Isiksusepsühholoogia konspekt (0)

PSÜ HHOLOOGID 
 
FREUD , Sigmund – 19. Sajandi Austria psühhiaater ning 
psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.  
 
Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria.  3 tähendust: 
1. 
Psühholoogiline teooria. 
2. 
Ravimeetod 
3. 
Kultuuri- ja ühiskonnateooria 
 
Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 
1.  Isiksuse topoloogiline käsitlus 
(Psüühikas 3  tasandit : 
TEADVUS-  tajumine , mäletamine, tundmine , mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame 
EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda 
ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali:  
–Primitiivsed tungid  
–Varjatud tunded, suhtumised 
–Mälestused 
–Kompleksid 
– Ihad  ja kired 
–Läbitud traumade ja  kriiside jäljed) 
2.   Tungide  teooria 
(Liikumapanevateks jõududeks on: 
Eros - seksuaaltung 
Thanatos - surmatung) 
 
ISIKSUSE STRUKTUUR: 3 OSALINE: 
1. Mina (ego)-  
• 
kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd 
• 
jätab maha mälujälgi 
• 
võtab vastu otsuseid   
• 
planeerib tulevikku.  
Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle 
rahuldamiseks leidub mingi realistlik  viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei 
õnnestu, püüab Mina olla  moraalne . 
2. 
Ülimina ( superego )- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et  
• 
seirata inimese käitumist 
• 
võrrelda seda ideaalse standardiga 
• 
lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub. 
Võib eristada 2 alasüsteemi: 
– SÜDAMETUNNISTUS 
– MINAIDEAAL 
Superego välja kujunenud kui vanemlik  kontroll asendunud enesekontrolliga. 
 Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. 
3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi: 
• 
surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos   
• 
sugutung  (elutung) Eros .  
Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on 
seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui 
võimalik tungidest tingitud vajadusi. 
 
Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, mis on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele:  
1.  Oraalne 
2.   Anaalne  
 
  
3.  Falloslik  
Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi. 
Elektra kompleks . Absolutiseeris sarnasusprintsiipi. 
 
RAVIMEETOD. 
 Psühhoterapeutiline suund. Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm 
tingitud libiido blokeerimisest 
 
Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel: 
–  Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel 
– Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge  ja superego vastab süü-või häbitundega 
– Neurootiline-  kartus , et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma   
määratlematuse tõttu 
  konfliktid surutakse alla 
  probleemid jäävad häguseks 
  indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult  kardab   
 
Ravi tuumaks alateadvusse tõrjutud ja  neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine.  
Ravimetoodikate näiteid: 
1.  hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva  sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest 
2.  unenägude analüüs - väitis, et unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine. 
Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud 
mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga. Arvas, et enamikul 
unesümbolitst on seksuaalne tähendus. 
3.  vabade assotsioonide meetod – otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit. Patsiendil 
võimalus takistamatult rääkida kõike seda, mis pähe tuleb. See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või 
neuroosi jälile, kui seda teeb hüpnoos. 
 
Psüühika individuaalseks kaitseks inimestel olemas kaitsemehhanismid : 
Kaitesemehhanismid- alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad 
automaatselt. 
 
MIKS ON FREUD NII POPULAARNE ? 
1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele 
2. Irratsionaalsus 
3. Seksuaalsus 
4. Hingeabi 
KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi 
mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud 
mõtlejaks.  
 
JUNG , Carl Gustav – 19. sajandi Šveitsi psühhiaater, analüütilise 
psühholoogia 
rajaja. 
 
Hülgas kujutluse  alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja 
vaatles 
alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt.  
 
ERINEVUS FREUDIST: 
1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 
2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 
3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom 
 
Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid : 
1.   Persona   
2.  Mina-teadvus. 
3.  Vari 
4.   Anima -naise arhetüüp mehes 
Animus -mehe arhetüüp naises 
1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. 
 
