Ajalugu (keskaeg, varauusaeg) (0)

Ajaloo suuline eksam
Sissejuhatus:Mis on keskaeg ? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus)
Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. – 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. – 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. – 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad.
Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord . Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema . Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas.
Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured näljahädad, katkuepideemiad ja talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad hakkasid kasvama suurema hooga .

Suur rahvasterändamine ja germaanlaste riigid
Germaanlased elasid Rooma riigi piirialadel. Rooma palkas germaanlasi piiri valvama. Rooma sõjavägi hakkas germaniseeruma. . See tähendab, et germaanlasi hakati võtma Rooma sõjaväkke. Roomlased erinesid gemaanlastest keele, riiete ja välimuse poolest. Germaani hõimu väepealikud olid hertsogid . Aastal 375 sai alguse rahvasterändamine. Hunnid tungisid Euroopasse. Hunnid jäid elama tänapäeva Ungari aladele (vanasti Pannoonia). Nende pealik oli Attila. Aastal 410 rüüstasid vandaalid Rooma linna ning aastal 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Odoaker ’i poolt. Põhja-Aafrikasse rajasid oma riigi vandaalid, Hispaaniasse tungisid läänegoodid ning Itaalias asus idagootide riik. Nendele riikidele tekkis germaani ja ladina keele segunemisel Momaani keel. Kõige püsivamaks riigiks sai nendest Frangi riik. Frangi riigile pani aluse Chlodovech. Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik. Paljud tekstid säilisid tänu kirikule.

Kirik varakeskajal
Kristlus oli põranda alune religioon . Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus . Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid . Nemad oli kogudude vaimulikud . Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid . 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki. Kõige tähtsam töö oli munkadel – raamatute ümberkirjutamine. Kiriku tähtsamaks tegevuseks oli usulevitamine ehk misjoon. Üks tuntumaid misjonäre oli püha Patrick . Ta elas 5.sajandil. Ta tegutses Iirimaal misjonärina. Varakeskajal hakkas ristiusk levima.

Frangi riik
5. sajandil sai Frangi riigi kuningaks Chlodovech. Frangi riik koosnes neljast suurest piirkonnast (Neutris, Austraasia, Burgundia , Alemannia). 7. sajandil oli laiskade kuningate ajajärk. Nad ei jõudnud riiki valitseda ning nad vajasid kojaülemaid. 7. sajandi lõpus läks see võim Pippiniidide kätte. Üks tuntumaid Pippiniidide suguvõsast on Karl Martell. Tema suurim tegu oli 732.aastal Poitiersi lahingu eestvedamine, et peatada araablaste sissetung Euroopasse. Karl Martelli poeg Pippin Lühike otsustas võtta endale kuningatiitli. Selleks oli tal vaja Rooma paavsti toetust. Viimane Chlodovechi soost kuningas tõugati troonilt ja saadeti kloostrisse. Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid . Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas langobardide pealinna ja võttis endale kuninga tiitli ja raudkrooni. Ta liitis Frangi ja langobardide riigi. 25, detsembril aastal 800 kroonis Paavst Leo Kolmas Karl Suure keisriks. Aastal 843 jagati Frangi riik kolmeks tema pojapoegade vahel. Tekkisid Ida – Frangi riik, Lääne – Frangi riik ja Lõuna – Frangi riik.

Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierharhia
Karl Suure järeltulijad ei suutnud riigi ühtsust säilitada. Tülid kasvasid üle avalikeks kodusõdaseks. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojad Verduni linnas lepindu, millega jagasid riigi kolmeks. Tekkisid Ida-Frangi riik, Lääne-Frangi riik ning Lõuna-Frangi riik. Frangi riigi lagunemisega kujunes feodaalkord. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid nad tugevat sõjaväge. Nad vajasid sõjamehi, kes oleksid igal ajal valmis lahingusse astuma . Seetõttu anti sõjameestele maatükk. Sealt saadava tulu eest pidi talupoeg endale soetama varustuse ning igal ajal ilmuma väeteenistusse, kui vaja. Maatükk kandis nime feood ehk lään. Selle maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees. Feodalism oli ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalidele ning seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad. Valitsejad läänistasid sageli oma vasallidele suuri maavaldusi koos paljude küladega. Neid vasalle nimetati seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused mehed, kas vanade germaani hõimupealike järglased – hertsogid – või valitsejate poolt määratud piirkondade asevalitsejad – krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega . Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes omakorda läänistasid seda maad väikerüütlitele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastatust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierharhiaks. Feodaalid , kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid . Valitseja oli nende isand ehk senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande. Vasalli kohustused : peab andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ning nõu. Senjööri kohustused: senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus ning ülalpidamist. Paljud suurfeodaalid muutusid oma maadel tähtsateks valitsejateks nig seetõttu kuninga võim nõrgenes. Algas feodaalse killustatuse ajajärk. Maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid ennast peremeestena. Toimusid lakkamatud kodusõjad.

Talupoegade olukord varakeskajal
Lääne-Euroopas valitses naturaalmajandus . See tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Feodaalid nõudsid toiduaineid oma maal elavatelt talupoegadelt, käsitöötooteid valmistasid nende kojas elavad meistrimehed. Soola, rauda ja luksuskaupu tuli hankida kaugemalt. Raha oli käibel vähe. Enamik talupoegi olid sunnimaised pärisorjad. See tähendab, et nad kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Nad ei tohtinud ilma isanda loata teise kohta elama asuda . Neid võis müüa ainult maatükiga. Pärisorjadel oli oma majapidamine ning nad võisid luua peret. Nad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaid kohustusi. Feodaalid rajasid oma majapidamised – mõisad. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Samuti pidid talupojad rügama oma põllul, et tasuda loonusrenti. See tähendab, et tuleb anda osa oma saagist feodaalile ning tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asusid lähestikku. Küla ümber paiknesid põllud. Põlluharimisel kasutati kaheväljasüsteemi: poolele põllumaale külvati vili, teine pool jäeti tühjaks. Järgmisel aastal pooled vahetati. Kodukülast kaugemale jõudsid talupojad harva. Põhjapoolses Euroopas ehitasid talupojad oma elamud tavaliselt palkidest, katuse tegid õlgedest ja roost . Lõuna pool aga kasutati savi ja kive ning katuseid laoti katusekividest. Tavaliselt oli majas suur voodi, puust söögilaud, kirst riiete ja uute asjade jaoks. Söödi leiba, putru, herneid , liha, joodi kalja ja õlut.

Feodaalide elu keskajal
Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati kaljusele künkale, jõekääru või saarele . Suuremate linnuste ümber asus ringmüür. Kogu linnust piiras vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette rajati eeslinnus. Feodaal koos oma perekonnaga elas keskmisel korrusel. Rüütel sõitis ratsa . Ta kandis pikk ja rasket oda, sirget mõõka, vasakus käes oli tal kilp ning peas oli rauast kiiver. Keha kaitses soomusrüü. Raske relvastusega oli ta väga kohmakas . Rüütliväed olid suhtelised väikesed. Lahingus rivistusid nad pikka viirgu. Vaenlaseid vangistati ning nende eest nõuti lunaraha . Sõdimisest vabal ajal armastati süüa, juua, pidutseda, jahti pidada ja turniiridel osaleda. Võitja sai tavaliselt auhinnaks võidetu relvastuse. Keskaegsetele turniiridele kogunes palju pealtvaatajid.

