Keskaeg ja Uusaeg (0)

Pilet 1
*Lääne- Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants
Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu.
Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände.
Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser , kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli.
Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania , Gallia , Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe.
Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus . Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände.
Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle tulemusena hakkas Lääne-Rooma germaniseeruma. Germaanlased tungisid Rooma riigi aladele ja rüüstasid selle 410. aastal. Germaanlased asusid elama Galliasse. 476. aastal pKr on Lääne-Rooma riigi lõpp, provintsid langevad germaanlaste kätte ja on keskaja algus. Lääne-Rooma riigi viimane keiser oli Romulus Augustus. Lääne-Rooma alad langevad germaanlaste kätte
Tekkivad uued riigid: Läänegootide kuningriik , Frangi kuningriik, Idagootide kuningriik, Ida-Rooma keisririik ja Burgundia kuningriik.
Bütsants ehk Ida-Rooma püsima jäänud kuningriik: Bütsantsi peeti Kreeka riigiks, mille alad aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus , kes püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste , sissetung nõrgestas Bütsantsi võimu. Küll aga suudeti uuesti võim taastada vägede tugevdamisega. Bütsants palus abi oma võimu kindlustamise mõtte Lääne-Euroopalt, kuid see ettevõtmine ei olnud edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli.
Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid . Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad.
Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik.
*Suured maadeavastused
Eeldused: paremad meresõidu oskused, täpsemad mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp-karavell(ladina puri ), varasemate maadeavastajate tegevus.
Põhjused: oli kullajanu , s.t et oli vajadus väärismetallide järele. Vajadus idamaiste vürtside järele, seiklus janu ning rüütlitel polnud tööd.
Ameerika avastamine ja uurimine : Esimesena saabusid aastal 1000 Põhja- Ameerikasse viikingid , teadmata ise, et nad olid uue mandri avastanud. Cristoph Kolumbus tegi 4 avastusreisi, ning oli esimene, kes avastas Uue Maailma. Ta küll arvas , et leidis meretee Indiasse . Amerigo Vespucci oli aga see mees, kes mõistis , et Uue Maailma näol on tegemist uue mandriga.
Meretee Indiasse: avastas Vasco da Gama , kes oli päritolult portugaallane. Pärast avastust kodumaale tagasi jõudes olid tema laevad täis idamaiseid vürtse.
Esimese ümbermaailma reisi tegi Fernao de Magalhaes , kes ehitas vastavad laevad, millega saaks ümber maailma sõita. Kodumaale ta tagasi aga ei jõudnud, kuna Filipiinidel ta tapeti .
Tagajärjed: uute mereteede ja maa-alade avastus, maailmapildi avardumine, kaubateede ümberpaiknemine, kolonisatsioon Euroopa rahvaste poolt, Euroopasse voolasid rikkused, uute kultuuride avastamine, inimrasside ümberpaiknemine, hindade revolutsioon , kristluse levik, kiiresti arenevad teadused , orjakaubandus, samuti ka levisid haigused, nt süüfilis.
Pilet 2
*Suur rahvasterändamine, Frangi riik
Rahvasterände tagajärjed:
Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium ;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime; tekkisid uued riigid: barbarite kuningriigid , see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne-Euroopas
Frangi riigi kujunemine ja ristiusu vastuvõtmine:
V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladele elanud frangid kuningas Cheodovechi (Klodoveh) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid seal Hispaaniasse.Frangid olid tol ajal veel paganad, Cheodovech lasi enda koos kaaskonnaga ristida ja sundis selle ka oma rahvale peale.
Karl Martell:
Ta oli majordoomus, kes sai riiki valitseda, kuid ei kuulutanud ennast kuningaks.Suutis muhhameedlased purustada, jagas oma sõjameestele maatükke, mille sissetulekust pidi hankima ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelaste varustuse. Ta võitis Poitiersi lahingu, peatades sellega araablaste pealetungi.
Pippin Lühike:
Oli Karl Martelli poeg. Ta kuulutas ennast ise 751.aastal frankide kuningaks ja temast sai alguse karolingide dünastia. Pippin pani aluse 756. aastal paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile, millega tagas ta endale head suhted paavstiga.
Karl Suur:
Oli Pippin Lühikese poeg ja kõige suurem varakeskaja valitseja. Ta vallutas Itaalia langobardide kuningriigi ja võttis sellega kuninga tiitli . Aastal 800 sai ta keisriks ja taastas keisrivõimu ka Lääne-Euroopas. Ta oli ka väga silmapaistev väejuht, peaaegu terve oma elu viibis ta sõjakäikudel.
Riigi lagunemine : Pärast Karl Suure surma jagasid Karl suure poja-pojad omavaheliste tülide pärast Frangi riigi kolmeks, keisritiitel kaotas oma autoriteedi . Algas killustatuse ja anarhia ajajärk. Algasid rüüsteretked araablaste, viikingite ja ungarlaste poolt.
* Valgustus
Kujunemine: Valgustussajandiks nimetatakse 17. - 18. sajandit. Valgustus sai alguse Inglismaal, pärast rahvarevolutsiooni. Sellise mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant . Valgustuse tekkimise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esikohale inimmõistuse.
Valgustus: pimedusest välja toomine. Vana maailmapilt oli vale, sest see olu liigselt usus kinni.
Valgustuse põhijooned:

• peamine kriteerium oli inimmõistus
  
• ideaaliks oli ratsionalistlik maailmakäsitlus
  
• eeskujuks oli paljude kohtade pealt loodus
  
• omane oli ka uus humanism
  

Valgustusfilosoofid:

• Voltaire : kesksel kohal oli ühiskondlik-poliitiline tegevus võitlus katoliku kiriku vastu, mida ta pidas peavaenlaseks. Esikohal oli usk mingisuguse kõrgema olevuse olemasolusse. Isikuvabadus . Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism , inimkond pidi lähtuma loodusseadustest.
  
