Individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks (0)

Kordamine  individuaalsete  erinevuste   psühholoogia  eksamiks!  
 
Psühholoogia  bakalaureuse  programm,  1991:  kaks  psühholoogiavaldkonda,  mis  
käsitlevad  individuaalseid  erinevusi  –  isiksus  ja  intelligentsus.    
Vanaaegne  nimetus:  differentsiaalpsühholoogia.  
 
Isiksusepsühholoogia  õpikutraditsioon:   jagab  isiksusepsühholoogia  käsitlusteks.  
See  ei  seostu  kuidagi  isiksusepsühholoogia  tänapäevase  olukorraga,  kus  
enamikul  nim.   Teooriatest  on  tühine  roll.  Tänapäeva  isiksusepsühholoogia  on  
empiiriline  teadus,  õpikutraditsioonis  aga  on  rõhk  tõestamata  teooriatel.  
 
Isiksusepsühholoogia  distsipliinid:  
Kaks  ditsipliini  –  Cronbach:  
1)  Korrelatiivne  psühholoogia  –  otsib  seoseid  vaadeldud  tunnuste  vahel.    
2)  Eksperimentaalne  psühholoogia  –  proovib  leida  seoseid  inimeste  
psüühikat  mõjutades.    
Kolmas  distsipliin  –  Pervin:    
3)  Kliiniline  (üksikjuhtumitel  põhinev)   lähenemine  
Suur  osa  õpikutraditsioonis  tegelt  kliiniline  psühholoogia.    
 
Isiksusekäsitlused  õpikutraditsioonis  –  eripalgelised  jutustused  inimese  
olemusest,  hakati  nim.  Isiksuseteooriateks:    
1)   Psühhoanalüüs ,  psühhodünaamiline  käsitlus  
2)  Humanistlik  &  eksistentsialistlik  psühholoogia  
3)  Biheiviorism  ja   kognitiivne  lähenemine,  arenes  sotsiaal-­‐kognitiivne  
lähenemine  
4)  Dispositsionaalne  lähenemine  (joonepsühholoogia)  
 
Psühhodünaamiline  käsitlus:  
•  Charcot’  uuringud  hüsteeriast;  Prince  “lõhestunud  isiksus”  
•  Freud:  psühhoanalüüs    
–  teadvustamatus,  lapsepõlvekogemuste  tähtsustamine,  seksuaalsusel  
keskne  tähendus,  psüühika  struktuur  (id-­‐ego-­‐ superego );  
psühhoseksuaalne  areng  (oraalne,  anaalne,  falliline,  latentsiperiood,  
genitaalne  staadium);  ego   kaitsemehhanismid  (repressioon),  unenäod,  
ärevus  (objektiivne,  neurootiline,   moraalne )  
•  Jung:  analüütiline  psühholoogia  
–  vabad  assotsiatsioonid,  kollektiivne  teadvustamatus,  psüühika  
struktuur  –  arhetüübid;  individualisatsioon,   psühholoogilised  tüübid  
(mõtlemine,   tundmine ,  aistmine,   intuitsioon ),  mütoloogia  ja  alkeemia  
•  Adler:  individuaalpsühholoogia  
–  sotsiaalne  huvi,  ühistunne;  eesmärkide  tähtsus,  teleoloogia,  
sünnijärjekord,  alaväärsustunne,  üleolekukompleks  
•  Erikson:  egopsühholoogia  
 