INIMESE PSÜÜHIKAL 3 TASANDIT: 
1. teadvus 
2. isiklik alateadvus  
3. kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt 
esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus 
sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi 
 
ADLER, Alfred  - 19. Sajandi austria meditsiinidoktor ja psühholoog, 
individuaalpsühholoogia rajaja. 
 
Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei ole aluseks looduslikud 
instinktid , 
vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on 
kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 
3-ks nagu 
Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese 
esmaseks  
motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. 
Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule.  
 
Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja : 
1. alaväärsuse adekvaatne kompensatsioon 
2. alaväärsuse mitteadekvaatne kompensatsioon 
Võimalik ka hüperkompensatsioon, N.   Napoleon . 
 
TOOB VÄLJA  ELUSTIILID  ALAVÄÄRSUSTUNDEGA VÕITLEMISEKS:: 
1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 
2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat 
joont või võimet. 
3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda  vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete 
vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu . Tekib  neuroos  - idee, et neuroosid 
tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest.  
 
Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid. 
 
REICH , Wilhelm - 19. Sajandi Austria päritolu psühhiaater ja 
psühholoog. Freudomarksism. 
 
Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et 
psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset 
keskkonda. 
Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia 
seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, 
arendada 
loomuliku armastuse võimet.  
 
REICHI JÄRGI ISIKSUSE STRUKTUURIS 3 KIHTI: 
1. Pealispinnaline kiht - vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina, 
koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega. 
2. Vahekiht -  antisotsiaalne  kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud 
alateadlikud tungid. 
3. Süvakiht - bioloogiline ja sotsiaalne tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks, siiraks, 
õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav.  
 
30-ndatel aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga populaarseks Ameeerikas.  Hipiliikumine . 
 
 
HORNEY ,  Karen  – 19. Sajandi saksa päritolu Ameerika 
psühhoanalüütik; esimesi psühholooge-feministe.  
 
Isiksus areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja 
vanemate 
suhetest ja sellest kui hästi lapse vajadusi rahuldatakse. Heitis kõrvale 
Freudi teesi, et 
naisel on  kadedus peenise puudumisest, väites, et see, mida naised 
himustavad 
meestes kõige rohkem, pole nende anatoomia, vaid nende sõltumatus, 
edu ja vabadus, 
millest naised on kõrvale jäetud.  
 
ISIKSUSE STRUKTUURIS TOOB VÄLJA 3 TASANDIT: 
1. Aktuaalne e.  empiiriline  mina - inimene nagu ta on oma 
neurootiliste ja 
normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega. 
2. Idealiseeritud mina - nagu inimene end näeb sisemiste tungide 
tõttu. Valehääl, 
mis juhib inimest suurel määral. 
3.  Reaalne mina - algne jõud, tänu millele toimub areng. 
 
Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud 
minast  vabanemine . Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. 
 
 
 
FROMM,  Erich  - 20. sajandi saksa-ameerika 
psühhoanalüütik,  filosoof ja sotsioloog . Humanistlik  
psühhoanalüüs. 
 
Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske 
vahet teha, 
kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid 
tihti Marxi  
tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik-
majanduslikul aspektil põhinevat 
võõrandumisteooriat saab laiendada inimese 
psüühlisele 
tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed 
võõranduvad üksteisest ja nimetas seda “negatiivseks vabaduseks”. See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. 
Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi.  
 
Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline 
reduktsionism . Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu. 
 
ROHEIM , Geza – 19. Sajandi Ungari psühhoanalüütik ja 
antropoloog .  
 
 
Püüdis kogu inimkonna kultuuri põhjendada psühhoanalüüsiga.  
Kogu inimkonna ajalugu põhineb Erosel. Instinktide  sublimatsioon  on 
liikumapanevaks jõuks, mis sünnitab ka kultuuri. Kultuur on 
kaitsevahend 
lõhkuvate instinktide eest.  
Seletas ühiskonna-ja kultuurinähtusi samuti kui hüsteeria või neuroosi 
teket. 
 