Viikingid – ühiskond, retked
Viikingiteks nimetatakse Muinas- Skandinaavia meresõitjaid. Nad on tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste ja islandlaste esivanemad . Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab laht. Viikingite laevu nimetati drakkariteks. Viikingid tegutsesid esialgu Läänemeres ja Põhjameres. Alates 9. sajandist muutusid nad Lääne-Euroopa suurimaks hirmuks. Nad sõitsid mööda Euroopa jõgesid, Vahemerd, Musta merd. Nad olid ka kaupmehed . Nad rüüstasid Iirimaad , Inglismaad, Põhja-Saksamaad, Prantsusmaad ja Venemaad. Aastal 911 said viikingid enda valdusesse Põhja-Prantsusmaa, mida kutsutakse Normandiaks. Nemad avastasid Islandi saare, Gröönimaa ja Vinlandi. Aastal 1000 jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingid rajasid Vana-Vene riigi. 9. sajandil oli Novgorod Vene üks jõukamaid linnu. Rjurik oli viikingite väepealik. Pärast tema surma sai nende pealikuks Oleg (Helga). Nad vallutasid Kiievi. Samuti rajasid nad Taani riigi. 9.sajandi lõpuks oli Taani riigi koosseisus Norra&Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse. Viikingitel oli ruunikivi . Nende tähemärgid olid ruunid . USK – viikingid austasid mitmeid jumalaid. Tuntumad on Thor ( Taara ) ja Odin. Valhalla – koht, kuhu viikingid läksid pärast surma. Aga sinna läksid nad siis, kui nad olid langenud sõjas. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik , kus valitsesid nälg ja kurbus.

Bütsants – püsimajäämise põhjused, Justinianuse valitsusaeg, välisvaenlased
3. sajandil jagati Rooma keisririik Ida- ja lääne riigiks. Suure rahvaste rändamise järel jäi alles ida riik, mida hakati kutsuma Bütsantsiks. See tuli nimest Byzantion . Selle pealinn oli Konstantinoopol ( tänapäeval Istanbul ). Bütsantsi riigis kõneldi kreeka keelt. Ida –Rooma oli tunduvalt jõukam , kui Lääne – Rooma. Peamine sissetuleku allikas oli kaubandus. Bütsantsis tegid põhilise töö ära vabad talupojad. Kasutati ka orje. Käsitöölistelt ja talupoegadelt koguti makse. Selle raha eest palgati sõjavägi.
Bütsantsi hiilgeajaks loetakse keiser Justinianuse ( 527 – 565 ) valitsemist. Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk.
Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti
vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( „ püha tarkus „ ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse . Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja „ Suur seaduste kogu „. Justinianus tahtis, et tema alamad oleks kõik kristlased , ta püüdis erinevad kristusesuunad ühendada. Sellel perioodil Bütsantsi kõige suuremad vaenlased olid lõunaslaavlased ( bulgaarlased ) , kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid. Araablased vallutasid Põhja – Aafrika ja Lähis – Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini.

Bütsants – ühiskond ja kultuur
Seal loobuti palgasõjaväest ja mindi üle feodaalkorrale. Keisrile allus Konstantinoopoli patriah. Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Ta andis välja seadusi, oli kirikujuht ja talle allus sõjavägi. Ka kohtuvõim allus talle. Keiser ei allunud seadustele. Bütsantsi keiser pidas ennast kogu kristliku maailma valitsejaks. Kuid ka keiser pidi kellegile alluma , selleks oli jumal. Alates 10. sajandist hakkas Bütsants tagasi vallutama talle varem kuulunud alasid – Süüria, Armeenia , Lõuna – Itaalia ja Bulgaaria . 9. sajandil võtsid bulgaarlased üle Bütsantsi õigeusu. Kaks Bütsantsi munka Methodius ja Kyrileos tegid vana- slaavi tähestiku, mida nimetati kirilliks. Võidu bulgaarlaste üle saavutas Bütsantsi keiser Basileios Teine. Ta lasi Bulgaaria sõjaväe pimedaks torgata. Bütsantsi teiseks ähvardavaks ohuks olid türklased. Nad olid moslemid usu poolest. 15. sajandil vallutasid türklased Bütsantsi täielikult.

Idaslaavlased ja Vana – Vene riik
Slaavlased elasid tänapäeva Poola ja Ungari vahel. Slaavlane – slave – ori. Nende ühiskond on kollektiivne. Väga tähtsal kohal oli külalislahkus. Slaavlased jagunesid kolme hõimu:

• idaslaavlased (tänapäeva venelane , valgevenelane, ukrainlane)
  
• lääneslaavlane (tänapäeva poolakad, tšehhid, slovakid)
  
• lõunaslaavlased (tänapäeva sloveenlased, serblased, horvaadid, bulgaarlased)
  

Indoeuroopa keeled (rühmad): slaavlased, germaani, balti, romaani. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma kodust. Idaslaavlased jäid elama Dnepri jõe äärde. Nad rajasid sinna kaks asulat – Novgorodi ja Kiievi. Aastal 862 kutsusid venelased ennast valitsema viikingite pealiku Rjuriku . Aastal 882 sai Novgorodi riigi valitsejaks Oleg, kes vallutas Kiievi linna. Kiievit loetakse Vana – Vene peamiseks keskuseks. Vana-Vene riiki valitses vürst. Koos sõjaväega, mille nimi oli družiina, käidi erinevates linnades makse kogumas. Aastal 988 võtsid venelased üle ristiusu. Seda nimetatakse ristiusustamise alguseks. Vürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Venemaa on olnud juba üle 1000 aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku. Aastal 1030 tungisid venelased Eesti aladele ja rajasid siis oma tugipunkti. Aastal 1060 ajasid eestlased venelased välja ja Jurjevi asemele tuli Tartu.

