PSÜ HHOLOOGID
FREUD , Sigmund – 19. Sajandi Austria psühhiaater ning
psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.
Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust:
1.
Psühholoogiline teooria.
2.
Ravimeetod
3.
Kultuuri- ja ühiskonnateooria
Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi:
1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit :
TEADVUS- tajumine , mäletamine, tundmine , mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame
EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda
ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali:
–Primitiivsed tungid
–Varjatud tunded, suhtumised
–Mälestused
–Kompleksid
– Ihad ja kired
–Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on:
Eros - seksuaaltung
Thanatos - surmatung) ISIKSUSE STRUKTUUR: 3 OSALINE:
1.
Mina (ego)-
•
kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd
•
jätab maha mälujälgi
•
võtab vastu otsuseid
•
planeerib tulevikku.
Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle
rahuldamiseks leidub mingi
realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses
reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei
õnnestu, püüab Mina olla
moraalne .
2.
Ülimina (
superego )- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et
•
seirata inimese käitumist
•
võrrelda seda ideaalse standardiga
•
lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub.
Võib eristada 2 alasüsteemi:
– SÜDAMETUNNISTUS
– MINAIDEAAL
Superego välja kujunenud kui
vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga.
Ülimina on
ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla.
3.
Miski (tema, id, alateadvus)- inimese
psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi:
•
surmatung (tung agressiivsusele)
Thanatos •
sugutung (elutung)
Eros .
Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli
Miski eelkõige
teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on
seal
kirgede kodu.
Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada
nii kiiresti kui
võimalik tungidest tingitud vajadusi.
Toob välja lapse
seksuaalse arengu staadiumid, mis on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele:
1.
Oraalne 2.
Anaalne 3.
Falloslik Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse
Oidipuse kompleksi.
Elektra kompleks . Absolutiseeris
sarnasusprintsiipi.
RAVIMEETOD.
Psühhoterapeutiline suund. Neuroosiga haiged ei oska oma
libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm
tingitud libiido blokeerimisest
Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel:
–
Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel
–
Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi
tunge ja superego vastab süü-või häbitundega
–
Neurootiline-
kartus , et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma
määratlematuse tõttu
konfliktid surutakse alla
probleemid jäävad häguseks
indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult
kardab Ravi tuumaks
alateadvusse tõrjutud ja
neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste
teadvustamine.
Ravimetoodikate näiteid:
1.
hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest
2.
unenägude analüüs - väitis, et
unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine.
Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud
mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos
libiidoga. Arvas, et enamikul
unesümbolitst on seksuaalne tähendus.
3.
vabade assotsioonide meetod – otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit. Patsiendil
võimalus takistamatult rääkida kõike seda, mis pähe tuleb. See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või
neuroosi jälile, kui seda teeb hüpnoos.
Psüühika individuaalseks kaitseks inimestel olemas
kaitsemehhanismid :
Kaitesemehhanismid- alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad
automaatselt.
MIKS ON FREUD NII
POPULAARNE ?
1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud
keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele 2.
Irratsionaalsus 3.
Seksuaalsus 4.
Hingeabi KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi
mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam
valestimõistetud ja mõnede arvates
ülehinnatud mõtlejaks.
JUNG , Carl Gustav – 19. sajandi Šveitsi psühhiaater, analüütilise
psühholoogia
rajaja.
Hülgas
kujutluse alateadlike seksuaaltungide
esmasest tähtsusest ja
vaatles
alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt.
ERINEVUS FREUDIST:
1. Loobus Freudi
reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust.
2. Eitas
seksuaalsuse primaarsust,.
3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid
sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised
struktuurid :
1. Persona
2. Mina-teadvus. 3. Vari
4.
Anima -naise arhetüüp mehes
Animus -mehe arhetüüp naises
1, 3 ja 4 on algusest peale olemas.
INIMESE PSÜÜHIKAL 3 TASANDIT:
1.
teadvus 2.
isiklik alateadvus 3.
kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt
esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus
sisaldab
arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse
universaalseid sümbolistlikke esindusi ADLER, Alfred - 19. Sajandi austria meditsiinidoktor ja psühholoog,
individuaalpsühholoogia rajaja.
Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel
ei ole aluseks looduslikud instinktid , vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim.
ühtsustundeks. See on
kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune
3-ks nagu
Freud väitis, vaid isiksus on
tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese
esmaseks motiiviks on
püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele.
Motivaatoriks, determinandiks on
tung üleolekule.
Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja :
1. alaväärsuse
adekvaatne kompensatsioon 2. alaväärsuse
mitteadekvaatne kompensatsioon Võimalik ka
hüperkompensatsioon, N.
Napoleon .
TOOB VÄLJA
ELUSTIILID ALAVÄÄRSUSTUNDEGA VÕITLEMISEKS::
1. alaväärsustunde
edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku
2.
Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat
joont või võimet.
3.
Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda
vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete
vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma
ebaedu . Tekib
neuroos - idee, et neuroosid
tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest.
Eitas Freudi
panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks
altruistlikud tendentsid.
REICH , Wilhelm - 19. Sajandi Austria päritolu psühhiaater ja
psühholoog. Freudomarksism.
Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et
psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskkonda.
Hädade põhjus on
seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia
seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu,
arendada
loomuliku armastuse võimet.
REICHI JÄRGI ISIKSUSE STRUKTUURIS 3 KIHTI:
1.
Pealispinnaline kiht - vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina,
koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega.
2.
Vahekiht -
antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud
alateadlikud tungid.
3.
Süvakiht - bioloogiline ja sotsiaalne tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks, siiraks,
õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav.
30-ndatel aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga populaarseks Ameeerikas.
Hipiliikumine .
HORNEY , Karen – 19. Sajandi saksa päritolu Ameerika
psühhoanalüütik; esimesi psühholooge-feministe.
Isiksus areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja
vanemate
suhetest ja sellest kui hästi lapse vajadusi rahuldatakse. Heitis kõrvale
Freudi teesi, et
naisel on
kadedus peenise puudumisest, väites, et see, mida naised
himustavad
meestes kõige rohkem, pole nende anatoomia, vaid nende sõltumatus,
edu ja vabadus,
millest naised on kõrvale jäetud.
ISIKSUSE STRUKTUURIS TOOB VÄLJA 3 TASANDIT:
1.
Aktuaalne e. empiiriline mina - inimene nagu ta on oma
neurootiliste ja
normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega.
2.
Idealiseeritud mina - nagu inimene end näeb sisemiste tungide
tõttu. Valehääl,
mis juhib inimest suurel määral.
3.
Reaalne mina - algne jõud, tänu millele toimub areng.
Horney loosung-
idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma
idealiseritud
minast vabanemine . Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega.
FROMM, Erich - 20. sajandi saksa-ameerika
psühhoanalüütik,
filosoof ja
sotsioloog .
Humanistlik psühhoanalüüs.
Neofreudistidest kõige
sotsaliseeritum, vahel raske
vahet teha,
kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid
tihti
Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi
ühiskondlik-
majanduslikul aspektil põhinevat
võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed
võõranduvad üksteisest ja nimetas seda “
negatiivseks vabaduseks”. See kurnab inimesi ja tekitab neuroose.
Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi.
Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid
psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt
psühholoogiline
reduktsionism . Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu.
ROHEIM , Geza – 19. Sajandi Ungari psühhoanalüütik ja
antropoloog .
Püüdis kogu inimkonna kultuuri põhjendada psühhoanalüüsiga.
Kogu inimkonna ajalugu põhineb Erosel.
Instinktide sublimatsioon on
liikumapanevaks jõuks, mis sünnitab ka kultuuri. Kultuur on
kaitsevahend
lõhkuvate instinktide eest.
Seletas ühiskonna-ja kultuurinähtusi samuti kui hüsteeria või neuroosi
teket.
LEVIN, Kurt – 19. Sajandi saksa-ameerika psühholoog.
Sõnastas
väljateooria ja muutis isiksusliku lahenemise katseliselt
uuritavaks
distsipliiniks .
Motivatsiooni mõistetakse kui
vektorit , mis on suunatud inimese
eluruumi
teatud objektidele.
Vastasjõudude toimel või põrkumisel barjääridele tekivad konfliktid.
JAMES, William - 19. Sajandi USA psühholoog ja filosoof.
