3) tööõiguse põhiseisukohad. Töökeskkond, -ohutus ja tervisekaitse 1) töötervishoid ja hügieen 2) elektriohutus ja tuleohutus 3) jäätmekäitlus 4) esmaabi. Juhtimine ja töökorraldus 1) üldorganiseerimine ja töö korraldamine 2) töötajate tegevuse ja ressursside planeerimine ja organiseerimine 3) töötulemuste ja töötajate hindamine, stimuleerimine ja motiveerimine 4) projektijuhtimine ja meeskonnatööoskus. Suhtlemistehnika valdamine 1) suhtlemisteooria põhimõisted 2) suhtlemistehnikad erinevate suhtlemistehnikate valdamine, verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, sh efektiivne kuulamine ja kehakeel 3) probleemide lahendamise ja konfliktideta toimetuleku oskused 4) kiire orienteerumine situatsioonides ja rollitaju 5) läbirääkimis- ning esitlustehnikate ja -võtete valdamine, kirjalik ja suuline väljendus- ja esitlemisoskused
vahendatakse tähendust omavaid märke. 3. Mõjutamine- inimesed astuvad üksteisega suhetesse, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju e. interaktsioon. Eristatakse 3 peamist mõjutamise viisi: · Veenmine- loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub · Sisendamine tõestamata mõjutamine · Sundimine- inimene pannakse toimima oma tõekspidamiste vastaselt SUHTLEMISTEHNIKA Suhtlemistehnika seisneb suhtlemisvahendite valdamises, nende kasutamises ja tõlgitsemises. Eristatakse: 1. Verbaalsed e. helilised suhtlemisvahendid 1.1. loomulik keel- jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes Kalle Küttis 2011 30 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 1.2. paralingvistilised intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu nutt, naer, köha, ohkamine 2
küljest mõjutab teiste isikute samastamine näiteks mingi valdkonna asjatundja või tühikargajana tema sõnumi vastuvõttu, teiselt poolt kujuneb meie suhtumine teisse isikusse selle alusel, kui sisukat teavet ta meile edastab ja kui köitvalt ta seda teeb (Kidron 2004: 15). Suhtlemisoskus on erinevate oskuste ja vilmuste toimel kujunevaid isiksuse võime realiseerida ja reguleerida oma suhteid ümbritsevas keskkonnas. Suhtlemisoskus koosneb neljast komponendist: suhtlemistehnika valdamine, rollide paindlik valdamine, oma isiksuse hea tundmine ning erinevate olukordade mitmekesisuse tunnetamine ja neist aru saamine. Suhtlemisoskus on üks elu tähtsamaid oskusi. Kui oskad hästi suhelda, võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, sind austatakse ja usaldatakse. Kui oled kehvemsuhtleja, avastad, et ühes või mitmes eluvaldkonnas jääb nagu midagi puudu (Suur 2007: 160). 1.1 Suhtlemise põhitunnused ja reeglid
muutumise tingimustes. In. kui ressursi üha kõrgem väärtust. on lisaks tema motiv. päevakorrale tõstnud ka juhtim. ja otsust. komplits. küs. Suhtlemisoskus - eri vilumuste ja oskuste toimel kujun. isiksuse võime realis. ja regul. oma suh- teid ümbritsevas keskk. Suhtlemine võib olla: · vahetu või vahendatud, · ühe- ja kahepoolne, · ametlik ja mitteametlik, · alla- ja ülespoole suunat. või horisont. Suhtlem. komponendid: 1) suhtlemistehnika valdam., 2) rollide paindl. valdam., 3) oma isiksuse hea tundm., 4) situats. paljususe tunnetam.. Oma teadete edastam. ning vastuvõtm. kasut. in.: · verbaalseid e. helilisi - loomulik keel, paralingvistilised vahendid; · mitteverbaalseid suhtlemisvah. - silmad, näoväljendused, pea-, kehaliigutused ja poos, ruumi kasut., suhtlem. abivah., puudutused. Hea suhtlem. kujun. mitme oskuse koostoimes. Boltoni käsitlus: · kuulamisvilumused: võimald. taibata, mida teine in
astme võrra ülespoole. Mõni hakkab märkama mõningate Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 5 Sissejuhatus suhtlemistehnikate kasutamist või mitte kasutamist, teine leiab võimalusi harjutamiseks, kolmas avastab, et tal on nii mõnegi suhtlemistehnika kasutamine automaatne. Mida aktiivsemalt selle õpikuga tööd teha, seda lihtsam on hakata harjutama ja järelikult muutuda järjest professionaalsemaks suhtlejaks. Selliseks, kelle kohta tõesti on õigus öelda, et "suhtleb vabalt" iga inimesega ja igas olukorras Arvesse võttes seda, et eesti keeles tähendab "sina" ühte inimest (ainsus), "teie" tavaliselt aga mitut (mitmus), olen teadlikult vältinud teie-vormi kasutamist. Lugejal on alati võimalik kõik "sinad" asendada "Teiega".
palju te olete muutunud." Konfronteerumise korral osutate te ebajärjekindlusele või vastuoludele kliendi käitumises või suhtumises. Tavaliselt tehakse seda pigem küsimuse kui kindla väite vormis ja seda Üks suhtlemistehnika, mis sageli tähelepanuta jäetakse, on HUUMOR. Oskus naerda tehnikat tuleks vaid harva kasutada. iseenda ja elus ettetulevate raskete olukordade üle on imeline anne. Sobiv nali võib aidata Näide. ,,Eelmisel seansil tundus, et te olite sellest töövihikust väga suhteid luua ja pinget vähendada. Huumor võib avalduda erinevates olukordades erineval
annaabi.ee 