• Montesquieu : rõhutas kodanike vabaduse kaitset. Pooldad konstitutsioonilist monarhiat . Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema eraldi.
  
• Rosseau : nägi väljapääsu rahva suveräniteedist- võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Vajalikud olid abinõud ebavõrdsuse vastu. Ta pooldas Vabariiki. Usu koha pealt arvas, et ideaali juurde ei saa inimene tagasi pöörduda.
  

Saksa valgustuse eripära:
Oli see, et sakslased ei olnud nii vaenulikud kiriku ja usu vastu, kui prantslased . Sakslased lähtusid suuresti pietismist - mis oli siis rõhutatus vagadusele ja kristlaste võrdsusele. Nende jaoks oli usk tähtsal kohal just sellepärast, et neil oli Saksamaal juba kirik reformeeritud.
Herder : Saksa filosoof . Taunis sõdasid ja kangelaste tähtsustamist. Arvamusel, et rahvast tuleb harida ja kasvatada, mille tulemusena ei olegi riiki vaja. Tähtsal kohal oli patriotism .

Pilet 3
* Feodaalsuhted . Aadel
Feodaalsuhete algus on seotud Frangi riigi loomisega varakeskajal , sest Karl Martell oli see, kes pani aluse senjööri- vasalli suhetele.
Senjööri ja vasalli suhte ehk läänistamine:

• Senjöör oli maa valdaja. Tema läänistas maa koos talupoegadega vasallile, kes pidi vastutasuks olema truu sõjaväekohustuste poolest oma senjöörile. Maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu.
  
• Vasallid olid kõrgaadlikud. Nemad said omakorda läänistada maad oma vasallidele, kes olid vastutasuks sõjaväes. Nendele kuuletuvad vasallid olid enamjaolt rüütlid või alamaadlikud.
  
• Lään ehk feood - vasallile antud maa koos talöupoegadega. Lään ei olnud päritav.
  
• Domeen- oli senjöörile jäänud maa koos talupoegadega, mida ei läänistata.
  

Läänide liigid:

• Benefiits - eluaegne lään, kuid pärandamiseks oli vaja senjööri nõusolekut.
  
• Feood- oli vabalt päritav.
  

Pärisorjuse kujunemine:
Feodaalkorrast kujunes välja pärisorjus, s.t et talupojad olid sõltuvuses suurmaavaldajatest. Alguses olid talupojad väike-ettevõtjad, orjad tegid lihtsalt raskemaid töid, kuid varakeskajal sulandusid orjad ja talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Maatükk kuulus küll talupojale, kuid selle eest pidi ta maksma andamit, sest maade läänistamisega kuulusid nad maatüki juurde. Talupoegade tööst maatükil sõltus läänimehe sissetulek. Kuna talupoegateta polnud maatükid väärtuslikud, siis keelati neil maalt lahkuda ja nad muutusid sunnismaiseks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista
Erinevad rendivormid:

• mõisahärrus- levinud rohkem ida aladel. Maad olid jaotatud mõisnike ja talupoegade vahel. Talupojad harisid nii enda, kui ka mõisnike põlde. Talupoeg pidi tegema nii teotööd, kui maksma ka makse.
  
• rendihärrus- levinud lääne aladel. Feodaal sai kasud talupojalt, talupojad töötasid feodaali põldudel.
  

Aadlike kasvatus: Noorelt hakati valmistuma rüütliks saamiseks, mis nõudis kohast kasvatust ja sõjalist treeningut. Pojad eemaldati kodust, keelati suhted suguvõsa naistega . Järsk üleminek mehelikesse meelelahutustesse. Nende puhul ei olnud haridus oluline, küll aga sõjaline haridus. Oli 3 eetikareeglit, mida pidid kõik rüütlid järgima: truudus, vaprus ja ausus.
Elu-Olu: Kuna kõigil rüütlitel lääni polnud, elati ka senjööri lossis. Töötasid nad enamasti läänimeestena, kuid abistasid ka vajadusel senjööri. Perekonna loomisel oli oluline järglasi teha, s.t siis, et ei olnud abielus olulised tunded. Naispoolelt enamjaolt nõusolekut ei küsitud. Vaba aja veetsid rüütlid jahiretkedel, sõjamängudel ja turneedel.
*Humanism ja renessanss

• Sai alguse Põhja-Itaalias
  

• Levis Euroopas 14.- 16. sajandil.
  
• Humanism tähendab inimlikust, inimese väärtustamine. Esikohal olid haridus ja teadus.
  
• Renessanss tähendab taassündi.
  

Kujunemise põhjused:

• Kriis roomakatolikus kirikus
  
• Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg
  
• kriitiline hoiak kirku suhtes
  
• Põhja-Itaalia rikkad ja arenenud linnad andsid eeskuju Euroopale
  
• ideaal vabast haritud inimesest
  
• väärtushinnangud olid kõrged.
  

Levik Euroopasse:

• Itaalias oli võimul juba hiliskeskajal. Muudes Euroopa riikides aga alles uusaja algul.
  
• Levikule aitas kaasa trükikunsti kasutuselevõtt ja paberi valmistamise oskus.
  

Erasmus Rotterdam :

• Oli oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kelle mõju oli tunda kogu varauusaegses Euroopas.
  
• Ta õppis Pariisi ülikoolis ja kaitses oma doktorikraadi Torinos, reisis väga palju ja tundis isiklikult palju humaniste ja riigimehi.
  