Mina-pildi teooria:
1.
materiaalne mina- keha ja omand
2.
sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad
minust 3.
vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused
COOLEY , Charles – 19. Sajandi Ameerika sotsioloog.
PEEGEL-MINA TEOORIA.
Inimene tunnetab ennast kui
peegeldust teistelt inimestelt.
Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast
arvavad .
Toob välja 3 komponeneti:
1.
Kujutlus sellest, millisena
teistele isikutele näin
2. kujutlus hinnangust, mida
teine sellele annab
3. Mina
oma pärane tunne. Nt. uhkus või alandus
MEAD, George H. - 19. Sajandi ameerika filosoof, sotsioloog
ja
psühholoog.
INTERAKTSIONALISTLIK MINA-PILDI TEOORIA.
Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel.
Inimese
eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide
süsteemi.
Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid
harjub ennast
vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste
arvamus, vaid
mingi “üldistatud teine” s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne
hoiak.
ALLPORT , Gordon – (
1897 – 1967) USA psühholoog.
Oletas , et on olemas 3 põhikategooriat:
1.
Kardinaalne isiksuse joon-üksikomadus, mis juhib suuremat osa
isiksuse
aktiivsusest.
Enamusel inimestel pole aga välja arendatud mitte
kõikehõlmavad kardinaalsed jooned, vaid teatud kogus tsentraalseid
(keskseid)
jooni, mis moodustavad isiksuse tuuma.
2.
Tsentraalsed (
kesksed ) jooned.- umbes 5-10. Näiteks ausus ja
sotsiaalsus.
3.
Sekundaarsed (teisesed) jooned.- mõjutavad käitumist harvemini
ettetulevates situatsioonides.
Postuleeris erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese
intelligentsus põhiosas
kaasasündinud.
Tema arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele mingit toimet
CATTELL , Raymond – briti ja ameerika psühholoog. 16-faktorilise küsimustik
EYSENCK , Hans – (1916 - 1997) oli saksa päritolu Briti
psühholoog.
Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes
seisukohale ,
et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte
terminites.
Nendeks on
introversioon-ekstraversioon ja neurotism-stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis
Eysenck
seletab rohkem lahti:
1.
Ekstraversioon- seltsivus,
impulsiivsus , entusiasm,
muretus ,
enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov,
optimism 2.
Introversioon- seltsimatus, passiivsus,
endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev
enesekontroll Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses
Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem:
Stiimulitele vähem vastuvõtlikud
Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid
Tüdivad stiimuleist kiiremini
Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi
EYSENCKI TEOORIA.
Isiksusel 2 põhidimensiooni:
1.
rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus)
2.
introvertsus -ekstravertsus
Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja
kinnine . Psüühika suunatus rohkem oma
mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale.
Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem
välismaailmale kui enesele.
Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses:
Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head
informatsiooni kasutajad.
Tööga rahulolu - Introverdid tööga rahulolevamad
Enesekontroll ja risk - Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid
ülesandeid
Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head
tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega.
Teistega suhtlemine - Introverdid on iseseisvamad, oma lubadustest kinnipidajad ning teistest vähem
mõjutatavad.
BANDURA, Albert – (1925 - …) on
Kanada psühholoog ja
sotsiaalteaduste emeriitpofessor psühholoogia erialal.
Mudelõppimine. See on teiste käitumise
vaatlemine ja sellest õppimine.
Nähes
agressiivse käitumise mudelit, kopeerivad lapsed sellist käitumist ise, kui
neile
tundub, et selle tulemus oli positiivne. Aga kui agressiivne käitumine näib olevat
mittetulemuslik või negatiivsete tagajärgedega, käituvad lapsed
agressiivselt
väiksema tõenäosusega.
Isiksus areneb teiste käitumise korduva vaatluse kaudu.
Hinnag õppimisteooriatele.
Muudavad isiksuse mõiste mõttetuks
•
Käitumise
redutseerimine stiimulite ja reaktsioonide seeriateks, mõtete ja tundmuste välistamine isiksuse
vallast jätab biheivioristid praktiseerima ebaadekvaatse
vormiga teadusse
•
Seda kriitikat on pehmendanud
sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti
arvestab kognitiivsete
protsesside osa isiksuses
•
Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui
deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele:
inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt.
