Inkade arhitektuur Kunstiajalugu 2010 Tallinn Sisukord Sissejuhatus Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Inkad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal.
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil
Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac. Tahuantinsuyu (Nelja Ilmakaare riik) oli jaotatud neljaks suurprovintsiks (suyu), mille piiride lõikepunktis paiknes pealinn Cuzco: Chinchaysuyu (Peruu loodeosa
omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja, siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud Inkade rajatud tee Andides Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos Macchu Picchu varemed Amfiteater Cuzcos Inkade sõlmkiri - kipu Kasutatud Kirjandus http://www.paideyg
Inkad Kes nad olid? Andides, Peruu kiltmaal elav, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelev, indiaani hõim. Valitseja tiitli järgi sai rahvas nimeks inkad. Inkariik tekkis ~ 1200. aastal. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Kõiki Ketsua linnriike ja ümberkaudseid hõime alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sissetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud: Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast
Juhtimisvorm: Monarhia Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Sapa Inca · 14381471 Pachacuti · 14711493 Túpac Inca Yupanqui · 14931527 Huayna Capac · 15271532 Huáscar · 15321533 Atahualpa Pildil: Inkade riigi üheksas valitseja Pachacútec Yupanqui, kes oli võimul aastail 14381471. Ühiskond Rikas ja kõrgelt arenenud impeerium. Keskuseks Cuzco Neil olid suurepärased ehitusoskused. Elasid müüridega kaitstud linnades. Oskasid hästi niisutussüsteeme ja sillutatud teid rajada Ehitasid ka ripp- ja kivisildu Välimusest: Mehed olid keskmiselt 1.57m ja naised 1.45m pikad, tume nahk, tumedad silmad, tumedad juuksed. Sillad ja teed Kivist ja puidust sild Machu Picchu´s Tee Aguascalientesest Machu
· 15. sajandi algul kerkis Andides esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse · Olid vägagi sõjakad · Inkade hiigelriiki võib vabalt Inkade kadunud linn võrrelda Rooma impeeriumiga · Võtsid palju üle kõrgkultuuridest · Tähtsal kohal olid teede ehitused teed on tänapäevani kasutatavad · Rääkisid ketsua keelt · Kuulusid iidsesse indiaani hõimu · On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac · eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus · uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal · Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus · kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus · Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui
saj alguses Andide mäestiku viljakatesse orgudesse ja asutasid seal linnriigid. o 15. saj Cuzco- Maailma Naba Linn o Hõimupealikud inkad o Inkad- valitsev klass o Tsentraliseeritud hiigrelriik- Lõuna Ekuadorist Põhja Tsiilini o Nelja Ilmakaare riik o Kehtis üleüldine töökohustus o Ainuke totalitaarne riik o Päikesekultus riigiusund o Haridussüsteem- õpetus tugines mälule, ei olnud kirja Päritolu: ei ole teada, ilmuvad 11.saj, keskus Cuzco, võtavad üle vanade kultuuride saavutused ja miksivad need ühtseks ketsuakeelseks totalitaarseks süsteemiks, domineerisid 16. saj totaalselt Religioosne päritolu: Viracocha voolis valmis kõik hõimud, tulid välja koopast, vend abiellus õdedega, said lapsi Millega tegelesid?: elasid külade või suurtes kivist linnades, käsitöö, kullassepatöö, kivilihvimine, hõbeda ja pronksi sepistamine, polnud alalist sõjaväge, iga inimene on
monarhi muumia asetati einelaudade keskele ning seda koheldi kui peakülalist. Esimesed inkad Pärast Manco Ccapac'i ning tema otsest järeltulijat Sinchi Roca't (Tark Pealik) tuleb järjekorras kolmandana Lloque Yupanqui. Ta suri, kui tema poeg oli alles lapseeas. Vähe on teada Mayta Ccapac'ist, kes hakkas valitsema alaealisena. Talle järgnes Ccapac Yupanqui, kes võitis Contisuyu't (kes hakkas tähelepanu pöörama Cuzco hiljuti saavutatud suurele võimule). Inkat ja tema mehi rünnati sel ajal, kui nad parajasti olid pakkumas ohvriandi. Teine katse rüüstada Cuzco't ning jagada selle maa ning naised, kes olid seotud suure Päikesetempliga, lõppes kadedatele sissetungijatele täieliku lüüasaamisega. Järgmise inkaga, Inka Roca'ga, algab uus dünastia, kuid on peaaegu võimatu jälitada seost selle ning sellele eelneva dünastia vahel. Inka Roca päritolu pole selle dünastiaga seotud, välja arvatud
põhjalikult on nad ehitatud. Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Macchu Picchu Amfiteater Cuzcos Inkade sõlmkiri - kipu varemed
INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais.
