad , lahutas selle riigist
    
  • Tema alamad aga ei leppinud reformidega
    

Pilet 9
*Keskaegne linn. Käsitöö ja kaubandus keskajal
Linnad; Tekke põhjused; valitsemine; käsitöö linnas, tsunftid , nende reeglid, meistriks saamine; kaubandus; kaubandus Läänemerel ja Vahemerel, gildid , linna välisilme, elu-olu.

• Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud
  
• XI. Sajand tõi kaasa endaga murrangu, mille läbi paljud asulad kujunesid linnadeks
  
• Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas
  
• Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale
  
• Kui näiteks Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne – Euroopa suuremad linnad – Veneetsia , Firenze ja Pariis – jäid sajatuhande elaniku piirimaile
  
• Veel 60 – 70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jöi aga sellest kindlasti allapoole
  
• Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu
  
• Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline
  
• Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele – olgu kuningale , suur- või väikefeodaalile
  
• Just senjöör kinnitas linnale linnaõigus, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas
  
• Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri psades küllalt erinevaks
  
• Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust, ega vabaneda senjööri võimu alt
  
• Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev
  
• Linna keskmeks oli raekoda , mille lähedusse enamik ühiskondlike hooneid ka rajati ( katedraalid, kirikud jms)
  
• Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval
  
• Just siis söödi nii kuis saadi, sest oli vaja koguda rammu järgnevaks 40-päevaseks kurnavaks paastuks
  
• Vastlakarnevalil lauldi ning peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud
  
• Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid
  
• Linnakirjanduse kuulsaim teos on anonüümne prantsuse eepos “ Rebaseromaan ”
  

*Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon .
Põhjused; Henry VIII ja Elisabeth I osa; anglikaani kirik; vastureformatsioon.
Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga. Ent selleks oli vaja Paavsti luba. Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Nii ei jäänudki kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada Inglismaal reformatsiooni. Kui ta kinnitati kirikupeaks, asus Henry tervet usulist korraldust muutma. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Keeleks kirikus oli inglise keel. Pärast Henry VIII surma püüti katoliiklust taaskehtestada. Pärast kümmetkond aastat katoliikluse all, tuli troonile Elisabeth I. Ta taastas anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui ka kalvinistide vastu. Rooma kuuria küll üritas igatpidi Elisabethi troonilt tõugata, kuid ebaõnnestunult – hukati võimalik troonilepürgija Mary Stuart .
Vastureformatsioon – Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles või eristada kahte suunda. 1. neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline oll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul . Vastureformatsioon levis kõige enam Hispaanias.
Pilet 10
*Teadus keskajal. Ülikoolid
Skolastika asendumine empirismiga; esimesed ülikoolid, ülikoolide juhtimine, teaduskonnad, õppetöö. Teadlased
Kõige varem tekkisid ülikoolilaadsed õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba X sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 12 sajandi algul ülikool kus õpetati peamiselt õigusteadust. Inglismaal tekkisid tänapäevalgi 2 tippkooli Cambridge ja Oxford. Esimene ülikool Põhja Euroopas on Rootsis – Uppsala.
Ülikoolis oli 2 astet õppetöös: alamaste koosnes grammatikast, retoorikast ja dialektikast.
Ülemaste koosnes aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut . Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama ülikoole kus olid esindatud 4 teaduskonda : õigus, arsti, usu ja kunstide teaduskond. Ülikool valis praktiliste asjade korraldamiseks endale juhi – rektori. Suhtlemine toimus ülikoolis ladina keeles. Õppejõud, keda nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks täitsid meistrite ülesandeid.
Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühtida.
Empirism  on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias.
Aquino Thomas, keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad nad usutõdesid mõista. Tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks.
Roger Bacon – inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule koguemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema arust matemaatika . Tavatud seisukohad ja autoriteetide vaidlustamine viis Baconi vastuollu kirikuga, mille otsusel ta elu lõpuperioodil aastateks vangi mõisteti.
*Inglise kodanlik revolutsioon | Revolutsiooni põhjused; Pikk parlament , vabariik; monarhia taastamine. Ümberkorraldused, mis tehti revolutsiooni käigus. Parlamentaarne monarhia.
Inglise revolutsioon=1642-1653
Parlamendi roll Inglismaal oli väga suur. Kord saatis kuningas Charles I seda laiali, kord kutsus jälle kokku oma vajaduste järgi. Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Et parlamendi volituste tähtaeg oli jäänud kindlaks määramata, ei olnud enam seaduslikku võimalust seda laiali saata ja nii sattuski see ajalukku kui nn pikk parlament. 1641 . aastal läks tegelik võim riigis parlamendi kätte. Revolutsiooni tulemused ongi järgmised:   kukutati kuningas Charles I, kõrvaldati võimult feodaalaadel ja toodi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud (uusaadel).
Pärast Charles I hukkamist kuulutati 1649. aastal välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks.
Kui 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal, nähti teiste oluliste punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud, kuid lahendamist nõudsid paljud selle õigustega seotud probleemid. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga Breda kokkuleppest kinni.
18. sajandil kuningavõim veelgi nõrgenes ja lõpuks oli Inglise parlamentarism võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu.
Pilet 11
*Reformatsioon Saksamaal
Põhjused, M.Lutheri tegevus; luterluse põhiseisukohad Augsburgi usutunnistus ja usurahu .
Põhjused: * Lääne – Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; * Vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust ; *Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks; * Indulgentside müük.
Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada.
Reformatsiooni algataja on sakslane Martin Luther. Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. „Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõlemist.“ Luther pidas lugu väga Piiblist, pidas seda usulise tõe allikaks. Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa keelde ja levisid laialdaselt.
Augsburgi usutunnistus ja usurahu - *1526 a. – vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku; * 1555a. Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. „Kelle valitsus, selle usk.“ – see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele.
Augsburgi usutunnistus määratles luterlase põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused(emakeelne lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus , riigikirik)
*Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond - Eeldused; pööre Inglismaal; masinad ; pöörde tagajärjed; teaduse ja tehnika areng 19. sajandil.
Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega.
Võib öelda, et kõigepealt on üheks tööstusliku pöörde eelduseks Inglise revolutsioon. Teise eeldusena peaks ära mainima agraarühiskonna pöörde. Järgmine eeldus on masinate konstrueerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemine. Veel mõni eeldus: ostuvõimeline turg , energiaallikate olemasolu, vaba tööjõud ja selle juurdevool.
Tööstuslik pööre sai alguse 17. saj inglismaal. Seal riigis tekkis vajadus söe järele, toota rauamaaki. See andis ka tõuke selle tööstusharu enda arenemisele, tekkis juurde uusi söekaevandusi. Muudatusi tekkis ka tekstiilimajanduses. Nt. leiutati ketrus ja kudumismasinad.
Masinad: Watti poolt aurumasin, rauaader põllumajandusse, 1807. a Hudsoni jõel liikus Robert Fultoni poolt esimene aurik. 1814. aastal esimene vedur Stephensoni poolt.
Tagajärjed: Linnade teke; Töötingimused vabrikutes; Käsitöö asendumine masinatootmisega ja üle-minek vabrikutööstusele; tööpuudus, tööliste väljaastumised; ühiskonna kui terviku kiirem areng; rahvaarv suureneb; uus sotsiaalne kiht – palgatööline ehk proletariaat .