Individuaalsete erinevuste psühholoogia (0)

Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused
Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud 
regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused
o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta  käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks  ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine
Enesekohased väited - Valikvastustega küsimustikud - Vabad enesekirjeldused Teiste isikute väited Käitumine - Eksperimendid - Käitumise kirjeldused - Käitumise faktilised tulemused Kognitiivsed protsessid - Taju ’kallakud’ või ’nihked - Assotsiatsioonid Bioloogilised protsessid - Ajukuvamised - Farmakoloogia - Geenid


Teadmised, arvamused oskused - Sotsiaalsed oskused - Arvamused jms isiksuse kohta Vaimse võimekuse mõõtmine - IQ testid – grupi- ja individuaaltestid - Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus
Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka 
gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest. Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi 
korreleeruda Järeldusi seoste kohta - Kitsendatud valimis on seosed väiksemad - Väikse seos võib olla praktiliselt oluline Isikutestide puudusi - Mõõtmine ja mõõtmisühik (arvud subjektiivsel nõuseolekumäära skaalal) - Abstraktsed küsimused mis mõõdavad enesekohaseid üldistatud arvamusi mitte 
konkreetesid fakte - Vastamisstiilid sh sotsiaalselt soovitav vastamine Intelligentsustestide puudusi - Testid mõõdavad eelkõige abstraktse arutlemise võimet mitte selle võime mõistlikku 
rakendamist - Testitulemus sõltub motivatsioonist ja eelnevast kogemustest testidega
Flynni efekt – kas meie esivanemad olid 100 a tagasi 1 standardhälbe võrra 
rumalamad?


Kas saame testiga isiksuse või vaimse võimekuse ära mõõta? - Olulisuse vs spetsiifilisuse dilemma - Isiksuseomadused mida standardtstid ei mõõda (idiosünkraatilised, omadused mida on
ise raske tähele panna, omadused mis ei mahu suure viisku alla, spetsiifilised 
omadused, harjumused, hoiakud jms) - Võimkused mida IQ testid ei mõõda (mõistlikkus, emotsionaalne intelligentsus, 
visuaal kinesteetiline intelligentsus, praktiline ja sotsiaalne intelligentsus) Valiidsused 
Kas test mõõdab seda mida ta peaks mõõtma? - Valiidsusmulje - Sisuvaliidsus – kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse 
erinevaid külgi - Väline valiidsus – mõõtmisutlemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega
Ennustatav valiidsus – kui hästi mõõtmstulemus ennustab mingit tulemust või 
saavutust või sündmuse tõenäosust
Kriteeriumi valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga - Konstruktivaliidsus – mõõtmistulemuste seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja 
muude teadaolevate faktidega nin selle seostemustri sobivus teooriaga - Kasulikkus – kas test ennustab v annab informatsiooni mingi kasuliku omdause või 
tulemuse kohta Operatsionaalne definitsioon - Boring – intelligentsus on see mida mõõdavad intelligentsustestid - Mõte: intelligentsus on psühholoogias kitsama ja spetsiifilisema tähendusega kui 
tavakeeles Mõõtmismudelid - Testivastuste kasuaalne heterogeensus – tuleks teha vahet kas mudel kehtiv 
individuaalsete erienvuse või põhjuslike mehhanismide kohta - Latentnte omadus – omaduse indikaatoritel on ühine põhjus - Formatiivne omadus – indikaatoritest saab moodustada kasuliku indeksi, kuid neil ei 
ole ühist põhjust - Võrgustikumudel – erineva tugevuse ja kuluga seosed indikaatorite vahel Latentsed omadused - Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõte kuid saab jälgida nende manifestatsioone - Intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid - LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel kuid selle 
korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid


Reliaablus  - Mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me same kui kordame 
mõõtmisprotseduuri sama objektiga - Klassikaline testiteooria: mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga - Tõeline skoor – omaduse tegelik väärtus - Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded tõelisest väärtusest 
mõlemale poole on võrdselt tõenäolised Juhuslik ja süstemaatiline viga - Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest - Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoor moonutab mingi väline asjaolu
Hindaja arvamus hinnatavast, sotsiaalselt soovitav vastamine, bluffimine, 
spikerdamine Intelligentsuse ja isiksuse tavateooriad - Intelligentsus tavakeeles: viisakus, mitmekülgsed teadmised, eruditsioon - Isiksus tavakeeles: omapärasus, endale kindlaks jäämine Intelligentsuse tavateooriad Carol Dwerck - ’inkrementaalne’ ja ’entiteedi-teooria’; fikseeritud või kasvule orienteeritud 
mõttelaad/mõtteviis - Kes usuvad et intelligentsus võib suureneda need on paremini motiveeritud ning see 
motivatsioon on püsivam. Väljendub ka paremates saavutustes  - Mõttelaad on tugevalt seotud sotsiaalmajandusliku staatusega - Kasvule orienteeritud mõttelaadiga lapsed on koolis edukamad II loeng – Intelligentsus Mis on intelligentsus? - Tavamõiste mille tähendusest inimestel on üsna udune arusaamine - Teaduslik   mõiste   mis   on   defineeritud   teadlaste   poolt   mingi   uuritava   nähtuse
tähistamiseks Gottfredson – intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muuhulgas hõlmab võimet
arutleda,   planeerida,   lahendada   ülesandeid,   mõelda   abstraktselt,   aru   saada   keerulistest
mõttekäikudest,   õppida   kiiresti   ning   õppida   kogemustest.   Intelligentsus   ei   ole   üksnes
raamattarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Esimene intelligentsuse test - Alfred Binet


- Prantsuse koolides oli vaja kindlaks teha õpilaste sobivus koolihariduseks - Tõõtas välja hulga ülesandeid – lausete lõpetamine, numbrite mäletamine, 
joonistamine - Kokku näitavad lapse intelligentsust IQ mõiste - William Stern - Intelligence quotient = mentalne vanus/kronoloogiline vanus - Tänapäeval mõeldakse IQ all tulemust testis, millekeskmine ühiskonnas on 100 Intelligentsustestid - Stanford-Binet Intelligence Scales - Wechsler adult intelligence scale WAIS - Raven progressive matrices - General aptitude test battery - Henmon nelson test of mentaal abilty - Lorge-thorndike intelligence test Psühholoogiliste testide 2 tüüpi - Maksimaalse soorituse testid - Võimete testid - Küsimustel õiged vastused - Tuleb vastata võimalikult hästi - Nõuab palju pingutust - Tüüpilise soorituse testid - Isiksuse, hoiakute testid - Küsimustel pole õigeid vastuseid - Tuleb vastata ausalt - Nõuab vähem pingutust