Islam – muhamed , teke, põhiõpetus
Araablased kuulusid semiidi rahva hulka. Nende elukohaks oli Araabia poolsaar. Peamisteks tegevusaladeks olid karjakasvatamine ( beduiinid olid rändkarja kasvatajad), kaubandus ja põlluharimine ( oaasides ehk kõrbesaartes). Kõrbes liiguti kaamelitega. Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka . Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Euroopasse ja Aafrikasse. Islami usu rajaja oli Abu al-Quasim Muhammed Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib (Muhamed). Aastal 570 sündis Meka linnas Muhamed. Teda peetakse islami usu rajajaks ja Jumala prohvetiks. Teda kasvatas üles tema onu Abu Talib. Muhamed asus töötama kaupmehe lesega Madidžaga. Hiljem abiellus temaga. Oma rännakutel puutus kokku ta judaismiga ja kristlusega. Muhamed käis kord aastas kuu aega Meka linna juures paastumas. Ühel ööl ilmus peaingel Gaabriel ja teatas talle, et on olemas ainult üks jumal Allah. Muhamed arvas , et koraan on talle ilmutatud. See toimus aastal 610. Umbes 2 aastat hiljem hakkas ta avalikult Meka linnas oma ilmutusest rääkima. Aastal 622 põgenes Muhamed Yatribi (hidžra) oaasi . Ta põgenes koos 70 perekonnaga, kes olid islami usku pööranud. Sellest ajast algas araablaste ajaarvamine . Yatrib võttis kiiresti islamiusu vastu ja ta sai uue nime – Medinet et Nebbi (prohvetlinn). Aasatl 624 hakkas islami levitamine relvade abil. Aastal 630 läks Muhamed oma sõjasalgaga Mekasse tagasi, nad purustasid kõik templid. Ainult Kaaba tempel jäeti alles. Aastal 632 Muhamed suri. Ta sõnastas moslemite viis põhikohustust ehk viis sammast:

• šahada ehk usutunnistus (ei ole teist Jumalat peale Allahi ning Mohamed on tema prohvet)
  
• salah – palvetamine (viis korda päevas tuleb palvetada Meka suunas, enne palvetamist tuleb nägu ja käed puhtaks pesta) (kohustuslik oli reede keskpäeval Mošees palvetada, selle seinas on ava, kus sees on qibla, mis näitab Meka suunda)
  
• saum – paastumine üks kord aastas ramadani kuul. Süüa võis öösiti.
  
• zahah – annetamine (umbes 2,5% oma aastapalgast tuleb annetada vaestele)
  
• hadž – palverännak Mekasse (kord elus pidi käima palverännakul Mekas. Seal tohtis viibida viis päeva
  

Araabia kalifaat – islami levik
Pärast Muhamedi surma said araablaste valitsejaks kaliifid . Kaliif on prohvetite asemik. Kaliif oli riigipea ja ka religoosne juht. Kaliifide juhatusel hakati islami usu levitamise eesmärgil vallutama naabermaid. Džihhaad – püha sõda. Need, kes langevad püha sõjas, need satuvad paradiisi . Ühe mehe valduses on seal 40 naist, keda nimetatakse huuradeks. Araablastel oli kergratsavägi. Kõigepealt rünnati Bütsantsi ja Pärsiat. Aastal 636 purustai Bütsantsi ratsavägi ja aastal 637 purustati Pärsia. Bütsantsis vallutati Süüria ja Egiptus . Usu liikumine levis seal rahulikult . Need, kes olid islami usulised, vabastati maksudest. Tekkis suur riik, mille pealinnaks sai Damaskus . Damaskuse kaliifid vallutasid ära Aafrika ja tungiti Euroopasse, kus vallutati Pürenee poolsaar ja Kaukaasia. See toimus 7. sajandi lõpul. Aastal 732 toimus Prantsusmaal Poitiers ’i lahing. Peatati araablaste sissetung. Araablased jäid elama Pürenee poolsaarele, aga aastal 1492 purustati nende riik. Bagdadi kalifaat oli Araabia riigi hiigelaeg. 9. sajandil hakkas Bagdadi kalifaat lagunema ja tekkisid väiksemad riigid. Kuigi kõikidel riikidel olid erinevad valitsejad, oli neil kõikidel üks keel (araabia keel) ja õks usk ( moslem ). 11. sajandil tulid Kesk – Aasias võimule Türgi väepealikud, kes oma vägedega tungisid Pärsiasse ja Mesopotaamiasse ning purustasid kaliifide sõjaväed. Nendest sai kuninga tähtsaim abiline – sultan. Tänapäeval on sela Türgi ja Aserbadzaan.

Araabia kultuur
Kõigi Araabia kalifaadile allunud maade toonast kultuuri nimetatakse araabia kultuuriks Kõige silmapaistvamad ja olulisemad ehitised olid islami pühakojad mošeed. Hooneid toestati arvukate sammastega ning neid kaeti kuplitega. Iga mošee juurde kuuluvad minaretid – kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Kaliifidele ning teistele kõrgetele aukandjatele rajati paleesid. Araabia valitsejad hoolitsesid teaduse arengu eest. Palju kreeka õpetlaste töid tõlgiti araabia keelde. Eriti kõrgelt hinnati Aristotelest. Kuulus araabia õpetlane, Hispaaniast pärit Ibn Rušd arvas, et kogu jumalik tarkus on kirja pandud Aristotelese teostesse ning pühendas oma elu nende uurimisele. Nad tegelesid astronoomia ja astroloogiaga. Väga kuulus Araabia õpetlane oli Ibn Sina. Tal olid kõrged meditsiini alased teadmised, ta oli astronoom ning filosoof . Tähtsamad Araabia kirjanduse teosed on koraan ning ’’ Tuhat ja üks ööd’’. Samuti õppisid nad kasutama kompassi, püssirohtu. Nende keelest tulevad paljud tänapäeval tuntud sõnad: sohva, madrats, alkohol , siirup, suhkur jt.

Keskaegsete linnade tekkimine
Suure rahvaste rändamise tagajärjel enamus vanaaja linnu hävisid või hääbusid. Keskaegsete linnade tekkimine jääb 10. – 11. sajandi vahele. Linnade tekkimise eeldused:

• muudatused põlluharimises. Tekkis ratastega hõlmader, kolmeväljasüsteem ning kliima soojenemine aitas kaasa. Tänu sellele olid põllud saagirikkad ja toidud olid mitmekesisemad. See tõi kaasa Euroopa rahva kiire kasvu.
  
• käsitöö eraldus põlluharimisest. Varakeskajal valitses naturaalmajandus. Selle lõpus hakkasid enamus talupoegi tegelema käsitööga.
  

Linnad tekkisid turuplatsi juurde. Turuplats tekkis kaubateede ristumiskohtadele ja feodaali kindluse juurde. Sinna turuplatsi juurde jäidki talupojad elama. Et asulat paremini kaitsta, ehitati linnade ümber müür. Tegu oli kivist valmistatud ringmüüriga. Teine iseloomulik tunnus oli linnaõigus. Linnaõigus oli siis, kui aadlik andis asutusele õiguse tegutseda.

Elu keskaegses linnas
Linna südameks oli turuplats. Seal ääres asusid raekoda , vaekoda (seal asusid kaaluühikud, millega mõõdeti, kas kaupmeeste kaalud on õiged), käsitööliste ja kaupmeeste hooned. Raekojas oli raad ehk linnavalitsus . Turuplatsile viisid linna tähtsamad teed. Linnas asusid veel kirikud ning tähtsamates linnades olid katedraalid (selleks oli piirkonna peakirik ). Keskaegse linna tänavad olid sillutamata peale peatänava. Kanalisatsiooni ei olnud. Solk visati tänavatele enamasti akendest alla. Timukas valitses selle üle, et linnatänavad oleksid puhtad. Ta oli põlatud inimene. Linnas ehitati majad üksteise kõrvale. Ehitati sinna, kus ruumi oli. Linna elu juhtis raad, mis koosnes raehärradest. Linnapea ehk bürgermeister ehk meer . Kohad, kus tegeleti haigete või vaestega nimetati hospidaliks. Seal töötasid nunnad. Seek oli pidalitõbiste haigemaja. Linnaelaniku kodu: tegevusalad ja elupaik olid omavahel seotud. Kaunistamisele rõhku ei pandud. Mööblit oli vähe – lauad, toolid , kirst riiete hoidmiseks ja voodi, kus magati. Söögikombed: toidu söömiseks kasutati, käsi, nuge ja lusikaid. Laua ääres pidi igaüks istuma oma positsioonile kohaselt. Aadlikud ja madalam seisus istusid sageli eraldi laudades. Kui linn laienes, siis ehitati linna ümber uus müür. Vana müür jäeti alles, sest sõja korral see kaitses. Turuplatsil sai teada kõige uuemaid uudiseid.