•
Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse
uurimist objektiivseks, fokuseerides tähelepanu
inimeste käitumise ia nende elukeskkonna vaadeldavatel omadustel.
SKINNER , Burrhus Fr. – (
1904 –1990) oli Ameerika
psühholoog.
Isiksus on
õpitud käitumismudelite kogum.
Operantne tingimine. Toetus I.
Pavlovi ja J.
Watsoni õpetusele.
•
Keskkonnaga kohanedes
kogeb indiviid erinevaid
stiimuleid
•
Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi
taasloova
toimega
•
Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu (operandi)
taastekke
tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut (operanti) kordama
•
Kui meid mingi valitud käitumisviisi eest tasustatakse, kujuneb valmidus seda tegu
korrata •
Säärane tingimine tõhusam kui
karistamine või tunnustamata jätmine
ROGERS, Carl – (
1902 –1987) oli mõjukas Ameerika
psühholoog,
kes on tuntud kui humanistliku psühholoogia suuna üks
alusepanijaid.
Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud
mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-
kontseptsiooni e. mina-mulje vahel. Kui erinevus on väiksem, on ka
tagajärjed
väiksemad. Kui aga erinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele,
psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises.. Vastuolu
ületamise
ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse
vaate vastvõtmist
teistelt- sõbralt, elukaaskaselt, psühhoterapeudilt.
LIEVEGOED, Bernard (1905-1992) – oli Hollandi psühhiaater.
Tõi isiksuse struktuuri uue mõiste, s.o.
ÜLATEADVUS.
LIEVEGOED JAOTAB TEADVUSE:
1.
alateadvus (IHAD)
2.
argiteadvus (MÕTTED ,TUNDED)
3.
ülateadvus (IDEAALID;
EETIKA VÄÄRTUSHOIAKUD, ELU EESMÄRGID)
Ülateadvus on
inimese elu
mootoriks ja selle kujundajaks on tugevad
emotsioonid ,
mida saadakse
kunstist, muusikast ja eriti ilukirjandusest..
B.LIEVEGOED
JAGAB INIMESE OLEMUSE UURIJAD 4 SUURDE RÜHMA:
1.
BIOLOGISTID
Inimese elukäigu määrab ära tema pärilikkus.
Kuningaks on ikka saanud kuninga poeg.
Tänapäeval elab pärilikkuse põhimõte hariduskorralduses edasi erakoolidena, aga samuti igat liiki
testimistena.
(Testide abil selekteeritakse lapsi erinevatesse koolidesse, klassidesse jne. Testimise põhimõte
on, et iga inimene sobib vaid talle sünnipäraselt omasesse kooli, elualale, tööle, nagu teatud võti sobib ainult
teatud lukuauku. Selline maailmavaade tõstab testide (ja ka riigieksamite) koostajad jumala seisundisse.
Testi koostaja küsib ju ikka seda, mida tema teab ja tähtsaks peab, tehes endast kogu rahva mõõdupuu.) 2.
PSÜHHOLOGISTID Seisukohad biologistidele risti vastupidised
Nende arvates ei määra inimese elukäiku mitte pärilikkus, vaid
kasvatus On “kitsapiirilise kutsehariduse “
pooldajad .
(Noorele tuleb tema kutseala korralikult selgeks õpetada ja sellest piisab. ; “Ülearuse” hariduse peale pole mõtet raha kulutada. ; Räägitakse rahva “üleharimisest”.
Liiga palju noori läheb kõrgkooli, liiga palju pääseb gümnaasiumi selle asemel, et varakult mingit “kasulikku
tööd” tegema hakata. Kutsekoolis vaevatavat noori tehnikahuvilisi kunsti ja kirjandusega.) 3.
SOTSIOLOGISTID Kasvatusel ei olegi nii suurt mõju.
Inimest kujundab hoopis “tegelik elu”- ümbritsev
sotsiaalne keskkond., inimsuhted, suhted
tootmisvahenditesse.