INKAD. Sissejuhatus. Inkad, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelenud indiaani hõim. Inkade impeerium asus Andides praeguse Peruu, Ecuadori ja Tsiili aladel. Inkariik tekkis umbes 1200. aastal.Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac.Valitseja tiitli järgi sa rahvas nimeks inkad. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. KULTUUR. Inkade kõrgkultuur. Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu
meenutavad maojuukselist Medusat. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugi, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Lausa muinasjutuline oli inkade impeeriumi kullarikkus. Cuzco (inkade pealinn) päikesetempel oli seest vooderdatud hõbeda ja kullaplaatidega. Templi juurde kuulus terrassidel asuv kuldtaimekestega nn. kuldaed. Kahjuks on inkade kuldkunstist väga vähe säilinud, sest 1530-1532 inkade riigi purustanud hispaanlased ihkasid vaid kulda ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm )
Seinad on kaetud reljeefidega, tähtsad olid väljakud. Tolteegid levis kõige laiemalt kuid lühiajaliselt. Templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid. Skulptuurid jumalakujud skemaatilisd, tinglikud, sümboolsed. Inimesed- tõetruud, looduslähedased, peamiseks huviobjektiks oli nägu. Ei tuntud lunastusõpetusi ega usutud hinge surematust. Hindasid ilu ja kunsti; uskusid, et ,,lilled ja laulud" on elamise mõtteks. Inkad 13.saj asutati pealinn Cuzco. Elasid müüridega kaitstud linnades. Ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme; müürides ühendasid kivid tappidega. Neil oli kõrgelt arenenud tekstiilitunnetus ja metallurgia. Säilinud on rohkem keraamikat, mille hulgas on palju huvitavaid inimpeakujulisi nõusid. Zeni mõjud Jaapanis kunstis kalligraafia spontaansus ja maalikunstis peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele
Kõige kõrgem võim kuulus valitsejale, kuid ka preestrid olid tähtsal kohal. 2)Maiad kuningad linnriigi eesotsas. Maiade esialgsete asulate asemele koondusid püramiidtemplite ümber linnad. Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid. 3)Asteegid riigi eesotsas kuningas, kellele kuulub piiramatu võim. Kuningas ilmus rahva ette vaid pidulikel rituaalsetel juhtudel. Osa lihtrahvast haris valitseja või ülikute maa alasi. Orjatöö. Inkad Elati kõrgel mägismaal. Cuzco oli pealinn. Kuningas, keda peeti jumalaks, oli impeeriumi eesotsas piiramatu võimuga. Inkade impeerium ehk ,,Nelja Ilmakaare Riik'' oli hierarhialiselt korraldatud absoluutne monarhia. Kontrolliti alamate tegevust koguaeg. Kuningas kuulutas ise ühe oma poegadest valitsejaks, enne surma. Uus kuningas pidi maid vallutama, kui tahtis midagi suurt omada, sest poeg ei pärinud isalt ei lossi ega tema varandust, vaid see läks sugulastele. Kogu maa kuulus templitele ja riigile
Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid, mis annab tunnistust arenenud religioonist ja kogukonnaliikmete hästikooskõlastatud ühistegevusest. Kujutiste järgi otsustades austati loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaaguar ja madu. Elanike arv templiplatvome ümbritsevates asulates kasvas, ulatudes peagi mõne tuhandeni. Inkade suurriik Inkad elasid merest eemal, kõrgel Andide mägismaal, kus paiknes ka nende pealinn Cuzco. Inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, nagu nad seda se nimetasid, oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused märgiti üles omamoodi sõlmkirjas. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Inkade võimu all saavutas Andide tsivilisatsioon oma haripunkti. Traditsiooniliselt kõrgel
Ameerika põliskultuurid Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte tsivilisatsioonide aeg. Neid võib nimetada Uue Maailma sumeriteks nad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La ...
Arutle ja analüüsi 1. Esimesed tsivilisatsioonid Kesk-Ameerikas olid olmeekide linnad. Linnad olid poliitilised ja usulised keskused. Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisu...