- Maksimalase soorituse testid - Üldvõimete testid - Erivõimete testid - Saavutus- e. tasemetestid - Verbaalsete võimete test - Leia iga küsimuse puhul kaks vastandliku tähendusega sõna - Ruumiliste võimete test (ravens progresive matrices) - Testi tulemust mõjutavad tegurid
- Vastaja tegelikud võimed - Testimise situatsioon - Vastaja motivatsioon - Vastaja kogemus testidega - Vastaja üldised teadmised - Üldintelligentsuse teooria
- Charles spearman - Miks on erinevate vaimsete ülesannete tulemuste vahel positiivne korrelatsioon - Igal inimesel on üldine vaimse võimekuse tase, mis mõjutab kõikide vaimsete 
ülesannete lahendamist - Lisaks üldisele võimekusele on inimesel ka spetsiifilised võimed, mi smõjutavad 
ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell
- GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, 
sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, 
silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone
- Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner
- Keeleline intelligentsus


- Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid
- Sotsiaalne intelligentsus – thorndike - Praktiline intelligentsus – sternberg - Emotsionaalne intelligentsus – coleman - Kust intelligentsus tuleb?  - Natuure vs nurture – geenid vs keskkond - Intelligentsuse päritavuskoefitsent on u 0,5, 50% IQ testide varieeruvusest tuleb 
geenide varieeruvusest - III loeng – Intelligentsus: rakendused - Intelligentsuse mõõtmine
- Standadiseeruitud   IQ   skaala   lähtub   eeldustest:   populatsiooni   keskmine(100),
standardhävle (15), IQ jaotunud normaaljaotuse alusel - Iga uus IQ test normeeritakse normgrupi alusel - Ig testi tulemuse võib ümber arvutada IQ skaalale - Herrnsten ja Murray – The bell Curve
- Intelligentsus on peamine inimese edukust mõjutav tegur USAs - Traditsionaalses ühiskonnas ei oma intelligentsus erilist mõju sotsiaalsele positsioonile - Hariduse ja tööturu liberaliseerimine avas uksed intelligentsetele inimestele - Moodustub kognitiivne eliit - Intelligentsus on suures osas pärilik – ebavõrdsus on geneetiline - Rikaste ja võimekate vanemate lapsed pärivad varanduse ja IQ - Gottfredson
- Elus läbilöömiseks tuleb pidevalt probleeme lahendada – elu on nagu IQ test - Intelligented inimesed saavad probleemidaega paremini hakkama - Ideaalses ühiskonnad jagunevad inimesed klassidesse võimete alusel - McClelland
- IQ test mõõdab koolis omandatut - Jõukast keskkonnast pärit inimestel on paremad eeldused neid teadmisi omandada - Jõukamast keskkonnast pärit inimestel on lihtsam olla edukas - Lemann
- Lääne ühiskonnas valitakse inimesi koolidesse a ametitesse testide baasil - Inimese edukus sõltub testi tulemusest mitte tegelikust võimekusest


- Testid on leiutatud slleks et kindlustada valitseva klassi võimu - Intelligentsuse evolutsioon
- Intelligentsuse   evolutsiooni   uurimine   –   erinevate   loomaliikide   võrdlemine
intelligentsuse alusel - Loomade intelligentsuse võrdlemine - Tööriistade teooria
- Darwin - Intelligentsus arenes selleks et tööriistu valmistada - Sotsiaalsete suhete teooria
- Dunbar, Byrne - Intelligentsus arenes selleks et teiste inimestega hakkama saada ja koostööd teha - Uudsete probleemide teooria - Kanzawa - Intelligentsus arenes uudsete probleemide lahendamieks - Sellised mille jaoks ei ole kaasasündinud kohastumusi - - IV loeng – intelligentsus: kognitiivne ja bioloogiline lähenemine - Intelligentsuse päritavus
- Kaksikute uuringud - Sünnieelne keskkond - Päritavus kasvab vausega o Inimene kujundab keskkonda
o Perekeskkonna mõju taandub osaliselt vanuse kasvades
o Geneetiliste erinevuste mõju kumuleerub
o Mõõtmise reliaablus suureneb - Geenid ja keskkond ei ole sõltumatud - IQ päritavus keskklassis on 50%, kehvema elujärjega inimestel väiksem - Keskkonna   homogeensus   mõjutab   päritavust.   Sternbergi   väitel   N-liidus
päritavuskoefitsendid märgatavalt kõrgemad - Intelligentuse päritavus 2015
- Ülegenoomne kompleksomaduse analüüs: alternatiivne võimalus päritavuskoefitsnedi
leidmiseks,   kus   sugulusaste   tuletatakse   inimeste   geneetilisest   sarnasusest.   Selliselt
leitud päritavus on intelligentsusel ca 30%ˇ


- Genome-wide polygenic score GPS – ülegenoomsel uuringul põhinev intellientsuse
skoor mis kombineerib infot väga paljudest teadaolevatest intelligentsusega seotud
polümorfidest - Päritavus   suureneb   elu   jooksul   –   20%   lapsepõlves,   80%   vanemas   eas   –
isiksuseomadustega vastupidi - Intelligentsus ühendab geneetilisi efekte erinevatele elementaarvõimetele - Assortatiivne   paarumine   –   intelligentsuse   puhul   parternite   vaheline   korrelatsioon
suurem kui teistel käitumisomadustel - Intelligentsuse päritavus 2018
- Polügeensed skoorid läinud täpsemaks - Grupierinevuste põhjused
- Minnesota transracial adoption study (Scarr jt) – mustad lapsed adopteeritud valgete
perekonda - Minneosta uuringu tulemuste tõlgendamisest
- Perekeskkonnal ilmselt mingi roll - Tulemused ei välista et IQ rassierinevused võivad olla geneetiliselt tingitud - Racial mixture studies
- Witty ja Jenkins – kui IQ rassierinevus on geneetiline siis kõrge IQga mustadel peaks
olema ebaproportsionaalselt palju valgeid esivanemaid – ei olnud - Scarr – euroopa päritolu % korreleerub 0,1 raveni skooriga. - Eyferth - Ameerika sõduritest Saksamaale näänud laste puhul ei olnud isa nahavärv
oluline - Järeldusi rassierinevuste kohta
- Rushton,   Lynn   jt   usuvad   et   kaudsed   tõendid   viitavad   rassierinevuste   geneetilisele
päritolule - Otseseid tõendeid on vähe kuid need ei toeta geneetilise erinevuse ideed - Valgete   ja   mustade   IQ   erinevus   väheneb,   muuhulgas   setõttu   et   Flynni   efekt   on
arengumaades praegu suurem kuid euroopas ja USAs järjest vähem - Keskkonnategurite mõju
- Intelligentsuse päritavus sõltub sotsiaalmajanduslikust keskkonnast - IQ suurendamine?
- Koolihariduse mõju. Võimekuse vähenemine koolivaheajal - Keskkonna   rikastamine   ja   parema   koolihariduse   võimaldamine   võivad   olla
märkimisväärse mõjuga eelkõige madalama SESga lastele


