Pride Jaapanist, praeguseks läbi. WEC Inglismaa, 2011 ühineb UFC-ga. Cage Rage Inglismaa, praeguseks läbi. MMA Eestis Noor sport mis areneb üsna kiiresti. Suurim võistlus MMA Raju. Parimad sportlased Ott Tõnissaar, Jorgen Matsi, Priit Mihkelson, Martin Aedma. Kas lollide inimeste sport? See ei ole lihtlabane peksmine. Iga liigutuse taga on strateegia. Eesti parimad on targad inimesed. O.Tõnissaar psüholoogia magister J.Matsi psüholoogia doktorant M.Aedma kehakultuuri magister Kokku võtteks. MMA ei ole tänava kaklus. MMA sportlased ei käi baarides ennast tõestamas. MMA sportlased on samasugused kui meie. Ei ole huupi peksmine. Trennid, lisad Tartu Elustreening Tallinn 3D Treening Pärnu MMAces Vaata lisaks, www.ufc.com ja www.mma.ee
Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka klassikalise filosoofilise psüholoogia (Soomes nt Snellmani psüholoogia) omale. ARENGUETAPID Suuna põhiidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumidele.Esimene arengustaadium algab sünniga ja kestab 7 aasta vanuseni, teine staadium lõpeb puberteetiga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti.Steineri antroposoofiline käsituse järgi saavd inimeses kokku materiaalne ja vaimne maailm
Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka klassikalise filosoofilise psüholoogia (Soomes nt Snellmani psüholoogia) omale. ARENGUETAPID Suuna põhiidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumidele.Esimene arengustaadium algab sünniga ja kestab 7 aasta vanuseni, teine staadium lõpeb puberteetiga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti.Steineri antroposoofiline käsituse järgi saavd inimeses kokku materiaalne ja vaimne maailm
EBAVIISAKUS MÕISTE JA LIIGID Kalli Kolberg Tartu Ülikool 1.12.2020 MÕISTE • Oleneb valdkonnast, mille raames ebaviisakust tõlgendatakse, nt • Psüholoogia, oluline kahju või trauma • Sotsioloogia, lingvistika, verbaalne solvang • Jne • Üldiselt tõlgendatakse ebaviisakust kahel viisil • Rünne kellegi vastu • Ebakohane käitumine (ei ole suunatud konkreetse inimese vastu, ei pea olema tahtlik käitumine) LIIGID Kolm liiki: mõjutav, sundiv, meelelahutust pakkuv • Mõjutav – kellegi vastu suunatud tahtlik rünne, kättemaks • NT keegi solvab kedagi
CV Nimi: Oliver Niinas Sünniaeg/koht: 04.05.1989 Tallinn Aadress: Asula17a-9 11312 TALLINN Koolid: Tallinna Magdaleena Lasteaed - Algkool(09.1996 06.2001) Liivalaia Gümnaasium(põhikool)(09.2001 06.2007) Tallinna Trasnpordikool(kesk-eri)(08.2007 06.2010) Haridus: Põhiharidus Kontakt: [email protected] 56703113 Töökogemus: Jazz kiirkäsipesula(pesija) Eesti Lõukakeskuse säästumarket(müüja) Eesti Herbalife(müügiagent) Eesti Viasat(telefonimüüja) Eesti Clasgow(pakkija) Iirimaa,Galway Palk: 4000 20000.- kuus Keeled: Eestikeel emakeel Venekeel vähe Saksakeel vähe Hispaania vähe IT: Microsoft Word hea Internet väga hea Microsoft Exel väga hea Powerpoint väga hea Huvid: kitarr,lumelaud,fotograafia,muusika,internet,filosoofia,psüholoogia,matkamine,kalastamin...
Bioloogiline psüholoogia Biopsühholoogia "isaks" loetakse Donald Olding Hebb'i (1904-1985), kelle raamat "Organization of behavior" mängis pöördelist rolli biopsühholoogia arengus. Mis on biopsühholoogia? Bioloogiline psühholoogia ehk biopsühholoogia on teadusharu, mis selgitab inimese käitumist ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside abil. Seega kujutab biopsühholoogia endast kahe teadusharu bioloogia ja psühholoogia sulamit. Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Biopsühholoogia jagunemine Füsioloogiline psühholoogia uurib närvisüsteemi toimimist läbi kirurgiliste, elektriliste ja keemiliste mõjutuste. Psühhofarmakoloogia uurib ravimite ja närvisüsteemi interaktsiooni. Neuropsühholoogia uurib käitumuslikke häireid, mis on põhjustatud ajukahjustusest. Psühhofüsioloogia uurib käitumise seoseid füsioloog...