ARUTLUS Inkade kõrgkultuuri tugevad ja nõrgad küljed Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni XV sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järk-
linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Seejärel kallati jumalate kujud ohvri verega üle. Inkad Inkade impeerium(1438 1535 ) oli viimane suur Kolumnuse-eelne Lõuna-Ameerika tsivilisatsioon. Nende impeerium oli hästi organiseeritud ja see ulatus Andidest Lõnua-Ameerikani. Nende impeeriumi keskuseks oli Cuzco. Väidetakse, et inkade impeeriumi ja selle keskuse Cuzco lõi kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Capac. Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja Sapa Inca (keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. Usuti, et ta on Intilt saanud õiguse valitseda. Ka teda ennast austati jumalana. Tema järeltulijaks võis saada see peanaisega sigitatud poegadest, keda peeti trooni vääriliseks
Muistne Peruu & inkade riik. Kaks piirkonda: Mehhiko & Peruu, Equador, osa Kolumbiat ja osa Boliiviat. Inkade riigi eksisteerimise aeg oli 15 saj. (vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jook...
kaetud reljeefidega, nende s s egunevad inime se ja looma tunnused. 6.Milline sõjaka s rahvas võis olla osaline Yucatani poolsaare linnade allakäigus? Toleegid 7.Millise tänapä eva riigi ma a-alal a sus inkade riik? Lõuna - Ame erikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. 13 sajandi alguses asutati inkade pealinn Cuzco. 8. Kirjelda elukorraldust s elles riigis. Inkad elasid müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel m ehhiklastel. 9. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenendud? Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüstee me. Inkadel oli kõrgelt arenenud
Inkad Inkad olid vana Ameerika põlisrahvas, kes elasid LõunaAmeerikas Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Nende riigikeeleks oli ketsua keel, mille nad tõid endaga kaasa vallutatud aladelt. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga
pealinnale.Kõige rohkem terrorismi all kannatanud regioone. Máncora- nimeks linnale kui ka rannakuurortile loode-Peruus.Sama nime ka regioon. Mancora on Talara regiooni pealinn. Huaraz-linn, mis on Ancash regiooni pealinn ja seal linnas asub ka valitsus. Peamine majandustegevus linnas on põllumajandus ja turism. Cuzco- linn, mis asub kagu-Peruus. See on ka Cuzco regiooni pealinn. See linn kuulub UNESCO maailmapärandisse, kuna on ajalooline linn ning see linn oli Inkade Impeerimi pealinn 13.-16. saj, siis Hispaania vallutas selle. Lima- Suurim linn Peruus ning ühtlasi ka pealinn. Sealt avaneb vaade Vaiksele ookeanile. Suuruselt kolmas linn Ameriikas. Seal asub üks vanimaid ja kõrgemaid õppeasutusi Uues Maailmas, mille nimi on National University of
Gustav Adolfi Gümnaasium Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12nurkne kui ka 300tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu.
E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12nurkne kui ka 300tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu.
U. 1000a. pKr, kui Tiahuanaco impeerium kokku varises, hakkas Aymara rahvas kaunistama oma mausoleume ja ehitisi kasutades kivimi nikerdamise ja uuristamise tehnoloogiaid. Kroonikad jutustavad, et kui Inca Pachacuti saabus koos oma vallutajatest armeega Altiplane regiooni, sattus ta vaimustusse Tiahuanaco varemetest ja Aymara kivimeistrite oskustest ning otsustas paljud nendest endaga kaasa võtta Cuzco imperaatorlike ehitiste ehitamiseks. Inkade ajal oli teada, et parimad kivimeistrid tulid just sellest regioonist. Eksimatu Inka arhitektuur kasutas kivi põhilise baasmaterjalina. Nende parimad ehitised on tehtud geomeetrilistest tahutud kiviblokkidest, mis klapivad kokku ilma igasuguse tsemendita. Iga bloki viimistlus oli tõenäoliselt väga raske, kuna sel ajal ei olnud Peruus vajalikke tööriistu ega raudpeitleid. Ainuke raske materjal, mida teati oli pronks
· Kuni 16.saj-ni arenesid täiesti eraldatuna muust maailmast. MAIAD · Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. · Kultuuri tihe side religiooniga (inimohvrid) · Astmikpüramiidid · Matemaatika, astroloogia (tänapäeva kalender, kuu- ja päikesevarjutused jne.) · Ideogrammiline kiri, kirjutati vasakult paremale · Ei tuntud tugevaid metalle INKAD · 12.-15.saj L-Ameerika suurim tsivilisatsioon: Peruu ja Tsiili territooriumil. · Pealinn Cuzco, riiki valitses Sapa Inka · Põllumajanduses terassipõllundus, karjakasvatus (laamad) · Tunti pronksi. · Kirja ei tuntud. Kasutati KIPU-sid. (need nöörid ;)) · 1532 vallutasid Hispaanlased kogu riigi. · Väga kõrgele arenenud tarbekunst ja arhitektuur hävitati hispaanlaste poolt. ASTEEGID · 13.-16.saj Kesk-Ameerikas Mehhiko territooriumil · Pealinn asus Texoco järve tehissaartel · Varasemate kultuuride mõju.