- Toitumise ja farmakonide mõju - Kehalisel aktiivsusel on oluline mõju IW säilitamisele eriti vanemas eas - IQ treenimine
- Haridusprogrammid   ei   ole   andnud   muljetavadavat   tulemust;   lihtsalt   harjutamine
tüüpiliste IQ testi ülesannetega ei üldistu muudele valdkondadele - Töömälu, tähelepanu jt täidesaatvate funktsioonide treenimine võib olla mõjuv ja võib
olla üldistub teistele valdkondadele - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - Tunnetusprotsesside kiirus
- Vaatlusaeg - Aju efektivuse hüpotees - Reaktsiooniaeg - Juhtfunktsioonid ehk täidesaatvad funktsioonid
- Töömälu - Pidurduskontroll - Ümberlülitumine - Klassikud intelligentsuse ja taju seosest
- Galton   –   intelligentsematel   inimestel   on   paremini   arenenud   taju   jms   lihtsalt
kognitiivsed funktsioonid - Binet – intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemad kognitiivseid protsesse nagu
mõtlemine, järeldamine jne - Aju efektiivsus
- Neurofüsioloogilised  uurimised   on  toredad   sest   ei   sõltu   keelest,   kultuurist,   vastaja
suvast eha teadmistest - Empiiriline toetus nendele mudelitele ei ole täielik - Aju efektiivsus on intrigeeriv mõiste kui see ei seleta kogu aju ja käitumise seoste
keerukust - Reaktsiooniaeg
- Sheppard ja Vernon võtsid kokku 172 uuringu tulemused kus oli infotöötluse kiirust
seostatud IQga - Mida komplekssem infotöötlusülesanne seda suurem kipub olema kiiruse seos IQga


- Aju suurus ja looduslik valik
- Miller   ja  Penke   leidsid   et   aju   suuruse   variatiivsuskoefitsent   on  palju   väiksem  kui
valikalustel omadustel mis viitab et aju suurusele toimib tasakaalustav valik - Tasakaalustav faktor võib lla energiakulukus – suurem aju nõuab rohkem energiat - Iga neuroni lisandudes peab lisanduma ka suur hulk ühendusi - Täidesaatvad funktsioonid (juhtfunktsioonid)
- Miyake jt klassikaline jaotus: - Ümberlülitumine - Info värskendamine töömälus - Pärssimine - Näiteid TF ülesannetest - Wisconsin car sorting task - N-tagasi ülesanne - Stoppsignaaliülesanne ja go-no-go ülesanne - Töömälu
- Töömälu maht on seotud paljude teiste ülesannetega nt tähelepanu, teksti mõistmine ja
intelligentsusülesannete lahendamisega - Intelligentsuse lokaliseerimine
- - V loeng – isiksuseomaduste liigitamine; isiksuse väljundid - Psühholoogiateaduses  – igal inimesel on isiksus ehk iga inimest on võimalik tema
omaduste abil kirjeldada - Definitsioonid:   isiksus   –   suhteliselt   püsivad   ja   mingile   konkreetsele   inimesele
iseloomulikud regulaarsede käitumises, tunnetes ja mõtlemises - Iseloomulik – eristab teda teistest > individuaalsed erinevused - Iseloomulik – on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on > unikaalsus - Seletus vs kirjeldus - Struktuurid või ’mehhanismid’: kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub - Mõõdetavad   individuaalsed   erinevused:   mõned   inimesed   on   ekstravertsemad   kui
teised, nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust - Leksikaalne lähenemine
- Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele – ei ütle midagi käitumise 
põhjuste ega stabiilsuse kohta


- Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leitavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad - Mida silmatorkavama ja olulisema omadusega on tegemist seda suurem on tõenäosus 
et selle omaduse tähistamiseks on keeles omaette sõna - Isisksust kirjeldavaid sõnu inglise keeles ligi 18 000 - Seadumused – traits
- Inimesed erinevad üksteisest suhteliselt stabiilsete situatsioonideüleste äitumismustrite
poolest. Isiksuse seadumused kirjeldavad neid erinevusi mõtete, tunnete ja käitumise 
kaudu - Suur viisik
- Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab 
rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas - Avatus kogemusele – seadumus mis paneb inimese huvi tundma pmbritseva maailma 
ja oma siseelu vastu - Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olal omakasupüüdmatu, abivalmis, 
sõbralik ja leplik - Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimne 
planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane - Isikuseadumuste uurimine - Isiksuseomadusi pole võimalik otseselt jälgida, need avalduvad tegudes, tunnetes, 
mõtetes, mida on võimalik mõõta – enesekohased hinnangud - Isiksuseomadused varieeruvad – ei ole ühetaolist universaalset inimloomust vaid see 
eksisteerib erinevates variantides ja astmetes - Inimese ratsionaalsus – inimene ise ja teda küllalt hästi tundvad teised inimesed 
võivad piisava täpsusega hinnata - Elusündmused - Teiste arvamused - Inimese käitumise jälgimine - Isiksuseomaduste variatiivsus: seadumused erinevates määrades
- Isiksuseseadumuste uurimine - 50% isiksuseomaduste variatiivsusest on tingitud pärilikest erinevustst inimeste vahel - Kehtib populatsiooni mitte üksikindiviidi kohta - Päritav ei ole sama mis bioloogline - Kõrge päritavuskoefitsent ei ütle midagi selle kohta millised bioloogilised 
funktsioonid on selle omaduse põhjuseks - Isiksuse bioloogilise tagamaa kohta on palju vähem kindlat öelda kui 
isiksuseomaduste päritavuse kohta