• Tema töid loeti kõikjal suure huviga , kõige mõjukaim teos oli tal „ Narruse kiitus“, selles teoses pilkas ta ametimehi ja nende ameteid.
  
• Ta avaldas Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ladina keelde.
  
• Ta oli kriitiline vaimulike, kiriku ja paavstide pahede vastu, kuid siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Teda ei peetud ketseriks , kuna ta suutis oma vastuolude suhtes piiri pidada.
  

Pilet 4
*Viikingid
Viikingiajastu: 8. - 11. sajand
Elukoht: Nad olid pärit Skandinaaviast- Norrast, Rootsist, Taanist ja mõned elasid ka Saaremaal. Kuid Erik Punase juhtimisel jõudsid nad ka Gröönimaale ja Islandile.
Tegevusalad: Nad elatusid põhiliselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel ka küttimine ja kalapüük. Mingil määral tegelesid nad aga ka kauplemisega ja maadeavastustega ( Island , Gröönimaa, Põhja-Ameerika).
Tähtsus Euroopas:

• Viikingite hirm sundis Eurooplasi ühinema suurtesse riikidesse
  
• Kuna nad olid väga head kaupmehed , siis vahendasid nad Euroopas ka erinevate maade kultuure
  
• Nende abil levisid ka erinevad teadussaavutused
  
• Muutusid kristlikele maadele nuhtluseks vallutusretkede tõttu, nad röövisid ja tapsid
  
• Neid hakati võtma väeteenistusse
  
• Tegid inglismaal lõpu kloostrikultuurile.
  
• Lõid oma riigid: Inglismaal, Prantsusmaal, Kiievi-Venemaal ja Lõuna-Itaalias.
  

Kultuur:

• Suhtlemine kristliku Euroopaga tõi Skandinaavlastele ristiusu
  
• Pidasid väga lugu oma paganlikest traditsioonidest
  
• Austasid loodusjõude, loodusobjekte ja esivanemaid
  
• Neil oli 8 jumalat, mis jagunesid 2 perekonda: Aasideks ja Vaanideks
  
• Viikingite kohta teame täpsemalt täna saagadele „Vanem Edda “
  

Ruunid:
Ruunikivi võeti kasutusele Taanis, mis hiljem levis kogu Skandinaaviasse. 16 tähemärgist koosnev kiri oli tuletatud kreeka, ladina või etruski tähestikust. Kiri oli enamjaolt haua-või mälestuskividel.
*Prantsuse kodanlik revulutsioon
Põhjused:

• valgustusideede levik
  
• Merkantilistlik majanduspoliitika
  
• Õukonna priiskav eluviis
  
• ummikusse jooksnud valitsuse reformid
  
• Generalstaatide ehk kolme seisuse esinduse kokkukutsumine Louis VI poolt
  

Revolutsioon sai alguse 5.mail 1789. aastal Basteille[bastii] kindlus -vangla vallutamisega.
Asutatava Kogu tegevus:

• Kaotasid seisuslikud eesõigused ja aadliseisuse
  
• võeti vastu „Inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon“
  
• Kirikumaad riigistati, tuli käibele paberraha
  
• Likvideeriti tsunftid
  
• Keelati streigid ja töölisühingud
  
• Võeti vastu Prantsuse esimene konstitutsioon
  
• Valitsuse juhiks oli kuningas
  
• 30. septembril läks Asutatav Kogu laiali
  

Konstitutsiooniline monarhia : 1791.aasta septebmris võttis Prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni . Riigikorra aluseks kujuned Montesquieu võimude lahuse teooria. Täidesaatva võimu peaks oli kuningas. Kohtuvõim pidi olema sõltumatu nii rahvaesindusest kui ka kuningast .
Vabariik: 1792.-99. aastal, kui kuningas kaotas usalduse rahva seas. Põhiseadust muudeti sellel ajal mitu korda. Vabariik kestis selle ajani , kui Napoleon krooniti keisriks 1804. aastal. Vabariigi raskused: lüüasaamised sõjas, talurahva rahulolematus , poliitiline lõhenemine, hindade tohutu tõus. Täidesaatev võim kuulus kuningale .
Jakobiinide diktatuur:
1793-1794. Nende juht oli Maximilien Robespierre . Jakobiinid pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust. Nad kehtestasid toidukaupade hindade ülempiiri. Viisid läbi muudatused sõjaväes- loodi üldine sõjaväekohustus. Kaotasi ära feodaalkoormised, kehtestati uus ajaarvamine . Võtsid kasutusele meetermõõdustiku. Samuti tapsid nad giljotiini all kõik need, kes nende tegevuse vastu olid. Võeti vastu seadus nn „ kahtlaste “ vastu. 1794 võeti jakobiinide liidrid kinni ja hukati
Direktoorium : 1795. aastal loodi uus konstitutsioon ja riiki hakkas valitsema Direktoorium, kuni 1799. aasta riigipöördeni. Direktoorium oli viieliimeline.
Revolutsiooni lõpp: Revolutsioon leidis oma lõpu 1799. aastal , kui toimus riigipööre ja Direktoorium lõpetas oma tegevuse.
Pilet 5
* Araablased . Islam
Elukoht: elasid Araabia poolsaare kõrbetes, kuid tungisd ka naaberaladele- Süüriasse, Palestiinasse ja Mesopotaamiasse.
Tegevusalad:

• Nad olid rändkarjakasvatajad- kaamlid , hobused ja lambad .
  