Mida vastsündinud oskavad Enrico Sarnet, Indrek-Kristjan Paut, Kert Karbe, Rasmus Üksvärav Kuulmine Vastsündinud suudavad keeratad pead inimhääle suunas, nad tunnevad ära ema hääle ning eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära umbes kahepäevaselt ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest. Beebidel on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast tuleb heli. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näoga, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema...
Donald E. Super Donald E. Super (1910-1994) Ta sündis 1910 aastal ning suri Gruusia savannides 1994 aastal. Oma eluaja jooksul andis ta väga suure panuse psüholoogiasse ja haridusse. Ta oli 55 aastat Ameerika Psüholoogia Ühingu liige. Seal olles andis ta võrratult suure panuse nõustamispsüholoogiale. Lõpetas Oxfordi ülikooli. 1923-1949 aastatel töötas, et viia kutsenõustamine nautimiseni. 1950-1975 aastatel viis ta kutsenõustamise üle karjäärinõustamisele. 1976-1992 viis ta karjäärinõustamise uuele tasemele ehk elu planeerimisele. Keskendub inimese erinevatele elurollidele, isiksuse arengule ja sellega seotud karjääriküpsusele.
saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Seega tuleb siit välja see, et inimestele on ikkagi seatud mingid kindlad piirid, kuna neil on küll õigus vabalt levitada ideid ja arvamusi, kuid me ei tohi sellega kellegi au ega nime rikkuda. Teiseks, kui meie valikute piiramine. Näiteks mina kui gümnaasiumi õpilane tahaksin valida omale riigieksamiks psüholoogia või mis tahes muu aine, kus on vähem kursuseid läbitud, siis ma ei saa seda teha, kuna mul pole piisavalt kursuseid läbitud, seega ma ei saa omale vabalt valida meelepärasemat eksamit, kuigi ma tahaksin. Järelikult on minu valikute võimalused piiratud. Ka presidendiks kandideerimisel on oma piirid seatud. Vabariigi president on riigipea, kelle kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisul. Presidendi
biifsteak biifsteek biihvsteek variant variant bakenbardid pakenpardid bakenpardid reportaaž reportaaš barett baret parett montaaš montaaž bukett pukett buket depüüt debüüt duss dušš biograafia biokraafia paleriin baleriin revans revanš psühholoogia psüholoogia ballet ballett gangster gankster dramaatiline tramaatiline sürbriis sürpriis bokaal pokaal mats matš draagiline traagiline parkett buklet afiš bluf tžemm tražee šurnalistika anekdoot revanšš balett
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise
Emata lapsed Mul on sõbrad,akvaariumikuldkalad,oma tuba. Õpin edukalt keskkoolis ning käin ka trennis-kergejõustikus. Oma elu eesmärk on saada kõrgharidus ja hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema
Mirell kats 10. klass ARISTOTELES Sissejuhatus Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates. Sokratese mõtted on meieni jöudnud Platoni ja mõne teise antiikautori vahendusel. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt erinevad. Platoni õpetused olid rohkem ratsionalistlikkud ja idealistlikkud Aristoteles oli aga lähedam empirismile ja materialismile(tähtsustas meelte rolli tunnetuses). Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule (psüholoogia, bioloogia, ideeõpetus). Elulugu Sündis Makedoonias 384 eKr Keskmisest väiksemat kasvu. Heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru. Kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane. Tema isa oli Makedoonia kuninga ...