- Käitumise stabiilsus
- Käitumine sõltub ka olukorrast ja igaühe käitumine varieerub situatsiooniti - Erinevate inimeste käitumise keskpunkt on fikseeritud dimensiooni erinevas kohas - Pikas perspektiivis on keskpunkt stabiilne ja inimese käitumine varieerub selle ümber - Millest isikuseadumuste stabiilsus? - Longituuduurimuste tulemuste põhjal  väidetakse suure osa täiksasvanuea isiksuse 
stabiilsusest selgitavad geneetilised tegurid - See ei tähenda et isiksus oleks geneetiliselt fikseeritud vaid pigem seda et geneetilised 
tegurid mängivad rolli individuaalsete erinevuste säilitamises - Isiksuseomaduste stabiilsus ja areng - Kumulatiivne järjepidevus – inimestevahelised erinevused suurenevad 
kumulatiivselt elu jooksul - Küpsemine – vanusega muututakse domineerivamaks, meelekindlamas, 
sotsiaalsemaks ja emotsionaalselt stabiilsemaks - Rollid ja identiteet – inimesed täidavad samu rolle ja püüdlevad püsiva identiteedi 
poole - Normatiivsed elusündmused nt kooliminek, abiellumine suurendavad küpsust - Plastilisus – isiksuseomadused kui avatud, keskkonna poolt mõjutatud süsteemid - Stressi tekitavad elusündmused - Sotsiaalne kogemus, sotsiaalsed oskused - Vananemina - Küpsedes inimesed kasutavad om aisiksust paremini - Inimesed tahavad muutuda – olla ekstreavertsemad ja meelekindlamad - Kas ja mida isiksus ennustab
- Paljudes uurimustes on näidatud et isiksuseomadused seostuvad oluliste väljunditega 
aga pelgaltseos ei näita kausaalsust - Isiksuseomaduste seoste tugevust väljunditega on tihti alahinnatud nõrgaks - Seoseolulisust isiksus-väljundi vahel ei määra mitte niivõrd tugevus kuivõrd väljundi 
olulisus - Individuaalsed väljundid: psühholoogiline heaolu
- Isiksuseomadused on parimateks ennustajateks; sugu, ,vanus, perekonnaseis, 
sotsmajanduslik staatus on mõõdukalt seotud - Kõrge neurootilisusega on rohkem negatiivseid emotsioon, ekstravertsetel rohkem 
positiiveid emotsioone - Pos/neg emotsioonide tasakaal seotud eluga rahuloluga - Individuaalsed väljundid: tervis
- Positiivne emotsionaalsus ja meelekindlus ennustavad pikemat eluiga - Vaenulikkus ennustab viletsamat füüsilist tervist - Isiksuse seadumused seotud teguritega mis seotud haiguste pühjustega nt madal 
sotsiaalsus ja südame-veresoonkonna haigused


- Isiksuse väljundid: interpersonaalsed
- Suhted sõprade ja perega – madal sotsiaalsus seotud sotsiaalse tõrjutusega - Põlvkondade vahelised suhted – halvasti mõjutab neurootilisus - Romantilised suhte – kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad suhtega 
vähest rahulolu, konfliktsust ja kuritarvitus - Suhte kestvus ja kvaliteet on seotus sotsioemotsionaalsete kompetentsidega - Kõige enam seotud empaatia (ekstravertsus+sotsiaalsus) ja emotsioonide regulatsioon 
(madal neurootilisus - Isiksuse väljundid: sotsiaalsed /institutsionaalsed
- Elukutse valik ja tööga toimetulek: - Ekstravertsus seotud sotsiaalsete ja meelelahutuslike huvidega eluktsevalikul - Meelekindlus ennustab tööga hakkamasaamist - Kokkuvõte:
- Ekstravertsus – populaarsus kaaslaste seas, sots. Staatus, heaolu, rahulolu, kutsevalik 
seotud meelelahutuslikkuse ja suhtlemisega - Neurootilisus – rahulolematus suhetega, madal sotsiaalne staatus, madal heaolu - Meelekindlus – robustsed seosed tööalase edukusega - Seosed mõõdetud isiksuseomaduste ja olulise väljundite vahel on hästi 
dokumenteeritud kuid vähe on teada selle taga olevatest protsessidest ja 
mehhanismidest - ’isiksuseomaduste ja keskkonna kokteil’ – isiksuseomaduste ja erinevat tüüpi 
keskkondade seosed nt teatud keskkonnas meelekindlus olulisem kui mujal - - - - VI loeng: isiksuse bioloogilised alused; isiksuse areng - Isiksuseomaduste klassifikatsioon loomade
- Meil peaks olema selleks loomadega sarnased omadused - Loomade isiksus
- Inimestel on kõik viiefaktorilise mudeli omadused olulisel määral päritavad - Loomade käitumisomaduste kirjeldustes on leitud midagi sarnast - Püsivad erinevused temperamendiomadustes võivad esineda ka kloonitud 
populatsioonis - Looduslik valik peaks eelistama paindlikku, kontekstispetsiifilist käitumist. Üldised 
käitumiserinevused võivad ilmneda kui käitumine sõltub mingist üldisest 
füsioloogilisest eripärast või kui spetsialiseerumine on kasulik


- Iguchi uurimus näitab et individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus - Isiksuse bioloogilised alused
- Päritavus ja selle tõlgendamine - Reduktsionism - Isiksuseomadused loomadel - Reduktsionism – vaade millekohaselt kompleksne nähtus X on täielikult seletatav 
lihtsama nähtuse Y kaudu - Seletustasandid isiksuse uurimisel
- Zuckermann – isiksuseomadused on komplekssed nähtused millel on palju põhjusi 
(aga kõik need saavad alguse geenidest) - Ekstravertsuse psühhobioloogia
- Eysenck – ekstravertsus on seotud üleneva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi 
aktiivsusega - Gray jt – ekstravertsus on seotud reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele - Neurootilisus
- Eysenck – N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest - Võib olla seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes - Parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga - Päritavus
- Kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa mis on tingitud pärilikest erinevustest 
indiviidide vahel - Päritavus käib populatsiooni mitte üksikindiviidi kohta - Päritavuskoefitsent kehtib populatsiooni kohta antud keskkonnatingimuste juures - Kaksikute meetod
- Identsed kaksikud korrelatsioon 0, disügootsed 0,5 - Päritavuskoefitsendi leidmisel saab kasutada asjaolu et monosügootide geneetiline 
sarnasus on täpselt 2x suurem kui sügootidel - Kaks olulist ideed
- Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalik fenotüüpide hulk – omaduste ja nende 
avaldumisastmete kogum, mis võib sama genotüübiga organismide fenotüübis ilmneda
nende arengul ja elutegevuses erinevates keskkonnatingimustes - Geenide funktsioon – pole tekitada individuaalseid erinevusi isiksuseomadustes või 
intelligentsuses