(Pankurit peetakse ennekõike pankuriks ja alles siis inimeseks üldse.) /Need 3 suunda on praegu väga elujõulised, kuid Lievegoed nimetab neid kõiki teatud määral vaimupimedateks, sest
nad käsitlevad inimest mingi välise jõu passiivse produktina-
nad ei arvesta üldse inimese vaimsuse ja loomupärase
aktiivsusega/
4.
PERSONALISTID Seisukohal, et inimene kujndab ennast ja oma elukäiku
ISE- sageli isegi oma
bioloogiliste , kasvatuslike ja
sotsioloogiliste pidurite kiuste.
Et inimesele oma tee sammumisel rohkem
toeks olla, tuleb õpilasele anda palju “ülearust”.
Õhutada on vaja lõpetada gümnaasiumi ja kõrgkooli, tegelema kaunite kunstidega, lugema
ilukirjandust .
(Loogika on selles, et põhjalikum üldharidus annab inimesele rohkem valikuvõimalusi ning rohkem vabadust
ja kompetentsi oma asju ISE otsustada.) Maslow , Abraham H. (1907-1970) - oli ameerika psühholoog,
kes sai
tuntuks inimvajaduste
hierarhia kontseptsiooni loojana.
Arengu ülimaks eesmärgiks
eneseaktualisatsioon, s.o.
eneseteostus ,
kus inimesed
saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui
inimese
maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku.
Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger,
Jaspers ,
Sartre):
– Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis
unikaalne – Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust
– Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas
– Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida
– Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme
– Elu põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast
elu
VAJADUSTE HIERARHIA:
•
Eneseaktualiserimine
•
Eneseaustus •
Sotsiaalne kuuluvus ja armastus
•
Ohutustarve
•
Füsioloogilised vajadused
Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o.
eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima
potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku.
MASLOW ARVAS, ET KESKMINE INIMENE
RAHULDAB :
85% füsioloogilisi vajadusi
70% turvalisuse vajadusi
50% sotsiaalse
kuuluvuse ja armastuse vajadusi
40% eneseaustuse vajadusi
10% eneseaktualiserimise vajadusi
Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui
alamad rahuldatud.
Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust.
ROTTER, Julian B. (1954.a.) - kontrollkeskme teooria.
Võttis kasutusele mõisted
•
Seesmine kontrollkese (
internaalsus)
•
Väline kontrollkese (
eksternaalsus )
Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub
•
Oma võimetesse
•
Eesmärkide saavutamisse
•
Saatuse ettemääratusse või juhusesse
Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast.
Välise kontrollkeskmega inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja
asjaoludest.
Kumb parem? Sõltuvalt olukorrast.
Kuidas ennustada inimese käitumist? Üheks võimaluseks on tema
tõekspidamiste analüüsimine.
Tõekspidamised- peamised arusaamad sellest, kuidas maailm funktsioneerub. Siia kuuluvad arusaamad ajast,
ruumist,
inimloomusest , aktiivsusest Tõekspidamiste olemasolu ei too kaasa
kohustust vastavalt neile käituda..
Väärtused – tõekspidamised, mida inimene tahab järgida ning tunneb kohustust oma käitumist nendega kooskõlla
viia. Oma väärtuste kohaselt käitumine võimaldab inimesel iseendast lugu pidada.
Väärtused on tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevust. On kui käitumise standardid, mille järgi hinnatakse oma
ja teiste tegevust.
Eristatakse
2 tüüpi väärtusi:
1.
Põhiväärtused - ehk soovitud
seisundid . Need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu
jooksul . Nad on nagu oodatavaks lõpptulemuseks ning seepärast võib neid nimetada ka lõppväärtusteks.
2.
Tugiväärtused – näitavad, kuidas põhiväärtusteni jõuda- edasipüüdlikkus,
julgus , ausus, abivalmidus,
viisakus, enesekontroll, korralikus jne.
Väärtusi ei saa õpetada, need
omandatakse.
BINET, Alfred (1857-1911) - oli prantsuse psühholoog, Binet'-
Simoni testi
kaasautor.