Freud) Käitumuslikuuritakse vaid seda, mida saab objektiivselt vaadelda(J.B. Watson) Humanistlikinimlikud tunded, inim kogemuste universaalsus(C.Rogers) Tunnetuslik info vaimne töötlemine Psühhobioloogilinekäitumine, kui ajus toimuv keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus 4. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia uurib normaalse täiskasvanud inimese psüühikat Sotsiaal psüholoogia tegeleb inimeste vaheliste psüühiliste nähtustega Tööpsühholoogia uurib tööga seotud psüühilisi nähtusi Perepsühholoogia uurib psüühika probleeme pereringis Parapsühholoogia uurib paranormaalseid psüühilisi nähtusi Rakenduspsühholoogia Differentsiaalpsühholoogia 5. Psühholoogia meetodid Juhtumi analüüs ühe või mitme inimese väga põhjalik uurimine
elegantne diivan, millel näitlejad terve etenduse jooksul istet võtsid ; gigantne harf, mida aeg-ajalt käsitleti ; grammofon koos plaatidega, millest ühele oli salvestatud vaid naeru; suur mahagoonia värvi söögilaud koos toolidega. Peaegu kõik esemed, mis olid lavale asetatud, leidsid ka kasutust, nii et kunstniku töö kokkuvõtteks võib öelda, et ta oskas luua suursuguse õhkkonna ning kõik oli praktiline. Lavastaja Heidi Pakk on õppinud ülikoolis psüholoogia alal ning antud etenduses avaldus tal väga hea võimalus inimeste hingesid ja nende mõttemaailma laiemalt avada. Kuigi Eestis on seda etendust ka varem lavastatud, on siiski parim aeg selle etendamiseks praegu, sest varem ei oskanud inimesed näidendis toimuvat elu enda omaga samastada, nüüd aga küll. Nimelt Ameerikas toimus 20. sajandi alguses suur majanduslik õitseng ja kui neid järsku 1929. aastal majanduskriis tabas, valdas inimesi suur paanika
Tema isa oli õigeusu preester Andrei Ramul. Konstantin Ramul õppis Kuressaare Saksa gümnaasiumis ja seejärel Peterburis ajalugu ja filosoofiat. Professor Konstantin Ramul oli eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Ta organiseeris Tartu ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi, oli üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi. 1919. aastal määrati ta Tartu Ülikooli psühholoogia dotsendiks ja alates 1927. aastast valiti ta psüholoogia professoriks. 1939. aastal kuuekümne aasta vanuses kaitses ta lõpuks doktoritööd "Matemaatika ja psühholoogia" Enne Teist Maailmasõda avaldas ta peamiselt populaarseid kirjutisi Korporatsioon Sakala vilistlane. Ramuli suurimaks teeneks on aga psühholoogia õpetamise traditsiooni alalhoidmine Tartu Ülikoolis rtohkem kui poole sajandi jooksul. Teoseid - "Ihu ja hing: viis loengut" "Über nichtempirische Psychologie " "Loogika" (koostatud K. Ramuli 1931. a. loengute põhjal)
[Type text] TTÜ Probleemsituatsiooni analüüs Organisatsiooni psüholoogia Valeria Prostjakova [Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document. Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document.] Mariliis on persoonalijuht käis, mis pakkub klientidele rahulik puhkus mugavuses väiksedes majades, samal ajal klintide jaoks on asub põhimaja, kus ka sauna. Kämpingus on 5 maja ja
juukseföön. Varsti ka raadio hiljem ka televiisor. 1903 leitutati õhust raskem lennuaparaat ja vennad Wringet olid leiutajad. 1909 leiutas L. Backeland ühe tehismaterjali e plasmassi, mis sai nimeks bakeliit ja seda peeti uue ajastu kuulutajaks, kuna enne oli kõige tugevamaks materjaliks metall. Teadusrevolutsioon e murrand teaduses. Loodi 3 väga tähtsat teooriat: aatomi teooria, kvantteooria, relatiivsus teooria. Edasi arenes ka psüholoogia. Raudkonstruktsionid: Pikad sillad, kõrghooned, suured laevad e aurikud. Tekkisid uued kunsti voolud: ekspressionism, futurism. Rassim inimeste või inimrühmade tagakiusamine rassitunnuste alusel. See on tekkinud 19. ja 20. sajandi vaheldusel Eurooplaste ettekujutus valge rassi üleolek kõigist ülejäänudtest. Mis oli rassismi tekkimise põhjus? 1. Sooja kliimaga aladel polnud inimestel vaja tegelada elatusvahendite hankimisel sama palju kui Eurooplastel
42) Münstberg kui rakenduspsühholoogia rajaja. · Rakenduspsühholoogia propageerija · Kirjutas rahvale, aga ka meedia kriitika object · Oli alkoholi keelamise vastu · Kohtupsühholoogia, psühhoteraapia, tööstuspsühholoogia 43) Millised on strukturalismi printsiibid. Titchener. · Psüholoogia aineks on teadvuse elemendid ja struktuur nagu keemiaski. · Tunded ja mõtted on teadvuse elemendid · Titchener oli strukturalist. · Psühholoogia on kogemuslik teadus ehk sõltub inimeste kogemusest mitte objektist. 44) Millised on funktsionalismi põhimõtted. Galton. Dewey. · Funktsionalismi allikateks oli evolutsiooniõpetus ja paradigmatism.