- Käitumisgeneetika 3 seadust – turkheimer
- Kõik käitumisomadued on päritavad h2>0 - Samas perekonnas üles kasvamise mõju on väiksem kui geenide mõju c2

perekonna mõjuga - Kokkuvõte isiksuseomaduse päritavusest
- Kõik joned enam vähem võrdsel määral päritavad - Päritavus olemas kõigil hierarhia tasanditel - Isiksuse fenotüübiline stabiilsus tuleneb kahes allikast: geneetilised erinevused ja 
keskkonnaerinevused - Molekulaargeneetilised uuringud on näidanud et isiksuse päritavus tugineb väga 
suurele hulgale geenidele - VII loeng: kognitiivne, sotsiaal-kognitiivne isiksusepsühholoogia - Sotsiaalne õppimine - Rotter - Expectancy – value theory: sarrustajate väärtus ning tajutud tõenäosus sõltub 
indiviidist - Lisaks tasule ja karistusele mõjutab õppimist ootus - Käitumise tõenäosus sõltub oodatud tulemuse väärtusest ning selle saavutamise 
tõenäosusest - Ootused sõltuvad kogemusest - Lugemistest 1  - Kooslustabel – kahe muutuja kategooriate kõikide kombinatsioonide esitused - Korrelatsioon +0,8 – üks muutuja mõjutab yugevalt teist, korrelatsioonikordaja näitab 
tegelikult seose taset - Hawthorne efekt – kui inimesed teavad et neid vaadeldakse teevad nad rohkem tööd - Metanalüüs – võtab kokku erinevad uuringud - Loomuliku vaatluse meetodite alla kuuluvad – etogrammide koostamine ja 
vaatluskategooriate piramine - Valiidsus – uuringute tõesus - Reliaablus madal kui iga kord sama tulemus


- Lugemistest 2 - - Intelligentsus on laiem ja ka sügavam võime aru saada, mis ümbruses toimub – 
asjadest arusaamine ja nende mõistmine või selle väljanuputamine, mida oleks vaja 
teha - Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis avaldub väga mitmes olukorras, kaasa 
arvatud juhud, kui inimene peab lahendama psühholoogide koostatud ülesandeid. 
Igapäevaelu esitab meie intelligentsusele pidevalt väljakutseid: kuidas maksta 
parkimisautomaadis; kas võtta kaasa vihmavari, kuna ilmateade lubas õhtupoolikul 
vihma; mida tähendab prantsuskeelne fraas quotient intellectuel; kui kiiresti leiab 
Google Earth’is üles oma praeguse asukoha või mitu miili on 1,609344 kilomeetrit?  - Hälbeskaala tähendab, et intelligentsust saab mõõta suhtelistes mõõtühikutes (mida 
saab nimetada ka IQ punktideks või kvootideks), mis väljendavad tavaliselt selle 
suuruse hälbimist keskmisest tasemest. - Kõrgem intelligentsus tähendab hälvet keskmisest kõrgema numbri poole, madalam 
intelligentsus hälvet keskmisest väikesema väärtuse poole - intelligentsustesti tulemused võivad oleneda sellest, kas testi tehakse individuaalselt 
või grupitestina - õige vastuse teadmine või mitteteadmine ühele küsimusele sõltub paljudest juhuslikest
asjaoludest, mis ei pruugi olla seotud vaimse võimekusega. - Küsides näiteks ainult silmaringi peegeldavaid küsimusi, mõõdame küll osaliselt 
üldintelligentsust, aga samas mõjutavad tulemusi märkimisväärselt ka haridustase ning
elukogemused. Paludes näiteks inimesel korrata erineva pikkusega numbrijadasid, 
mõõdame üldintelligentsuse kõrval suuresti ka mälu treenitust. Kui aga võtta erisugust
tüüpi ülesannete sooritusest keskmine, peegeldab see kõige paremini just üld 
intelligentsuse taset. - Intelligentsuse mõõdikud - Binet’-Simoni ja Stanfordi-Binet’ testid – laste ingelligentsuse hindamiseks. 30 
erineva raskusega ülesannet; prototüüp enamusele IQ testidele - Wechsleri intelligentsusskaalad – arvas, et liiiga palju sarnaseid ülesandeid; 
verbaalse ja mitteverbaalse intelligentuse skoorid; mitmesugused ülesanded - Verbaalse taibukuse test – sõnade defineerimine, sõnapaaride sarnasus jne - Raveni progresseeruvad maatriksid – mitteverbaalsete IQ testide rühmas; 
abstraktsed seosed; pildimaatriksid; 60 küsimust; sõnaliste ülesannete puudumine - Wonderlici test – 50 küsimust 12 minutiga, tüüpilised küsimused - Eestis kasutatavad –  - Intelligentsuse mõõtmise eksperimentaalsed meetodid - Paber pliiats – kõige lihtsam - Laboris – seos närvisüsteemi omadustega; reaktsiooniaja katsed – mida raskem 
ülesanne seda pikem RT; mida keerulisem ülesanne seda tihedam RT ja IQ seos


- Aju elektriline aktiivsus – EEG; On arvatud, et suurema IQ-skooriga inimeste aju 
elektrilised vastused on (1) kiiremad, (2) väiksema amplituudiga, (3) keerulisema 
kujuga või (4) neil on kindel kuju (signatuur); Vastavalt neuronaalse tõhususe 
oletusele (neural effi ciency hypothesis) toimib targemate inimeste aju madalamal 
energiatasemel (seega efektiivsemalt), kui on tarvis lahendada mingit taibukust 
nõudvat ülesannet. - Mõõtmiste kvaliteet ja põhimõtted
- Usaldusväärsus - Mõõdik on usaldusväärne vaid niisugusel juhul, kui täpselt sama asja mõõtes saadakse
kahel korral sama mõõtmistulemus – korduvtestimise usaldusväärsus - Korduvtestimise usaldusväärsuse leidmiseks peavad testi täitjad tegema testi kahel 
korral võimalikult väikese ajalise vahega. - Sisereliaablus - Mitmed andetöötluse tarkvarad (nt SPSS/PASW, Statistica) sisaldavad 
statistilist protseduuri, mida nimetatakse split-half reliability. Mõistlik oletus on see, et
usaldusväärne mõõdik annab juhuslikult poolitatud alavalimitel ühesuguse tulemuse - Cronbachi alfa – sisereliaabluse indeks – iseloomustab testi küsimuste või ülesannete 
kooskõla - Mõõtmisvea parandus - Usaldusväärsuse peamiseks ülesandeks on anda pilt selle 
kohta, milline osa saadud tulemustest võiks olla tingitud mõõdetavast suurusest ja 
milline osa mõõtmisveast. - Valiidsus - Pealevaatamise valiidsus - Kuigi ülesandele lihtsast pealevaatamisest võib mõnikord 
kasu olla, ei või lõplikult kindel olla, kas mingi ülesanne tegelikult mõõdab või ei 
mõõda intelligentsust - Kriteeriumi valiidsus - Järelikult, kui uurija konstrueerib intelligentsustesti, siis saab 
ta selle usaldusväärsust kontrollida sellega, kui tugevalt on testi skoor korreleeritud 
vastaja koolihinnetega. - Konstrukti valiidsus - Kui nüüd keegi loob uue intelligentsustesti, siis eeldatakse, et 
see uus test peab olema sarnane teada-tuntud Raveni testiga selles mõttes, et ta kordab 
viimase põhilisi seoseid. - Valiidsus - Enda antud hinnangu valiidsust saab kontrollida sel teel, et mõõdame 
mingi kontrollitud füüsikalise protseduuri abil; Mõlemal juhul peab olema mingi 
reaalselt eksisteeriv omadus X (nt pikkus või intelligentsus), mis määrab ära, kui 
kõrge skoori saab inimene mõõdikul, mis seda X omadust mõõdab. - Intelligentsuse etalon – nt meeter (plaatinast kang hoitud hoolikates tingimustes 
pariisis) - Intelligentsuse mõõtühik - Suhteühik - Intelligentsuskvoot – IQ


