Crecy lahing 26. august 1346 Liisa Tamm 100 aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aatsal Tegelik sõjategevus algas 1346. aastal Crecy lahinguga Põhjus, ajend Põhjused: -Inglismaa püüe taasvallutada Prantsusmaalt alasid Ajend: -Inglise kuninga Edward III trooninõudlus Crecy lahing 26. august 1346 Prantsusmaal Saja aastase sõja tähtsaim lahing Murrang sõjapidamises (tulirelvade kasutuselevõtt) Inglastest vibukütid Prantsusmaal raskerelvastusega rüütlid Prantsusmaa sai lüüa Lahingu käik Edward III taandus Pariisi juurest La Manche’i ranniku poole
Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus suri: Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus Troonile tuli Sõja eellugu Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks 1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa Crecy lahing •Sõjategevus algas 1446. aastal, kui 15 000 inglise sõdurit maabusid Normandias •Lahingukohaks valiti väli Crecy lähistel •Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule said nad lahingus hävitavalt lüüa Sõja käik •Välilahinguis hakati kasutama tulirelvasid. •Inglased võtsid kasutusele “tuletoru” (kahuri eelkäija) Poitiers’ lahing •1356. aastal •Inglased said jälle hävitavalt lüüa •1360. aastal sõlmitud rahu tulemusel sai Inglismaa endale suure osa Edela- Prantsusmaast. •Tollane Prantsuse kuningas Charles V (1364–1380) vangistati ja vabastati
troonipärijaks ja võttis nõuks oma tahtmise jõuga saavutada Pildil kuningas Edward III CRECY LAHING 1346. aastal randus Inglise kuningas Edward III koos 15000 sõduriga Normandias Saatuslikuks Pransusmaale osutus Inglise sõdurite hea varustus. Selles lahingus said kolmekordses ülekaalus olnud prantslased lüüa. Pildil CRECY LAHING Inglise sõduri varustus sõjas Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid. Nende varustusse kuulus suur inglise vibu, mis laskis kaugemale ja tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam laadida POITIERS´ LAHING JA INGLASTE EDU Ka 1356 aastal toimunud Poitiers´i lahingus said prantslased inglastelt hävitavalt lüüa Vaelaste kätte langes Jean II Hea- Prantsuse kuningas 1360. a. sõlmitud rahu
sellest kohe lähemalt. Sõja põhjus Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia edasikandjaid. Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks.Ta kuulutas ennast uueks valitsejaks 1337. aastal. Sõja algus Sõjategevus algas 1346.aastal, kui Inglise 15 000 meheline vägi randus Normandias. Prantsuse kuningas valis lahingu kohaks välja Crecy lähistel. Crecy lahing - 28.08 1346 Raskerelvastusega Prantsuse rüütlid. Inglise kergelt relvastatud vibukütid. Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule nad siiski kaotasid. Sõjakunsti pöördepunkt Rüütliväge on võimalik lüüa. Algas tulirelvade kasutamine välilahinguis. Inglased võtsid kasutusele "tuletoru"- kahuri eelkäija. "tuletoru" Uued lahingud 1356.aastal toimub Poitiers`lahing, kus prantslased saavad taas inglastelt lüüa.
· Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõjategevus · Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. Vaherahu ja sõja lõpp · 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d'Arc, kelle juhtimisel prantslased saavutasid võidu. Sõda lõppes 1453. aastal, kui inglased lõplikult maalt väljakihutati. Sõda segavad asjaolud · Sõda segasid: 1) Must surm ehk suur katkuepideemia. 2) Zakerii ehk talupoegade ülestõus Prantsusmaal.
viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõja põhjuseks oligi Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Samuti ei tahtnud kumbki loobuda ka tulu toovast villast. Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda oli raske, sest seda segasid Must Surm ehk suur katkuepideemia mis tappis palju sõdalasi. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc. Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci [Zakk Dark] ja tema naise tütrena Domrémy külas, tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik
Inglise vibukütid muutusid amburitest ohtlikumaks. Sveitsi jalaväelased kasutasid ratsaväe vastu hellebardi. 4-5m pikkused piigid jalaväel muutsid ratsaväe ründe väga kulukaks. XIV sajandil ka esimesed tulirelvad. Rüütlivägi püüab kohaneda muutustega, kuid on kaotanud oma senise tähtsuse. Saja-aastane sõda Tüli inglise ja prantsuse dünastiate vahel puhkes lõplikult XVI saj, kui Inglise kuningas Edward II tekkis võimalus pärida Prantsusmaa troon. 1346 Crecy ja 1356 Poitiers lahingus purustavad Inglise vibukütid Prantsuse rüütliväe. Katkude ja talurahva rahutuste tõttu ei suutnud nad territooriumi lõpuni kontrollida. 1415 jätkub inglaste pealetung ning koos burgundlastega vallutatakse Pariis ja piiratakse Orleansi. 1429 saab prantsuse vägede etteotsa lihtne talutüdruk Jeanne d'Arc kes väidab, et on Jumalalt läkitatud Prantsusmaad päästma. 1430 langeb Orleansi Neitsi burgundlaste kätte vangi ning hukatakse nõiana tuleriidal
esinduskogu generaalstaadid, kuna kuningal oli tähtsate küsimuste jaoks abi vaja; keskpaigal Prantsusmaa tsentraliseeritud monarhia (tugeva keskvõimuga kuningriik.) Hiliskeskaeg 14-15saj: Must surm-katku epideemia, mis levis üle kogu Euroopa, suri palju talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs. Prantsumaa 100a sõda(1346- Crecy lahing, 1356 Poitiersi lahing). Reformatsioon-16saj usupuhastusliikumine, kujunesid katoliiklus, kalvinism, anglikaani kirik. Algataja oli Martin Luther, tema seisukohad: mõistis hukka patukahetsemiskirjade müümist, usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse; Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võima all, vaimne suund- vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsooni vastu;
prantslased. Roomlastele see ei meeldinud ja nad valisid ise oma paavsti, tagajärjeks olid kaks erinevat paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Peamine põhjus oli see, et Prantsusmaa kuningas konfiskeeris Akvitaania mis ei kuuletunud talle aga mis kuulus Inglismaale. Inglismaa tahtis Prantsusmaa trooni. Umbes pool Prantsusmaad oli vallutatud inglaste poolt. - Võitsid Crecy ja Poitiersi lahingud, vallutasid osa Prantsusmaast. Millist rolli mängis Jeanne d'Arc sõjas? Mis temast sai? -Ta sai sõjaväejuhiks ja oli edukas. Päästis Orleans'i. -Ta mõisteti surma. Põletati tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse? -Inglismaa kaotas kõik alad Prantsusmaale -Suurtükid, püssirohi, kahurid, amb Millal domineeris ehituskunstis gooti stiil? Millised olid selle tunnused? -12-15 sajandil
k.a. suguelust, lihast. Mõned keeldusid sünnitamast. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada. Ülevaade Must surm aastatel 1347-1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358. ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler, talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453. Edward III oli võimalus pärida Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d'Arc. Sõja järel sai Prantsusmaa troonile Louis XI, Inglismaal algas aga Rooside sõda (1455- 1485). Troonile sai Henry VII Tudor. Linnad, kus elanikke üle 20 000: Lübeck, Gdansk, Magdeburg, Köln
maailmapilt skolastikud tunnistasid maa kerakuju, usuti et Maa asub universumi keskpunktis. astroloogia usuti, et planeedid tähed mõjutavad inimsaatust Keskpunkt Euroopat, Aasiat ja Aafrikat ühendab Jeruusalemm Al-Idris Maa kettakujulne, Lõuna üleval, põhi all 13. Ülevaade hiliskeskajast Saja-aastane sõda Prantsusmaa trooni tõttu, 1337-1453. Inglise kunn Edward III troon talle, sest vanaisa oli kunagine Pr. kun. Phillipe IV Ilus 1) Crecy (46 a) inglased said võidu, 2) Poitiers' inglaste edu, Pr. Jean vangistati. 3) algas Henry V juhtimisel Burgundias. Prantsusmaale tuli appi Jeanne d'Arc e. Orleansi Neitsi. 1430 reetmise tõttu hukati tuleriidal. Kodusõda Inglismaal trooni pärast: Rooside sõda 1455-1485 Louis XI ühendas Prantsusmaa Lamcaster(punane) York (valge) Henry Tudor ( H VII)Lamcasterist 118.a. tudorite dünastia. XV saj. = Saksa Rahva Püha Rooma riik. Keisritiitel erinevate aadlisuguvõsade käes
1. Kuidas jaguneb hilis-ja kõrgkeskaeg? Kõrgkeskaeg 11.-13. sajand. Hiliskeskaeg 14.-15. sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuul...