Humanistlik  ja  fenomenoloogiline  käistlus:  
•   Rogers :  kliendikeskne  teraapia  
–  aktualiseerimine,  tingimatu  positiivne  vaade,  positiivne  enesevaade,  
empaatia,  olulised  teised,  fully  functioning  person.  
•  Maslow:  eneseaktualisatsioon  
–  tippkogemused,  motivatsiooni  hirerarhia  
•  Kelley:  personaalsed  konstruktid  
–  mõisted,  mida  kasutame  teiste  käitumise  tõlgendamisel  
•   Seligman ,  Csujszentmihaly  -­‐  Positiivne  psühholoogia:  voorused  ja  
karakteri  tugevused  
-­‐  tegeleb  inimeste  heaolu  edendamisega  grupi  tasandil.  
-­‐  Tegutseb  kolmes  eri  ajaühikus:   minevik ,  olevik,  tulevik.  
-­‐  Seotud  inimeste  tervisega.  
-­‐  Peaks  rääkima  tugevustest.  
-­‐  Subjektiivne  heaolu  =  eluga  rahulolu  +  positiivsed  emotsioond  +  vähe  
neg  emotsioone  
 
Sotsiaal-­‐kognitiivne  lähenemine:  
•   Watson ,  Pavlov,  Skinner:  tingimine  
–  Skinner:  teadus  käsitlema  vaid  objektiivselt  jälgitavaid  fakte;  inimese  
käitumise  regulaarsusi  seletada  kogemusest  õppimisega,  verbaalne  
käitumine  
•  Miller  ja  Dollard:  katsed  ühendada  psühhoanalüüsi  biheiviorismiga  
•  Bandura:  sotsiaalne  õppimine,  vaatlusõppimine  
–  käitumise  ja  keskkonna  vastastikune  determinism,  eneseregulatsioon,  
enesetõhusus  
•  Mischel:  tasu  edasilükkamine,  kognitiivne-­‐afektiivne  isiksusesüsteem  
 
Dispositsionaalne  lähenemine:  
•  Eyesnck:  PEN  mudel  
Nomoeetiline  hüpotees:  isiksuse  omadused  rakenduvad  kõigile  ja  
küsimus  on  vaid  selles,  millisel  astmel  on  keegi  antud  omadusel.  
-­‐  Ekstravertsuse  teooria  –  ekstravertsus  on  seotud  msg  ajupiirkondade  
reaktsiooniga  positiivsetele  stiimulitele.  
-­‐  Kognitiivne  teooria  –  repressorid  suunavad  oma  tähelepanu  
hirmu/ärevust  tekitavatest  sündmustest  mööda  ning  väldivad  
sündmuste  tõlgendamist  ohtlikuna.  Repressori  tuvastamine  –  madal  
skoor  ärevuse  testis,  kõrge  sotsiaalne  soovitavuse  skoor  
 
•   Cattell :  16   faktorit  sh  parmia  ja  premsia  
–  faktoranalüüsi  arendamine,  isiksuseomaduste  klassifitseerimine,  
dünaamilised  omadused:  ergid,  sentimendid,  hoiakud  
–  Isiksuse  omadused  (I  kategooria  sõnad  +  100  sõna  II  kategooriast);  
Semantiline  sorteerimine  (sünonüümsuse  alusel  rühmadesse)  
Vastandid  (kategooriatele,  mis  ei  iseloomustanud  dünaamilis  
protsesse  lisati  vastandid  –  antonüümid)  
Kategooriate  arv  (4,500  sõna  160  kategooriaks,  hiljem  181-­‐182  
kategooriat,  korduvad  eemaldades  171  kategooriat)  
Klasteriseerimine  (100  inimese  hinnagud,  jõudis  67  rühmani  -­‐>  25  
bipolaarset  rühma  igaühes  12  elementi)  
Faktoranalüüs  (aluseks  13  gruppi,  treeniti,   hinnangud  kollereeritud  
vähemalt  r=0.60;  andis  interpretsatsiooni  12  kalodeeritud  fakorile,  
mis  moodustavad  esimesed   faktorid  tema  16  faktori  küsimustikust.  
•   Leksikaalne  lähenemine  ja  suur  viisik  
-­‐  Leksikaalne  lähenemine  –  uurida  seda,  kuidas  isiksuse  seadumustele  
osundav  sõnavara  on  üles  ehitatud.    
-­‐  Leksikaalne  hüpotees:  see  mis  inimeste  elus  ja  omavahelises  suhtluses  
on  oluline,  leiab  peegelduse  keeles;  eluliselt  olulised  mõisted  
kodeeritakse  keeles  sageli  ühe  sõnaga  
-­‐  Leksikaalse  analüüsi  etapid:  1)  Sõnade  valik  sõnaraamatust,  2)  kuidas  
kahandada  valimi  suurust?  3)  kuidas  jõuda  õige  taksonoomiani?  
•  Viiefaktoriline  mudel  –  empiirline  üldistus  selle  kohta,  kuidas  on  mugav  
kirjeldada  isiksuse  seadumusi  
-­‐  Põhilisi  isiksuse  omadusi  on  vaid  viis  (+/-­‐  2)  
-­‐  Suur  viisik:    
-­‐   Neurootilisus  –   seadumus  negatiivsete  emotsioonide  kogemiseks  
-­‐  Ekstravertsus  –  seadumus  kogeda  positiivseid  emotsioone  
-­‐   Avatus  –  seadumus,  mis  paneb  inimese  tundma  huvi  ümbritseva  
maailma  ja  oma  siseelu  vastu  
-­‐  Sotsiaalsus  –  seadumus   usaldada  teisi  inimesi,  olla  omakasupüüdmatu  
ja  leplik  
-­‐  Meelekindlus  –  seadumus  kontrollida  oma  soove  ja  impulsse.  
-­‐  Iga  isiksuse  omadus  on  oluliselt  seotud  ühe  või  mitmega  suurest  
viisikust.    
 
