Edu põhjuste omistamine Kontrollikese Internaalsus seesmine kontrollikese Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili). Eksternaalsed käsu korras juhtijad (autoritaarne) Alkoholismi kontrollikese, abielu kontrolli...
Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav teise omaga.
ideedest,ei varja oma mõtteid ja tundeid, jätab oma mõtted ja tunded sageli enda teada,armastab suhelda ja teistega koos olla,eelistab olla omaette ja keskenduda mingile tegevusele,kaldub tegutsema impulsiivselt.armastab mõtiskleda Sisemine ja välimine kontrollkese Julian Rotter (1966) inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Sotsiaalse õppimise teooriad Agressiivsus oleme juba käsitlenud videod! Kontrollkese Internaalsus Eksternaalsus Inimese kalduvus paigutada kinnituse allikas Inimese kalduvus endast väljapoole paigutada kinnituse Inimene on veendunud, et allikad iseendasse tulemus on määratud teiste Inimene on veendunud, et inimeste või sündmuste tema oskused ja võimed poolt määravad tulemuse VÄLINE KONTROLLKESE SISEMINE KONTROLLKESE VÄLINE MOTIVEERITUS SISEMINE MOTIVEERITUS
Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus 21. IQ ja EQ 22. Temperamendi tüübid · koleerik avatud ja närviline · sangviinik avatud ja tasakaalukas · flegmaatik suletud ja tasakaalukas · melanhoolik suletud ja närviline 23. Isiksuse kontrollkese (eksternaalsus ja internaalsus) Ekstravertsus tendents eelistada inimesi üksiolekule Introvertsus tendents eelistada üksiolekut inimestele 24. Isiksuse struktuur, komponendid Isiksuse komponendid: · Ego (teadvuslik mina) · Isiklik alateadvus (teadvusest väljatõrjutu) · Kollektiivne alateadvus (inimese kui liigi mineviku kogemus, autonoomsed arhetüübid) Isiksuse struktuur -Superego (ülimina)-Ego (mina)-Id (see) 25. Eneseteadvus ja mina-pilt, nende kujunemine
Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus
raskusi tuleb ette intellektuaalsete, probleemsete ülesannete lahendamisel. 18. Temperamendi tüübid -> · Koleerik aktiivne, optimistlik, impulsiivne, agressiivne, rahutu, muutlik · Sangviinik jutukas, energiline, elav, muretu · Flegmaatik passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne, kontrollitud, kannatlik · Melanhoolik vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik, ärevil, tujukas, tundlik 19. Isiksuse kontrollkese (eksternaalsus ja internaalsus) -> Eksternaal inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega Usub, et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhusest kui iseendast Usub, et kõik oluline juhtub väljaspool teda ja tal on vähe võimalusi muuta midagi. Eksternaal : Tunneb ennast välismõjude subjektina Maladam sotsiaal-majanduslik staatus Madalam stressitaluvus Kergemini haavatav Frustatratsioon
vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse
Sangviinik jutukas, energiline, elav, muretu, tasakaalukas, avatud [tugev tasakaalustatud ja liikuv] Flegmaatik passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne, kontrollitud, kannatlik, suletud, tasakaalukas[tugev tasakaalustatud ja väheliikuv] Melanhoolik vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik, ärevil-närviline, tujukas, tundlik, suletus; [nõrga närvisüsteemiga] ** []-s I. Pavlov tüüpidest kõrgema närvitalitluse omaduste alusel ISIKSUSE KONTROLLKESE (EKSTERNAALSUS JA INTERNAALSUS) Isiksuse kontrollkese sotsiaalse õppimise teooria väidab, et inimesel on kontrollkese. selle alusel jagatakse kaheks: Eksternaalsus *Inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega *Ma usun ,et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhustest kui minust endast *Ma usun, et kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe võimalusi muuta *usuvad, et on saatus, usuvad horoskoopidesse.
Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav
Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav
McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut
McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut
Võimed Pingutus Välised põhjused Ülesande raskus Vedamine Töödikud (workaholics) Töödiku omadused Töödikute tüübid Oates: "pesuehtne" pöörduv situatsioniline pseudo põgenev Machlowitz: pühendunud integreeritud hajus intensiivne Soovitused Protestantlik tööeetika Raske ja pingelise töö austamine Vaba aega ei väärtustata Askeetlik eluviis Kujunemine kultuuriline surve, sh kodune kasvatus Seostuvad omadused Internaalsus (seesmine kontrollikese) Konservatiivsus Individualistlikud uskumused Raha suurem väärtustamine Pühendumine Tööst haaratus (job involvement) Energilisus Pühendumus Süvenemine Organisatsioonile pühendumine (organisational commitment) Emotsionaalne (afektiivne) Normatiivne Alalhoidlik Organisatsioonile pühendumise üldine mudel (Meyer & Herscovitch, 2001) Organisatsioonipoolne toetus Vastastikusus Organisatsiooni personifitseerimine Vabatahtlikkus vs väline surve
Õpitud abituse esialgne mudel (Seligman & Overmier 1967) Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984) Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus: globaalsus, stabiilsus, internaalsus → ootus, et mitte ükski tegu ei suuda kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid: passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus, ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemilised muutused; haigestumiste tõus, enesehinnangu langus. VII Isiksusehäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt
MASLOW ARVAS, ET KESKMINE INIMENE RAHULDAB: 85% füsioloogilisi vajadusi 70% turvalisuse vajadusi 50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi 40% eneseaustuse vajadusi 10% eneseaktualiserimise vajadusi Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud. Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust. ROTTER, Julian B. (1954.a.) - kontrollkeskme teooria. Võttis kasutusele mõisted · Seesmine kontrollkese (internaalsus) · Väline kontrollkese (eksternaalsus) Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub · Oma võimetesse · Eesmärkide saavutamisse · Saatuse ettemääratusse või juhusesse Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast. Välise kontrollkeskmega inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest. Kumb parem? Sõltuvalt olukorrast. Kuidas ennustada inimese käitumist
Kontrolli tunnetamine: Oluline on, kuidas in kontrolli tunnetab. Tahame tunnetada, aga tahame rohkem ise kontrollida. Tahame selgust ja raamistikku, milline on mänguruum-väljaspoolt antud kontroll. Töökontrollikese: kuivõrd in usub, et kontrollib ise, mis juhtub elus. Või kontrollivad välised jõud. Omadus, mis tähendab, et üks pool on uskumus, et mina ise kontrollin. Teine ots on see, et endast ei sõltu midagi, teised isikud, saatus, välised tegurid kontrollivad. Internaalsus- keskus asub minu sees. Eksternaalsus- keskus asub kusagil väljaspool mind. Kujuneb välja lapsepõlves- nooremas koolieas. Hakkab stabiilseks muutuma uskumuste süsteem. Kujuneb välja kogemuste kaudu- kui laps saab aru, et ise kontrollib tegevuse ja tagajärje seost. Elu jooksub muutub vähe, muutub rohkem eksternaalsemaks. Erinevates valdkondades võime olla erinevad, aga skeem on üsna stabiilne. Meeste kontrollikesem natuke rohkem internaalsemad.
kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused: Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus eksternaalsed inimesed arvavad, et väliskeskkond mõjutab/kontrollib neid (jumal, saatus, juhus, horoskoop vms mängib suurt rolli). Internaalsus kõik sõltub inimesest endast Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Subjektiivne heaolu väljendab subjekti hinnangut oma rahulolule eluga. Elamusteotsing on mõõde, mis näitab, kuivõrd inimene otsib seiklusi, elamusi, uusi kogemusi ja riski. Maskuliinsus ja feminiinsus mehelikkus-naiselikkus Agressiivsus kui psüühiline dimensioon.
kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused: Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus eksternaalsed inimesed arvavad, et väliskeskkond mõjutab/kontrollib neid (jumal, saatus, juhus, horoskoop vms mängib suurt rolli). Internaalsus kõik sõltub inimesest endast Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Subjektiivne heaolu väljendab subjekti hinnangut oma rahulolule eluga. Elamusteotsing on mõõde, mis näitab, kuivõrd inimene otsib seiklusi, elamusi, uusi kogemusi ja riski. Maskuliinsus ja feminiinsus mehelikkus-naiselikkus Agressiivsus kui psüühiline dimensioon. Isiksuse teooriad :
Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine, suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid, mida maha jätmine põhjustaks jne). Sotsiaalpsühholoogiline nähtus. Kontrollkese (Rotter): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Jaotub kaheks – internaalsus ja eksternaalsus. Internaalne kontrollkese: inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda ja et oma tegevustega (oskuste ja võimetega) suudavad mõjutada tulemusi. Eelistatakse situatsioone, kus tulemuse määravad oskused ja kompetentsus (sisemine motivatsioon). Eksternaalne kontrollkese: veendumus, et kõik mis juhtub ei allu nende kontrollile, vaid on juhtid teatud väliste jõudude poolt. Eelistatakse situatsioone, kes
McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.
· Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (C. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.
Isiksuse struktuur psüühiliste omaduste järgi : 1.Suundus 1.1.vajadused 1.2.huvid 1.3.veendumused 1.4.ideed 1.5.hoiakud 2.Temperament 3.Iseloom 4.Võimed 3.1.SUUNDUS. VÄÄRTUSED JA HOIAKUD .VAJADUSED. J.B.Rotter (1954.a.)-.kontrollkeskme teooria. Võttis kasutusele mõisted · Seesmine kontrollkese (internaalsus) · Väline kontrollkese (eksternaalsus) Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub · Oma võimetesse · Eesmärkide saavutamisse · Saatuse ettemääratusse või juhusesse 1. Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast. 2. Välise kontrollkeskmega inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest.
PROTESTANTLIK TÖÖEETIKA Pärist Max Weberilt. Kui ma olen isiksuse vaadetelt ja uskumustelt protestantlik sis ega see üleöö üle ei lähe. See on kui orientatsioon. Ka psühhopatoloogia vormi ks nimetatakse seda aga harva. Raske ja pingelise töö austamine Vaba aega ei väärtustata Askeetlik eluviis Kujunemine kultuuriline surve, sh kodune kasvatus Seostuvad omadused Internaalsus (seesmine kontrollikese) Konservatiivsus Individualistlikud uskumused – soov midagi ära teha. Väärtustavad kollektivismi ja väärtustavad ka raha rohkem, kui palju miski maksab ja kui palju vaja säästa. Raha suurem väärtustamine - Need kultuurid kus on protestantlik tööeetika, ehk se kus on levinud see rakse töö väärtustamine ja säästmine, neid kultuurides on majandulik olukord veidike parem.
kontrollikese/locus of control. Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. "Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts". Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn. "Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck, or other external circumstances" Kontrollikeskme seoseid Üldine arusaam internaalsus oodatum, edenenum, tänapäevasem. Iseseisvad inimesed. Having an internal locus of control can also be referred to as "self-agency", "personal control", "self-determination", etc. Research has found the following trends: - As people get older they tend to become more internal, males tend to be more internal than females - People higher up in organizational structures tend to be more internal - Healthier people have a more internal locus of control than people
Füüsiline seisund – vastavalt hormonaalsele muutusele muutuvad ka isiksuseomadused. Isiksus – käitumise algpõhjus. Tüüp - kui on isiksuseomaduste komplekt, siis see komplekt määrab ära selle kuidas tajun maailma, kirjeldan teisi ning iseend. See paradigma on suuteline ennustama inimese käitumist, kuna on olemas joon, mis võimaldab mõõta isiksuse omadust. Klassifitseerivas paradigmas pole teraapiat, kuna ei saa muuta püsivat omadust. KRITEERIUMID ISIKSUSE TEOORIALE: Internaalsus, mitte situatsioon. Seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist. Käitumismotiive tuleb otsida olevikus. Isiksus on tervik, mitte elementide kogum. Eneseteadvuse osa isiksuses. Keskkond mõjutab, aga isiksus pole märäatud keskkonnaga. Käitumismotiive tuleb otsida olevikus ehk ei ole mõtet rääkida sellest kuidas kujueb välja lapsepõlv. See ei määra ära seda, mida praegu tehakse. Inimene konstrueerib reaalsuse siin ja praegu.
saatus, õnn. “Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck, or other external circumstances” “A locus of control orientation is a belief about whether the outcomes of our actions are contingent on what we do (internal control orientation) or on events outside our personal control (external control orientation)." (Zimbardo, 1985, p. 275) Kontrollikeskme seoseid Üldine arusaam – internaalsus oodatum, edenenum, tänapäevasem. Iseseisvad inimesed. Having an internal locus of control can also be referred to as "self- agency", "personal control", "self-determination", etc. Research has found the following trends: – As people get older they tend to become more internal, males tend to be more internal than females – People higher up in organizational structures tend to be more internal
annaabi.ee 