• Jeemenis tegeleti põlluharimise ja aiandusega
  
• Kaubandusega tegeleti samuti
  

Islami kujunemine ja põhiseisukohad:

• Algul oli araablaste usk polüteistlik. Oli Alah ja veel 360 jumalat, keda usuti ja kelle puust kujud on püstitatud Kaaba templisse.
  
• 6. sajandi alguses hakkas Meka kaupmeed Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõikidest teistest jumalatest lahtiütlemist.
  
• Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutaud usk nimeks islam - ainujumakla usk ja selle usu pooldajadi kutsuti moslemiteks.
  
• Moslemite keskuseks oli Mediina ehk prohvetilinn alates 622. aastast
  
• Islami püha raamat oli Koraan .
  
• Päeva, mil Muhamed suundus Mekast Mediinasse kuuluatavad moslemid oma ajaarvamise alguseks.
  
• Kaaba tempel pühendati üksnes Allahile, teised jumalad kõrvaldati
  
• Usu kuulutamisega saab alguse Araablaste riik
  

Araabia kultuur:

• kõrgelt arenenud maade kultuuripärand, mida ühendas islam ja araabia keel.
  
• Arendati edasi antiikkultuuripärandit.
  
• Haridus põhines Koraanil
  
• kõrgemad koolid olid medredesed.
  
• Kirjanduse tuntuim teos on „ Tuhat üks ööd“
  
• Silmapaistvamaks ehitiseks oli mošee ehk islami pühakoda.
  
• Teadustest olid arenenumad filosoofia, loodusteadused ja arstiteadus .
  

*Poliitilised ja majanduslikud õpetused 19. sajandil
Kujunemise aeg ja põhjused: Hakkasid välja kujunema 19. sajandi alguses seoses erinevate suhtumistega prantsuse revolutsiooni.
Konservatism :

• Olemasoleva säilitamine, aeglased muutused
  
• Väärtustati traditsioone ja kultuuri
  
• Inimene pidi ise hakkama saama
  
• Esindajad olid E. Burke ja G.W.F. Hegel
  

Liberalism :

• Pooldasid vabadust, üksikisiku vabadust just.
  
• Pooldasid järske muutusi
  
• Esindajad Locke ja Rebesque
  
• Tahtsid võrdseid võimalusi- vähe riiki, vähe makse.
  

Sotsialism:

• kaks suunda: 1) kommunism 2)sotsiaaldemokraatia
  
• tekkis sest oldi vastumeelsed relvastatud võitlusele, pooldati poliitilist võitlus, nt nõuti võrõiguslikke valimisvõimalusi.
  

Merkantilistid:

• Olid seisukohal, et riik peab rohkem kaasa aitama ühiskonna rikkuse kasvule.
  
• Nende arust oli rikkuse mõõduks raha
  
• Arusaam, et riik peab võimalikult vähe kaupa sisse eksportima ja võimalikult palju välja importima
  
• Esindaja Colbert
  

Füsiokraadid:

• arvamusel, et elu paremaks korralduseks tuleb eeskuju võtta loodusest
  
• arvati , et tulutoov on tegeleda põllumajandusega.
  
• Kritiseerisid merkantilismi ja kaubanust
  
• füsiokraatia aluseks oli põllumajandus, mida abistab töötlev tööstus
  

Majandusik liberalism:

• Esindaja Smith
  
• teooria , et riigi rikkus peitub töös
  
• Oli vaja vaba võitlust ehk konkurentsi
  
• riigi ülesandeks oli inimse töö lihtsustamine.
  

Pilet 6
*Kristluse teke; varakristlus;ristiusu kiriku lõhenemine;Rooma Paavst ja paavstiriigi teke.
Kristluse teke, varakristlus:

• Tekkis Rooma keisririigis, I sajandil
  
• Aluse pani sellele Jeesus
  
• 30. aastal hakkas ta usku propageerima
  
• Läks vastuollu Rooma võimudega ja juutidega
  
• 33. aastal löödi ta risti, kus ta suri
  
• ta pani aluse maailma usule
  

Varakristlus:

• kristlased oli tõsiusklikud
  
• kujunesid Kristluse põhitõed
  
• sai alguse eraklus
  
• kristlaste tagakiusamine
  

Ristiusu kiriku kujunemine:

• kujunes 1. saj pKr Rooma Keisririigis  apostlid lõid siis esimesi kogudusi
  
• 313. aastaltunnistas keiser Constantinus ristiusu lubatuks
  
• 381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset
  

• kristlik kirik eksisteeris- Roomas, Jeruusalemmas, Antiookias, Aleksandrias ja Konstatinoopolis
  

Rooma paavst ja paavstiriigi teke:

• alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid
  
• järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni
  
• 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel
  
• saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad
  
• 756. aastat moodustati neil maadel Paavstiriik
  
• Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim
  
• 756. aastal sai paavst ilmalikuks valitsejaks Itaalia paavstiriigis- Vatikan.
  

Ristiusu kiriku lõhestatus:

• erinevused lääne ja ida vahel ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel
  
• süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes
  
• oluline vaidlus oli selle üle, millest lähtub Püha Vaim
  
• 1054 . leidis aset suur kirikulõhe , kus kirikud panid teineteist vastastiku kirikuvande alla
  
• Kaks kirikut: paavsti võimu all oli Katolik kirik ja patriarhi võimu all oli õigeusu kirik
  

Hierarhia :

• Paavst- peapiiskopid- piiskopid- preestrid
  

Katoliikluse ja Õigeusu erinevused:

• Katolik kirik ei allunud Bütsantsi keisrile. Nõudsid, et vaimulikud ei astuks abiellu. Püha vaimus lähtuti nii isast kui ka pojast.
  