Faktoranalüüs  –  põhiline  andmehulga  redutseerimise  meetod.  
•   Sisuline  kriteerium  –  kui  hästi  vastab  empiiriliselt  saadud  struktuur  
teoreetilistele  eeldustele  
•   Formaalne  kriteeruium  –  milline  on  andmete  seletusprotsent.  (pole  
olemas  ühte  fikseeritud  väärtust),  mõistlik  kasutada  mõne  hästi  
aksepteeritud  testi  ja  valimi  andmetega.  
•  Pole  olemas  ühte  eelistatud  faktorstruktuuri.  
•  Faktorite  arv  suures  osas  mugavuste/ kokkulepete  küsimus:  sõltub  millise  
suurendusega  isiksuse  seadumusi  vaadata  –  suur  suurendus  ( kitsad  
omadused),  väike  suurendus  (nt  ainult  2  omadust),  optimaalne  suurendus  
(5   põhilist  isiksuse  omadust).  
 
Hierarhia  -­‐  tasakaalustamata  erinevad  dimensioonid  (omadused,  omavad  
erinevat  abstraktset  astet;  isiksuse  sturktuur  pole  lihtne,  dimensioonid  pole  
sõltumatud;  isiksuse  struktuur  on  läbivalt  hierarhiline.    
 
Viiefaktori  teooria  –  McCrae  &  Costa  –  hüpotees  selle  kohta,  mida  endast  
kujutavad  isiksue  seadumused.  
-­‐  Isiksuse  põhiomadused  on  otseselt  mittejälgitavad  üldised  
käitumiskalduvused,  mis  avalduvad  iseloomulikes  kohastumusviisides  
ümbritseva  keskkonnaga.  
-­‐  Seadumus  pole  vahetult  jälgitav  (olemasolu  võib  järeldada),  suht  
püsiv,  avaldumine  pole  avaldumise  kohas  piiratud  (erinevates  
viisides),  tuleb  esile  vaid  sobivas  olukorras.    
-­‐    
Dogma  –  üldine  oletus,  mis  on  küll  usutav,  kuid  puudub  veel  katseline  tõendus.  
Peamine  funktsioon  aidata  juhtida  läbi  võimalike  teooriate  rägastiku,  nende  
najals  saab  sõnastada  spetsiifilisemaid  hüpoteese,  mida  kergem  kontrollida.  
•  Isiksusepsühholoogia  uus  dogma:   välismõjud  ei  muuda  isiksuse  põhilisi  
seadumusi.  
•  Dogma  kasuks  –  
-­‐  isiksuse  seadumuste  stabiilsus  –  väga  stabiilsed,  korrelatsioon  kahe  
testimise  vahel  0.80;  täiskasvanu  seadumused  muutuvad  elu  jooksul,  
omadused  muutvad  vähe  
-­‐  isiksuse  struktuuri  universaalsus  –  korrelatsioonimuster  eri  seaduste  
vahel  on  kõigis  maailma  paigus  ühesugune.  36  eri  kultuuri  keskmised,  
ilmneb  sama  isiksuse  struktuur.  
Isiksuse  struktuur  –  millised  isiksuse  oamdused  teiste  isiksuste  
omadustega  koos  esinevad  
-­‐  pärilikkuse  suur  osakaal,    
-­‐   lapsendamine ,  
-­‐  nurjunud  sotsiaalsed  eksperimendid,  
-­‐  elusündmuste  väike  mõju  
 