Kaubandus ja käsitöö keskajal
12. sajandil elvnes kaubavahetus kogu Euroopas. Suure tähenduse omandas hansakaubandus. Lübeck jäi keskaja lõpuni Läänemere tähtsamaks kaubanduskeskuseks. 14.sajandil kujunes välja Hansa Liit, millel on ka oma võimuorgan – hansapäev. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid Riia, Tallinn ja Tartu. Linnatöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunfidesse. Tsunft – käsitööliste ühing. Tsunftid omakorda koondusid suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ning peamiselt käsitööliste väikegildid. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa . Selle dokumendiga määrati ära kõigi liikmete tegevus. Tee õpispoisist meistriks oli pikk ja raske. Kandidaat pidi olema sündinud kristlikust abielust . Õpiaeg kestis kümme aastat. Kui õpipoisi aeg otsa sai, võeti ette õppereise. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli valmistada meistritöö ehk šedööver. Seda hinnati väga rangelt .

Ristisõjad – põhjused, käik, tagajärjed
Ristisõda oli lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu. Aastal 1096 läksid kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale Maale. Sama aasta suvel jõudsid nad Konstantinoopolisse. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber ning hävitasid täielikult. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles aastal 1099 vallutati Jeruusalemm . Ainuüksi peamošees tapeti üle 10 000 islamiusulise. Peale Jeruusalemma langemist vallutasid nad suure osa Vahemere rannikust. Kristlaste elu Pühal Maal polnud kuigi ohutu. Euroopast tulnud palverändurid vajasid nii sõjalist kaitset kui ka kristlikku vennaarmu. Nii tekkisidki vaimulikud rüütliordud. Esmalt tekkis Templiordu. Sellesse koondusid Prantsusmaa rüütlid. Seejärel tekkisid itaallastest koosnev Johanniitide ordu ning Saksa ehk Teutooni ordu. Tavlisest rüütlist erinev ordurüütel selle poolest, et ta andis mungatõotuse. Ta ei tohtinud rajada perekonda ning oma elu pühendas ta võitlusele. 11. sajandi lõpul saavutatud edu ei püsinud kaua. Seldžukkidel õnnestus osa kaotatud aladest tagasi saada. 1144. aastal langes nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. Tuli hakata mõtlema uue ristisõja peale. Teise (1147 – 1149) ristisõja eestvedajaks oli Bernard Clairvaux. Teel pühale maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Nende lähenedes suleti väravad. Pettunud rüüstajad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Kolmas ristisõda (1189 – 1192 ). Aastal 1187 langes ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ning need asendati islami usu tunnustega. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa – Rooma keiser Fiedrich Barbarossa , Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe Teine Auguste . Kolmas ristisõda lõppes kristlaste moraalse kaotusega. Neljas ristisõda (1202 – 1204). Neljanda ristisõja korraldas Innocentius Kolmas. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased nõudsid, et need aitaksid vabaneda mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn. 12. aprillil aastal 1204 vallutati Konstantinoopol. Linna laastamine oli julm. Aastal 1212 toimus laste ristisõda. Usuti , et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis Jumal on nende vastu armulisem. Nad asusid teele Pühale Maale, et hauda tagasi võita. Paraku lõppes nende ettevõtmine kurvalt. Suur osa lastest hukkusid, osa müüdi orjaturule. Vaid väike osa lastest jõudsid lõpuks koju tagasi. Ristisõdade tagajärjed:

• Vahemere kaubanduses hakkasid domineerima Itaalia kaupmehed
  
• Antiikteadlaste teosed jõudsid Euroopasse tagasi
  
• Tutvuti uute kaupadega (paber, siid )
  
• Muudeti toitumisharjumusi, tuli kahvel
  
• Euroopa muudeti kristlikuks maailmajaoks
  
• Lõhe islami ja kristliku maailma vahel
  

Ristisõjad – põhjused, käik, tagajärjed

Keskaja inimese maailmapilt
Kõige tähtsam oli, et oleks jumalale meelepärane elu. Tähtis oli elada oma seisusele kohaselt. Kõige kõrgem vaimulik oli Rooma paavst. Kõrgeima ilmaliku võimu kandja oli keiser. Usuti, et inimese seob pärispatt. See oli inimestel kaasas sünnist saati. See oli kaasas pärast Aadama ja Eeva pattu . Purgatoorium ehk puhastustuli – seal põlesid inimese patud ära. Usk, lootus, armastus, õiglus, meelekindlus, mõistlikkus, mõõdukus. Lihahimu, laiskus, aplus, kadedus, ahnus , viha, uhkus – 7 surmapattu. Pühakud olid vabad inimesed, kes olid oma elu pühendanud teiste aitamisele. Kui pühakud jõudsid taevasse , siis nende kaudu sai inimene rääkida jumalaga . Reliikvia – pühakutega seotud ese mida hoiti ja austati. Seisused:

• vaimulikud
  
• aadlikud
  
• talupojad, käsitöölised, kaupmehed
  

Püha Saksa – Rooma keisririik
Pärast Karl Suure riigi lagunemist kaotas keiser tegeliku võimu. Peagi hakkas aga Saksa kuningriigis valitsejate võim tugevnema. Kuningas Otto Esimese ajal oli kogu riik juba kindla valitseja võimu all. Aastal 962 krooniti ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Taastatud keisririiki hakati kutsuma Püha Rooma riigiks. Kiriku ja paavstivõimu sõltumatust rõhutas eriti paavst Gregorius Seitsmes. Ta sai hüüdnimeks Püha Saatan, sest tal oli raevukas põhimõttekindlus. Aastal 1077 , kui Gegorius Seitsmes oli Heinrich Neljanda tagandatuks kuulutanud, pidi viimane ilma sõjaväeta andeks minema paluma. Hiljem jätkusid võitlused paavsti vastu. Friedrich Teine oli viimane võimas Püha Rooma keiser. Tema sihiks sai kogu Itaalia allutamine oma võimule. Samuti sai temast oma aja Euroopa harituim valitseja. Ta kõneles mitut keelt, kirjutas luuletusi ning tundis elavat huvi teaduse vastu. Kui keiser aastal 1228 ristisõtta suundus , sai ta läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusesse ja ta kroonis ennast Jeruusalemma kuningaks. Ajapikku hakkas paavstide ja keisrite vahelises võimuvõitluses üha enam edu kalduma paavstide poole. !3. sajandi keskpaiku kaotas keisrivõim tegeliku tähenduse. Itaalia ja Saksamaa olid killunenud sõltumatuteks feodaalvaldusteks.

