· Samas võtavad roomlased oma kultuuri üle kreeklastelt (alfabeet, jumalad, kirjandus, filosoofia, elulaad jne) Kronoloogia · 2000 eKr hakkab elama itaalikute hõim · 1000 eKr asula Rooma linna kohal · VIII-V Etuskid · 753-509 kuningate aeg · 509-265 varane Vabariik · Õpik lk 138 Etruskid ja Rooma algus · Itaalia on suur ja lai. Itaalia loodeosas elasid aga etruskid, nende keel oli sootuks erinev. Nad polnud itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. · Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Roomas valitses pärimuste järgi 7 kuningat aastatel 753-509 eKr, kolm viimast neist olid etruskid. Rooma linn asub seitsmel künkal. Kapitooliumi künkale ehitati kindlus. Romulus oli see, kes rajas Rooma linna. Remulus oli tema kaksikvend.
Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404: Vastuolud Ateena ja Sparta vahel olid nii suured, et puhkes sõda. Hulk aega püsis jõude tasakaal: Ateena meres ning Sparta maal, kuid lõpuks Sparta võitis Sparta ülemvõim 404-371: Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. See tekitas vastuolu, kuni Ateena kogus jõude ja lõpuks purustasid 371a Sparta. Makedoonia tõus 359-338: Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas. Kuningas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed, see hakkas sekkuma Kreeka suhetesse. Philippos näitas end sõbrana ning osa kreeklasi hakkas teda pooldama. Makedoonia vastu seisis Ateena, kuid mis sai Makedoonialt lüüa ja Makedoonia sai võimu üle Kreeka. /// Hellenismiperiood 338-30a eKr Aastatel 334-326 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis välja Indiani
sai Ateenale hukatuslikuks. Järgnes Sparta ülemvõim, keda toetas Pärsia, sekkusid nii Kreeka riikide omavahelistesse ja nii allutasid Väike-Aasia lääneranniku linnas endale. Teised Kreeka riigid hakkasid tasapisi taastuma, Ateena jälle tugevamate riikide hulgas, Liidrikohal Teeba · Pidevates omavahelistes sõdades: Ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ülekaalu, kõik olid koguaeg teineteise vastu, Makedoonlased olid Kreeklaste lähedane sugulusrahvas. 4. saj. sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks. Otsest konflikti välditi, Ateena Makedoonia vastu, moodustus Makedoonia vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr said Kreeka liidu väed makedoonlastelt kõvast lüüa. Philippos II kuulutas ennast Kreeka kongressil kõigi hellenite juhiks. · Mõisted: aristokraatia - parimate valitsus; türannia - ainuvalitsus; demokraatia - rahvavõim; faalanks - tüüpiline Kreeka lahingurivi; akropol - kaljunukile rajatud kindlus;
majapidamistes. · Kaevandused · Ehituste ehitamine · Orjaga võis vabalt ringikäija, tapmine oli taunitav, nad olid omaenda vara. · Kreekas olid orjad just kui ühiskonna välised aga orjatöö ja kodanikuvabadus oli tihedalt seotud Makedoonlased kreekas+Philippos II · Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas · Philippos II valitsusajal sai aga makedoonia kreeka ohtlikuks konkurendiks. · Makedoonia ümberkorraldused sõjaväes tegi ta võimsaimaks kogu balkanil · Philippos II üritas aga vältida otsest konflikti kreeklastega · Kuulutas end Hellenite juhiks
eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr-235 pKr) Octavianus vahetas nime Augustuse vastu, valitses 30 ekr-14 pkr, kurikuulus keiser Nero (54-68) tappis oma ema ja naise ja palju senaatoreid, Traianus (98-117) tänu talle saavutas rooma impeerium oma haripunkti:vallutati Daakia, Rooma rahu. 2) Kes olid etruskid, iseloomusta nende eluolu? Etruskite kohta pole hästi teada, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas ja keegi ei tea täpselt kust nad tulid. Nende keelt pole suudetud tänapäevani selgeks teha, nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, käsitöö ja metallitöötlemine oli neil kõrgelt arenenud, nende ehitsukunsti hinnati: korrapärased linnad, teed, sillad ja veejuhtmed. 3) Legend Rooma linna tekkimisest(kapitooliumi emahunt, Romulus, Remus) ? *** Pärimuse järgi rajas selle Romulus, Rooma ajaloolased dateerisid selle sündmuse 21.aprill