Allport :  motiivide  funktsionaalne  autonoomia,  idiograafiline  vs  nomoeetiline  
lähenemine,  leksikaalse  lähenemise  algataja,  proprium.    
Ideograafiline  hüpotees:  mitte  kõik  omadused  ei  rakendu  kõigile  inimestele.  
 
Isiksus:  
•  Allport:  pole  ühtainsat  korrektset  definitsiooni;  Isiksus  on  indiviidisiseste  
psühhofüüsiliste  süsteemide  dünaamiline   organisatsioon ,  mis  määravad  
tema  unikaalse   kohanemise  keskkonnaga.  
•  Guilford:  Võti  isiksuse  juurde  peitub  individuaalsetes  erinevustes.  
Indiviidi  isiksus  on  tema  omaduste  unikaalne  konfiguratsioon.  
 
Isiksuse  tavateooriad:  isiksusepsühholoogia  erinevaid  teooriaid,  kui  mitte  ühtegi  
täielikku  isiksuse  teooriat.  Tavateooriad  vastavad  küsimustele,  millele  pole  
teaduslikku  ainuõiget  vastust.    
Nt:  fikseeritud  vs  muudetavad  omadused  (Dweck).  
 
Meetodid:  
•   Uurimismeetodid  
-­‐  Eksperiment,  pseudoeksperiment;  vaatlus,  intervjuu,  küsimustik,  
arhiiviandmete  analüüs,  psühhofüsioloogia,  neuroteaduse,  kognitiivse  
psühholoogia  meetodid  
•  Mõõtmis-­‐  ja  hindamismeetodid  
•  Psühhomeetria  
•   Metodoloogia  
•  Terminoloogia  –  kõigi  sõnade  tähendust  ei  saa  täielikult  fikseerida,  
arutluse  käigus  võiks  samaks  jääda.  
-­‐  Jingle  fallacy  (Thorndike)  –  sama  sõnaga  tähistatakse  erinevaid  asju  
-­‐  Jangle  fallacy  (Kelley)  –  sama  nähtust  tähistatakse  erinevate  sõnadega  
-­‐  Jingle-­‐jangle-­‐ jungle  (Block)  –  terminoloogilise  segaduse  
koondnimetus  
-­‐  Teadus  muudab  sõnade  tähendust  –  Cronbach  &  Meehl:  selleks,  et  
teada  mis  ärevus  on,  peaksime  teadma  tema  kõiki  regulaarsusi  
•  Metoodika  –  meetodite  kogum  
 
Latentsed  omadused  –  mitmeid  omadusi  ei  saa  otseselt  mõõta,  kuid  saab  jälgida  
nende  manifestatsioone  
 
Reliaablus  –  mõõtmise   usaldusväärsus  
Klassikaline  testiteooria  -­‐  mõõtmistulemus  =  tõeline  skoor  +  juhuslik  viga  
Juhuslik  viga  –  ei  sõltu  omaduse  tasemest,  kõrvalekalded  mõlemale  poole  
võrdselt  tõenäolised  
Süstemaatiline  viga  –  testiskoori  moonutab  mingi  väline  asjaolu  (hindaja  
arvamus  hinnatavast,  sotsiaalselt  soovitav  vastamine,  bluffimine,  spikerdamine).  
 
Valiidsus  –  kas  test  mõõdab  seda,  mida  peaks  mõõtma?   -­‐  testitulemuse  omadus  
selle  seosega  pole  juhuslik  ega  tingitud  kõrvalistest  asjaoludest.    
 
Valiidsused:    
•  Valiidsusmulje  
•  Sisuvaliidsus  –  kui  hästi  mõõtmisinstrumendi  sisu  kajastab  mõõdetava  
omaduse  erinevaid  külgi  
•  Väline  valiidsus  –  mõõtmistulemuse  seos  mingi  teise  mõõtmistulemusega  
•  Ennustav  valiidsus  –  kui  hästi  mõõtmistulemus  ennustab  mingit  tulemust  
•  Kriteeriumi-­‐valiidsus  –  kui  hästi  mõõtmistulemus  on  seotud  mingi  
kriteeriumiga  
•  Eristav  valiidsus  –  kas  mõõtmistulemus  on  sõltumatu  asjadest  millega  
peaks  
•   Konstruktivaliidsus  –  mõõtmistulemuse  seostemuster  teiste  
mõõtmistulemuste ,  faktide  ja  sobivusteooriaga.  
•  Kasulikksu  –  kas  test  annab  infot  kasuliku  omaduse/tulemuste  kohta  
 
 
Sotsiaalne  soovitavus  ja  kaldega  vastamine.  Tegemist  võib  olla  valetamisega,  
inimese  isiksuseomaduste  sarnase  käitumisega.  
 
Enese-­‐ esitluse  teooria:  PSA:  kaitsemehhanismid  kujundavad  inimese  iseloomu.  
Kaitsemehhanismid  jagunevad  (enesepetmine  ja  muljekujundamine).  Sellest  
lähtudes  Paulhus:  
•  Muljekujundamine  (IM)  –  teadvustatud  ja  eesmärgipärane  tegevus,  
kirjeldamaks  end  paremini  kui  on  tegelikkus  (seostub  +  Ekstravertsus,  +  
avatus,  -­‐  neurootilisus)  
•  Enese  petmne  (SD)  –  mitteteadlik  ja  pole  suunatud  väljaspoole  (+  
sotsiaalsus,  +  meelekindlus)  
-­‐  Eneseupitamine  –  kalle  oma  pos  külgede  esiletõstmiseks  
-­‐  Eitamine  –  neg  külgede  mahasalgamine  
Meetod:  Self  Criterion  Residuals  
Tulemused:  
•  Faktor  alfa  –  kadluvus  näha  end  kompetentsemana  ( egoistlik  kalle)  –  
superkangelased  
•  Faktor  gamma  –   kalduvus  tajuda  end  altruistlikumana,  
usaldusväärsemana  (moralistlik  kalle)  –  pühakud  
Valdkonnad  kus  on  mõjutused:  seksuaalkäitumine,  narkootikumid,  sissetulekud,  
ravimite  manustamine,  intellektuaalsed  võimed,  keha/välimus,  heategevus,  
illegaalsed  tegevused.    
Muljekujunduse  mõõtmise  kasulikkus:   kvantitatiivne  info,  mille  alusel  saab  
inimesi  võrrelda;  võimalik  nihkevabalt  mõõta  muljekujundust,  õigustab  otsuste  
tegemist,  pakub  vastajale  endast  sisenägemust.  
Mõõtmise  probleemid:  mõned  vastajad  pole  võimelised  pakkuma  sisenägemust  
endast,  mõõtmisvahendeid  saab  tüssata,  saab  end  treenida,  normid  võivad  olla  
petlikud ,  mõõtmine  võib  viia  õiguslike  probleemideni.  
Edukaks  läbiviimiseks:  valiidsed  normid,  eri  tüüpi  organisatsioonides  vajalik  
erinev  enese-­‐esitluse  määr,  kas  tasub  seda  üldse  uurida.  
 