- Normvalim – sellest sõltub intelligentsuse mõõtmise täpsus; ideaalne normvalim 
hõlmab kõiki ühe maa, riigi või mingit keelt kõnelevaid inimesi; algab 1000st v 
suuremast arvust; sai alguse šotimaal - Mugavusvalim – laste võimekus mõõdetud normaalkoolis käivate laste põhjal mitte 
demograafia - Kõrvalekalded normaaljaotusest - Regressioon keskmise suunas – 2 pikka vanemat ei päranda pikkuse lapsele - Darwini auhind – teeninud inimkonda sellega et on elimineerinud oma geenid 
üldisest geenivaramust - Intelligentsuse kaudsed indikaatorid
- Subjektiivselt hinnatud intelligentsus – küsid inimeselt endalt kui targaks ta ennast 
peab - koolihinded - Gruppide erinevused intelligentsuses
- erinevused on looduslik paratamatus - meeste ja naiste võimekuse erinevused suht väiksed - Geograafilised erinevused – raskes kliimas kõrgem IQ - Rassierinevused – mongoliididel kõrgeim - Intelligentsuse struktuur
- Üldintelligentsus – kui ühel alal tark siis tõenäoliselt teistel aladel ka - Spearmani järgi sõltub mis tahes vaimse pingutuse edukus kahest põhilisest üksteisest 
sõltumatust tegurist: inimese üldise vaimse võimekuse tasemest ning igale unikaalsele 
ülesandele või ülesande tüübile ainuomasest spetsiifi lisest võimekusest. - Mitmese intelligentsuse teooriad:
- Thurstone: Thurstone pakkus omalt poolt välja hoopis seitse primaarset võimet: 1) 
verbaalne arukus (verbal comprehension); 2) sõnaline voolavus (word fl uency); 3) 
numbriline võimekus (number facility); 4) ruumilise ettekujutuse võime (spatial 
visualization); 5) töömälu (associative memory); 6) tajukiirus (perceptual speed); 7) 
arutlusoskus (reasoning). - b Raymond Cattellilt (1905–1998), kes jaotas vaimsed võimed fl uiidseks ehk 
voolavaks intelligentsuseks (Gf) ning kristalliseerunud ehk ladestunud 
intelligentsuseks (Gc) (Cattell, 1971).Voolav võimekus on inimese loomuomane 
võime õppida, näha asjade vahel seoseid ning lahendada probleeme. Tüüpiliseks 
voolava intelligentsuse näiteks on loogikaülesanded, mille lahend ei sõltu teadmistest 
ja varasematest kogemustest. kristalliseerunud intelligentsus on seotud inimese 
võimega elu jooksul kogutud teadmiste, oskuste ja kogemustega ümber käia. Osaliselt 
põhineb kristalliseerunud intelligentsus võimel meelde jätta, talletada ja mälust 
ammutada teadmisi ja oskusi. - G faktor - Kõige lihtsama ning ilmselt ka kõige populaarsema seletuse järgi 
peegeldab g inimeste erinevusi mingis fundamentaalses närvisüsteemi omaduses. 


Selleks omaduseks võib olla näiteks informatsiooni levimise kiirus ja/või efektiivsus. 
Teisisõnu, selle seletuse järgi on g – spetsiifi liste vaimset pingutust nõudvate 
ülesannete lahendamistulemuste kovariatsioon;  - Kahaneva tulemi seadus tähendab kahaneva tulemi seadus seda, et mida suuremaks 
kasvab üldine vaimne võimekus, seda väiksem osakaal on g-faktoril. Kõrge vaimse 
võimekusega rühmades on võimekuse muster mitmekesisem kui madala IQga 
rühmades. - Peavoolust kõrval seisvad intelligentsuse struktuuri käsitlused
- Garneri mitmese intelligentsuse teooria: 7 intelligentsuse vormi - Sternbergi intelligentsuse triarhiline teooria: alaüütiline, kreatiivne ja praktiline - Emotsionaalne intelligentsuss – inimese enda tajutud võimega ära tunda, hinnta ja 
kontrollida nii enda kui ka teiste emotsioone; võrdväärselt näiteks voolava ja 
kristalliseerunud intelligentsusega. Pigem on emotsionaalse intelligentsuse puhul 
tegemist isiksuse seadumusega - - õpetatud idioot Sõnaraamatud defi neerivad õpetatud idiooti (idiot savant) kui 
inimest, kelle võimekus avaldub ühes väga kitsas valdkonnas muidu üldiselt madala 
intelligentsuse taustal. g-faktori teooria ei välista, et inimesel võiksid olla 
väljapaistvad võimed ühes väga kitsas valdkonnas ja samal ajal keskmisest palju 
halvemad võimed paljudes teistes valdkondades. - Intelligentsuse areng
- Võimekuse erinevusi näha vastsündinutel, enne arvutama õppimist on numbrilised 
võimed, (Jean Piaget) - Intelligentsuse muutumine täiskasvanueas – verbaalsed võimed kasvvad keskeas, 
induktiivsete järelduste tegemine halveneb alates 30st; kristalliseerunud intelligentsus 
on voolavast palju märgatavalt püsivam. Voolav 25eslt max - Inteligentsuse stabiilsus - Absoluutne stabiilsus - kui sama inimene täidab testi kahel korral ja saab täpselt sama 
summaarse skoori - Pärilike tegurite mõju intelligentsusele
- 50% mõjutatud geneetikast – mõjutatud vanusest, haridusest, kskkonnatingimused,  - Lastetoa mõju intelligentsusele
- Kasvukeskkonnal 34% mõju – sõltub vanusest - Muude keskkonnategurite mõju intelligentsusele
- Kooliskäimine ei pruugi mõjutata intelligentsust