Pärsia sekkus poliste omavahelistesse tülidesse ja alistad taas Väike-Aasia Kreeka linnad. Pidevate sõdade tõttu: tekkis majanduslik kaos ( rüüstamised ) võõrdusid kodanikud tootvast tööst ( ei suutnud võistelda orjade odava tööjõuga ) kadus kodanike kollektiivne kaitse ( vaesunud kodanikud hakkasid palgasõduriteks ) Makedoonia ülemvõimu kehtestamine: 4.saj. eKr. Tugevnes Kreekast põhjas asuv Makedoonia: makedoonlased kreeklaste sugulusrahvas, kes oli omaks võtnud kreeka keele ja kultuuri sõjalise edu aluseks makedoonia faalanks 338. eKr. Chaironeia lahing: Philippos II võitis Kreeka poliste ühisarmeed langes Ateena kõnemees Demosthereus ( filipikate autor ) kehtestati Makedoonia ülemvõim Kreekas SPARTA POLIS Sparta ühiskonnakihid: NIMETUS ISELOOMULIKUD TUNNUSED
Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Itaalia loodeosas elasid etruskid, nende keel oli sootuks erinev, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide päritolu ei ole teada. Etruskid kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Etruskide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kürge positsioon ühiskonnas. Näiteks seisis hauakirjades surnu isa nime kõrval pea alati ka ema nimi. Ka pidusöökidel osalesid
See teema käsitleb hellenistliku ajajärgu kunstiliike ning tutvustab erinevaid ehitisi, millel on tunda ja näha hellenismi mõjutused. Eesmärk on rohkem teada saada vastava perioodi kunstilist poolt, mis tundub väga huvitav ja kaasahaarav. 3 1. HELLENISTLIK KUNST IV sajandi II poolel e.m.a. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulusrahvas, kuid madalamal arengutasemel ja kreeklased pidasid neid barbariteks. V sajandi jooksul e.m.a. võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi, kuid erinevalt nendest suutsid luua ühtse ja sõjaliselt tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäikude tagajärjel levis levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Aleksander suri noorena ja tema hiigelriigi jagasid omavahel väepealikud
Apenniini poolsaare geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Seal elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Suuremat osa poolsaare kesk- ja lõunaosast asustasid arvatavasti II aastatuhandel eKr põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud itaalikud. Itaalia loodeosas elasid etruskid, nende keel oli sootuks erinev, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nimeEtruuria. Etruskide päritolu ei ole teada. Nad olid suurepärased meresõitjad, kardetud mereröövlid ja nende käsitöö ja metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. Itaalia keskosas Latiumi maakonnas hakkas VIII sajandil esile kerkima Rooma linn. Roomlased olid rahvuselt latiinid ja rääkisid ladina keelt. Järgnevate sajandite jooksul alistasid roomlased esmalt Itaalia ja siis kõik Vahemere maad. Ladina keel muutus peamiseks
Gemm jaguneb kaheks - kamee ja intaljo, vastavalt sellele kuidas ehtel kujutis on tehtud. Kameel on kujutis kivi pinnast kõrgemal ja intaljol on kujutis kivi pinnast sügavamal. Livia kamee Tanagra kujutised, 10-20 cm savi kujutised, mis enamasti kujutavad naervaid lapsi või naljakaid loomi. Neid valmistati vormi järgi ja need on suhteliselt väärtusetud. 12. Hellenistlik ajastu. (õp. Lk. 68-71) Makedoonlased olid arvatavasti kreeklaste sugulusrahvas. Nad võtsid üle palju kreeka kultuurist, kuid vastupidiselt suutsid nad lüüa ühtse ja tugeva riigi. Makedoonlaste valitseja- Aleksander Suure sõjakäigu ajal levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. kehtis valitseja isikukultus. Pärsia Väike-Aasia asevalitseja lasi Mausolos püstidada endale haudehitise Halikarnassose Mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis tempel. Seda kattis kõrge püramiiditaoline katus
Ka püssirohi levis meieni sama teed mööda. Araabia keelest pärinevad ka paljud sõnad näiteks sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur, algebra ja paljud teised. 2) India keskajal ( 35 ) Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Selle pealinn oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid kesk Aasiast Indiasse nn. valged hunnid Euroopas Suure rahvasterändamise põhjustanud hunnide sugulusrahvas -, kelle tulekuga algas India riigi lagunemine. Nende vallutustele suudeti peagi küll piir panna, kuid India jäi mitmeks sajandiks väikeste riikide vahel killustatuks. Killustatusest hoolimata jätkus elu Indias traditsioonilisel viisil. Püsis kastikord ja inimesed uskusid endist viisi hingede taaskehastumisse. Valitseva hinduismi kõrval püsis budism, mis hakkas ka Indiast väljapoole levima. 2. aastatuhande algul ründasid Indiat Afganistanis kanda kinnitanud islamiusulised valitsejad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