Individuaalsed  erinevused  tervises  ja  –käitumises:  
•   1959  Firedman,  südamelabor:  inimesed  A  ja  B  tüüpidesse.  
•  A  –  ambitsioonikas,  vaenulikkus,  kontrolli-­‐  ja  võistlushimu,  
kannatamatus,  mure  ajakulu  pärast,  pühendumus  tööle,  vererõhk  kõrge.  
•  D  –  negatiivsed   emotsioonid ,  vähene  enesekindlus,  kinnisus  
( esinemissagedus  üldpopulatsioonis  21%,  SHV  patsiendid  18-­‐53%,  4x  
suurem   suremus ,  saavad  uuesti  infarkti).  
•  Kel  lapsena  kõrgem  usaldusväärsus,  meelekindlus  elavad  kauem  
•  Lapsepõlve  kõrge  optimism  –  pöördvõrdeliselt  seotud  inimese  pika  
elueaga  
•  Psühholoogilised  isiksuseomadused  pikaealisusega  seotud,  eriti  ego  
tugevus.    
 
Isiksuseomadused  ja  stress:  
•  Kobasa  &  Maddi  –  sitkus  =   seotus ,  kontroll  ja   väljakutse  
•  Alfred  &  Smitg  –  seos  neurootilisuse  ja  sitkuse  puudumise  vahel  
•  Antonovksy  –  SOC  sidususe  tunne  
•  Sheier  &  Carver  –  lisasid  veel  optimismi.  
 
Meeleolu  ja  haigestumine:  
•  Evans  jt    -­‐  3  meeleolu  kirjeldavat  faktorit  (õnnelik,  pinge-­‐ depressioon  ja  
vihane -­‐depressioon)  
•   Stone  –  kogus  meeldivaid  &  ebameeldivaid  sündmusi,  mõõtis  
sekretoorseid  immuunglobuliin  antikehi  (sIgA)  
 
Isiksus  ja  heaolu  –  Diener  ja  Lucas:    
Temperamendimudelid,  kognitiivsed  mudelid,  sotsialisatsioonimudelid,  
kongruentsuse  mudelid,  eesmärgimudelid.  
 
Päritavus  –  kvantitatiivse  tunnuse  muutlikkuse  osa,  tingitud  pärilikest  
erinevustest  indiviidide  vahel.    
Päritavuskoefitsent  –  päritavus  käib  populatsiooni,  mitte  üksikindiviidi  kohta!  
H2  sõltub  tunnuse  mõõtmistäpsusest,  võib  olla  populatsioonispetsiifiline,  
sõltuda  vanusest,  ei  laiene  populatsioonidevahelistele  erinevustele.    
 
Kaksikute  meetod:    
-­‐  Identsed  kaksikud:  geneetiline  korrelatsioon  1,0  
-­‐  Disügootsed  kaksikud  :  geneetiline  korrelatsioon  0,5    
-­‐  Monosügootide  geneetiline  sarnasus  on  täpselt  2  korda  suurem  kui  
disügootidel.    
Reduktsionism  –  vaade,  mille  kohaselt   kompleksne  nähtus  X  on  täielikult  
seletatav   lihtsama  nähtuse  Y  kaudu.  
 
Zuckerman:  isiksuseomadused  on  komplekssed  nähtused,  millel  on  palju  põhjusi  
(aga  kõik  saavad  alguse  geenidest).    
 
Loomade  isiksus:  
-­‐  Šimpansite  isiksuseomadustest  on  olulisel  määral  päritav  vaid  
dominantsus .  
-­‐  Erinevused  temperamendiomadustes  võivad  esineda  ka  kloonitud  
populatsioonis.    
-­‐   Iguchi  jt  –  kloonitud  lõhedel  5  temperamendidimensiooni.  
Individuaalsetel  erinevustel  võib  olla  kohastumuslik  väärtus.  
-­‐  Looduslik  valik  peaks  eelistama  paindlikku  kontekstispetsiifilist  
käitumist.  
 
