50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sten
Õppematerjali autor
330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones, nagu talupoegade sõltuvus rüütlilisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku phendav roll Lääne-Euroopas. 1. 5.-9. Sajand- domineeris bütsants, kujunes Frangi riik, katoliiklus 2. 9.-11
Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRONOLOOGIA o 486. a- frangid vallutasid Chlodovech 'i juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. o 529. a- Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino
"Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele. 560
732 Politiers´ lahing 756 1870- Paavsti valitsemisaeg Itaalias ??????????? 756 tekkis paavsti riik 768 814 - Karl suure valitsusaeg 800 frankide kuninga Karl Suur krooniti paavsti poolt rooma keisriks. 843 Verduni kokkulepe-frangi riigi jagunemine 3 riigiks (ida-, lääne-, ja Lõuna-frangi riigiks.) u. 1000 Erik Punase poeg Leif purjetas Põhja-Ameerika rannikule 1066 Hastengsi lahing 1453 Konstantinoopoli langemine ja ida-rooma häving 4. Euroopa kujunemine keskajal: a) Keskaja mõiste ja koht ajaloos Keskajaga tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess.Keskaja mõiste juurdlus nn valgustusajal.mõiste on halvustava tähendusega, sest tähendab pimedat ajajärku. Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus
sõjaväe tuumiku moodustas antiikaja lõpul palgaarmee.Maa jagati teemadeks, kus juhtivatele väepealikele ehk strateegidele kuulus nii sõjaline kui tsiviilvõim.Sõjaväe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said riigilt sõjaväeteenistuse eest maatüki ja pidid seda harides end ära elatama. Linn,käsi. kaup.:Ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse. Konstantinoopol püsis ikkagi suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus bütsantsi kaudu.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soome- ugrilasteni.Konst. käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri-ja ametiühnigutesse, s.o kolleegiumitesse.Mõnede toodete kauplemine oli eriti range kontrolli all. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena.Kaupmeeste seas oli jõukuselt erinevaid inimesi. Konstan. oli ainus kristlik suurlinn maailmas, kus oli üle 100 tuhande elaniku
c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõusu põhjused: Clodovech lasi ennast ristida. Läänegootide tõrjumine Hispaaniasse. Liitumine katoliikliku kirikuga. Frangi võimude ühendamine. b) Õitsengu põhjused: Karl Suure valitsusaeg, kultuuri õitseng. c) Lagunemine: Ludwig Vaga nõrk valitsemine ja ei suutnud ka riiki vaos hoida, erinevad piirkonnad hakkasid mässama, riigi jagamine Verduni kokkuleppega.
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale võtsid frangid vastu ristius
Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus ajal, aastatel 768814. Ta laiendas riiki (Saksamaa, Itaalia). Karl pani aluse Karolingide dünastiale. Ta krooniti keisriks. Tänu sellele oli keisrivõim ajutiselt LääneEuroopas taastatud. (Karl SuurEuroopa isa). Karl Suure pojad jagasid Verduni lepinguga valdused kolmeks (843). Keisri tiitel kaotas autoriteedi. Seda killustatust kasutasid ära paljud välisvaenlased. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskajaalguses? Lõuna Euroopa linnu hakkasid sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Olukord halvenes kui araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Hispaania. Naturaalmajandus hakkas järkjärgult domineerima. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. Naturaalmajandus kaubeldi idamaiste luksusesemetega, kogu vajalik oli ise toodetud või saadud vahetuskauba teel. Feodaalkord oli võimukorraldus isanda ja tema sõjamehest sõltlase vahel. Feodaalikorra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid