ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohalik vanem oli nii valitseja kui sõjapealik. Enne 900. aastat oli kuningas olemas vaid Taanis (ja toogi valitses vaid üht osa maast), Kuid 11. sajandiks oli monarhia kehtsetatud juba kõigis Skandinaavia maades. Mehed olid võimukad, kuid viikingi ühiskonnas oli tähtis positsioon ka naistel. Abielu tähendas viikingitel võrtsete osapoolte liitu. Ting oli kohalike vabameeste koosolek, mida peeti kord või paar aastas. Ting kehtestas seadusi ja toimis ka kohtina, seal tehti tähtsamad otsused, mõisteti kohut ning sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Reisimine: Norra ning osa Rootsist on mägine. Ulatuslike alasid katab mets, head põllumaad napid. Maad mööda liiguti jala, vankrites või ratsa, ent kui võimalik, reisiti mööda veeteid, sest see oli ohtum ja kiirem
Viikingid ja nende kunst Koostaja: Sandre Saretok Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.1.1. sajandil. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult (ebaajalooliselt) hulljulgete võimaste sõdalastena.
Nii kujunesid välja ka viikingite salgad.Peamiselt tegelesid loomakasvanduse ja kalandusega. Viikingite kultuuri alla kuulub näiteks nende kiri, mida kasutati tähtede asemel e. Ruune. Nad ise uskusid,et ruunides peitub üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti kivisse,rauda või puusse, samas ka pronksi ja hõbedasse. Nende jaoks mängis olulist rolli jutuvestmine, laulmine ja jutustamine vägilastest. Sellepärast julgen väita, et ka viikingitel oli oma kultuur. Viikingid nägid välja üldiselt pesemata ja rääbakad.Pikkuselt pikad ja mehed kandsid habet, mida kammiti ja pügati, kamm pandi neile isegi hauda kaasa. Viikingite vastu võideldi- linnadesse rajati kaitseehitisi, kasutati ratsaväge, mis võimaldas kiirelt olukordadele reageerida, võeti kasutusele ka jalused. Rünnati eeskätt paiku, kust võis kerget saaki loota st. Peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu.
Sagedased külalised olid ka Eesti vetes. 9.sajandil asustasid Norrast pärit viikingid kaugel põhjas asuva Islandi saare.Sealt tehti retki veelgi kaugemale.Aga kauged reisid nõudsid ka väga suurt julgust. Ning paljud laevad koos meremeestega hukkusid tormides. Kui viikingid avastasid Põhja - Ameerika jäid nad maale talveks elama.Nad vahetasid kohalikega kaupu,aga mõne aja pärast puhkes nende vahel tüli.Siis aeti viikingid Gröönimaale tagasi.Kuid ka seal ei olnud viikingitel õnne.Nende asulad jäid ajapikku tühjaks ning lõpuks unustasid nii Norra kui ka Islandil elanud inimesed,et nende kaasmaalased leidsid kaugel läänes uue maa.Nii tuligi Ameerika uuesti avastada.See juhtus aga 500 aastat hiljem.
Rännates pikki maid, avastasid põhjala inimesed 9.sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid normannid arvatavasti esimesed eurooplased, kes avastasid Põhja-Ameerika ning rajasid sinna oma asunduse Vinlandi ja jäid paigale umbes 150 aastaks. Tänu sellele viidi euroopalikku kultuuri edasi ka teisele poole ookeani. Viikingitel oli kasutusel oma ruunikiri, mille algus ulatub 3.-4. saj. Selle abil kajastati omamoodi ka rahvaste mütoloogiat, mis aitas säilitada nende ning rikastada teiste kultuuri. Jutud käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis, neist mõnest on saanud isegi ka rahvuseepos. Kuulsamad on "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis on ka tänapäeval tuntud jutud ning mitmete tesite lugude alustekstideks. Mööda merd tulid lõunast ka moslemid, kes olid vaesed araabia hõimude rändkarjakasvatajad
Kuid mind huvitab vikingite ajalugu veel seetõttu, et nad olid erakordselt osavad laevaehitajad, kes leiutasid ka kompassi, viikingid avastasid oma mereretkedel palju uusi maid, sõdalased käisid ära nii Gröönimaal, kui Põhja-Ameerikas.Viikingid avastasid plankude kasutamise, mis muutis nende laeva küllaltki paidlikuks, minu arvates oli paindlikus äärmiselt oluline, sest tormidel pidasid laevad kindlasti paremini vastu, samuti olid viikingitel ka mast, mille külge oli kinnitatud suured nelinurksed purjed, mille tulemusena suutsid viikingid tuulejõudu endakasuks pöörata. Tavaliselt kasutasid mehed laevaehituseks norra kuusepuud, mis oli äärmiselt vastupidav. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate, esimesed kõige
kalastusest ja vaalapüügist. Viikingitest kaupmehed elasid suurtes kogukondades ning sealt asusid nad oma tugevate purjelaevadega Euroopa kaubateedele. Kuidas aga juhtus, et need näiliselt ohutud ja tundmatud inimesed vaid ühe põlvkonna jooksul nii kurikuulsaks said? Üks põhjus võis olla ülerahvastatus. Ent paljud ajaloolased arvavad, et see võis pidada paika ainult Lääne-Norra puhul, kus oli vähe harimiskõlblikku maad. Teine põhjus võis olla see, et rikastel viikingitel oli kombeks pidada mitut naist, mistõttu neil oli palju lapsi. Kuid tavaliselt sai perekonna pärandi endale vaid esmasündinud poeg, mis tähendas seda, et nooremad pidid ise vaatama, kuidas hakkama saada. Viikingite retked Mõned ajaloolased ütlevad, et viikingiaeg sai alguse kaheksanda sajandi keskpaiku, just enne seda, kui nad Lindisfarne’i rüüstasid. Oli see siis nii või teisiti, tõmbas see röövretk neile igal juhul üldsuse tähelepanu
Karl suri, pojapojad ei suutnud maad jagada ja hakkas kodusõda. Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, mille alusel jagati riik kolmeks ja siis tuli rahu. 15.Verduni lepingu tähtsus Euroopa ajaloos? Maa jaguneb kolmeks riigiks nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja itaalia. 16.Viikingid- aeg, kes olid, kust tulid, kuhu reisisid. 9- 11. sajand. Viikingid olid skandinaavlased, meresõitjad. Tulid Taanist, Norrast, Rootsist ja reisisid Ameerikasse, Põhja- Aafrikasse. 17.Kas viikingitel kujunes oma riik? Kirjelda nende ühiskonna ülesehitust. Ei kujunenud oma riik. Naistel oli kõrge roll ja positsioon ühiskonnas. 18.Miks viikingid alustasid pikki merereise? Mis oli reiside eesmärkideks? Soovisid paremat maad ja rohkem ning rikkamaid paiku ja rohkem raha. 19.Jarle, jumalad, Asgard, Valhalla, ruunid. Millal võtsid viikingid vastu ristiusu? Jarle on pealik või ülik Jumalad olid Thor, Freya ja Odin Asgard on jumalate kodu Valhalla on koht, kuhu lähevad surnud
Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsuse rannikutel nimetati viikingeid normannideks. KES OLID VIIKINGID? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed
PALJUPALJU RÄÄKISIME VIIKINGITEST ! (see oli põnev ja mulle meeldis) PROOSA SAAGAD JAGUNEVAD KOLMEKS: 1) Sugukonna saagad kirjeldatakse ühe sugukonna elu ja perekondlikke suhteid ja põlvnemist. Tähtis on pärinevus kes on kelle järeltulija?! 2) Ajaloolised saagad kirjeldatakse viikingite retki 3) Müütilis-romantilised saagad pool-müütilised, pool-reaalsed, fantastilised Tuntud saaga ,,Erik punapea saaga" !!Viikingitel on 3 värvi: valge, punane ja must!! Valge noorus, puhtus Jahrl (üliku värv) Punane elurõõm, elunauding, elutuli Karl (tavaline) Must vananemine, surmajuurde minek, rahu Träll (orjapidamine) VIIKINGI KIRJANDUSE 3 KOMPONENTI: 1) Antiikkirjanduse järelmõjud 2) Klerikaalne osa (kiriklik) ilmuvad esimesed vaimuliku sisuga luuletused. Katoliku kiriku abil tuleb kaks reaalsust dualistlik maailmapilt. 3) Rahvalooming põlvest põlve edasi antud
kohaliku rahva sekka ning võtsid omaks kohaliku keele. Järk järgult hakkasid nad lõunas paikseks jääma ning seal abielluma. Nende järeltulijatest said 1100. aasta paiku põlluharijad ja käsitöölised. Rootsi viikingid olid pigem kaupmehed kui rüüstajad. Nad müüsid merevaiku, puitu, kala ja karusnahku ning ostsid Kesk Idast ja Lõuna Euroopast veini, vürtse ja siidi. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. 6 7 Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli kindlalt otsustanud saada rikkaks ja kuulsaks suureks maadeuurijana. Ta ei teadnud midagi merereisidest Ameerikasse, kuid uskus, et maakera on ümmargune ning
põhjapoolsetel aladel arenes kiiresti purjelaevandus. Põhjuseks oli ühelt poolt orjade vähesus ja nende pidamise kulukus, teiselt poolt ka põhjamaade karm meri, mis raskendas aerude kasutamist. Viikingid olid väga head meresõitjad. Nad said algteadmised turvalisel Balti merel ja täiendasid neid Atlandi ookeani ohtlikes vetes. Viikingite laevad olid kergemad kui teiste rahvaste omad. Nad olid madala ehitusega, mis lubas viikingitel seilata kitsastel jõgedel ja mööda järvesid. Samas olid laevad ka kerged, neid võis vajadusel kogu meeskonna abiga veest välja tõsta. See oli kasulik, sest nii said nad vedada laeva kaldale, et seal seda parandada, ning viia laeva ühest järvest või jõest teise. Tänu sellele võimalusele said viikingid purjetada ka kaugemale Euroopa sisemaale. Norras ja Taanis leitud võrdlemisi hästi säilinud laevade jäänuste põhjal teame, et
Otsi kaardilt, kus see koht asub. Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8.saj algusest kuni 11.saj. keskpaigani. Kultuuri algusesks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10.saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne-Euroopas 11.sajandil. b) Viikingitel olid hiilgeaegadel suisa suured piirkonnad Inglismaa aladest. Selle parimaks kinnituseks on näide 11. sajandist: Skandinaavias hakkavad järk-järgult riigid kujunema, Taani on neist tugevam, ta pärib palju ka seniseid viikingite alasid ja seepärast on Taani kuningas Knut Suur sisuliselt ka Inglismaa kuningas! (talle kuulub ka alasid praeguselt Norrast ja Rootsist; osad ajaloolased väidavad, et ka Eesti aladelt).
Nende tegutsemise hiilgeaeg oli 8-11 sajand. Viikingid olid põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed.Nad austasid loodusjõude, eriti päikest ning esivanemaid..Nad nägid maalima kolmeosalise ilmapuuna. Maailm oli kujutluses neil paljude müütilisete olenditega näiteks mäevaimud,trollid ja naissõdalased-valküürid. Valküürid kogusid lahinguväljadelt sõdalaste laipu et viia nad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Jumalateks olid näiteks Odin ja Thor. Haritava maa vähesus sundis viikingitel korraldada rüüsteretki mujal maades. Viikingite sõjalaev kandis kuni 80 sõdalast. Laev oli üsna lühike, kõigest 20-25 m. Viikingid suutsid tungida sügavale sisemaale tänu nede laeva madala süvisele. 1000. ndal aastal jõudsid viikingid Ameerikasse. Viikingid panid aluse Vene-Kiievi riigile. NB! Viiking pole mingisugune eraldi rahvas Viikingiks käidi viiking on röövretkel olev inimene (mere)röövel. Väga paljud Eestlased (eriti saarlased) käisid viikingiks.
mütoloogiat. USUNDID Nagu ka teistel muistsetel rahvastel uskusid viikingid looduses hingestatusse. Neil olid pühad järved, jõed, puud, jm-millele toodi ohvreid. Teiseks austati esivanemate hingi. Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse. Viikingitel olid aga ka jumalad. Neist kõige tuntum oli jumal Thor. Thor on äikesejumal Skandinaavia mütoloogias ja varasemas germaani mütoloogias. Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu
elavaid endaga kaasa meelitada. Nädala lõpus toimub hingede ära saatmine, kus elusuuruses nukk viiakse metsaja jäetakse sinna. 32. Selgita kahe näite abil, millised tegurid on võinud mõjutada inimese surmajärgset seisundit ja/või asupaika. Kõige tuntuim tegur, mis võis mõjutada inimese surmajärgset seisundit oli inimese maapealne rikkus. Ehk kui Egiptuses vaaraol oli palju kulda maeti vaarao koos kullaga, mis tagas talle hauataguse rikkuse. Viikingitel Skandinaavialadel oli samasugune iseoloogia, kus tähtsad viikingid maeti tihtipeale laeva, rikkuse, teeniannaga, et tagada erilisele viikingile rikkalik hauatagune elu. Tänapäeva ristiusus usutakse aga, ,et hauatagust elu mõjutab hoopis kuidas sa oma elu elad. Nimelt kui elad elu, kus ei tee kellelegi liiga ning elad vastavalt piiblile siis tagataske sulle taevasse minek. Kui aga patustad siis lähed põrgu. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust,
Rahvasterändamise ajal ja peale seda asustasid nad Ida-Euroopa. Slaavlased jagunesid kolme gruppi: lääneslaavlased (ehk veneedid tsehhid ja poolakad), lõunaslaavlased (ehk sklaviinid bulgaarlased, serblased, sloveenid) ja idaslaavlased (ehk andid valgevenelased, venelased, ukrainlased). Arvatavasti said slaavlased oma alasid laiendada kuna nad asusid elama rahvasterände ajal germaanlastest tühjaks jäetud aladele. Varjaagidel ehl viikingitel oli kaubatee läbi slaavlaste maa Bütsantsi ja Araabiasse. Nad soovisid oma kaubateid slaavlaste eest kaitsta ning rajasid linnu ja kindlustuspunkte slaavimaale. Slaavlased soovisid oma maal korda ning kutsusid ühe varjaagipealiku endid valitsema. Kutsele vastas Rjurik, kes sai võimule Novgorodis. Ta kaaskondlane Oleg vallutas peale Rjuriku surma Kiievi ja pani alguse Vana-Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome-ugri hõimud
Algselt koosnes tähestik 24 märgist, hiljem 16 märgist. Algustähtede järgi kutsuti tähestikku futharkiks. Pikemat tähestikku kasutati tähtsamate jas pühade tekstide jäädvustamiseks, lühemat igapäevasteks ülestähendusteks. Viikingiaeg nimed ajalooallikana Paljud viikingiaegsed kohanimed on kasutusel ka tänapäeval. Seda nii Skandinaavias kui ka mujal. Nimed võimaldavad uurida asustuse ajalugu, osalt ka seetõttu, et ühest kohast pärit viikingitel oli sarnane nimi mingi asja või nähtuse jaoks. Võime kindlaks teha, mis jumal oli populaarne või millisest Skandinaavia osast viiking pärines. Viikingiaeg - antropoloogia Viikingi keskmine pikkus oli meestel 172 cm ja naistel 158-160 cm. Kõige rohkem luustikke on leitud Taanist. Huvitav omapära rikkalikumate hauapanustega luustikud on pikemad. Viikingeid vaevasid artroos ja katkised hambad. Viikingiaeg - antropoloogia Väikelaste suremus oli suur.
Reimsi linna katedraalis, krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d´Arc sattus burgundlaste kätte vagi, kus ta müüdi edasi inglastele, kes ta aga tuleriidal põletasid. Calais sadamalinn jäi veel inglaste kätte, kuid saja aastane sõda oli lõppenud. Pilet 8. 1)Viikingid ühiskond, retked ( 7 ) Viikingiteks nimetatakse muinas Skandinaavia meresõitjaid. Tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste, islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab lahte. Viikingitel on ka palju muid nimetusi : venelased kutsusid neid varjaagideks , eurooplased kutsusid neid normannideks ehk põhjamaa meheks. Viikingite laevasid nimetati drakkariteks. Esialgu oli viikingite peamiseks tegutsemisalaks Läänemeri ja Põhjameri. Pärast hakkasid nad sõitma ka Vahemerel, Mustal merel ja Kaspia merel. Viikingid olid ka kaupmehed. Viikingid rüüstasid regulaarselt Iirimaad, Inglismaad, Põhja Saksamaad, Prantsusmaad, Venemaad. Aastal 911
Nemad avastasid Islandi saare, Gröönimaa ja Vinlandi. Aastal 1000 jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingid rajasid Vana-Vene riigi. 9. sajandil oli Novgorod Vene üks jõukamaid linnu. Rjurik oli viikingite väepealik. Pärast tema surma sai nende pealikuks Oleg (Helga). Nad vallutasid Kiievi. Samuti rajasid nad Taani riigi. 9.sajandi lõpuks oli Taani riigi koosseisus Norra&Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse. Viikingitel oli ruunikivi. Nende tähemärgid olid ruunid. USK viikingid austasid mitmeid jumalaid. Tuntumad on Thor (Taara) ja Odin. Valhalla koht, kuhu viikingid läksid pärast surma. Aga sinna läksid nad siis, kui nad olid langenud sõjas. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. 8) Bütsants püsimajäämise põhjused, Justinianuse valitsusaeg, välisvaenlased 3. sajandil jagati Rooma keisririik Ida- ja lääne riigiks
mõnevõrra paranenud. Tegemist on teatud kirjalike allikate ümberlükkamisega. Viikingid olid suurte avastuste ja saavutuste, meresõidu ja laevanduse tegijad. Nende laevad olid väikesed ja kerged aga väga merekõlbulikud ja nendega oli võimalik teha väga pikki kaugretki. Läänemerel võtavad kasutusele purje( u 750 a paiku), see põhineb kaudsetel andmetel aga teine Salme laev on I konkreetne tõend, et 8 saj keskpaigas oli laevadel puri peal. Viikingitel oli oluline roll Põhja-Euroopas rahvusvahelise kaubanduse arengus ja linnade kujunemise protsessis. Tänu neile hakkavad Põhja-Euroopas kujunema linnad. Tänu kaevamistele on avastatud viikingite kunstistiilid, laiem kirjaoskuse levik( ruunide kasut), vaimne kultuur on samuti ääretult olulisel kohal. Vallutuspunktid ära osaliselt ära jaot. Taani viikingid reisisid eelkõige Prantsusmaale ja Suurbritanniasse.
Kaitserüüd Kaitserüüde kohta on Eestis kasutusel erinevaid mõisteid. Enamasti kasutatakse neid termineid sünonüümidena. Omal ajal oli neil sõnadel tõenäoliselt kindlam ja spetsiifilisem tähendus. Rõngassärk, rõngasrüü – Väikestest raudrõngakestest valmistatud kaitserüü, need on omavahel ühendatud neetidega või sepakeevisega (?). Rõngassärk tuli keltide juures kasutusele juba 1. sajandi paiku ning ka viikingitel on olnud rõngassärgid (need on olnud küllaltki pikad, peaaegu põlvedeni). Rõngasrüü tuli kasutusele ca 1200. Eestis on rõngassärke ja nende katkeid üle paarikümne. Mõned neist on pärit ka muinasaja lõpust. On ka rõngassärke, mis on pooleldi sepakeevistega ning pooleldi neetidega ühendatud, on ka lihtsalt neetidega ja lihtsalt sepakeevistega. Rõngassärke valmistati raudtraatidest, mida tõmmati kuumast rauast spetsiaalsete riistade abil. Tõmmati ümara ristlõikega traat
kasvatasid lapsi. Naiste kohustuseks oli valmistada ja säilitada toitu ning kedrata ja kududa rõivaid. Riiete valmistamise kõrval kooti telgedel ja ka tikiti uhkeid vaipu, mis kaunistasid jõukamaid kodusid. Samuti peeti enesestmõistetavaks, et ta teab palju taimede kohta, oskab neist rohtusid teha ning hoolitseda haigete ja haavatute eest. Lapsed õppisid vajalikke oskusi kodus. Kõik teadmised, mida laps vajas, omandas ta vanemailt ja teistelt pereliikmetelt. Viikingitel polnud koole ega ülikoole. Kirjutada või lugeda oskasid vaid vähesed viikingid. Pea kõik viikingid armastasid muusikat, jutte ja mõistatusi ning mänge, mis nõudsid mitte jõudu, vaid mõistust. Sõdalane pidi olema samavõrd tark kui tugev, kõnelema sama hästi kui võitlema. Turgudel ja laatadel astusid üles mustkunstnikud, akrobaadid ja rändlaulikud. On teateid, nagu oleksid viikingid mänginud ka pallimänge. Toit Viikingid olid nii põlluharijad kui ka karjakasvatajad
kardeti kõrvale jääda ja tõrjutud olla. Seega oli vaja leida uus tegevusala. Viikingid olid sõdalased, siis kui tegemist oli vähekaitstud linnade ja kloostritega. Leiti, et linn ei suuda vastupanu osutada, seega oleks mõttekam seda röövida või rüüstata ning saadud kaup maha müüa. Kaupmehed olid nad hästi kaitstud linnades ja kloostrites, kus linna poolt vastupanu osutamine oli ilmselge ja seega püüti käituda kaupmeestena, kuigi tegelikult müüsid nad varastatud kaupa. Viikingitel oli kaks teed. Läänetee viis piki Lääne-Euroopa rannikut Vahemerre. Idatee kulges läbi jõgede (Volga, Dnepr) ja idaslaavi alade, läbi mille jõuti Bütsantsi. Läänetee äärde kujunesid viikingi päritolu asulad/riigid, näiteks Prantsusmaal Normandia hertsogkond või Sitsiilia saarel Sitsiilia kuningriik. Ida pool kutsusid idaslaavlased enda üle valitsema viikingid, kellest üks Rjurik, pani aluse Vana-Vene riigi tekkele normanistlik teooria.