'' Sa hakkad tajuma kui erinev see kaasaegne kontseptsioonist on, kuna tarkus tänapäeval on tõlgendatud olema ''mõteldes Jumalale ja Loodusele.'' I . Kaasaegse definitsiooni kohaselt, katab filosoofia järgnevat kuut mentaalse tegevuse valdkonda: 1. Metafüüsika, mis sisaldab teoloogiat, kosmoloogiat ja elu olemust. 2. Loogika, või mõistlikkuse doktriin. 3. Eetika, mis sisaldab moraali ja iseloomu ning hea olemuse avastamist. 4. Psüholoogia, mis sisaldab kogu mentaalse nähtuse valdkonda. 5. Epistemoloogia, mis puudutab peamiselt küsimusi nagu, et kas teadmised ise saavad eksisteerida absoluutsel kujul. 6. Esteetika, mis sisaldab reageerimist mis ajendatud ilu, harmoonia, elegantsi ja ülevuse poolt. See klassifikatsioon on üsna suurepärane, kuid mittetäielik. Iga õppimise haru on vastuvõtlik jagunemaks seitsmeks grupiks, selle osad olles seitsme püha planeedi valitsemise all. Seitsmes filosoofia haru, antud
Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel 3 kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule nagu psüholoogia, bioloogia, ideeõpetus. Keskajal usuti, et Aristotelese kirjutistes on kirjas peaaegu kogu tõde, mida inimkonnal tarvis läheb. Ta on kirjutanud üle 400 teose. Mõtlemise vorme uurides rajas ta formaalse loogika, mis oli ainus formaalloogiline õpetus 19.saj. keskpaigani. Keele- ja loogikavorme pidas ta ühtlasi olemise vormideks ning seepärast seondub tema loogika tihedasti tunnetusteooria ja elamisõpetusega. Aristoteles
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ2-6 KJ Milana Brattsik Irina Dudenkova Jekaterina Jepisina VANURIIGA Arengu psüholoogia Gruppitöö Õppejõud: Tatjana Vetstomova Kohtla - Järve 2008 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................3 Ettevalmistus vananemiseks ......................................
1. .Juhtimse def.: J. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks,milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. 2. Kommunikatsiooni def. Kommunikatsioon on teabe edastus ja vastuvõtt kindla märgisüsteemi varal, ka suhtlemise inormatsiooniline külg. 3. Abraham Maslow : Uuris,millised võiksid olla inimeste vajadused.Rahuldamata vajadus on motivaatoriks,mis paneb inimese tegutsema ja mille abil saab juht panna töötajad tegutsema ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.Tõi välja 5 vajaduste gruppi,mis paiknevad hierarhiana: a) Füsioloogilised vajadused hõlmavad kõike,mis on ellujäämiseks tarvis(toit,elukoht,j.n.e.)Kui need vajadused on rahuldamata,ei motiveeri inimest mingid muud vajadused. a) Turvavajadus-vajadus tunda end turvaliselt(töökoht,elukoht,vms) b) Suhtlemisvajadus e. Kuulmisvajadus-vajadus olla aktsepteeritud,...