• Õigusu kirik allus Bütsantsi keisrile. Vaimulike abielus olit tavapärased. Püha Vaim lähtus Jumalast ja Isast.
  

Gregoriuse reformid:

• Paavsti hakkasid ametisse nimetama kardinalid
  
• paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikult võimust
  
• seisid vastu vaimule ametite müümisele ja sellele , et vaimule määravad ametisse ilmalikud valitsejad .
  

Ilmaliku ja vaimuliku võimu võitluse Euroopas:

• Tüli Gregorius VII ja Heinrich IV vahel
  
• Paavst keelas ilmalikele valitsejatel vaimule ametisse nimetamise, kuid paavst ise võis ametisse nimetada nii keisreid kui ka kuningaid.
  
• Heinrich IV kuulutas et paavstivalimine on kehtetu ja selle tagajärjel viskas Gregorius VII ta kirikust välja
  
• Heinrich IV pidi minema patukahetsusretkele ja sealt naastes lõppes võitlus kokkuleppega ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel .
  

*USA Sünd
Inglismaa asumaad Põhja-Ameerikas:

• Virginia - esimene asula üldse
  
• Pennsylvania- Usulahkudesse kuuluvad inimesed
  
• Uus- Inglismaa- puritaanlaste kolooniad
  
• Maryland- reformatsiooni järgsed Inglismaa katoliiklased
  
• Carolina- hugenottide vallutatud ala
  

Vabadussõja põhjused ja käik:

Põhjuseks loetakse nn Bostoni teejoomist, kus tekkis konflikt isamaa ja asumaade vahel. Isamaa alla kuulusid siis 13 Inglise asumaad, mis moodustasid sõjajõud. Asumaade alla kuulus Inglise sõjavägi . Alguses olid Inglise väed edukad , kui murrang toimus Yorktowen'i lahingus , kus löödi inglased tagasi. Sõlmiti Pariisis rahuleping 1783. aastal, inglismaa kaotas oma maad Põhja- Ameerikale . Asumaad kuulutati iseseisvateks.

Iseseisvuse väljakuulutamine: Iseseisvusdeklaratsioon võeti vastu 4. juulil 1776. aastal
Thomas Jefferson: Ameerika valgustaja , kes oli ka USA president ning kirjutas USA Iseseisvusdeklaratsiooni.
Benjamin Franklin: USA riigitegelane , kes asustas esimese raamatukogu Ameerikasse ning võitles tõsiselt orjuse vastu.
USA ülesehitus:
USA on liitriik , kus kehtis kahetasandiline võim: föderaalvõim ja asumaadevõim.
KOHUS – PARLAMENT – VALITSUS.
Kahe partei süsteemi maa: Vabariiklik partei(põhja osariigid ) ja Demokraatlik partei( lõuna osariigid).
Pilet 7
* Kloostrid . Kerjusmungaordud .
Kloostrite teke: Kloostrid tekkisid suuresti tänu sellele, et mungad ja nunnad moodustasid, kes tegelesid eremiitlusega, moodustasid kogukondi. Neid oli kõikjal Vahemere maades.
Benedictuse reegel:

• Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin .
  
• Isekusest tuli täiesti lahti öelda.
  
• Loobuda kõigest isiklikust.
  
• Alluda vastuvaidlematult kloostriülemale.
  
• Kloostrit ei tohtinud vahetada.
  

Elu kloostris : Kloostrielu ei pidanud olema karm. Päevaplaani järgi pidid mungad osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kogukonna ülalpidamiseks kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes .
Tsitertslased : Nende ordu tekkis 11. sajandi lõpul . Oma nime said nad oma kloostri Citeaux'i järgi, mis asub Prantsusmaal. Järgisid Benedictuse reegleid, ehitasid kloostreid asustamatta aladele. Nad algatasid Neitsi Maarja kultuse.
Kerjusmungaordud: Kloostrid asusid linnades. Näiteks Frantsistlaste ordu- hallid vennad, elasid almustest, olid vaesed ja paljajalu käisid. Dominiiklaste ordu- mustad vennad, haritud, jutustasid ketserluse vastu, juhtisid inkvisisatsiooni.
*Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas.
Revolutsiooni tulemused:

• lõpp absolutistlikule monarhiale
  
• 1804. sai Prantsusmaast keisririik, tänu Napoleonile, kes ennast keisriks nimetas.
  
• Muudeti halduskorraldust
  
• võeti vastu tsiviilkoodeks ja seadustati uus kapitalistlik kord
  
• naasesid revolutsiooni ajal Prantsusmaalt põgenenud aadlikud .
  
• Lõhuti kultuuriväärtusi, mis olid seotud kuningatega
  
• Loodi avalike raamatukogude võrk
  
• pandi alus Rahvuslikule Arhiivile
  
• Muutus inimeste riietus ja soengud, kõik muutus palju lihtsamaks.
  

Mõju Euroopale:

• Prantsusmaa sai enda valdusesse Põhja- Itaalia, Hispaania, Horvaatia , Hollandi, Belgia, Saksamaa, Šveitsi.
  
• Liitlased: Norra, Taani , Preisi, Austria.
  
• Sõltuvad: Hispaania, Itaalia, Šveits, Poole, Saksamaa
  
• Suured sõjakäigud: Hispaaniasse ja Venemaale.
  