 
 
LEVIN, Kurt – 19. Sajandi saksa-ameerika psühholoog. 
 
 
Sõnastas väljateooria ja muutis isiksusliku lahenemise katseliselt 
uuritavaks 
distsipliiniks . 
Motivatsiooni mõistetakse kui  vektorit , mis on suunatud inimese 
eluruumi 
teatud objektidele. Vastasjõudude toimel või põrkumisel barjääridele 
tekivad 
konfliktid. 
 
 
 
JAMES, William - 19. Sajandi USA psühholoog ja filosoof.  
 
Mina-pildi teooria: 
1. materiaalne mina- keha ja omand 
2. sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad  minust  
3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused 
 
COOLEY , Charles – 19. Sajandi Ameerika sotsioloog.  
 
 
PEEGEL-MINA TEOORIA.  
Inimene tunnetab ennast kui peegeldust teistelt inimestelt.  
Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast  arvavad .  
 
Toob välja 3 komponeneti: 
1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin 
2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab 
3. Mina oma pärane tunne. Nt. uhkus või alandus 
 
MEAD, George H. -  19. Sajandi ameerika filosoof, sotsioloog 
ja 
psühholoog. 
 
 
INTERAKTSIONALISTLIK MINA-PILDI TEOORIA. 
  Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel.  
  Inimese  eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide 
süsteemi.  
  Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid 
harjub ennast 
vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste 
arvamus, vaid 
mingi “üldistatud teine” s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne 
hoiak. 
 
 
 
ALLPORT , Gordon – ( 1897  – 1967) USA psühholoog. 
 
Oletas , et on olemas 3 põhikategooriat: 
1. Kardinaalne isiksuse joon-üksikomadus, mis juhib suuremat osa 
isiksuse 
aktiivsusest.  Enamusel inimestel pole aga välja arendatud mitte 
kõikehõlmavad kardinaalsed jooned, vaid teatud kogus tsentraalseid 
(keskseid) 
jooni, mis moodustavad isiksuse tuuma. 
2. Tsentraalsed ( kesksed ) jooned.- umbes 5-10. Näiteks ausus ja 
sotsiaalsus. 
3.  Sekundaarsed (teisesed) jooned.- mõjutavad käitumist harvemini 
ettetulevates situatsioonides. 
 
Postuleeris erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese 
intelligentsus põhiosas kaasasündinud. 
 
Tema arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele mingit toimet 
 
CATTELL , Raymond  – briti ja ameerika psühholoog. 16-faktorilise küsimustik 
 
EYSENCK , Hans – (1916 - 1997) oli saksa päritolu Briti 
psühholoog. 
  
Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes  
seisukohale , 
et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte 
terminites. 
Nendeks on introversioon-ekstraversioon ja neurotism-
stabiilsus. 
 
Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis 
Eysenck 
seletab rohkem lahti: 
1.  Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus , entusiasm, 
muretus , 
enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, 
optimism  
2.  Introversioon- seltsimatus, passiivsus, 
endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev  enesekontroll  
 
Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses 
 
Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem: 
  Stiimulitele vähem vastuvõtlikud 
  Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid 
  Tüdivad stiimuleist kiiremini 
  Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi 
 
EYSENCKI  TEOORIA.  
Isiksusel 2 põhidimensiooni: 
 
1. rahulikkus  (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 
 
2. introvertsus -ekstravertsus 
 
Introvertne  inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja  kinnine . Psüühika suunatus rohkem oma 
mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. 
Ekstravertne  inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem 
välismaailmale kui enesele. 
 
Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: 
  Informatsiooniprotsessid-  Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head 
informatsiooni kasutajad. 
  Tööga rahulolu - Introverdid tööga rahulolevamad 
  Enesekontroll ja risk - Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid 
ülesandeid 
  Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head 
tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega. 
  Teistega suhtlemine  - Introverdid on iseseisvamad, oma lubadustest kinnipidajad ning teistest vähem 
mõjutatavad. 
 