- Sekkumisprogrammid - Ühed on lähtunud eeldusest, et intelligentsuse arengule võib mõjuda soodsalt toitumise
paranemine. - Suuremat ühiskondlikku vastukaja on tekitanud sotsiaalse sekkumise programmid, 
mille eesmärgiks on intelligentsuse parandamine. Tavaliselt on sellised programmid 
suunatud majanduslikult vähe kindlustatud lastele, mis tihti kattub ka 
rassikuuluvusega. N - Tulemused näitavad, et sotsiaalse sekkumise programmidel on kindlasti positiivsed 
lühiajalised efektid (Barnett, 1995). Pikaajaliste tagajärgede osas pole tulemused aga 
kuigi selged, sest sekkumisprojektide läbiviijad kipuvad tavaliselt positiivseid 
tulemusi ülehindama - Flynni efekt - IQ testide tulemused lähevad aja jooksul paremaks põlvkondade kaupa.  - meie esivanemad elasid tavamõistete maailmas, kus nende ees seisvaid probleeme oli 
võimalik lahendada konkreetse argimõistetes mõtlemise abil (Flynn, 2007). 
Kahekümnendal sajandil edenes aga teaduslik mõtlemine, mis kasutab abstraktseid 
mõisteid. Üha kasvav hulk inimesi, kes hakkasid tegema intellektuaalselt keerukaid 
töid, panid endale ette n-ö teaduslikud prillid (scientifi c spectacles), mille kaudu nad 
vaatasid maailma. - Intelligentsuse tagajärjed - Eksiarvamused intelligentsuse kohta - Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas intelligentsust defi neerida. - IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste - Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud - ) IQ testimine loodi selleks, et säilitada ühiskondlikku status quo’d ja kindlustada 
sellega valitsevaid klasse. - IQ-testid loodi selleks, et näidata valge rassi üleolekut. - Regulatsionid mis arvestavad vaimste võimete taset: - Juhiload - Sõjavägi - Alla 70 ei hukata sest süüdimatu - Vaimsete võimete testimise regulatsioonid - keelatud kasutada vaimsete võimete teste, mis on konstrueeritud selliselt, et nad 
diskrimineerivad rassilise, usulise, soolise või rahvusliku tunnuse põhjal - Seetõttu on ja ilmselt ka jääb vaimse võimekuse testimine vastuolusid külvavaks ning 
regulatsioonidele altiks valdkonnaks. - Kes võivad IQ teste läbi viia ja tõlgendada - Spetsialiseerunud testikirjastajad


- Sisuliselt tähendab B-tase, et inimesel on teadmised vaimsetest võimetest ja nende 
mõõtmisest vähemalt kolmeaastase psühholoogia bakalaureuse programmi tasemel. - Vaimsete võimete testimine kliinilises kontekstis esitab testijale veelgi suuremaid 
nõudmisi. Eeldatakse, et testide kasutajal ja nende tulemuste tõlgendajal on vähemalt 
magistrikraad psühholoogias ja superviseeritud praktilised kogemused testidega 
töötamiseks. Sisuliselt tähendab see vähemalt kuut aastat psühholoogiaõpinguid ja 
praktilise psühholoogitöö kogemu - Enamus IQ teste tasulised ja ühekordne testimisõigus suht odav - Teste ei tohi muuta - Mõned on vabavaralised - Intelligentsuse tähendus ja mõõtmine – Gottfredson
- Vaimne oskus mis hõlmab võimet arutled, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda 
abstraktselt, aru saada keerulistest mõtekäikudest, õppida kiiresti ja õppida 
kogemustest - Asjade arusaamine, taipamine, väljanuputamine - Enamusel IQ 100 ümber - Grupierinevused - Juutide ja ida-aasalaste keskpunkt on kõrgemal kui valgetel. Mustadel ja hispaanlastel 
madalamal kui valgetel; mustadel 85, algetel 100 - Tingitud keskkonna ja geneetika teguritest - - Praktiline tähtsus - IQ seotud sellega millisel tasemel haridus ja kui edukad sotsiaalses ja majanduslikus 
mõtes - Kõrge IQ annab elus eelise kuid madal IQ ei tähenda mitte-hakkamasaamist - Intelligentsus ja haridus
- Testimine sai alguse koolist 20. sajandil Simon-Binet testiga; leidsid et intelligentsus 
kasvab vanusega; määrati vaimne vanus ja võrreldi seda kronoloogilisega - Kõige kasutatavam – stanford-binet - Intelligentsuse ja hariduse seos - Positiivne st kõrgema intelligentsusega on hariduses edukamad - Hinded mõõtmiseks - Hinnet mõjutavad õpetajad ka, kooli tase - Akadeemilised testid on hinnetest objektiivsemad - Tüüpiline sooritus on suuresti seotud järjepideva ja sihikindla tööga või vastupidi – 
selle puudumisega. Õpilane ei pruugi tüüpilise soorituse puhul kogu oma võimete 
potentsiaali ära kasutada, kui tal puudub selleks vajadus või motivatsioon. Seevastu 
maksimaalse soorituse puhul hakkavad peale võimete suuremat rolli mängima 


situatsiooniga seotud tegurid, nagu tervislik seisund või väsimus, kuid ka eksami või 
testi tegemisega kaasnev ärevusKui võimekustestid mõõdavad abstraktset vaimset 
võimekust, mis on sõltuvalt testist kas üldisemalt või kitsamalt määratletud, siis 
saavutustestid hindavad spetsiifi lises valdkonnas, näiteks mingis õppeaines 
omandatud teadmisi - Kas kool teeb intelligentsemaks - Peaaegu kõigi alatestide puhul leiti, et kooliskäimisel on tulemustele tugevam mõju 
kui kronoloogilisel vanusel. Eriti suur oli kooli mõju alatestidele, mis olid seotud 
verbaalse intelligentsusega - Suvevaheajal IQ langeb - Ebaregulaarselt kooliskäijad on madalama IQga - Iga kooliskäidud aasta tõstab IQd 2-2,5 palli võrra - Kooliskäimise mõju testitulemustele võib KAIA LAIDRA 170 olla otsene, tulenedes 
sellest, et kool varustab last testis oluliste teadmistega ja harjutab vajaliku 
vastamisstiiliga või koolis tehtavad ülesanded avaldavad üldisemat mõju 
kognitiivsetele protsessidele, mida rakendatakse ühtviisi nii koolis kui 
intelligentsustesti sooritades - Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kõige ettevaatlikum järeldus, mida intelligentsuse
ja kooliskäimise uuringutest saab teha, on see, et kool sobib hästi keskkonnaks, kus 
intelligentsus saab areneda. Võimalik, et kool ei ole selleks ainumõeldav keskkond ja 
laste võimed areneksid sama edukalt ka mõnes muus piisavat vaimset stimulatsiooni 
pakkuvas keskkonnas - Põhjuslikkusest - 1) seos võib peegeldada intelligentsuse ja akadeemilise edukuse konstruktide sarnasust
või koguni samasust;  - 2) seos võib tuleneda intelligentsuse põhjuslikust mõjust haridusalastele saavutustele;  - 3) seos võib olla põhjustatud hariduse mõjust intelligentsusele või vähemalt 
intelligentsuse ja hariduse vastastikmõjust. - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - kreegipuu
- Tarkuse ja iseloomuomadustelpole seost - Vaimset võimekust ei saa kirjelduse alusel hinnata - Intelligentsust tuleb mõõta objektiivselt – mida mõõdame? - 4 gruppi: verbaalne arusaamine, tajulne organiseerimisvõime, tömälu, info töötlemise 
kiirus - Mudel kirjeldab aga ei seleta erinevusi intelligentsuses - Ei ole olemas ühte universaalset tunnetusteooriat - Seos intelligentsuse, töömälu ja nende funktsioonide vahel – teostavad kontrolli 
infotöötluse üle - Tunnetusprotsesside kiirus