Katoliku kirik keskajal
Aastal 1054 toimus skisma ehk kirikulõhe. Idakirik oli kreeka-katoliku kirik ehk õigeusu kirik. Läänekirik oli rooma-katoliku kirik. 13.sajandil saavutas paavsti võim oma tipu. Paavst oli siis Innocentus kolmas. Ta arvas, et paavstist kõrgem on ainult jumal. Paavsti aitasid kardinalid . Kardinalid moodustasid omamoodi õukonna – paavsti kuuria . Legaat esindas paavsti ning oli tema saadik. Inimestelt koguti raha ehk kirikukünnist. Veel koguti annetusi. Müüdi suveniire ja indulgentse. Need olid patulunastuskirjad. Kui inimene seda loeb, siis talle antakse kõik patud adneks. Vaimulikud kritiseerisid seda, sest nende arvates ei saa endale osta häid tegusid. 14. sajandi alguseks oli paavsti võim hakanud alla käima. Üheks põhjuseks olid pidevad tülid Euroopa kuningatega. Paavstide Avigoni vangipõlv – aastatel 1309-1377 oli paavst Prantsusmaal. Ta oli seal Prantsuse kuninga võimu all. Korraks oli ka periood, kui oli võimul kaks paavsti korraga – üks paavst oli Roomas ja teine Avigionis. See lõpetati Konstanzi kirikukogul aastal 1414-1417. Mõlemad paavstid tagandati ja valiti uus paavst, kes jäi Rooma, Vatikani. Kuid oma endist võimu ning autoriteeti ei suutetud taastada.

Kerjusmungaordud
Keskajal tekkisid koos linnadega ka mungakloostrid. Üks olulisemaid kloostreid oli tsisterlaste ordu. Nende põhimõtteks oli elada samasugust vaest ja kasinat elu nagu oli kristusel. Nad valmistasid kõik ise. Tsistertslaste ordu kõrvale tekkis peagi fratsiskaanlaste ordu. Selle rajajaks oli Fransiscus Assiisist. Franciscus arvas, et raha et ei tohi olla. Talle tekkisid arvatavasti esimesena stigmad. Need on samasugused märgid, nagu olid kristusel. Need võivad tekkida viide kohta: käsi, jalg, pea, külg ja selg. Dominiiklaste ordu rajajaks oli Dominicus . Peamist ülesannet nägid selle liikmed jutustamises. Neid kutsuti ka jutlustajavendadeks. Hiljem hakati ka neid kutsuma nimega domini canes (tähendab issanda koerad). Nende sümboliks oli hagijas .

Koolikorraldus keskajal
Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene suudab ära tunda Jumala tahte. Kõik oluline on kirja pandud piiblisse ja antiikautorite teostesse. Haridust saadi kirikute juures. Vaimulikud õpetasid neid. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Õppetegevus toimus ladina keeles. Koolis õpetati seitset vaba kunsti. Oli alamaste ja kõrgem aste. Alamaste moodustasid grammatika, retoorika ja dialektika. Kõrgem aste oli astronoomia, muusika , geomeetria ja aritmeetika. Kui inimene oli need läbinud võis ta minna ülikooli. Ülikoolid tekkisid 11, sajandil. Ülikoolis tuli läbida kunstiteaduskond. Kui see oli läbitud, sai valida kolme vahel: õigusteaduskond, usuteaduskond ja arstiteaduskond. Doktor oli meistri osas. Bakalaurused olid alama astme läbinud. Õpipoisid olid sellid. Ülikooli juhtis rektor. Dispuut – vaidlus. Ülikoolidesse said minna ainult poisid. Üliõpilased rändasid ühest kohast teise. Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Eesmärk oli õppida hästi jumalat tundma. Kõige tuntum skolastik oli Aquino Thomas . Tähtis teadusharu oli alkeemia . Taheti luua tarkade kivi (selle abil saab muuta metalli kullaks), elueliksiiri (annab igavese elu) ja universaalset lahustit ( lahustab kõik ained).

Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst
Keskajal olid gooti ja romaani stiil. Romaani stiil on ümar, paksud müürid ja väikesed aknad. Gooti stiil on teravatipuline, kasutati ka kivinikerdisi. Katedraal on mingi piirkonna peakirik. Katedraali sissekäigu ehk portaali kohal on roosaken . Kuna sealt tuli valgus sisse, siis hakati seda valgust ära kasutama ning see kaunistati vitraažidega. Kirikutel oli kujutatud ka kimääre (mitmest olendist koosnev loom). Neid pandi, et deemoneid ära hoida. Skulptuur ja maalikunst : kujutati peamiselt pühakuid, Jumalaid ja piiblitegelasi. Peamine eesmärk oli illustreerida piibleid.

Kõrgkeskaegne kirjandus ja teater
Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood ja eeposed . Üks kuulsamaid kangelaseeposeid on ’’Rolandi laul’’. Kõige armastatum rüütliromaan olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest – kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Alates seitsmendast sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ning ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kujutati rumalate ja ahnetena ning neid naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntud ’’ Rebaseromaan ’’. Keskaja kuulsamaks poeediks peeti itaallast Dante Alighierit. Tema peateos oli ’’Jumalik komöödiaa’’.Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Need arenesid välja jumalateenistusest. Järk-järgult kasvas sealt välja kiriklik näitemäng – müsteerium. Algul kandsid neid ette preester ja kooripoisid altari ees. Hiljem kaasati ka koguduseliikmed. Nii jäi kirik kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Peaosalisteks olid Jumal, Lucifer , Aadam ja Eeva. Kõige levinum oli aga lavastus Kristuse kannatustest ristil ning tema ülestõusmisest. Neid nimetati kannatusmänguks.

Tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal
Tsentraalne riik – riigi juhtimine käib läbi ühe võimu keskuse. Kõige suurem vastuseis kuningatele tuli suurfeodaalidelt. Kuningas vajas enda kõrvale kedagi ja nendeks olid ametnikud. Kuningas moodustas nendest ametnikest õukonna, kus arutati kõiki riigiga seotud küsimusi. Prantsusmaa:
Aastal 987 suri kuningas Louis Viies, Karolingide suguvõsa viimane esindaja. Kuna tal ei olnud järglasi, sai troonile Kapetingide suguvõsast Hugues Capet. Dommen – kuningale kuuluv maavaldus. Philippe Teine Auguste suurendas domeeni ja võitles vastastega. Ta tahtis piirata suurfeodaalide võima. Hakati koolitama kuningale ustavaid ametnikee. Ta osales ka Richard Lõvisüdamega kolmandas ristisõjas, kuid nad läksid tülli. Louvre esialgne loss rajati Philippe Teise ajal. Prantsuse kuningate võim kasvas Louis Üheksanda Püha ajal. Ta sai kuningaks 12.aastaselt. Kuna ta oli vaga mees, siis kuningate autoriteet kasvas. Kui ta oli 25.aastane, tahtis ta minna ristisõtta. Ta jäi ootamatult haigeks. Paari aasta pärast sai ta ootamatult trveks. Tänutäheks Jumalale algatas ta 7.ristisõja, et vabastada Jeruusalemm. Philippe Neljas Ilus: ta püüdis majanduslikku sissetulekut suurendada. Ta tahtis kirikud maksustada. See omakorda viis tülini paavstiga. See omakorda viis Avigoni vangipõlveni. 13.oktoobril 1307 arreteeriti Prantsuse kuninga korraldusel kõik Prantsusmaa templirüütlid. Enamasti nad hukati. Aastal 1314 põletati templirüütlite juht ning Prantsuse kuningas suri. Arvati, et see oli needus . Philippe Neljas kutsus ka esimest korda kokku generaalstaadid – seisuste esinduskogu. Nad pidid kinnitama kuninga otsuseid. Nende hääletuskord oli selline – igal seisusel on üks hääl.