BANDURA,  Albert  – (1925 - …) on  Kanada psühholoog ja 
sotsiaalteaduste emeriitpofessor psühholoogia erialal. 
 
Mudelõppimine. See on teiste käitumise  vaatlemine  ja sellest õppimine. 
Nähes 
agressiivse käitumise mudelit, kopeerivad lapsed sellist käitumist ise, kui 
neile tundub, 
et selle tulemus oli positiivne. Aga kui agressiivne käitumine näib olevat 
mittetulemuslik  või negatiivsete tagajärgedega, käituvad lapsed 
agressiivselt 
väiksema tõenäosusega. Isiksus areneb teiste käitumise  korduva  
vaatluse 
kaudu.  
Hinnag õppimisteooriatele. 
 
Muudavad isiksuse  mõiste   mõttetuks 
• 
Käitumise  redutseerimine  stiimulite ja reaktsioonide seeriateks, mõtete ja tundmuste välistamine isiksuse 
vallast  jätab biheivioristid praktiseerima ebaadekvaatse  vormiga teadusse 
• 
Seda kriitikat on pehmendanud sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti arvestab kognitiivsete 
protsesside osa isiksuses 
• 
Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: 
inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt.  
• 
Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse uurimist  objektiivseks, fokuseerides tähelepanu 
inimeste käitumise ia nende elukeskkonna vaadeldavatel omadustel. 
 
SKINNER , Burrhus Fr.  – ( 1904  –1990) oli Ameerika 
psühholoog. 
 
Isiksus on õpitud käitumismudelite kogum.  
 
Operantne  tingimine. Toetus I.Pavlovi ja J.Watsoni õpetusele.  
• 
Keskkonnaga kohanedes  kogeb indiviid erinevaid 
stiimuleid 
• 
Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi 
taasloova 
toimega 
• 
Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu (operandi) 
taastekke 
tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut (operanti) kordama 
• 
Kui meid mingi valitud käitumisviisi eest tasustatakse, kujuneb valmidus seda tegu  korrata  
• 
Säärane tingimine tõhusam kui karistamine  või tunnustamata jätmine 
 
 
ROGERS, Carl – ( 1902  –1987) oli mõjukas Ameerika 
psühholoog, 
kes on tuntud kui humanistliku psühholoogia suuna üks 
alusepanijaid. 
 
Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud 
mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-
kontseptsiooni e. mina-mulje vahel. Kui erinevus on väiksem, on ka 
tagajärjed 
väiksemad. Kui aga erinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele, 
psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises.. Vastuolu 
ületamise 
ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse  vaate  
vastvõtmist 
teistelt- sõbralt, elukaaskaselt, psühhoterapeudilt. 
 
LIEVEGOED, Bernard (1905-1992) – oli Hollandi psühhiaater.  
 
Tõi isiksuse struktuuri uue mõiste, s.o. ÜLATEADVUS. 
 
LIEVEGOED JAOTAB TEADVUSE: 
1. alateadvus (IHAD) 
2. argiteadvus (MÕTTED ,TUNDED) 
3. ülateadvus (IDEAALID; EETIKA VÄÄRTUSHOIAKUD, ELU EESMÄRGID) 
Ülateadvus on 
inimese elu  mootoriks  ja selle kujundajaks on tugevad  emotsioonid , 
mida saadakse 
kunstist, muusikast ja eriti ilukirjandusest.. 
 