Isiksus  kui  sotsiaalkognitiivsete  ja  afektiivsete  protsesside  dünaamilise  
interaktsiooni  süsteem.  
Hinnag  –  subjektiivne  reaktsioon  
Teadmised  –  üldine  uskumus.  
 
Kontrollkese  :  
Isiksuseomadus  –  seotud  sellega,  kas  inimene   tajub  oma  seost  käitumise  ja  
sellele  järgneva  sündmuse  vahel.  
Enamus  uurimusi  leidnud,  et  sisemine  kontrollkese  on  adapteerunud  isiksuse  
tunnus  vs  väline  seotus  depressiooniga.    
 
Cheng  &  Cheng:  väline  kk  mõõdukalt  seotud  depressiooni  ja  ärevusega.  See  seos  
oli  nõrgem  kollektivistlikes  kultuurides.    
 
Tähelepanu  –  millisedi  mudeli  käitumise   aspekte  märgatakse,  kuidas  neid  
väärtustatakse.    
Säilitamine  –  sündmuste  kodeerimine  reeglite  v  mõistete  vormis  
Käitumise  produktsioon  –  sümboolsed  mõisted  tõlgitakse  käitumise  keelde,  
jälgitakse  ja  arvesatatkse  oma  käitumise  tagajärgi.  
Motivatsioon  –  inimesed  ei  tee  kõike,  mida  nad  oskavad.  
 
Kognitiivsed  tegurid:  
•  Sümbolite  kasutamine  
•  Asendamine  –  kaudne  e  vaatlev  õppimine  
•  Ettemõtlemine  
•  Võime  käitumist  reguleerida.  
 
Tajutud  enesetõhusus  –  uskumused  oma  võimete  kohta  saavutada   soovitatud  
tulemusi  teatud  valdkonnas.  
 
Metateooria  –  unikaalne  ja  stabiilne  emotsioonide  võrgustik,  erineb  teise  inimese  
võrgustikust  ühikute  mustri,  ühikutevaheliste  seoste  tugevuste  poolest.  
 
CAPS  –  individuaalseid  erinevusi  sotsiaalses  käitumises  põhjustavad  5  tüüpi  suht  
stabiilseid  psühholoogilisi  protsesse  –  kodeerimisviisid,  ootused  ja  uskumused,  
emotsioonid  ja  afektiivsed,  eesmärgid  ja  väärtused,  võimed  ja  
eneseregulatsiooniplaanid.    
 
Sotsiaalse  investeeringu  teooria  –  isiksuse  areng  seotud  eelkõige  vanusega  
seotud  sotsiaalsete  rollidega.    
 
Intelligentsuse  tavateooriad:  
•  Sternberg  jt  :  igapäevase  intelligentsuse  mõiste  saab  jagada  3  faktioriks:  
praktiline  probleemide  lahendamine,  verbaalne  võimekus,  sotsiaalsed  
oskused  
•  Dweck:  inkrementaalne  ja  entiteediteooria  –  kes  usuvad,  et  intelligentsus  
võib  muutuda,  need  on  paremini  motiveeritud  ja  motivatsioon  on  
püsivam.  
 
Intelligentsus:  
•  Boring  –  see,  mida  mõõdavad  intelligentsustestid.  
Mõõtmine:  
•  Galton  –  intelligentsematel  inimestel  paremini  arenenud  taju  jms  lihtsad  
kognitiivsed  funktsioonid  
•  Binet  –  intelligentsus  puudutab  eelkõige  keerulisemaid  kognitiivseid  
protsesse.    
•  Cattell  –  koostas  testipatarei  elementaarsete  võimete  mõõtmiseks.  
 
G-­‐faktor:    
*  Spearman  –  vaimne  võimekus  seotud   sensoorse  eristusvõimega.  Kahe  faktori  
teooria.  Üldfaktorist  ei  piisa.