• Levisid seadused, ideed, olulisel kohal oli prantslaste tähtsustamine, patriotism
  

Viini Kongress : 1814.- 1815. aastal . Pandi paika Euroopa olukord. Prantsusmaa kaotas selle tulemusena enamus territooriume, mida oli endale vallutanud( Hispaania, Itaalia, Austria). Vastased said endale alasid juurde. Likvideeriti Püha Saksa Rooma Keisririik. Loodi Püha Liit ja Reiniliit, millest saab alguse Saksamaa tekkimine.
Pandi paika Euroopa poliitiline kaart.
Pilet 8
*Teaduse ja kujutatava kunsti areng 19. sajandil.
Teadus:

• Füüsikasteadused:
  

elektripatarei leiutas Volta.

Magnetismi avastas Orsted.

Faraday ehitas elektrigeneraatori

• Bioloogia saavutused:
  

Baer rajas võrdleva embüloogia ning uuris pikalt loomariigi arengut

avastati väljasurnud loomade jäänuseid

evolutsiooniõpetusega seletas Lamark organismide arengut

Avastati bakterid , kuid ei osatud neid algselt veel haiguste tekkimise ja levikuga seostada .

• Meditsiin :
  

Pandi alus desifintseerimisele, kuna saadi aru, miks haavad hakkavad mädanema

Võeti kasutusele esimese steriliseeritud kummikindad

Avastati uued haigused, marutõbi ja tuberkoloos ning uuriti nende leviku põhjuseid.

Avastati röntgenkiired ning nende abil leiutati röntgenaparaat.

• Leiutised :
  

telegraafivõti

Bell leiutas esimese telefoni

Edisson leiutas maailma esimese grammofoni

Esimene raadio

Lumiere leiutas esimese kinamatograafo
Kunst :

• Klassitsism: 18-19 sajand. Seda iseloomustab antiikaja kujutamise viis, viilkatus ja sambad, vähe kaunistusi, lihtsus ja selgus. Maale iseloomustab joon, siluett.
  
• Romantism: esiplaanil oli eksootika (idamaad, uued inimese ja kultuurid), oluline oli värv, kasutati palju kontraste.
  
• Realism : kujutati väga elulähedaselt, kujutati üldjuhul vaest inimest või loodust, levis väga laialdaselt ( venemaal), värvid olid tumedad ja sünged.
  
• Impressionism : see kujunes kunstis kõige suuremaks pöördeks. Kunstnikud maalisid seda, mida nad nägid. Olu oluline varjude ja valguse mäng.
  
• Postimpressionism: impressionismist püsivam ja sebjektiivsem.
  

• Sümbolism: Oluline selge joon ja teemadeks elu põhiväärtused. Sümbolite kaudu väljendati enda mõtteid.
  
• Juugend : Oli liigendatud, elemendid oli väga dekoratiivsed . Mõeldi väga täpselt detailidele.
  

*Absolutism. Valgustatud absolutism.
Absolutism: on riigivorm , mille korram valitsejal on piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda monarhide puhul.
Valgustatud absolutism: 18. sajandil välja kujunenud ideoloogia. Ideoloogia peavad riigi parimaks valitsejaks monarhi.
Kujunemine Prantsusmaal:

• Usulised kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel
  
• Kuningavõimu suhted feodaalidega, kes taotlesid suuremaid õigusi
  
• Probleemid kodanluse ja aristokraatia vahel
  
• Välispoliitikas tugev konkurents Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga
  
• Bourbonide dünastia – Louis XIII 1610- 1643 (Henri IV poeg)
  

Louis XIV valitsemine:

• Absolutistlik: rõhutas monarhi jumalikku päritolu, tema kuulus lause ole- „ Riik- see olen mina!“ , ta nimetas ametisse riigiametnikke, andis välja seadusi, karistas ja andis armu.
  
• Valgustuslik : laiendati rahvakoolide võrku, üldine tulumaks , loodi kutsekoolid, ohvitseriks tuli nüüd õppida.
  

Louis XV valitsemine:

• ta ei tundnud üldse riigiasjade vastu huvi. Tema valitsusajal süvenes armukeste pidamine veelgi. Absolutismis valitses sellel ajal täielik kriis. Louis XV meeldis korraldada orgiaid, mis olid siis jooma- ja söömapeod, kus osad inimesed, enamasti naised olid alasti.
  

Pilet 9
*Keskaegne linn. Käsitöö ja kaubandus keskajal.
Linnad: Linnaelu kiire areng sai hoo sisse Vahemere ääres. Vanad püsimajäänud linnad vanastajast olid Rooma, Veneetsia , Marseilles. Oluline oli linnade asukoht, soodsate asukohtadega olid näiteks kaubateede keskpunktis Toscana ja Lombardia , Pariis, Flandria .
Tekke põhjused:

• kaubanduse ja käsitöö areng
  
• tootmis- ja kaubandusvõrgustik üle Euroopa
  
• soodsad asukohad, kaubateede ristumiskohad
  

Valitsemine: Linna eesotsas oli nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriitsid . Linnaelanikud jagunesid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse . Gildid täitsid omaette eriülesandeid ning moodustasid vajadusel ka kaitsesalku. Gildide ja tsunftide liikmed moodustasid kodanikkonna.
Käsitöö linnas, tsunftid, reeglid, meistriks saamine:
olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle.
Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e. skraa , mis määratles hierarhia – õpipoiss, sell, meister, tsunfti eesotsas meistrite seast valitud vanem. Vastastikune abistamine , ühiskassa, tsunftil võis olla oma kaitsepühak, kabel või kirik, ta oli ka sõjaline organisatsioon .
Tsunftid kaitsesid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu, tsunftiväline käsitööline – tsunftijänes.
Igal meistril oma sellid ja õpipoisid, elasid meistri kodus, sõid seal, allusid meistri korraldustele.
Keskaja lõpul esitati õpipoistele ja sellidele kõrgemaid nõudmisi. Õpipoiss pidi olema sündinud kristlikust abielust , kõigepealt võeti ta mõneks nädalaks proovile. Sellil oli kindel arv õpiaastaid meistri juures, pluss 2-3 kohustuslikku rännuaastat, et käsitööoskused ei manduks.
Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö – vastava käsitööala meistrite järelvalve all valmistatud esemete komplekt, kui meistritöö oli kõlblik, tuli korraldada meistrikostitus. Meistriks saamisel oli oluline ka veresugulus senise meistriga või abiellumine tema perekonda.
Selle ja õpipoisse oli palju, hakkasid muutuma palgatöölisteks – rahulolematute linlaste kiht.
Kaubandus: Kõige olulisemad linnad olid kaubanduse kohapealt siis Itaalia rikkad kaubalinnad Genova ja Veneetsia. Nende riikide rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Araabia kaupmehed tõid oma idamaiseid kaupu Vahemere- äärsetesse linnadesse. Selletõttu tekkiski suud kaubavõrgustik Vahemere äärde. Põhja-Mere äärsed Flandria riigid muutusid olulisteks riidetootjateks.
Kaupmeeste ühendus oli Suurgild – kõik linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased.
Hansa Liit 1160 – saksa kaupmehed moodustasid kaupmeeste koondise – Hansa, algselt tähendas see relvastatud sõjasalka, sellest kujunes hiljem Hansa nime kandev kaubalinnade liit.
Linnade välisilme: olid uhked majad, millega rikkad linnakodanikud üksteist üle trumpama hakkasid. Vaesed elasid üldjuhul agulites, puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste eest. Kuna aga linnarahvast oli palju, siis tekkisid eeslinnad, kus elas vaesem osa rahvast. Eeslinnad olid üldjuhul kaitseta.
Elu-Olu linnades: Söök oli suhteliselt mitmekesine, kuid levisid ka erinevad taudid. Iive oli suhteliselt negatiivne, kuna linnades abielluti hilja . Linlaste abielu ei olnud enam selline, nagu vanasti, vanemate ettekirjutamisel, vaid abiellutu juba tunnete alusel. Linnades levis laialdaselt ka prostitutsioon. Linlaste elu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Linnades arveldati rohkem rahaga . Linnaelu oli kirev oma pidustuste poolest. Kirjanduses oli tuntud „Rebaseromaan“.
* Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon .
Põhjused:

• ilmaliku ja vaimuliku võimu vastasseis
  
• vaimulikud olis eelisseisuses
  
• katolik kirik käis alla ja kõik muutus üha ilmalikumaks
  
• indulgentside müümine
  
• Kõik paavstis täiendasid jumala sõna
  

Henry VIII: Ta oli Martin Lutheri õpetuse vastu. Ta oli oma eluajal 6 naist. Ta sattus reformatsiooni etteotsa just tänu sellele, et ta soovis lahutada, kuid ei saanud selleks paavstilt luba. Selle tulemusena lõi ta katolikust kirikust lahku ja alustas reformatsiooniga.Inglismaa lahkus Rooma alluvusest, suleti Inglismaal kõik kloostrid, kujunes välja anglikaani kirik.
Elizabeth I : Ta taastas reformeeritud anglikaani kiriku. Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, kus arenes kultuur ja taastati reformeeritud kirik . Fikseeriti lõplikult anglikaani usutunnistus .
Anglikaani kirik: tekkis sest ilmalik võim püüdis ennast vabastada paavsti võimu alt. Valitseja kuulutas ennast ise kiriku peaks. Toimusid mitmed muudatused, nt kloostrite vägivaldne sulgemine, jumalateenistused olid inglisekeelsed , usulise tõe allikaks oli Piibel .
Vastureformatsioon: Vallandumise põhjuseks oli katoliku kiriku võitlemine reformatsiooni vastu. Eesmärk oli võidelda inkvisitsiooni vastu ja taastada kiriku ühtsus.
Pilet 10
*Teadus keskajal. Ülikoolid.
Skolistika asendumine empirismiga: Skolastika oli ülikoolides õpitav teadus, mis põhines siis muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti püüti loogika abi selgitada. Empirismi aluseks olid kogemused, mis eitas kaasasündinud ideid.
Esimesed ülikoolid:

• Salernos oli juba 10. sajandil arstide kool
  
• Bolongas oli esimene ülikool, õpetati põhiliselt õigusteadust
  
• Pariisi ülikool, teoloogia uurimine ja õpetamine
  
• Oxfordi ülikool- matemaatika ja loodusteadused
  
• Cambridge ülikool
  
• Salamanca ülikoolid
  
• Uppsala ülikool
  

Ülikoolide juhtimine:

• Õppejõud oli magister , proffessor või doktor .
  
• Üliõpilased olid õpipoiste seisusest.
  
• Paavst andis tavaliselt ülikoolile privileegid, mis tagas mõlemale osapoolele võrdsed õigused
  
• Õppetöö oli ladina keeles.
  
• Ülikooli juht oli rektor, kes korraldas praktilisi asju.
  