B.LIEVEGOED  JAGAB  INIMESE OLEMUSE UURIJAD 4 SUURDE RÜHMA: 
1. 
BIOLOGISTID 
  Inimese elukäigu määrab ära tema pärilikkus.  
  Kuningaks on ikka saanud kuninga poeg.  
  Tänapäeval elab pärilikkuse põhimõte hariduskorralduses edasi erakoolidena, aga samuti igat liiki 
testimistena.  (Testide abil selekteeritakse lapsi erinevatesse koolidesse, klassidesse jne. Testimise põhimõte 
on, et iga inimene sobib vaid talle sünnipäraselt omasesse kooli, elualale, tööle, nagu teatud võti sobib ainult 
teatud lukuauku. Selline maailmavaade tõstab testide (ja ka riigieksamite) koostajad jumala seisundisse. 
Testi  koostaja  küsib ju ikka seda, mida tema teab ja tähtsaks peab, tehes endast kogu rahva mõõdupuu.) 
2. 
PSÜHHOLOGISTID 
  Seisukohad biologistidele risti vastupidised 
  Nende arvates ei määra inimese elukäiku mitte pärilikkus, vaid kasvatus 
  On “kitsapiirilise kutsehariduse “ pooldajad . (Noorele tuleb tema  kutseala  korralikult selgeks õpetada ja 
sellest piisab.  ;   “Ülearuse” hariduse peale pole mõtet raha kulutada.  ;  Räägitakse rahva “üleharimisest”. 
Liiga palju noori läheb kõrgkooli, liiga palju pääseb gümnaasiumi selle asemel, et varakult mingit “kasulikku 
tööd” tegema hakata. Kutsekoolis vaevatavat noori tehnikahuvilisi kunsti ja kirjandusega.) 
3.  
SOTSIOLOGISTID 
  Kasvatusel ei olegi nii suurt mõju.  
  Inimest kujundab hoopis “tegelik elu”- ümbritsev sotsiaalne keskkond., inimsuhted, suhted 
tootmisvahenditesse. (Pankurit peetakse ennekõike pankuriks ja alles siis inimeseks üldse.) 
 
/Need 3 suunda on praegu väga elujõulised, kuid Lievegoed nimetab neid kõiki teatud määral vaimupimedateks, sest 
nad käsitlevad inimest mingi välise jõu passiivse produktina- nad ei arvesta üldse inimese vaimsuse ja loomupärase 
aktiivsusega/ 
 
4.  
PERSONALISTID 
  Seisukohal, et inimene kujndab ennast ja oma elukäiku ISE- sageli isegi oma bioloogiliste , kasvatuslike ja 
sotsioloogiliste pidurite kiuste.  
  Et inimesele oma tee sammumisel rohkem  toeks  olla, tuleb õpilasele anda palju “ülearust”.  
  Õhutada on vaja lõpetada gümnaasiumi ja kõrgkooli, tegelema kaunite kunstidega, lugema  ilukirjandust . 
(Loogika on selles, et põhjalikum üldharidus annab inimesele rohkem valikuvõimalusi ning rohkem vabadust 
ja kompetentsi oma asju ISE otsustada.) 
 
 
 
Maslow , Abraham  H. (1907-1970) - oli ameerika psühholoog, 
kes sai 
tuntuks inimvajaduste  hierarhia kontseptsiooni loojana. 
 
 
Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o.  eneseteostus , 
kus inimesed 
saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui 
inimese 
maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. 
 
Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, 
Jaspers , 
Sartre): 
–  Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne  
–  Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust 
–  Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas 
–  Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida 
–  Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme 
–  Elu põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast 
elu 
 
VAJADUSTE HIERARHIA: 
• 
Eneseaktualiserimine 
• 
Eneseaustus  
• 
Sotsiaalne kuuluvus ja armastus 
• 
Ohutustarve 
• 
Füsioloogilised vajadused 
 
Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima 
potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. 
 
MASLOW ARVAS, ET KESKMINE INIMENE  RAHULDAB : 
  85% füsioloogilisi vajadusi 
  70% turvalisuse vajadusi 
  50% sotsiaalse  kuuluvuse  ja armastuse vajadusi 
  40% eneseaustuse vajadusi 
  10% eneseaktualiserimise vajadusi 
 
Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad  rahuldatud. 
Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust. 
 