Emotsionaalses situatsioonis reageerib emotsionaalne mõtlemine sel viisil, et minevikumälestusele toetudes kaalutakse läbi kõik tegevusvarjandid ja valitakse välja sellised, mida on kõige kergem ellu viia.. Iga emotsioon kannab bioloogilist signatuuri, mis tähendab, et teatud muutused haaravad keha oma valdusse, kui emotsioon meis esile kerkib, ja et keha saadab automaatselt välja teatud signaale, kui emotsioon on meid vallanud. Kasutatud kirjandus 1. Psüholoogia alused. Talis Bachmann, Rait Maruste. 2. Mõtlemise salapära. Gunnar Aarma. 3. Kuidas ärksalt õppida. Anti Kidron. 4. Emotsioonide psühholoogia. Aino Lunge. 5. Emotsionaalne intelligentsus. Daniel Goleman. 6. Emotsioonid ja pedagoogika. V. Pinn
Rakvere Reaalgümnaasium 10.T klass LAPS Psüholoogia(bioloogia) referaat Hindaja: Rakvere 2010 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 ...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VILJASTUMINE................................................................................................................4 2.RASEDUS, SÜNNIEELNE ARENG.................................................................................5 3.SÜNNI SUUR HETK............................................................
Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B. Spencer Austraaliasse uurima arunta hõimu (aborigeenid). Temaga liitus austraalasest amatöör antropoloog F. Gillen. Kasutasid uurimuses ka filmikaamerat. Said kokku 40 min materjali. Spencer tegeles ka algelise montaaziga, viies kaamerat lähemale ja kaugemale.
1882. aasta märtsis võeti Henri Léon Bonnat'I ateljeesse õppima. Seal hakkas Toulouse- Lautrec süstemaatiliselt valmistama eskiise kipskujude ja aktimodellide järgi, esialgu vähese eduga. Veel samal aastal sulges Bonnat oma ateljee. Seejärel astus Toulouse-Lautrec vabameelse akadeemilise maalikunstniku Fernard Cormoni (1845-1924) ateljeesse. Seal alustas kunstiõpilane samuti aktimodellide joonistustega, mi saga Cormonit suurema tunnustuse pälvisid.9 Hoolega tegeles ta modelli psüholoogia analüüsimisega, mis teda ülimalt haaras, kuid ei süvenenud kuigivõrd impressionistide vaevavatesse probleemidesse. Ta võttis küll omaks nende heledad toonid, kuid ei lähe milleski muus nende teed mööda.10 Liikumatuna püsivate modellide joonistamine ei vastanud aga Toulouse-Lautreci kunstiandele. Tema peamine huvi 8 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk10-13) 9 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming
Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks. Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega pole inimese käitumist võimalik ette ennustada. 20. sajandil ei edenenud psüholoogia, sest isiksusepsühholoogia keskendus pigem inimestevahelistele erinevustele. Nii on aga eirnevuste kaudu asju raskem seletada kui ühisosa kaudu. Neli suurt suunda ja lähenemist isiksusele: · psühhodünaamiline (vanim koolkond) · humanistlik · isiksuse joonte teooriad · kognitiivne-käitumuslik FREUD Psühhoanalüüsi looja, psühhodünaamilises koolkonnas. Tal on olnud palju järgijaid. Sündis
töö nõuab in teatud om kogumit, mis tagab parima Development”-(1910-1994) soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide Ta sündis 1910 aastal ning suri Gruusia savannides abil. (psühhomotoorne- liigutuste täpsus/kiirus)Vt 1994 aastal. Oma eluaja jooksul andis ta väga youtube „noortele õige tööala“. Efektiivsuse suure panuse psü ja haridusse. Ta oli 55 aastat taotlus. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. Ameerika Psüholoogia Ühingu liige. Seal olles I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, andis ta võrratult suure panuse psühhotehnika katsed ja testid. nõustamispsüholoogiale. Lõpetas Oxfordi ülikooli. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational 1923-1949 aastatel töötas, et viia kutsenõustamine Choice” nautimiseni. J. Hollandi teooria- am. Psühholoog
reisida ning mistahes erinevad ruumilised ränded on mitmekordistunud. Läbi trükimasina, fotokaamera, telefoni, postisüsteemi, raadio, televisiooni, fonograafi, arvuti, raamatukogu, muuseumi, kooli, teatri ning kontserdisaali ei ole jäänud enam ühtegi efektiivset piiri, mida ei saaks ületada. Selline mõtterännak ei liigu ainult maast väljapoole ja ei jälgi universumit või ei liigu ajas edasi-tagasi, vaid on seotud ka teiste dimensioonidega, nagu näiteks psüholoogia, esteetika ja teadus. Kõik need mõttevormid on tihedalt omavahel seotud: suurenev vabadus ruumiliseks 2 liikumiseks on teiste vormide liikuvuse suurenemise jaoks nii põhjus kui tagajärg. On samuti tõsi, et kaks dünaamilist protsessi: suurenenud võim ja suurenenud ränne, erinevad üksteisest, on jõulised suhtlusfunktsioonid, mis toidavad üksteist.