Saja-aastane sõda
See toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Prantsusmaa trooni pärast aastatel 1337 -1453. Kuna kõik Prantsusmaa kuningad surid, tuli võimule uus dünastia Valois’id. Sõda algas otseselt aastal 1346. Prantsuse armee koosnes ratsaväelastest, kes olid raskelt relvastatud ja kohmakad. Inglise sõjavägi koosnes Yeomenidest ehk vibuküttidest. Nad kasutasid vibuküttidest tehtud pikkvibusid. Esimestes lahingutes sai Inglismaa Prantsusmaa vastu kergesti. Esimene suurem lahing oli Crecy lahing. Aastal 1346 võeti kasutusele tulirelvad. Burgundlased olid prantslased , kes hoidsid Inglismaa poolele. See sõda andis mõlemate rahvustunde. Selle sõja tagajärjel kaotas senine rüütlivägi oma tähenduse. Ratsavägi asendus jalaväega. Ka puhkesid kodusõjad mõlemas riigis ning levis must surm ja ikaldused. Ka ⅔ võrra langes rahvaarv. Aastal 1429 astus kuninga õukonda talutüdruk Jeanne d’Arc. Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit. Reinesi linna katedraalis krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d’Arc sattus burgundlaste kätte vangi ning ta põletati tuleriidal. Sõda lõppes aastal 1453, vaid Calais sadamalinn jäi veel inglaste kätte.

Võimuvõitlus Inglismaa kuninga trooni pärast
Mõlemas riigis puhkes võitlus kuningatrooni pärast. Inglismaal oli Rooside sõda, kus osalesid Yorkid ja Lancasterid. Troonile pääses Lancasterite kõrvalsuguvõsast Henry Tudor . Ta piiras parlamendi võimu ning kontrollis kirikuid. Tema tegevuse ajal hakkas Inglismaa muutuma absolutistliku monarhiaga riigiks. See tähendab et kuningavõimu ei piira miski. Prantsuse kuningas Louis võitles Burgundia hertsogi Charles Südiga. Aastal 1477 purustati Burgundia sõjavägi. Pärast seda polnud neil suurfeodaalide seas vastaseid. Riik hakkas muutuma absolutistlikuks riigiks. Mindi üle alalisele sõjaväele, mis allus kuningale. Inglismaal ja Prantsusmaal toimusid järgmised muutused: kuningavõim tugevnes , suurfeodaalide vastuseis oli murtud , nendest said tsentraliseeritud riigid, Kujunes välja kuningale ustav ametkond , tekkisid seisuste esindused.

Tehnika areng keskaja lõpul
8. – 15. sajandil tulid Euroopas kasutusele mitmed tehnikasaavutused. Kõige olulisemad olid edusammud mäetööstuses ja metaalurgias. Leiutati pealtvooluvesiratas. Kui vesiratas ühendati sepalõõtsadega, võimaldas see sulatusahjus saavutada kõrgemat temperatuuri. Nii sai alguse malmivalamine. Malm omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 14. sajndi esimesel poolel hakkasid eurooplased valmistama tulirelvi. Püssid hakkasid kiviheitemasinaid ja ambe välja tõrjuma. Tulirelvade kasutuselevõtt tõi kaasa olulisi muutusi sõjas. Kuna nende kandmiseks läks vaja jalaväelast, siis hakkasid jalaväelaste osatähtsus kasvama. Võeti kasutusele ladina puri ning karavell . Samuti hakati kasutama kompassi. Need saavutused tegid võimalikuks ookeanisõidu. Raamatuid kirjutati õhukesele vasikanahale – pärgamendile. Hiljem hakkas levima paber. Kuid raamatute kirjutamine oli endiselt väga raske töö. Olukord muutus, kui aastal 1440 leiutas sakslane Johann Gutenberg trükikunsti. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus. Raamatute arv suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ning see tegi võimalikuks hariduse ning teaduse senisest kiirema arengu.

Muutused majanduses ja ühiskeskkonnas hiliskeskajal
Toimus üleminek naturaalmajandusest rahamajandusele – kauba eest ei antud kaupa, vaid raha. Feodaalid hakkasid talupoegadelt väjla nõudma raharenti. Talupoeg sai raha turult. Nad võisid ennast Lõuna-Euroopas ha Lääne-Euroopas pärisorjusest vabaks osta. Linnadesse tekkisid manufaktuurid ehk käsitööettevõtted. Näiteks kaupmees ostis talupoja käest villa. Siis saatis ta selle manufaktuuri, kust tehti sellest kangas . Selle müüs ta maha. Manufaktuurides töötasid palgatöölised, kes enamasti olid talupojad. Hakkas toimuma investeerimine – raha paigutamine kuhugi majanduslikku tegevusesse, lootuses saada tulu. Kalevitööstus oli hiliskeskajal üks tulusamaid ettevõtteid. Tarastamine – suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaaks. Suur osa Inglismaa talupoegi vaesus tänu sellele. Koos rahamajandusega tekkis ka pangandus. Samuti tekkisid pangandusperekonnad Fuggerid. Itaalias tegutses Medicid ’i suguvõsa.

Renessanss ja humanism
Renessanss on Itaaliast alguse saanud ning 14. – 17. sajandini Euroopas kestnud periood. Maailmapilt muutus inimese kesksemaks (inimest väärtustamaks). Renessanss on antiikkultuuri taassünd. Antiikkunsti hakati jäljendama. Samuti hakati kodudesse tooma pehmet mööblit, seintele pandi tapeedid. Itaalias ehitasid aadlikud villasid. Humanism tuleb sõnast humaanus (inimene). Humanismi veendumuse kohaselt on suurim väärtus inimese vaba areng ning inimest ei hinnatud tema päritolu vaid isikuomaduste järgi. Humanist – üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt. Renessanssiaja ideaalinimeseks peeti Leonardo da Vinci’t Oluliseks sai ka isikuvabadus – inimene peab olema sõltumatu ja vaba. Vanade raamatute uurimisel lähtuti adfontest (allikate juurde tagasipöördumisest). Humanism levis peagi riigist välja ning kõige kuulsamaks humanistiks sai Erasmus Rotterdamist. Tema teos on ’’ Narruse kiitus’’. Selles raamatus naeruvääristas ta isandate ahnust ja rumalust ning a ütles, et kirik on eemaldunud algsest kristlikust ideaalist. Humanism hakkas levima pärast trükikunsti levikut.