ROTTER,  Julian  B.  (1954.a.) - kontrollkeskme teooria. 
  
Võttis kasutusele mõisted 
• 
Seesmine kontrollkese (internaalsus) 
• 
Väline kontrollkese ( eksternaalsus ) 
 
Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub 
• 
Oma võimetesse 
• 
Eesmärkide saavutamisse 
• 
Saatuse ettemääratusse või juhusesse 
 
Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast.  
Välise kontrollkeskmega inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja 
asjaoludest. 
 
Kumb parem? Sõltuvalt olukorrast.  
Kuidas ennustada inimese käitumist? Üheks võimaluseks on tema tõekspidamiste analüüsimine. 
 
Tõekspidamised- peamised arusaamad sellest, kuidas maailm funktsioneerub. Siia kuuluvad arusaamad ajast, 
ruumist, inimloomusest , aktiivsusest Tõekspidamiste olemasolu ei too kaasa kohustust vastavalt neile käituda.. 
Väärtused – tõekspidamised, mida inimene tahab järgida ning tunneb kohustust oma käitumist nendega kooskõlla 
viia. Oma väärtuste kohaselt käitumine võimaldab inimesel iseendast lugu pidada.   
 
Väärtused on tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevust. On kui käitumise standardid, mille järgi hinnatakse oma 
ja teiste tegevust. 
 
Eristatakse 2 tüüpi väärtusi: 
 
1. Põhiväärtused  - ehk soovitud  seisundid . Need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu 
jooksul . Nad on nagu oodatavaks lõpptulemuseks ning seepärast võib neid nimetada ka lõppväärtusteks. 
 
2.Tugiväärtused – näitavad, kuidas põhiväärtusteni jõuda- edasipüüdlikkus, julgus , ausus, abivalmidus, 
viisakus, enesekontroll, korralikus jne. 
Väärtusi ei saa õpetada, need omandatakse. 
 
BINET, Alfred (1857-1911) - oli prantsuse psühholoog, Binet'-
Simoni testi 
kaasautor. 
 
Algul  piirdusid psühholoogilised mõõtmised vaid üksikute lihtsamate 
psüühiliste 
funktsioonidega. Vaimse võimekuse hindamisel summeeriti 
üksikfunktsioonide mõõtmisel saadud andmed. Praktilistel mõõtmistel 
aga selgus, 
et mõned üksikfunktsioonid on omavahel nii seotud, et pole võimalik 
koostada 
testi, mis mõõdaks ainult üht funktsiooni. N. mälutesti ei saa eraldada 
tähelepanutestist. Seepärast loobus üksikfunktsioonide uurimisest ja 
koostas 
testi, mille lahenduse edukus pidi näitama inimese vaimseid võimeid 
tervikuna. 
Sellist üldist võimet hakkas ta nim. Intelligentsuseks.  
 
TEMA INTELLIGENTSUSKONTSEPTSIOON SISALDAB 3 MÕTLEMISPROTSESSI KARAKTERISTIKUT: 
 
1. tendents vastu võtta ja täita korraldusi 
 
2. ingimuste ümberkujundamisvõime soovitud lõppeesmärgi suunas 
 
3. enesekriitikavõime 
 
STERN , William (1871 –1938) oli juudi päritolu Saksa psühholoog, 
intelligentsuskvoodi (IQ) kasutuselevõtja. 
 
Pakkus 1912 aastal välja võrrandi, mis arvestab objektiivselt vaimse ja 
kronoloogilise vanuse vahekorda. 
 