14.saj tulid kasutusele tulirelvad-püssid, suurtükid. 15.saj rüütlitel täisraudrüü, muutusid kohmakaks ja raskeks. Saja-aastane sõda. 1337-1453 Inglise kuningad said endale abielude kaudu suure osa Prantsusmaast, millest osa maid võideti tagasi. Inglise kuningal Edward III-l oli võimalus pärida Prantsusmaa troon, kõrgaadlikud sellega ei leppinud, et riigid ühendatakse. Puhkes sajandi sõda. Inglased edutsesid tänu vibuküttidele, kes 1346 Crecy ja 1356 Poitiers'i lahingus prantsuse väed purustasid. Katk andis võimaluse prantslastel maad tagasi saada. Uus pealetung Henry V juhtimisel 1415aastal. Sõlmis liidu Burgundiaga. Vallutati Pariis, suunduti Orleansi. Prantslaste vägede etteotsa pandi Champagne talutüdruk Jeanne d'Arc, kes väitis, et Jumal saatis ta oma maad päästma. See tõi sõjategevusse pöörde. Jeanne d'Arc e Orleansi Neitsi langes 1430 reetmise tõttu burgundlaste vangi ning hukati tuleriidal nõia ja ketserina
tihedaid sidemeid Inglismaaga. Prantsuse kuningate sihiks oli inglaste täielik väljatõrjumine (neil oli seal suuri maa-alasid) ning inglased tahtsid valdused taastada selles ulatuses nagu need olid Henry II ajal. CRECY JA POITIERS’ LAHINGUD: Sõja algus oli edukas inglise vägedele. Merelahingus purustati prantsuse laevastik. Inglise maaväed tegid Prantsusmaal laastavaid rüüsteretki ning saavutasid mitmeid võite. 1346. Aastal võideti prantsuse rüütleid Crecy lahingus, kus prantslaste arv ületas suuresti inglaste arvu. Inglise ammukütid purustasid prantsuse rüütliväe. Veelgi raskemalt said prantslased lüüa 1356. aastal Poitiers’ lina juures. Seal suutis arvuliselt väiksem inglise vägi vastase ümber piirata ja isegi nende kuninga vangi võtta . Aasta hiljem vallutasid inglased tähtsa sadamalinna Calais’. Prantslaste olukord oli muutunud äärmiselt raskeks.
· Ristiusustamise käigus põletati raamatukogud ja hävis ka suuline pärimus. · Algupärased kirjasüsteemid kadusid. · Võitluses hukkus palju põliselanikke. SAJA-AASTANE SÕDA PÕHJUSED · Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois. · Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria vallutada. MUUTUSED SÕJAPIDAMISES · Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346inglased võitsid(võimsad pikad vibud vs. lepinguline prantsuse rüütliratsavägi ja Poitiers' lahingus 1356prantsusmaa Must Prints võitis. · Jalaväe tähtsus kasvas. · Kasutusele võeti tulirelvad · Uut tüüpi vägi palgasõjavägi. SÕJA LÕPP · Must Surm (1348-1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikku, mis viis feodaalkoormuste suurenemisele talurahvamässud.