Hiina riik ja ühiskond keskajal
Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse õpetusest. Selle kohaselt oli igal inimesel täita ühiskonnas oma kindel roll. Et riiki paremini juhtida, täiustati valitsemiskorraldust. Kõrgemasse ametisse lubati tõusta vaid pärast pikaajalist eksami sooritamist. Seetõttu said ametisse vaid väga targad ning haritud inimesed. Esimese aastatuhande teisel poolel oli Hiina taas üks maailma kõige suuremaid ja rikkamaid riike. Muu maailmaga olid Hiinal seotud tihedad kaubateed. 13. sajandi alguses tekkis Hiina põhjapiiril tugev mongolite riik. Aastal 1260 langes kogu maa nende võimu alla. Nad ei hoolinud Hiina tavadest ning püüdsid riiki oma arusaamise järgi juhtida. Nad moodustasid riigis kõrgema astme seisuse. 14. sajandil õnnestus keisritroonile tõusta hiina soost inimene. Mongolite ülemvõim oli lõppenud ning maa areng jätkus tavapärast rada mööda. Mongolite ülemvõimu ajal külastas Hiinat üks keskaegse Euroopa kuulsamaid rännumehi – Veneetsia kaupmees Marco Polo . Ta õppis ära mongoli keele ning tõusis keisri nõuandjaks. Hiljem pöördus ta tagasi kodumaale , kus ta vangi võeti. Vangis olles jõudis ta kirjutada oma raamatu. Tänapäeval saavad ajaloolased tema raamatust väärtuslikke andmeid Idamaade mineviku kohta. Käsitöö, kunst , leiutised. Hiinas edenes jõudsalt siiditootmine. Siidist tehti rõivaid, purjeid, muusikariistade keeli. Kõrge taseme saavutasid siidriidele tikkimine ja siidimaal . Lisaks siidile tõi kuulsust ka portselan ja paber. Samuti õpiti trükikunsti, anti välja maailma esimene ajaleht ning õpiti valmistama püssirohtu.

India keskajal
Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Sell pealinnaks oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid Indiasse nn valged hunnid. Nende tulekuga algas India riigi lagunemine . Püsis kastikord ja inimesed uskusid endist viisi hingede taaskehastumisse. Valitseva hinduismi kõrval püsis veel budism . Budism hakkas nüüd üha enam levima Indiast väljapoole. Mitmel pool tekkisid budistlikud kloostrid, mis olid ühtaegu nii usu-, kui ka õppeasutused. Esimese aastatuhande teist veerandit loetakse india kirjanduse ja teaduse kuldseks ajajärguks. Sellest perioodist pärinevad mitmed sanskriti keeles loodud kirjanduse tähtteosed. Samuti kirjutati sel ajal maailma esimene raamat algebra kohta. Teise aastatuhande algul ründasid Indiat Afganistanis kanda kinnitanud islamiusulised valitsejad. 1193 . aastal saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu Põhja – India. Moslemite valitseja võttis endale sultani tiitli ja valis pealinnaks Delhi . Tekkis suur ja tugev moslemite riik – Delhi sultanaat. Sultanaat – sultaniriik. India lõunaosa alistamiseks läks moslemitel aega veel paar sajandit. Moslemite sissetungi järel hakkas Indias levima islam. Kuna kõigilt mittemoslemitelt nõuti raha, läks osa elanikest üle uude usku. Muudes piirkondades jäädi enamasti ikka hinduismi juurde. Budism kaotas aga oma senise tähenduse ning levis peamiselt naaberaladel. Ajapikku hakkas Delhi sultanaat nõrgenema ja India langes uute islamiusuliste vallutajate rünnaku alla. 1526. aastal purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultanite väe, vallutas Delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Võimsaim moguli valitseja oli Baburi pojapoeg Akbar .Moslemite ülemvõim ei toonud kaasa india kultuuri langust. Kuigi hindud ja moslemid suhtusid teineteisse umbusklikult ja isegi vaenulikult , sugenes nende vahel siiski rahumeelne läbikäimine. See tõi kaasa india ja islami kultuuri mõningase segunemise. Moguli valitsejate korraldusel rajati rohkelt mošeesid, losse ja mausoleume. Neist tuntuim on Tadž Mahal. Indial olid ka sidemed muu maailmaga. Ookeanil käis vilgas merekaubandus, leiti vürtse, tunti ka käsitööliste valmistatud käsitöötooteid, eriti kuldnõusdi ja hõbenõusid.

Ameerika vanad kõrgkultuurid
Ameerikasse jõudsid inimesed umbes 20 000 aastat tagasi. Elati hõimudena. Kütiti loomi ja püüti kala. Kesk – Ameerikasse ja Lõuna – Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid aastatel 300 900 pKr kõrgkultuuri. Neil oli olemas oma kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkisid linnad. Inimese ohverdati aeg-ajalt templites. Kultuur hävis 9.sajandil, hiljem asteegid taastasid selle osaliselt. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale oma asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochitlan (praegune Mexico ). Nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usukeskus Teotihuacan, kus asusid päikesepüramiidid ja kuupüramiidid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid inimese, keda nad said sõjakäikudelt. See oli sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerikas läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inkade linnasid oli Machu Pichu. Pealinnaks oli Cuzco . Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4.sajandil pKr. Asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil Hispaanlaste poolt.

Suured maadeavastused – põhjused ja käik
Põhjused: India oli kuulus oma vürtside poolest. Hinnalised kaubad liikusid teel Indiast Euroopasse käest kätte. Iga kaupmees võttis vaheltkasu, seetõttu muutusid kaubad väga kalliks. Vanasti arvati, et Idamaad olid erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti leida mereteed , mis viiks neid otse Indiasse. Esmalt hakkasid selle otsinguga tegelema portugallased ja hispaanlased. Maadeavastuste jaoks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laevatüüp – kerge ja kiire kolmemastiline karavell. Avastused:

• Henrique Meresõitja organiseeris väsimatult pikki meresõite Aafrikasse. Ise ta nendel reisidel ei käinud, küll aga andis raha, koolitas meremehi ja kogus merekaarte. Aastal 1488 jõudsid nad Aafrika lõunatippu. Selle ristisid nad Hea Lootuse neemeks
  
• Aastal 1497 asus Portugalist teele neli laeva Vasco da Gama juhtimisel. Ta lootis leida meretee Indiasse. 22.mail aastal 1498 jõuti Indiasse. Nad ostsid soodsalt vürtse ja kalliskive. Portugallased rajasid India ookeani oma tugipunkte ning hakkasid tegelema mererööviga.
  
• Christoph Kolumbus lootis üle Atlandi ookeani purjetada Indiasse ja Hiinasse, sest teadis, et maakera on ümmargune. Hispaania kuningas ja kuninganna rahalisel toetusel varustati kolm väikest, kuid kiiret laeva: Santa Maria, Pinta ja Niña. 1492. aasta sügisel asuti Hispaaniast teele. Jõuti San Salvadorile, Kuubale ja Haiti saartele. Seal sõitis Santa Maria põhja. Kolumbus tegi veel pärast seda kolm merereisi, jõudes Kesk – Ameerikani ja Lõuna – Ameerikani. Elu lõpuni uskus ta, et oli jõudnud Aasiasse. Ameerika põliselanikke hakkas ta kutsuma indiaanlasteks (India elanikkude järgi).
  
