Lääne-Euroopa varakeskajal (1)

Varakeskaeg
Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas.
Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas

• Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453)
  
• Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492)
  
• Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517)
  

Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj)
Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj)
Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj)
Kronoloogia:

• 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile.
  
• 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri.
  
• 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne-Euroopas.
  
• 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi.
  
• 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile.
  
• 793. a- normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne’i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne-Euroopas.
  
• 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks
  

1.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ülevaade
Frangi riik V-VII sajandil
Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse; Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused;
Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil
Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid; Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga; Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad , nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala;
Karr Martell ja Frangi riigi tugevnemine
Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline; majordoomuse võimutäiust suurendas veelgi Karl Martell; Portiers lahing; Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer , sest ta oli suutnud muhameedlased purustada;
Frangi riigi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd
Pippin Lühikese ajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega; sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas aastal 751 senise majordoomuse Pippin frankide kuningaks;
Lääne-Euroopa poliitiline killustatus IX-X sajandil
Karli pojajpojad jagasid riigi pärast pikki omavahelisi tülisid Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks;Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse kuningriik , Lõuna-frangi riik aga lagunes sootuks; Kunigad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks; välisvaenlased ründavad( araablased ); viikingite rüüsteretked
2.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond
Linnaelus ja kaubanduse allakäik. Naturaalmajandus
Linnaelu , käsitöö ja kaubanduse allakäik; Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega; Linnaelu soikus; Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid; veevärk jäeti hooletusse , paljud avalikud hooned hüljati ja näiteks Rooma linn foorumil karjatati loomi; Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik; Majanduslikud sidemed Euroopa eri piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid; Natruaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised;
Feodaalkorra kujunemine
Senjöör; vasall ; Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil
Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda süjameeste teenistuse eest ja tagade nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidid ta ka maatükki tagastama; seda poliitikat jätkasid ka Karl Suur ja tema järglased; vasallidests said kohalikud asevalitsejad
Pärisorjuse kujunemine
Kui algas maade läänistamine kuulusid läänistatud maad ejuurde kindlasti ka neid harivad talupojad. Nende tööst sõltus läänimehe sissetulek;Sõltuva talupoegkonna tekkimine; Feodaalide kui tootvast tööst vabade elukutseliste sõjameeste klass poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta; Kuna talupogeade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda : Talupojad muudeti sunnismaiseks;
Kolm seisust