kalendrisüsteemi. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Kuningat austati pooljumalana ja ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitsejate maavaldusi. Kasutati ka orjatööd. Asteekide riik purunes, kui 1519-1521 vallutasid selle hispaanlased. Hispaania keel on siiamaani mehhikos kasutusel. 5. Inkade riik Inkad elasid merest kaugel Andides. Pealinn oli Cuzco, inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni kõikide elanike ja alamate tegevust. Kuningavõim oli päritav, kuid lossi ja maa pidi järeltulija endale vallutama ja uue lossi ehitama. Riik jagunes 4ks suureks piirkonnaks. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused olid kirjas sõlmkirjas
Lõuna Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi näiteks Nazca, Chimu, Mochica kultuurid. 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem
16.sajandil saadeti laevatäite kaupa iidsete mesoameeiklaste varandusi vallutajate kodumaale. Inkad kasutasid kulda staatuse sümbolina. Usuti, et kuld on tulnud otse jumalatelt. Kulda peeti raviomadustega metalliks, mida isegi süstiti puhtalt organismi. Kulda hinnati kui religioosset sümbolit ning väärtuslikku materjali ehete tegemiseks. Inkadele ning ka teistele Andide rahvastele oli kuld "päikese higi" ja väga püha. Inkad omasid ühte ajaloo suurimatest kullakogustest. Cuzco (Inka pealinn) päikesetempli ajast võis leida elusuuruseid kullast taimi, loomi, naisi ning mehi. Valitseva eliidi mehi kaunistasid suured kullast kõrvaehted ja nende naised kinnitasid oma rõivastele suuri nõelu, mida kutsuti tupus. Mägede tippudesse jäeti kullast ning hõbedast kujukesi mägede vaimudele. Need kujukesed saatsid ka noori naisi, keda ohverdati, et ära hoida maavärinaid ning vulkaanipurskeid. Peaaegu kogu Inkade kuld sulatati üles, kui tuli maksata lunaraha
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Helis Aasa 10.klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat 2010. aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 Ameerika põliskultuuride kronoloogiline ülevaade .........................................................................4 Mesoameerika:..............................................................................................................................4 Lõuna-Ameerika:..........................................................................................................................4 OLMEEGI KULTUUR.................................................................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..................................
Kadunud Tsivilisatsioonid Silver Sepp 7a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Maajade kadunud tsivilisatsioon Maajade eelkäijad rändasid Siberi piirkonnast üle Beringi väina praegustele Mehhiko aladele viimase jääaja käigus aastatel 11000-6000 eKr. Nad olid algselt kütid ja korilased. Aastaks 2000 eKr õppisid nad vilja kasvatama. Nad kasvatasid põhiliselt maisi ja ube. Nad elasid koobastes ja avatud laagriplatsidel. Hiljem hakkasid nad koonduma väikestesse küladesse, mis asusid rannikualadel Olmeci tsivilisatsiooni algul, hiljem said küladest suuremad linnad. Igas linnas olid templid. Maajade keel arenes ja aastaks 700 eKr arenes Maajadel välja kiri. Aastaks 400 eKr hakkasid Maajad tegema kalendrit, mis oli kivist. Aastaks 300 eKr kujunes Maajadel välja klassi süsteem kuhu kuulusid kuningad, aadlikud jne. Aastaks 100 eKr kujunesid Maajadel välja suured linnad. Asustati Teotihuacáni nim...