Algul piirdusid psühholoogilised mõõtmised vaid üksikute lihtsamate
psüühiliste
funktsioonidega. Vaimse võimekuse hindamisel summeeriti
üksikfunktsioonide mõõtmisel saadud andmed. Praktilistel mõõtmistel
aga selgus,
et mõned üksikfunktsioonid on omavahel nii seotud, et pole võimalik
koostada
testi, mis mõõdaks ainult üht funktsiooni. N. mälutesti ei saa eraldada
tähelepanutestist. Seepärast loobus üksikfunktsioonide uurimisest ja
koostas
testi, mille lahenduse edukus pidi näitama inimese vaimseid võimeid
tervikuna.
Sellist üldist võimet hakkas ta nim.
Intelligentsuseks.
TEMA INTELLIGENTSUSKONTSEPTSIOON SISALDAB 3 MÕTLEMISPROTSESSI KARAKTERISTIKUT:
1. tendents vastu võtta ja täita korraldusi
2. ingimuste ümberkujundamisvõime soovitud lõppeesmärgi suunas
3. enesekriitikavõime
STERN , William (1871 –1938) oli juudi päritolu Saksa psühholoog,
intelligentsuskvoodi (IQ) kasutuselevõtja.
Pakkus 1912 aastal välja võrrandi, mis arvestab objektiivselt vaimse ja
kronoloogilise vanuse vahekorda.
Vaimne vanus
𝐼𝑄 =
× 100
Kronoloogiline vanus
Sellel meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne
vanus enam
ei kasva. Nii peaks 40-aastase inimese IQ olema poole võrra väiksem kui
20-aastasel.
Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi.
Tänapäeval kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest testitulemusest. Vanusegrupi keskmine
tulemus võrdsustatakse 100 IQ
punktiga . Statistiliste näitajate (standardhälve ja aritmeetiline keskmine) abil
koostatakse nn. normtabelid. Selle
eelduseks see, et
testitulemused jaotuvad
normaaljaotuse saduse kohaselt, s.t.
keskmisi tulemusi on kõige enam ning äärmuslikke vähe.
IQ teste jagatakse:
1.
saavutustestid 2.
võimete testid.
Saavutustestid ignoreerivad paljusid võimeid.
YERKES , Robert (1876 –1956) – ameerika
psühholoog.
OPTIMAALSEISUNDI TEOORIA.
Avastas loomkatsetes, et iga tegevuse keerukuse aste
nõuab oma
optimaalset aktivatsioonitaset.
(Yerkes-Dodsoni reegel)
Rakendatuna inimesele: kui aktivatsiooni aste on alla
optimaalse, siis
inimesel on igav. Kui
aktivatsioon on liialt suur, siis
inimene on
ängistuses. Igal inimesel on oma aktivatsiooni tase, millest
väiksed
lahknevused tunduvad meeldivate ja stimuleerivatena.
Suured
lahknevused on aga hirmutavad ja ängistust tekitavad.
ZUCKERMANN, Marvin
SENSUAALSUSJANU TEOORIA.
Teooria lähtub isiksuse joontest, mida võib nimetada
sensuaalsuse
jahtimiseks.
Sellel 4 osist:
1. seiklusjanu
2. kogemusjanu
3. pidurdusest vabanemine
4. kalduvus igavlemisele
Neid mõõdetakse sensuaalsusjanu skaala abil.
MORENO , Jacob – (1889 –1974) rajas grupi uurimise meetodi.
Grupi liikmete omavahelisi suhteid mõõdetakse sotsiomeetria abil.
TA TÕI VÄLJA 3 PÕHILIIKI TESTE:
1. Sotsiomeetriline
valikutest- väljendatakse oma verbaalselt
suhtumist grupikaaslastesse
2. Sotsiomeetriline
tegevustest- partnerit tuleb valida reaalses
situatsioonis
3. Sotsiomeetriline
pertseptiivtest- mõõdab inimese enda
ettekujutust
suhetest
grupis .
TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE:
1.Sotsiomaatriks
A
B
C
A
X
-
+
B
+
X
C
+
X
2. Sotsiogramm
A
B
C
3 Indeksid.
N. Emotsionaalse ekspansiivsuse indeks- kui palju sai
valikuid .
HALL, Edward
Võttis 60.-ndate alguses kasutusele termini “
prokseemika ” (sõnast
proximity -
tähendus i.k.).
Prokseemika on teadus inimese ruumilisest käitumisest.
