Edu põhjuste omistamine Kontrollikese Internaalsus seesmine kontrollikese Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili). Eksternaalsed käsu korras juhtijad (autoritaarne) Alkoholismi kontrollikese, abielu kontrolli...
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetk...
Isiksus Eva Palk Isiksus (personality) indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum. · Isiksus personality persna (Tegelane näidendis, mask) Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm Kes on isiksus? Sõna "isiksus" kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. · Isiksus kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole...
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus
1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" hing, "logos" õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -ekspe...
vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mi...
Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav
Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
Võimed Pingutus Välised põhjused Ülesande raskus Vedamine Töödikud (workaholics) Töödiku omadused Töödikute tüübid Oates: "pesuehtne" pöörduv situatsioniline pseudo põgenev Machlowitz: pühendunud integreeritud hajus intensiivne Soovitused Protestantlik tööeetika Raske ja pingelise töö austamine Vaba aega ei väärtustata Askeetlik eluviis Kujunemine kultuuriline surve, sh kodune kasvatus Seostuvad omadused Internaalsus (seesmine kontrollikese) Konservatiivsus Individualistlikud uskumused Raha suurem väärtustamine Pühendumine Tööst haaratus (job involvement) Energilisus Pühendumus Süvenemine Organisatsioonile pühendumine (organisational commitment) Emotsionaalne (afektiivne) Normatiivne Alalhoidlik Organisatsioonile pühendumise üldine mudel (Meyer & Herscovitch, 2001) Organisatsioonipoolne toetus Vastastikusus Organisatsiooni personifitseerimine Vabatahtlikkus vs väline surve
Õpitud abituse esialgne mudel (Seligman & Overmier 1967) Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984) Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus: globaalsus, stabiilsus, internaalsus → ootus, et mitte ükski tegu ei suuda kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid: passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus, ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemilised muutused; haigestumiste tõus, enesehinnangu langus. VII Isiksusehäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. (1) avatus, (2) kohusetunne/meelekindlus, (3) ekstravertsus, (4) lahedus, seltsivus, (5) neurootilisus. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad A. Bandura, J.Rotter rõhutavad sotsiaalse õppimise ja sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujunevad internaalsus ja eksternaalsus kui isiksuse kontrollikeskme tüübid. Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja 39 liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid,
tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. (1) avatus, (2) kohusetunne/meelekindlus, (3) ekstravertsus, (4) lahedus, seltsivus, (5) neurootilisus. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad A. Bandura, J.Rotter rõhutavad sotsiaalse õppimise ja sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujunevad internaalsus ja eksternaalsus kui isiksuse kontrollikeskme tüübid. Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast,
Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine, suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid, mida maha jätmine põhjustaks jne). Sotsiaalpsühholoogiline nähtus. Kontrollkese (Rotter): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Jaotub kaheks – internaalsus ja eksternaalsus. Internaalne kontrollkese: inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda ja et oma tegevustega (oskuste ja võimetega) suudavad mõjutada tulemusi. Eelistatakse situatsioone, kus tulemuse määravad oskused ja kompetentsus (sisemine motivatsioon). Eksternaalne kontrollkese: veendumus, et kõik mis juhtub ei allu nende kontrollile, vaid on juhtid teatud väliste jõudude poolt. Eelistatakse situatsioone, kes
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
PROTESTANTLIK TÖÖEETIKA Pärist Max Weberilt. Kui ma olen isiksuse vaadetelt ja uskumustelt protestantlik sis ega see üleöö üle ei lähe. See on kui orientatsioon. Ka psühhopatoloogia vormi ks nimetatakse seda aga harva. Raske ja pingelise töö austamine Vaba aega ei väärtustata Askeetlik eluviis Kujunemine kultuuriline surve, sh kodune kasvatus Seostuvad omadused Internaalsus (seesmine kontrollikese) Konservatiivsus Individualistlikud uskumused – soov midagi ära teha. Väärtustavad kollektivismi ja väärtustavad ka raha rohkem, kui palju miski maksab ja kui palju vaja säästa. Raha suurem väärtustamine - Need kultuurid kus on protestantlik tööeetika, ehk se kus on levinud see rakse töö väärtustamine ja säästmine, neid kultuurides on majandulik olukord veidike parem.
kontrollikese/locus of control. Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. "Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts". Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn. "Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck, or other external circumstances" Kontrollikeskme seoseid Üldine arusaam internaalsus oodatum, edenenum, tänapäevasem. Iseseisvad inimesed. Having an internal locus of control can also be referred to as "self-agency", "personal control", "self-determination", etc. Research has found the following trends: - As people get older they tend to become more internal, males tend to be more internal than females - People higher up in organizational structures tend to be more internal - Healthier people have a more internal locus of control than people
Füüsiline seisund – vastavalt hormonaalsele muutusele muutuvad ka isiksuseomadused. Isiksus – käitumise algpõhjus. Tüüp - kui on isiksuseomaduste komplekt, siis see komplekt määrab ära selle kuidas tajun maailma, kirjeldan teisi ning iseend. See paradigma on suuteline ennustama inimese käitumist, kuna on olemas joon, mis võimaldab mõõta isiksuse omadust. Klassifitseerivas paradigmas pole teraapiat, kuna ei saa muuta püsivat omadust. KRITEERIUMID ISIKSUSE TEOORIALE: Internaalsus, mitte situatsioon. Seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist. Käitumismotiive tuleb otsida olevikus. Isiksus on tervik, mitte elementide kogum. Eneseteadvuse osa isiksuses. Keskkond mõjutab, aga isiksus pole märäatud keskkonnaga. Käitumismotiive tuleb otsida olevikus ehk ei ole mõtet rääkida sellest kuidas kujueb välja lapsepõlv. See ei määra ära seda, mida praegu tehakse. Inimene konstrueerib reaalsuse siin ja praegu.
• Eksternaalid: määravad on välised mõjud – teised inimesed, saatus, õnn. “Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck, or other external circumstances” “A locus of control orientation is a belief about whether the outcomes of our actions are contingent on what we do (internal control orientation) or on events outside our personal control (external control orientation)." (Zimbardo, 1985, p. 275) Kontrollikeskme seoseid Üldine arusaam – internaalsus oodatum, edenenum, tänapäevasem. Iseseisvad inimesed. Having an internal locus of control can also be referred to as "self- agency", "personal control", "self-determination", etc. Research has found the following trends: – As people get older they tend to become more internal, males tend to be more internal than females – People higher up in organizational structures tend to be more internal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