Vaimne vanus
 
𝐼𝑄 =
× 100 
Kronoloogiline  vanus
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sellel meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne 
vanus enam 
ei kasva. Nii peaks 40-aastase inimese IQ olema poole võrra väiksem kui 
20-aastasel. 
Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi. 
Tänapäeval kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest testitulemusest. Vanusegrupi keskmine 
tulemus võrdsustatakse 100 IQ  punktiga . Statistiliste näitajate (standardhälve ja aritmeetiline keskmine) abil 
koostatakse nn. normtabelid. Selle  eelduseks  see, et  testitulemused jaotuvad normaaljaotuse saduse kohaselt, s.t. 
keskmisi tulemusi on kõige enam ning äärmuslikke vähe. 
IQ teste jagatakse: 
1. saavutustestid 
2. võimete testid. 
 
Saavutustestid ignoreerivad paljusid võimeid. 
 
YERKES , Robert (1876 –1956) – ameerika 
psühholoog.  
OPTIMAALSEISUNDI TEOORIA.  
Avastas loomkatsetes, et iga tegevuse keerukuse aste 
nõuab oma 
optimaalset aktivatsioonitaset. (Yerkes-Dodsoni reegel) 
Rakendatuna inimesele: kui aktivatsiooni aste on alla 
optimaalse, siis 
inimesel on igav. Kui  aktivatsioon  on liialt suur, siis 
inimene on 
ängistuses. Igal inimesel on oma aktivatsiooni tase, millest 
väiksed 
lahknevused tunduvad meeldivate ja stimuleerivatena. 
Suured 
lahknevused on aga hirmutavad ja ängistust tekitavad. 
 
ZUCKERMANN, Marvin 
 
SENSUAALSUSJANU TEOORIA.  
Teooria lähtub isiksuse joontest, mida võib nimetada 
sensuaalsuse 
jahtimiseks.  
 
Sellel 4 osist: 
1.  seiklusjanu  
2.  kogemusjanu 
3.  pidurdusest vabanemine  
4.  kalduvus igavlemisele  
 
Neid mõõdetakse sensuaalsusjanu skaala abil. 
 
MORENO , Jacob – (1889 –1974) rajas grupi uurimise meetodi.  
 
Grupi liikmete omavahelisi suhteid mõõdetakse sotsiomeetria abil.  
 
TA TÕI VÄLJA 3 PÕHILIIKI TESTE: 
 
1. Sotsiomeetriline valikutest- väljendatakse oma verbaalselt 
suhtumist  
grupikaaslastesse 
 
2. Sotsiomeetriline tegevustest- partnerit tuleb valida reaalses 
situatsioonis 
 
3. Sotsiomeetriline pertseptiivtest- mõõdab inimese enda 
ettekujutust 
suhetest  grupis . 
 
TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE: 
 
1.Sotsiomaatriks 
 
A 
B 
C 
A 
X 
- 
+ 
B 
+ 
X 
 
C 
+ 
 
X 
2.  Sotsiogramm  
A 
 
 
 
 
B 
 
 
 
 
C 
 
 
 
3  Indeksid. 
 
N. Emotsionaalse ekspansiivsuse indeks- kui palju sai  valikuid . 
 
 
HALL, Edward 
 
Võttis 60.-ndate alguses kasutusele termini “ prokseemika ” (sõnast 
proximity - 
tähendus i.k.). Prokseemika on teadus inimese ruumilisest 
käitumisest. 
Inimesi ümbritseb ruumivöönd ehk  ruumimull , mida nad peavad oma 
isiklikuks 
territooriumiks. Ruumimulli suurus ja kuju sõltub psühholoogilistest 
tingimustest. 
Inimesed ei saa omada identseid ruumimulle. 
 