• Õppejõudude juht oli dekaan
  

Teaduskonnad:

• kunstide teaduskond
  
• usuteaduskond
  
• õigusteaduskond
  
• arstiteaduskond
  

Õppetöö: Õpiti seitset vaba kunsti, mis jagunes kaheks. Esimene alamastme kunstid olid siis- grammatika, retoorika , dialektika. Ülemastme moodustasid- aritmeetika, geomeetria , astronoomia , muusika . Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut . Loengus seletas õppejõud raamatutesse kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengus omandatut vaidlustes rakendama .
Teadlased:

• Leonardo da Vinci- helikopter, aurul töötav seade
  
• Aristoteles - kreeka teadlane , kelle seisukohad olid tähtsad
  

*Inglise kodanlik revolutsioon.
Revolutsiooni põhjused:

• võim ja raha olid erinevate ühiskonna kihtide käes
  
• feodaalkorra igandid takistavad majanduse arengut
  
• uued arusaamad inimsest, riigist, kirikust ja omandist
  
• rahvahulkade vaesumine ja rahulolematus
  

Pikk Parlament: Charles I lasi kokku kutsuda parlamendi , et saada raha sõja jätkamiseks Šotimaaga. Parlament aga ründas kuninga tegevust ja sekkus ka täidesaatvavõimu tegevusse. Esinduskogu võtti vastu otsuse 1641 . aastal , et Parlamendi võis laiali saata vaid Parlamendi enda nõusolekul. Kuna seaduslikult seda Parlamenti laiali saata ei saanud, läks see ajalukku nn. Pika Parlamendina.
Vabariik: 1649 . aastal kuulutati välja vabariik , pärast Charles I hukkamist. Täidesaatva võimu organiks loodi Riigikogu. Riigikogu liikmed olid sisuliselt kõik parlamendi liikmed ja riigikogu juhtis parlamendi tegemisi. Parlamendi tegevus oli aga esile kutsunud rahulolematuse mitmete kihtide seas. Parlament ja Riigikogu läksid konflikti ja 1660. kaotas Vabariik oma tähenduse.
Monarhia taastamine: 1660. sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Sellega taastati ka Inglise parlament.
Muudatused revolutsiooni käigus:
Hakkasid tekkima ja edukaks muutuma Manufaktuurid. Nende rajamiseks pidi aga olema ettevõtlik, kokkuhoidlik ja arvestav . Töölised pidid hakkama tööl käima, mis kiskus teatud määral eemale perekondlikest suhetest ja ka kirikukogudustest.
Vähenes katoliku kiriku mõju.
Parlamentaarne monarhia: 1689. aastal võeti vastu õiguste bill , mis reguleeris parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel. 18. sajandi algul toimus kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentismi areng. Inglise parlament oli võitnud kuninga absolutismi.
Pilet 11
* Reformatsioon Saksamaal
Põhjused:
ilmaliku ja vaimuliku võimu vastasseis
vaimulikud olis eelisseisuses
katolik kirik käis alla ja kõik muutus üha ilmalikumaks
indulgentside müümine
Kõik paavstis täiendasid jumala sõna
Martsin Lutheri tegevus: Martin Luther oli teoloog ja munk , kelle seisukohtadest sao alguse reformatsioon. Luther kutsus ülesse kirikut reformima , pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist.
Luther väitis, et usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnistas 2 sakramenti- ristimist ja armulauda, kiriku hierarhiat ei pooldanud, mõistis hukka indulgentside müümise, vaidlustas paavsti ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, kus seletas oma vaateid.
1517. aastal algas Reformatsioon.
Reformatsiooni põhiseisukohad: Pandi paika Augsburgi usurahuga. Augsburgi usutunnistuses seisidki reformatsiooni põhiseisukohad: kirik peab olema emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus ning suleti kloostrid.
Augsburgi usurahu ja usutunnistus: 1555 . aastal oli keiser sunnitud andma välja selle usurahu, millega luteri usk kuulutati katoliku usu kõrval teiseks riigieligiooniks. Põhilause oli: „Kelle valitsus, selle usk“.
*Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond.
Eeldused:
teaduse ja tehnika areng
pidi olema vaba tööjõud
energiaallikate olemasolu
tooraine olemasolu
pärisorjuse kaotamine
pidi olema kapital ehk raha, mida sai investeerida. (kapital- raha, mis toodab uut raha s.t kasumit).
1760 .-1780. aastail toimus tööstuslik revolutsioon Inglismaal, kus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis tagasid selle, et käsitsi tootmise asemel saaks toota masinatega.
Masinad :
leiutati mehhaaniline vokk ja mehhaanilised kangasteljed
puuvillase riide trükkimise masin
kivisõe kasutuselevõtt tõi suure murrangu, leiutati aurumasin.
Auruvedur
raudteeliin, rööpad, vagunid , vedurid
kanalid ja sillad
aurik
bensiinimootor, diiselmootor , autod
raudbetoon .
Pöörde tagajärjed:
Ühiskonna ümberkihistumine- kapitalistid, keskklass , töölisklass ja töölis aristokraatia.
Muutused linnaelus- uued inimesed, uued elamud , uued korda tehtud linnad ja ülesehitatud tänavad/majad, alkoholism ja prostitutsioon, heakord muutus kehvemaks, elektritrammi tulek, mõjutas inimestevahelisi suhteid, arenes seltsielu.
Teaduse ja tehnika areng:

• Füüsikas teaduses - tuli elekter , elektripatarei, magnetinism, elektrigeneraator, elektrimootor , teooria elektromagnetismist.
  
• Bioloogia teaduses- Uuriti täpselt ja üksikasjalikult loomariigi arengut, avastati väljasurnud loomade jäänuseid, osati seletada evolutsiooniõpetuse kaudu organismide arengut. Avastati bakterit , kuid neid ei osatud veel haiguste levitamisega seostada.
  
• Keemia- avastati erinevaid nakkushaigusi nagu nt marutõbi, tuberkoloos. Meditsiinilise avastused
  
• Võeti kasutusele telegraafivõtme.
  
• Leiutati rõntgenaparaat.
  
• 1 telefon, Bell.
  
• Maailma esimene grammofon
  
• Raadio
  
• kinematograaf