Mõlemad olid Peruu kodanikud ja tunnistasid piirivalvuritele, et ostsid selle kodumaal ühelt tundmatult inimeselt. Reuters: Peruust leiti inkade iidne linn 17.01.2008 11:35 Peruu uurijate rühm usub, et on leidnud üles inkade iidse linna, mis legendi järgi oli kauges minevikus täis kulda ja väärisesemeid. Paititi kadunud linna on otsinud sajad seiklejad ja teadlased, kuid seni tulutult, vahendab Reuters. Nüüd leidsid kohalikud teadlased Cuzco lähedalt varemed, mis võivad nende endi sõnul tähistada just seda eldoraadot. Legendides räägitakse Paititist kui inkade kadunud linnast, mida ehtisid kuldsed templid ja elamud ning Hispaania konkistadoorid raiskasid terveid varandusi, et seda küllusesalve üles leida. Maapõuest nüüd ilmavalgele toodud kindluse varemed ei ole siiski kullast, ent selle müürid ja ehitised on tehtud peenelt nikerdatud kivist. Arheoloogide sõnul avastasid nad linnast ka tunneleid,
Kasutasid hireoglüüfkirja. Arhitektid tundsid pseudovõlvi ja lubimörti. LÕUNA-AMEERIKA KÕRGKULTUURID INKADE RIIK Hilary Karu 8 2009 veebruar · RIIK: Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestikusse ja asutasid linnriike. Cuzco, sealseid hõimupealike nim inkadeks. Inkad lõid tsentraliseeritud hiigelriigi, mis ulatus Lõuna-Ecuadorist Põhja-Tsiilini. Pealinnas elas keiser. Päris-inkad ehk ketsua ülikud, ketsua ülikute segaverelised järglased, alistatud hõimude pealikud, lihtrahvas, alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von ...
Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid arenenud religioon, kogukonnaliikmete ühistegevus. Austati loomakujulisi jumalusi (eriti jaaguar ja madu). I a.t algul pKr hakati rajama ulatuslikke niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus kõplapõllundus. Rikkalike panustega hauad tõendavad suurt varanduslikku kihistatust. Ei kasutatud traditsioonilist kirja. Inkade suurriik: inkad ühendasid kogu Lõuna-Ameerika rannikuala oma võimu alla. Pealinn cuzco. Inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis alamate elu ja tegevust. Kuningas oli piiramatu võimuga ja päikesejumala otsene järeltulija ja asemik maa peal. Rahva ette ilmus kandetoolis koos saatjaskonnaga. Matustega kaasnesid inimohvrid ja mumifitseeritud surnukeha austati edasi spetsiaalses pühamus, kus see suurter riiklikel pidustustel rahva ette toodi. Enne surma
Chimus olla traditsioon, et iga kuningas pidi endale ise laskma ehitada residentsi). Wari riigist võeti Chimus üle terasspõllud ja teedeehituse. Võib öelda, et Chimu riik on otsene kultuurisild Wari riigi ja inkade vahel (kes alistasid Chimu riigi). Inkad Inkad olid väike rahvas, kes rääkisid ketsua keelt. Trminit inka kasutati eelkõige valitseja tähistamiseks. Inkad elasid Titicaca järvest loodes. Nende pealinnaks oli Cuzco juba umbes 12.-13. sajandil. Algselt oli tegemist perifeerse moodustisega, millel ei olnud mingit rolli poliitilistes sündmustes. Pärimuse järgi toimus maaima loomine Titicaca järve ääres. Inkad seostasid end Tiwanacuga kuid mingisuguseid pärilussidemeid ilmselt ei ole. Inkade riigi alguseks on kokkuleppeliselt 1438 (välja arvutatud suulise pärimuse alusel nii et mitte eriti usaldusväärne daatum). Inkadel oli siis ühe naaberrahvaga konflikt. Inkasid valitses Viracocha
igapäeva elu kergendamiseks ei tehtud mingeid leiutisi usund maailma looja taevajumal peajumal tema poeg vihmajumal + al 11. saj inimohvrid maaharimises tunti ainult alepõllundust mais, puuvill, oad, kakao, kalkunid ja pardid kakaoube kasutati maksevahendina oma raha oli olemas hieroglüüfkiri ei suudeta siiamaani lõplikult desifreerida Inkad tsentraliseeritud hiigelriik Nelja Ilmakaare riik miljonid inimesed keskmeks Cuzco Columbuse-eelne ainuke totalitaarne riik Ameerikas tähtis oli riik, mitte inimene majanduselu algraku moodustas aunnismaine külakogukond jumala asemikuna maa peal oli keiser riigiusundiks oli päikesekultus haridussüsteem arvestas vajadusi ja põhines mälul kirja polnud neil oli oma 3 seadust Ära varasta! Ära laiskle! Ära valeta! ehitati hiiglasuuri templeid ja kindluseid kõrgmägedesse tahutud kividest Eurooplaste vallutuste mõju
Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale oma asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochitlan (praegune Mexico). Nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usukeskus Teotihuacan, kus asusid päikesepüramiidid ja kuupüramiidid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid inimese, keda nad said sõjakäikudelt. See oli sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerikas läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inkade linnasid oli Machu Pichu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4.sajandil pKr. Asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil Hispaanlaste poolt. 35) Suured maadeavastused põhjused ja käik Põhjused: India oli kuulus oma vürtside poolest. Hinnalised kaubad liikusid teel Indiast Euroopasse käest kätte. Iga kaupmees võttis vaheltkasu, seetõttu muutusid kaubad väga kalliks. Vanasti arvati, et Idamaad olid erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti leida mereteed, mis viiks neid otse Indiasse
muud valitsevad uut maailma, ja pääsenud inimpaarist sünnivad uued inimesed. XII LOENG 23.04.12 Peruu inkade riik (Materjal ÕIS-is) Inka Ketsuakeelne sõna (Sapa Inka - Ainus) 1438-1532 valitsesid inkad. Inkadeks nimetas ennast ketsuakeelt rääkiv aristokraatia kiht Titicaca- kuni 2 km sügavune järv, asub Peruu ja Boliivia piiri peal 10. saj lõpul rändasid ketsua-indiaani hõmud, titicaca järvest põhja poole, 13. saj jõudsid Cuzco (maailma naba) lähedale. Ketsua hõimupealikud nimetasid ennast inkadeks (õilis, suursugune) Aimaarid Tsankad Patchacutek Yupanqui Maailma ühendaja, mõjutas teiste linnriikide pealikke ja ülemus 1438 a. saavutas PY otsustava võidu ja sai oma võimu alla Ketsuad, siis Peruu ja veel suuremaid piirkondi. Tsivilisatsioon Peruus ulatub 1500. e.m.a., kui seal oli palju erinevaid riike 300 aasta jooksul tekkis riik Lõuna-Ecuadorist Kitost kuni Tsiili põhjaosani Santiagoni (Püha Jaak)
Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochtitlan ( praegune Mexico 9. nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usulinn Teotihhacan, kus asusid päikesepüramiid ja kuupüramiid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid ka inimesi, kelle nad said sõjakäikudelt. See oligi sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerika läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inka linnu oli Machu Piduu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4. sajandit pkr. asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil hispaanlaste poolt Pilet 16. 1) Elu keskaegses linnas ( 15 ) Linna südameks oli turuplats. Selle ümber olid ka linna tähtsamad hooned ( raekoda-raad, vaekoda- mõõdeti kaupmeeste kaalusid ja hoiti kaaluühikuid, kaupmeeste hooned, käsitöölaste hooned, kirikud, tähtsamates linnades ka katedraalid ). Keskaegse linna tänavad olid silumata ja kanalisatsiooni ei olnud
Indiaanlaste pühade paikade hävitamisega kaotas Cortés peagi jumala nimbuse ning oli sunnitud suurte kaotustega lahkuma. Pärast ägedaid võitlusi vallutas ta linna 1521. aastal tagasi. Tenochtitláni varemetele rajati hiljem Mexico linn. Cortésist sai Uus- Hispaaniaks nimetatud koloonia esimene kuberner. Aastakümme hiljem alustati tänapäeva Peruu alal asunud inkade riigi alistamist. Kasutades ära kahe valitsejasoo rivaliteeti, vallutas Francisco Pizarro 1532. aastal inkade pealinna Cuzco. Inkade valitseja Atahualpa suleti vangikongi. Kuigi Pizarro lubas valitsejale elu, kui viimane laseb oma vangikongi ülessirutatud käe kõrguselt kulda täis kanda, ei päästnud ei kullakoorem ega ristiusu vastuvõtmine Atahualpa elu, kes Pizarro korraldusel ikkagi tapeti. Suhteliselt väikeste jõududega hõivasid hispaanlased lühikese ajaga tohutu maa-ala. Lisaks sõjalisele üleolekule, sealhulgas oluliselt paremale relvastusele oli eurooplaste eeliseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