See, et nad Põhja-Ameerikasse jõudisd on ka 20. sajandi arheoloogiliste kaevamistega tõendust leidnud. Siiski peetakse Kolumbuse Ameerikasse jõudmist tähtsamaks, sest see teave, et viikingid jõudisd Ameerikasse, ei levinud. Samuti ei olnud sellest mitte mingeid tagajärgi Euroopas. Pärast Kolumbuse avastust todi Euroopasse tubakas, kartul jms. Riigid Oma retkede käigus jäid nad mõnikord pikemalt pidama mõnes paigas ja Viikingitel tekkis isegi oma riike. Normandia (Lääne-Euroopa põhjarannikul), Sitsiilia saar ja Lõuna-Itaalia olid nende riigid ning neid peetakse ka Vana Vene riigi rajajateks. Viikingite mõju Lääne-Euroopa ajaloole: 1. Tegid lõpu Inglismaa kloostrikultuurile 2. Rajasid oma riike 3. Hoidsid Lääne-Euroopa elanikke pideva hirmu all Retkede lõppemise põhjused: 1. Skandinaavias tekkisid riigid, kus võeti ristiusk vastu ning see taunis vägivalda teiste kristlaste
ehteid. Aarded paistavad silma väärismetallide poolest. Karmla aare avastati kivikalme külje alt. See oli mõnevõrra hilisem tarandkalmest. Põhjuseid võis olla mitu: kalme on hea tähis, surnud vaarvanemad kaitsevad, ehk on ohvriann see, ehk tahtis keegi omale hauajärgsesse ellu asju ette viia. Pronksehted on tavaliselt soodest. Rikassaare peitleid koosnes relvadest, sealt leiti 54 odaotsa ja 7 nuga. Viikingid (850-1050 a) Ausalt, viikingitel sarvedega mütsikesi polnud, need sümboliseerivad pigem nende paganlikkust. Viikingid panid aluse linnade kujunemisele, rahvusvahelisele kaubandusele, tegid edusamme laevaehituses. Nende retked ulatusid Jeruusalemmast Kanadani Gröönimaast Eestini. Just viikingiajal algasid Põhja-Euroopas linnalaadsed asulad kujunema. Üheks varaseks asulaks Rootsis oli Birka, ühel saarekesel. See oli üsna hästi kaitstud ka, kaitsevallgi oli. Teine asula oli Arhus Taanis.
Tuleb austada ajalugu ja ajalugu pole lineaarne- Hattenhaueri meelest. NB! Otsuse tegemisel tuleb võtta arvesse selle inimese olukorda, mis valikud tal olid jne. Arhailine ja kaasaegne ühiskond, kuigi neil on ühisosa, on siiski nii erinevad, et arhailine kultuur ei lähe kõrgkultuuriks üle. Kuigi kõrgkultuuri hulgas on arhailist kultuuri. Arhailine kultuur jääb arhailisse ühiskonda ja tuleb moodsasse ühiskonda mingi osana. Nt. Kus on arhailist õigust vaja? Kunagi oli põlvkonniti viikingitel teada, et kui saabuvad haned, siis paari päeva pärast on maa piisavalt soe et külvata, ja hea oleks kui on sadanud vihma enne külvamist. Seda teadmist anti edasi põlvkonniti. Meil , kes ei tegele põllumajandusega ja ka ei vaja seda, puuduvad need teadmised ja ei saa neid edasi anda. Arhailine õigus on just elamine loodusega koos ühes taktis. Meil paljudel puuduvad need oskused. *Arhailine õigus ei ole keeldude, käskude õpetus nagu tänapäeva õigus vaid on elamise õpetus.
Tuleb austada ajalugu ja ajalugu pole lineaarne- Hattenhaueri meelest. NB! Otsuse tegemisel tuleb võtta arvesse selle inimese olukorda, mis valikud tal olid jne. Arhailine ja kaasaegne ühiskond, kuigi neil on ühisosa, on siiski nii erinevad, et arhailine kultuur ei lähe kõrgkultuuriks üle. Kuigi kõrgkultuuri hulgas on arhailist kultuuri. Arhailine kultuur jääb arhailisse ühiskonda ja tuleb moodsasse ühiskonda mingi osana. Nt. Kus on arhailist õigust vaja? Kunagi oli põlvkonniti viikingitel teada, et kui saabuvad haned, siis paari päeva pärast on maa piisavalt soe et külvata, ja hea oleks kui on sadanud vihma enne külvamist. Seda teadmist anti edasi põlvkonniti. Meil , kes ei tegele põllumajandusega ja ka ei vaja seda, puuduvad need teadmised ja ei saa neid edasi anda. Arhailine õigus on just elamine loodusega koos ühes taktis. Meil paljudel puuduvad need oskused. *Arhailine õigus ei ole keeldude, käskude õpetus nagu tänapäeva õigus vaid on elamise õpetus
annaabi.ee 