- Aeg mis kulub teatavate mentaalsete ülesannete lahendamiseks - Targemad sooritavad kiiremini - Vaatlusaeg või lühim vajalik tajuaeg - Kiiremini tajuja ei pruugi olla intelligentsem - Põhjused: pilgutamise ajal ei näe, ei pruugi helisid eristada muusikalise kuulmise tõttu - Sensoorse eristustamise võime - Automaatne eristusvõime - Aju reageerib tugevalt stimulatsiooni erinevustele - Haiguste nt skisofreenia v dementsus puhul peegeldab aeglasem või väiksem 
lahknevussignaal kaasnevat üldist kognitiivset puudjääki - Otsustusaeg - Kognitiivsete protsesside kiiruse osa mis seostub intelligentsusega - Rumalatel muutub vastuse andmise aeg eriti palju aeglasemaks kuid seal tegelikult 
pole suurt seost - Psühhomotoorne liigutuse kiirus - Liigutuste kontrollimise ja sooritamise Psühhomotoorne kiirus - - Isiksuseomaduste liigitamine; isiksuse  väljundid - Suur viisik
- - 5 põhipmadust mis kõigil on - Neurootilisus (paned turvavöö kinni, kontrollid suitsuandurit) – seadumus negatiivsete
emotsioonide kogemiseks  - Ekstravertsus -energiline, suhtlusaltid - Avatus kogemusele - kunstilisus - Sotsiaalsus - Meelekindlus - distsipliin - Isiksuseomaduste uurimine
- Inimest saab kirjeldada 5 isiksuseomaduse järgi - Keskmine inimene on olemas (nt ekstravertsuse keskmine) - Inimese varasem käitumine on kõige parem tema järgneva käitumise ennustamiseks


- - - - - - -

Document Outline

• Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused
  • Isiksuse mõõtmine
    • Enesekohased väited
    • Teiste isikute väited
    • Käitumine
    • Kognitiivsed protsessid
    • Bioloogilised protsessid
    • Teadmised, arvamused oskused
• Vaimse võimekuse mõõtmine
  • Individuaalsete erinevuste tähtsus
• Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus
• Järeldusi seoste kohta
• Isikutestide puudusi
• Intelligentsustestide puudusi
• Kas saame testiga isiksuse või vaimse võimekuse ära mõõta?
• Valiidsused
• Operatsionaalne definitsioon
• Mõõtmismudelid
  • Latentsed omadused
• Reliaablus
  • Juhuslik ja süstemaatiline viga
• Intelligentsuse ja isiksuse tavateooriad
• Intelligentsuse tavateooriad
  • Carol Dwerck
• Mis on intelligentsus?
• Esimene intelligentsuse test
• IQ mõiste
• Intelligentsustestid
• Psühholoogiliste testide 2 tüüpi
  • Maksimalase soorituse testid
  • Verbaalsete võimete test
  • Ruumiliste võimete test (ravens progresive matrices)
• Testi tulemust mõjutavad tegurid
• Üldintelligentsuse teooria
• Mitme võime teooriad
  • Cattell
  • Thurstone
  • Gradner
  • Alternatiivsed intelligentsuse vormid
• Intelligentsuse mõõtmine
  • Herrnsten ja Murray – The bell Curve
  • Gottfredson
  • McClelland
  • Lemann
• Intelligentsuse evolutsioon
  • Tööriistade teooria
  • Sotsiaalsete suhete teooria
• Intelligentsuse päritavus
• Intelligentuse päritavus 2015
• Intelligentsuse päritavus 2018
• Grupierinevuste põhjused
• Minneosta uuringu tulemuste tõlgendamisest
• Racial mixture studies
  • Järeldusi rassierinevuste kohta
• Keskkonnategurite mõju
• IQ suurendamine?
• IQ treenimine
• Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid
• Tunnetusprotsesside kiirus
• Juhtfunktsioonid ehk täidesaatvad funktsioonid
• Klassikud intelligentsuse ja taju seosest
• Aju efektiivsus
• Reaktsiooniaeg
• Aju suurus ja looduslik valik
• Täidesaatvad funktsioonid (juhtfunktsioonid)
  • Töömälu
• Intelligentsuse lokaliseerimine
  • V loeng – isiksuseomaduste liigitamine; isiksuse väljundid
    • Seletus vs kirjeldus
• Leksikaalne lähenemine
• Seadumused – traits
• Suur viisik
• Isiksuseomaduste variatiivsus: seadumused erinevates määrades
• Käitumise stabiilsus
• Kas ja mida isiksus ennustab
  • Individuaalsed väljundid: psühholoogiline heaolu
  • Individuaalsed väljundid: tervis
  • Isiksuse väljundid: interpersonaalsed
  • Isiksuse väljundid: sotsiaalsed /institutsionaalsed
• Kokkuvõte:
• Isiksuseomaduste klassifikatsioon loomade
• Loomade isiksus
• Isiksuse bioloogilised alused
• Seletustasandid isiksuse uurimisel
• Ekstravertsuse psühhobioloogia
• Neurootilisus
• Päritavus
  • Kaksikute meetod
• Kaks olulist ideed
• Käitumisgeneetika 3 seadust – turkheimer
• Kokkuvõte isiksuseomaduse päritavusest
• Sotsiaalne õppimine
• Mõõtmiste kvaliteet ja põhimõtted
  • Intelligentsuse kaudsed indikaatorid
• Gruppide erinevused intelligentsuses
• Intelligentsuse struktuur
  • Mitmese intelligentsuse teooriad:
• Peavoolust kõrval seisvad intelligentsuse struktuuri käsitlused
• Intelligentsuse areng
• Pärilike tegurite mõju intelligentsusele
• Lastetoa mõju intelligentsusele
• Muude keskkonnategurite mõju intelligentsusele
• Intelligentsuse tähendus ja mõõtmine – Gottfredson
• Intelligentsus ja haridus
• Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - kreegipuu
• Suur viisik
• Isiksuseomaduste uurimine