• Amerigo Vespucci mõistis, et Kolumbuse avastatud manner on tegelikult Ameerika. Tema nime järgi hakatigi kutsuma uut mandrit Ameerikaks.
  
• Aasatl 1519 asus teele Fernão de Magalhães, lootuses leida tee lääne poolt ümber maakera Indiasse. Tema andis nime Vaiksele ookeanile. 1522. aastal jõudis üks laevadest kõigest 18 kurnatud meremehega koju tagasi. Seeeest oli neil rikkalik vürtsilaadung.
  

Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed
Uute piirkondade avastamisega sai alguse Eurooplaste kolonisatsioon Aasias, Ameerikas ja Aafrikas. Tordesillase leping sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel paavsti vahendusel. Idapoolsed alad kuulusid Portugalile ja Hispaaniale kuulusid läänepoolsed alad. Inkadele ja asteekidele mõjus see kõige rängemalt. Nende kõrgkultuur hävitati konkistadooride poolt. Hispaania aadlik Hernan Cortes hävitas asteekide riigi ning Franciso Pizarro hävitas inkade riigi. Koloonia – võõral maal asuv piirkond. 18. sajandil hakkasid eurooplased massiliselt välja rändama. Alus pandi maailmakaubandusele. See toimus tänu eurooplastele, kes vedasid kaupa kodumaa ja koloonia vahel. Kulla ja hõbeda sissetoomine Euroopasse tõi kaasa inflatsiooni(raha väärtus kahaneb).

Reformatsioon
Reformatsioon ehk usupuhastus . 16. sajandi alguseks oli Rooma katoliku kirik jõudnud sisemisse kriisi. Paljud vaimulikud leidsid , et kirikut tuleb muuta. Sisemine kriis – mul on väärtushinnangud, aga ma ei ela nende järgi. 14. sajandil ütles John Wyclife, et kirik peab loobuma enda rikkusest. Samuti arvas ta, et piibel peab olema kättesaadav kõigile Piibel peab olema emakeeles ning ta trükkis piibli inglise keelde. Usupuhastamise algataja oli Martin Luther. Ta ise oli vaba munk , kuulus augustiinlaste ordusse. Aastal 1510 külastas ta Roomat . . Ta oli arvanud, et Rooma linn on püha, kuid kohale jõudes pidi ta pettuma. Sai alguse paavstikriitika. Kui ta Uues Testamendis luges Rooma kirja, siis sai ta teada, et kõik inimesed on Jumala ees ekslikud (ka Rooma paavst). Ta sai aru, et andestust oma eksimuste eest ei saa osta. Samas ka andestuis on Jumla kingitus. Usupuhakstus sai alguse 31. oktoobril 1517 Saksa linnas Wittenbergis. Ta kutsus teisi vaidlusele, esitades seal 95 teesi (väidet) indulgentside vastu. Aasatl 1520 pandi ta kirikuvande alla, sest ta kritiseeris paavsti. Kirikuvanne – inimene ei saanud osa sakramentidest, ta ei saanud pihtida ning ta ei saanud kiriklikku matust. Aastal 1521 kuulutas keiser Karl Viies Martin Lutheri lindpriiks – kõik võisid teda tappa ning seadused neile ei kehti. Saksamaa vürst Friedrich Tark võtti ta oma kaitse alla. Tema Wartburgi lossis tõlkis Luther Uue Testamendi uussaksa keelde. Sola scriptua – ainult pühakiri. Tänu sellele saadi aru, et igal inimesel peab olema võimalus lugeda piiblt. Et lugeda, on vaja lugemisoskust ehk emakeelset haridust. Martin Luther eitas samuti vallalisusnõuet. Ta arvas, et igal inimesel peab olema võimalus abielluda . Samuti jäi seitsmest sakramendist alles kaks – ristimine ja armulaud. Saksamaal puhkesid ususõjad. Kõigepealt oli talurahva sõda, kus sõdisid aadlikud ja talupojad. Siis tuli sõda aadlikute ja Saksa – Rooma keisri vahel. Sõjad lõppesid Augsburgi usurahuga aastal 1555 . ’’Cujus regio , cjus religious ’’ – kelle võim, selle usk. Martin Lutheri usupuhastusideed levisid ka mujale.

Vastureformatsioon
See oli katoliku kiriku hüüd takistada kirikulõhet ja tuua tagasi protestantlikud piirkonnad paavsti võimu alla. Selleks taastas paavst inkvisitsiooni. Tehti keelatud raamatute nimekiri. Need raamatud hävitati. Rajati jesuiitide ordu. Selle rajajaks oli Hispaania munk Ignatius Loyola. Nende ordudel puuduvad kloostrid ja mungarüüd. Nad elavad omaenda kodudes, kuid pidid andma mungatõotuse. Nad pidid tooma ketserid tagasi emakiriku juurde.Jesuiitidest said enamiku Euroopa valitsejate pihiisasid. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku Trento kirikukogu. Hakati rajama vaimulike koole ehk seminare . Tänu vastureformatsioonile tekkisid. Prantsusmaa ususõjad. Seal olid prantsuse kalvinistid ehk hugenotid . Nad sõdisid katoliiklaste vastu. Nende mõlema pingehetk oli 24. augustil aastal 1572 , kui Pariisis ööl vastu pärtlipäeva tapeti 2000 hugenotti. Pärast seda veel 20 000 hugenotti. Aastal 1598 kuulutati välja Nantes ’i edikt. Prantsusmaa kuulutati katoliiklikuks riigiks, kuid hugenottidel lubati jääda. Enda jumalateenistusi ei tohtinud nad väljaspool lossi teha.

Kunst ja kultuur varauusajal
Nad muutusid jumalakesksemalt inimesekesksemaks. Ikoonide asemele tekkisid portreed. Hakati tellima endast ja enda perekonnast maale. Inimesi kujutati realistlikumana. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Kopeerimise asemel muutus tähtsamaks originaali loomine. Igal kunstnikul oli oma käekiri. Kõige tuntuim kunstnik oli Leonardo dacVinci. Teda peetakse renessansiajastu ideaalinimeseks. Tema tuntumad maalid on ’’Mona Lisa’’ ja ’’Püha õhtusöömaaeg’’. Teine tuntud maalikunstnik oli Michellangelo. Tema kuulsamad maalid on ’’Pieta’’ ja ’’Taavet’’. Tema üks võimsamaid maale on Sixtuse kabeli laemaal. Seal on kujutatud maailma loomist. Ta pani aluse barokkkunstile. Protestantlikes maades (Madalmaad ja Saksamaa) muutus kunst lihtsamaks. Kujutati talupoegi, lihtrahvast. Nende maade kuulsamad kunstnikud olid Albrecht Dürer (Saksamaal) ja Pieter Bruegheli (Madalmaades).