mõtlema. Koolieelses eas ja algklassides on seejuures väga suur tähtsus mängul, aga hiljem juba tööl - ka lihtsat tööd tehes inimene mõtleb. Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et kõikjal, kus õpetaja suudab panna õpilasi kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Peep Leppik jätkab küsimusega, et millal inimene (laps) mõtleb? Tema arvamusel kohtab seoses mõtlemisega igapäevaelus palju arusaamatusi ja spekulatsioone. Sageli ütleb vanem (õpetaja, kasvataja jne.) lapsele: "Mõtle!" Kui
Funktsionaalne- milline on organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli. Väärtushinnangutele põhinetakse. Majanduspoliitiline- rõhutatakse indiviidi vastutust tervise eest, pööratakse vähe tähelepanu teistele teguritele. Sotsiaalpoliitiline- rõhutatakse sotsiaalse keskkonna olulisust ja seda mõjutavat poliitlist keskonda. Meditsiiline- negatiivsuse kaudu, tervis, kui puudub haigus. Ei tehta kultuurilistest jne teguritest. Akadeemiline- psüholoogia ja sotsioloogia koostiosana- tervis kui biopsühhosotsiaalsete teguritega seotud. Statistiline- määratletud norm, läbi organismi erinevate näitajate, kui näitaja on normis, siis terve, kui ei siis haige Holistlik, vaata tagasi. Tervise ja haiguse käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe- haigus seotud kurja vaimuga Hipokrates Pidas vaimu ja keha üheks koosluseks. Humoraalne teooria- haigestumise teooria- haigusseisundid on seotud keha funktsioonidega.
ka oht. Ameerikas said noored väga erilise tähenduse ka. Hall - mees kes reformis ühendriikide pedagoogikad ja kes fikseeris noorte mõiste ja seletas kuidas noorte kultuur võiks ka toimida. 19 sajandi lõpu veerandil olid teaduses võimul Darwinistlikud ideed ja darvinistid. Spencer, konkurents - see on see mis viib ühiskonna edasi, ja leidis et noori tuleks selle jaoks ette valmistada. Ameerika psüholoogia peavool. Hall oli selle hoiaku suhtes kriitiline, tema mõttekäik oli teistsugune, intellekt oli vana filosoofia algus ja lõpp, uue f ilosoofia algus on südames vms. Kui inimene areneb õigesti siis see mõjutab kogu rahvast. Küsiti ka mis võib last ennast huvitada, mitte ei valmistatud lihtsalt lapsi konkurentsivõimeks ette - esimene faas, vastandus darvinismile. Tegi selle loomuliku sammu ja hakkas uurima mis jätkub lapsepõlvele
avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). E. Kreapelin psühhiaater, Tartu ülikooli professor, Wundi kaastöötaja, kelle testi kasutatakse senimaani. Leidis, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitushäirel. V. Chizh Tartu ülikooli professor
infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3.Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna põhiideed, uurimusobjaktid,(nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid)? Psühholoogia harud: Teoreetilisema orjentatsioonoga harud on *üldpsuhholoogia- normaalse inimese käitumise ja psüühika iseärasused ( psüholoogia ABC) *psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid, uuritakse närvisüsteemi (neuroteadus) *neuropsühholoogia- ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimine. *sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalseid gruppe uuriv. *arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastumise hetkest kuni surmani , püüab leida vastust küsimusele , mis paneb inimese arenema?