RUUMIVÖÖNDID.  
Edward Hall on vaatluste põhjal väitnud, et lääne kultuuris on 4 
põhilist 
suhtlusdistantsi: 
1.  Intiimne  vöönd (15 - 46 cm). Lubatud pidev füüsiline kontakt (füüsiline kontakt teebki selle  distantsi  intiimseks). 
Siin toimub seksuaalne suhtlemine, imikute eest hoolitsemine. Rääkimine taandatud ebamäärastele häälitsustele ja 
mõminale. Eelpool  kirjeldatut  nim. lähedaseks intiimseks distantsiks - inimeste vahe suhtlemisel on väiksem - kuni 15 
cm. Kaugem intiimne vöönd 15 - 45 cm. Sel juhul on kontakti vähem, ent käsi saab ikkagi kergesti puudutada. 
Räägitakse sosinal, sensoorsed impressioonid on tugevad. Kui võõrad juhtuvad intiimvööndisse, näiteks 
ühistranspordis, siis tavaliselt reageerivad nad nii, et püüavad vältida  silmsidet , muutuvad peaaegu liikumatuteks. 
Intiimne vöönd on tähtsaim, sest just seda kaitseb inimene nii, nagu oleks see tema isiklik punkt. Vööndisse 
lubatakse tungida  ainult neil, kes on temaga emotsionaalses seoses.  
2. Isiklik vöönd (46 -120 cm). Inimeste käitumine piduõhtutel, lõunasöökidel, ametlikel vastuvõttudel. Räägitakse 
mõõdukal häälel asjadest, mis on inimesele meeldivad ja millest on mugav rääkida 
3. Sotsiaalne vöönd (1,2 - 3,6 m).  Vahemaa , mis lahutab kõrvaliste inimestega suheldes ( postiljon , töökaaslane). 
Kasutusel mitte isiklikke asju ajades.  
4. Avalik ehk ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m). Käitumine nii avaras vööndis on küllaltki formaalne. Sõnad,  laused on 
hoolikalt valitud, konkreetselt esitatud.  Kui suhtlejate vahe on juba üle kaheksa  meetri, siis hääl muutub kõvemaks, 
zestid energilisemaks. Selle vööndi igapäevased kasutajad on poliitikud ja näitlejad. 
 
RUUMIVÖÖNDITE PRAKTILINE KASUTAMINE 
Rahvarohke üritused, situatsioonid ( kino , kontsert jne.) tingivad paratamatult tungimise üksteise intiimsetesse 
vöönditesse. Lääne inimeste suhtumine sellisesse olukorda funktsioneerib kirjutamata reeglite alusel: 
1. 
Üksteisele otsa ei ole  soovitav  vaadata 
2. 
Mida kitsam on, seda kammitsetumad olgu teie liigutused. 
3. 
 Emotsioonid, tunded on keelatud - nägu peab olema tundetu. 
4. 
 Kellegagi, isegi tuttavaga  pole lubatud  vestelda . 
5. 
 Kui teil on käes ajaleht või raamat, siis peate sellesse  süüvima. 
6. 
 Liftis tuleb vaadata vaid korrustenuppe. 
 
ERINEVUSED KULTUURIDE VAHEL 
Nagu teistelgi loomadel, sõltub inimese keha ümbritsev õhuruum elanike arvust tema elukohas. Isikliku ruumivööndi 
mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole (geograafiliselt), seda suurem on 
distants . Põhja- ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele 
lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi. Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste 
omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat 
silmkontakti. 
 
 
McCrae &Costa  
1996..Viie faktori teooria  
 
 
 
Berne  
Minateadvus 
Golemann 
Emotsionaalne intelligentsus 
Schachter 
Kognitiivne  emotsiooniteooria-  atributsioon  ehk  omistamine . Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning 
nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi  afektiivse  kategooria s.t.annab oma elamusele 
tähenduse.  
-- 
Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta 
vastukäivat  teavet  või  tunneb  vastukäivaid  tundeid.Selle  pakkus  välja  1957   Leon   Festinger.  Reeglina  püüab 
inimene  selle  pinge  lahendada.  Selleks  muudetakse  hoiaku  mõnd  komponenti  nii,  et  saavutataks  nendevaheline 
tasakaal. 
 
 
 
Solomon Ashci katsed (1951). Ta leidis, et 1/3 katsetest nõustusid  katseisikud  üksmeelse, kuid eksliku grupi 
vastusega.