• Vaimulikud - nad plavetasid kõigi eest
  
• Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki
  
• Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval
  

3.Varakeskaja Kiriku- ja vaimuelu
Paavstivõimu tõus
Katoliku kiriku pea on Rooma paavst; Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks-lad.k papa ; eestik.k- paavst;
Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal
Kiriku korraldus
Piiskopkonnad ; peapiiskopkonnad; katedraale nim. ka toomkirikuteks;
Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine
Kloostrid ; püha Benedictuse kloostri reeglid; Monte Cassion klooster ; abt; Kloostrit ei tohtinud vahetada vaid tuli jääda valitud kogukonda elu lõpuni; Paavst Gregorius Suur(rajas kloostreid ja väga aktiivne usulevitaja); kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised
Misjon paganate seas
Germaanlased oli ritsiusu vastu võtnud ariaanlikul kujul; välaspool endise rroma riigi piire domineeris aga paganlus ; ristiusu levitamine ehk misjon sai alguse Briti saartelt eelkõige Iirimaalt; Püha Patrick; Canterbury peapiiskopkond
Briti kloostrikultuur
Keldi kirjakeel; silmapasitvaim briti munk ja õpetalne oli Beda Venerabilis; Dionysius Exiguus-ta arvestas välja kristuse sünnidaatumi. Ta eksis siiski oma arvestuses, sest jeesus sündis tegelikult ajavahemikus 7-4 aastat ekr.
Karolingide renessanss
Kultuur elavnes Karl Suure ajal;Ta koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne-euroopast;õukonnakadeemia mille juhiks sai Alcuin;uuriti kirikuisade teoseid ja ennekõike piiblit ; koolide rajamine; ladinakeelsete teoste ulatuslik ümberkirjutamine; hariduse ja kultuuri edendamine
4. Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked
Esiaeg
Lõuna-Norra, Taani, Lõuna-kesk-Rootsi piirkonnas elasid germaani keelt kõnelevad rahvad ; arenes künnipõllundus;
Skandinaavia ühiskond
Elatusid peamiselt põlluharimisestja karja pidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist; enamik inimesi siiski vaad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid ; orjad ehk träälid; kohalikud koosolekud ehk tingid ; maakondade ühiskoosolekud; kogukondade pealikud ehk konungid (kuningad); suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus; kauplemise kõrvalt kasutatsid bondid juhust , et rünnata võõraid laevu ja rüüstada naaberpiirkondi; maapuudus; viikingite salgad; nim. ka normannideks; varjaagid;
Normannid Lääne-Euroopas
Sõjakäigud; normannid ründasid eeskät selliseid paiku , kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloosterid ja kindlustamata linnu; pika aega olid euroopa valitsejad nende vastu võimetud; Vahemere maades hakkasid kohalikud valitsejad, sealhulgas bütsantsi keisrid , normanni sõjamehi ka om väeteenistusse võtma;
Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu VIII sajandini õitsenud kloostrikultuurile;
Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi´; Normandia hertsogkond;
Skandinaavia ristiusutamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp
Suhtlemine kristliku euroopaga tõi skandinaavlastele ristiusu; Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks.viikingite retked hakkasid pärast ristiusu vastuvõtmist järk-järgult vaibuma;
5.Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia
Skandinaavlaste muistne maailmapilt
Nad austasid loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte(puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid; nende kujutluses maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega; valküürid; Valhalla -võitluses hukkunud sõdalaste vald; Muinasskandinaalased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna; Pärimuse järgi pidi maailma hävima hea ja kurja võitluses-ragnarökis. See tähendab hukatust nii inimetele kui jumalatele;
Skandinaavia jumalad
Aasid ja Vaanid ; Odin(sõja ja päikesejumal); Thor(taeva-ja piksejumal); Frej (viljakusjumal)
Ruunid
Ruunikiri; algselt 24 hiljem 16 tähemärki; Ruunid ei olnud lihtsalt tähed, vaid neil olid ka „jõudu anvvd“ omadused: need oli jõuruunid; ruun- saladus ,loits
Saagad ja kangelaseepika
Skandinaavlased andsid oma pärimusi suuliste lugude ehk saagadena põlvest põlve edasi. Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka realsetel sündmustel põhinevaid lugusid; Erik Punase saaga ; Ynlingerite saaga;
6.Bütsants. Riik ja ühiskond
Ülevaade ajaloost
Lääne-Rooma alad langesid Vi sajandiks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud germaanlaste riigid; Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni XV sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased; Ida- roomat hakati nimetama bütsantsiks; Keiser Justianus; Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung; Keisrid seadsid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sõjaväge ja asusi vastupealetunig;
Türklased –seldžukid; 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu;
Riigi korraldus
Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga vallitseja. Ra oli sõjaväe ülemjuht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja; Ainult keiser võis kanda purpurrüüd; lihtrahvas nägi keisrit ainult pidulikudel rongkäikudel;
Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil ; Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse; Et turvaliselt võimul püsida pidi keiser rahva meeleolusi arvestama; paljud keisrid kukutati võimult, kas tapeti või aeti pagendusse, vahel neid seejuures ka vigastati, näiteks torgati silmad pimedaks . Keisriks ei tohtinud saada munk ja pime
Talupojad
Olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud; Alalised raskused sundisid talupoegi ageli laenu võtma, kusjuures võla tagatiseks jäi nene endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad aellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata;
Linnaelu, kaubandus ja käsitöö
Kaubavahetus idamaadega ei katkenud; Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soom-ugrilaste aladeni; Konstantinoopoli käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse; s.o kolleegiumitesse;
7.Bütsants. Kirik ja Kultuur
Kirik ja usuelu
Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane ; Bütsantsi kirik sesis kindlalt keisrivõimu kontrolli all; suurenesid erinevused ida-ja läänekiriku vahel; idas ei kehtinud enam vaimulike abielude keeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt; Bütsantsi ei levinud Benedictuse kloostri reeglid;
Haridus ja vaimuelu
Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone;Kõrgem õppeasutus Konsatntinoopolis jäi püsima; Antiikeeskujudele tuginedes õpetati seal grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat ;Suur osa antiikkreeka teostest on meieni säilinud just Bütsantsi käsikirjade vahendusel;