alles nende lausumise hetkel. Psühholoogilised kriteeriumid: nad püüdsid näidata, et rahvaste vaimne hõimlus ilmneb keelestruktuuri sugulaslikes vormides ja vastupidi. Wundt - inimmõistus baseerub meelte kaudu välismaailmast saadud muljetel, kuna keele ülesandeks on väljendada sel viisil (so meelelise faktori poolt) piiritletud mõtteid. keelekollektiivi psüholoogia kujuneb kollektiivse elu tüübile vastavalt. Selle psühholoogia uurimiseks on tarvis tunda ühiskonna elu kõiki avaldusi rahva keelt, tema kombeid, ideoloogiat ühe sõnaga kogu tema kultuuri. Marty - tähendused peavad tagama nii kõneleja psühholoogiliste seisundite väljendamise kui ka kuulaja vastavate reaktsioonide stimuleerimise. 44. Esteetiline idealism keeleteaduses Vossleri koolkond 1. Elu mitmesugustel materiaalsetel vormidel pole iseseisvat tähendust
probleeme- laps hakkab mõtlema. Koolieelses eas ja algklassides on seejuures väga suur tähtsus mängul, aga hiljem juba tööl - ka lihtsat tööd tehes inimene mõtleb. Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et kõikjal, kus õpetaja suudab panna õpilasi kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine ( Leppik 2004: 56). Peep Leppik jätkab küsimusega, et millal inimene (laps) mõtleb? Tema arvamusel kohtab seoses mõtlemisega igapäevaelus palju arusaamatusi ja spekulatsioone. Sageli ütleb vanem (õpetaja, kasvataja jne.) lapsele: "Mõtle!" Kui küsida isegi pedagoogilise haridusega
Kõik psühhoteraapiad tegelevad just selle inkongruentsuse osaga. Nad püüavad aidata inimesi, et nad suudaksid teadvustada oma mõtteid ja tundeid. Kuidas inimene ise inkongruentsust tajub? Pingena, ärevusena ja kui tegemist on tõsisema juhtumiga (psüühiline häire), siis võib inimene tajuda seda kui sisemist vahelesegamist. Ta ise ei vastuta oma tegude eest. Keegi teine justkui otsustaks tema eest. Lõhe võib olla reaalsuse ja tunnetamise vahel väga suur. Kogu Rogersi psüholoogia ja teraapia eesmärk on mõiste, mida kasutas ka Maslow oma püramiidi tipus: eneseteostus, mida nemad nimetasid eneseaktualiseerimiseks. See tähendabki oma potentsiaalsete võimete maksimaalset rakendamist. Organism püüab alati areneda, aktiveerida mingisuguseid võimalusi. Inimese puhul võime rääkida tungist saada rohkem võimekaks, kompetentsemaks nii palju, kui palju see bioloogiliselt võimeline on. Püüd kompententsuse poole on kaasasündinud eluslooduse tunnus
Seega toimub infoteaduses infoliikumise raamistikus nihe süsteemikeskselt lähenemiselt kognitiivsele lähenemisele. Seda on iseloomustatud kui tähelepanu nihkumist infosüsteemidelt inimestele. 6. Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed. Raamatuteaduse interdistsiplinaarsus / raamatuteaduse seosed: kirjadusteadusega, teadusloo, filosoofia, ühiskondliku mõtte ajalooga, orientalistikaga, psüholoogia, pedagoogika, sotsioloogiaga, infoteaduse ja raamatukogundusega, majandusteadus, õigusteadusega. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: · loodusteadused uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma · sotsiaalteadused inimeste poolt loodud maailma 10 · humanitaar- ja kunstiteadused inimeste loomingu sisu ja konteksti.
Pingena, ärevusena ja kui tegemist on tõsisema juhtumiga (psüühiline häire), siis võib inimene tajuda seda kui sisemist vahelesegamist. Ta ise ei vastuta oma tegude eest. Keegi teine justkui otsustaks tema eest. Lõhe võib olla reaalsuse ja tunnetamise vahel väga suur. Inkongruentsus avaldub ka sellistel puhkudel, kui öeldakse "Ma ei suuda otsustada", "Ma ei tea, mida ma tahan". Segadus tekibki siis, kui inimene ei suuda tajuda neid stiimuleid, mis temani jõuavad. Kogu Rogersi psüholoogia ja teraapia eesmärk on mõiste, mida kasutas ka Maslow oma püramiidi tipus: eneseteostus, mida nemad nimetasid eneseaktualiseerimiseks. See tähendabki oma potentsiaalsete võimete maksimaalset rakendamist. See ei ole ainult inimesele omane, vaid see on kogu elusloodusele omane humanistliku koolkonna arvates. Organism püüab alati areneda, aktiveerida mingisuguseid võimalusi. Inimese puhul võime rääkida tungist saada rohkem võimekaks, kompetentsemaks nii palju, kui palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