Inimesi ümbritseb
ruumivöönd ehk
ruumimull , mida nad peavad oma
isiklikuks
territooriumiks. Ruumimulli suurus ja kuju sõltub psühholoogilistest
tingimustest.
Inimesed ei saa omada identseid ruumimulle.
RUUMIVÖÖNDID.
Edward Hall on vaatluste põhjal väitnud, et lääne kultuuris on 4
põhilist
suhtlusdistantsi:
1.
Intiimne vöönd (15 - 46 cm). Lubatud pidev füüsiline kontakt (füüsiline kontakt teebki selle
distantsi intiimseks).
Siin toimub seksuaalne suhtlemine, imikute eest hoolitsemine. Rääkimine taandatud ebamäärastele häälitsustele ja
mõminale. Eelpool
kirjeldatut nim. lähedaseks intiimseks distantsiks - inimeste vahe suhtlemisel on väiksem - kuni 15
cm. Kaugem intiimne vöönd 15 - 45 cm. Sel juhul on kontakti vähem, ent käsi saab ikkagi kergesti puudutada.
Räägitakse sosinal,
sensoorsed impressioonid on tugevad. Kui võõrad juhtuvad intiimvööndisse, näiteks
ühistranspordis, siis tavaliselt reageerivad nad nii, et püüavad vältida
silmsidet , muutuvad peaaegu liikumatuteks.
Intiimne vöönd on tähtsaim, sest just seda kaitseb inimene nii, nagu oleks see tema isiklik punkt.
Vööndisse
lubatakse tungida ainult neil, kes on temaga emotsionaalses seoses. 2.
Isiklik vöönd (46 -120 cm). Inimeste käitumine piduõhtutel, lõunasöökidel, ametlikel vastuvõttudel. Räägitakse
mõõdukal häälel asjadest, mis on inimesele meeldivad ja millest on mugav rääkida
3.
Sotsiaalne vöönd (1,2 - 3,6 m).
Vahemaa , mis lahutab kõrvaliste inimestega suheldes (
postiljon , töökaaslane).
Kasutusel mitte isiklikke asju ajades.
4
. Avalik ehk ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m). Käitumine nii avaras vööndis on küllaltki formaalne. Sõnad,
laused on
hoolikalt valitud, konkreetselt esitatud. Kui suhtlejate vahe on juba üle kaheksa meetri, siis hääl muutub kõvemaks,
zestid energilisemaks. Selle vööndi igapäevased kasutajad on poliitikud ja näitlejad.
RUUMIVÖÖNDITE PRAKTILINE KASUTAMINE
Rahvarohke üritused, situatsioonid (
kino , kontsert jne.) tingivad paratamatult tungimise üksteise intiimsetesse
vöönditesse. Lääne inimeste suhtumine sellisesse olukorda funktsioneerib kirjutamata reeglite alusel:
1.
Üksteisele otsa ei ole
soovitav vaadata
2.
Mida kitsam on, seda kammitsetumad olgu teie liigutused.
3.
Emotsioonid, tunded on keelatud - nägu peab olema tundetu.
4.
Kellegagi, isegi tuttavaga pole lubatud
vestelda .
5.
Kui teil on käes ajaleht või raamat, siis peate sellesse süüvima.
6.
Liftis tuleb vaadata vaid korrustenuppe.
ERINEVUSED KULTUURIDE VAHEL
Nagu teistelgi loomadel, sõltub inimese keha ümbritsev õhuruum elanike arvust tema elukohas. Isikliku ruumivööndi
mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole (geograafiliselt), seda suurem on
distants . Põhja-
ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele
lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi. Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste
omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat
silmkontakti.
McCrae &Costa
1996..Viie faktori teooria
Berne
Minateadvus
Golemann
Emotsionaalne intelligentsus
Schachter
Kognitiivne emotsiooniteooria-
atributsioon ehk
omistamine . Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning
nende esinemise kontekstist
omistab inimene oma elamusele mingi
afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele
tähenduse.
-- Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta
vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid tundeid.Selle pakkus välja 1957
Leon Festinger. Reeglina püüab
inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline
tasakaal.
Solomon Ashci katsed (1951). Ta leidis, et 1/3 katsetest nõustusid
katseisikud üksmeelse, kuid eksliku grupi
vastusega.
Kõik kommentaarid