Stonehenge One of the best known ancient wonders of the world, 5000 years old Megalith monument, built by western mediterraneans during 3000-1600 BC Circular structure, large standing stones, aligned with rising sun at teh solstice Attlers and bones were sued to dig pits that hold the stones The Celts in Britain and their legacy 700-200 BC celts invade Britain Gaels or Goehls(Ireland and Scotland),Cymri(Wales) and Brythons(gave name to Brittany) Fierce fighters,superb horsemen.Most of them farmers, lived in thatched houses Good at art, craftmanship, used iron Divided into tribes, ruled by kings, only in face of danger would they choose a single leader Legacy- hill-forts, farms, churches, field system, woodland, pasture, weapons, iron objects, langugae, culture Caesar in Britain The great Roman Emperor Firts came 55 BC to gather information, celts ...
See toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Prantsusmaa trooni pärast aastatel 1337-1453. Kuna kõik Prantsusmaa kuningad surid, tuli võimule uus dünastia Valois'id. Sõda algas otseselt aastal 1346. Prantsuse armee koosnes ratsaväelastest, kes olid raskelt relvastatud ja kohmakad. Inglise sõjavägi koosnes Yeomenidest ehk vibuküttidest. Nad kasutasid vibuküttidest tehtud pikkvibusid. Esimestes lahingutes sai Inglismaa Prantsusmaa vastu kergesti. Esimene suurem lahing oli Crecy lahing. Aastal 1346 võeti kasutusele tulirelvad. Burgundlased olid prantslased, kes hoidsid Inglismaa poolele. See sõda andis mõlemate rahvustunde. Selle sõja tagajärjel kaotas senine rüütlivägi oma tähenduse. Ratsavägi asendus jalaväega. Ka puhkesid kodusõjad mõlemas riigis ning levis must surm ja ikaldused. Ka võrra langes rahvaarv. Aastal 1429 astus kuninga õukonda talutüdruk Jeanne d'Arc. Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit
Kuid oli ka kohti, kus talvel kütet ei olnud, siis riietuti hästi paksult. 2) Saja- aastane sõda ( 28 ) 14. 15. sajandil toimus saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Prantsusmaa trooni pärast. Valois dünastia perekond, mis tuli Prantsusmaal võimule. 1346. algas sõda sellega, kui inglased tungisid Normandiasse. Inglismaa sõjaväe moodustasid Yeomenid ehk vibukütid, kes kasutasid jugapuust valmistatud pikkvibusi. Esimene suurem alhing oli Crecy lahing. Seal võeti esimest korda Euroopas kasutusele tulirelvad. Prantsusmaa aadlikud sõdisid Inglismaa kuninga vastu. Sõda andis mõlemale rahvusele tugeva turvatunde. Saja aastase sõja tagajärjel kaotas senine rüütlivägi oma tähenduse. Tähtsamaks muutus jalaväelaste osakond. Saja aastase sõja tagajärjel tekkisid kodusõjad. Mis omakorda viis rahvaarvu vähenemisele ( 1/3 võrra ) 1429. toimus sõjas suur muutus, kui sõjaväge asus juhtima Jeanne d´Arc
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
History exam *Stonehenge - is a monument located in England. It is one of the most famous prehistoric sites in the world and is composed of earthworks surrounding a circular setting of large standing stones. The surrounding circular, earth bank and ditch, have been dated to about 3100 BC. Stonehenge was produced by a culture with no written language. Many aspects of Stonehenge remain subject to debate. There is little or no direct evidence for the construction techniques used by the Stonehenge builders. *The Celts in Britain and their legacy The Cets lived in Britain in The Iron Age. They were warring tribes who were battleful amongst themselves as well as inter-tribal war. They were not centrally governed. The Celts brought iron working, iron ploughs and metal swords, horses, wheels and chariots - all these things gave them an instant superiority over the native tribes. The Celts built a number ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
