välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata. (uuris kinglooma) Põhimõtteline vahe taimede ja loomade konkurentsimustrites: optimeerimine vs maksimeerimine Maksimeerimine on suurim võimaliku kasumi saamine. Optimeerimine on võimalikult effektiivseks muutmine. Skaala ja reduktsionism teooriate testimisel Reduktsionism ->Kõrgemaid vorme seletada madalamate vormide lihtsustamisel Möödapöösmatu on vahest seletada näiteks geene, ilma et ei valiks mingi tunnust mille kaudu seda seletada. Tuleb reduktsionismil valida mingi tunnus et lihtsustada uurimist. *Lauri jutt midagi sellist Niši nihkumine ja varieeruvus Niši varieeruvus on nt sama liigi kuju vms muutumine teises keskkonnas,
Küsimused ontoloogia loengu kohta: 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Mis on olevatele asjadele olevana iseloomulik? Mis teeb asja olevaks? Mis tähendab asja ontoloogiline staatus? Mis on olemus kui niisugune? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat. Idealistlik ontoloogiline reduktsionism. Arhetüüpide teooria (ideed). Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras
o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga Sots instituudid – ametlikult korraldavad eluvaldkonnad Sotsiaalsed institutsioonid Üksikud komponendid, üksikosade struktuur Perekond ja abielu, vanuseline kihistumine Kaasaegne perekond on muutumises Abielu kui kooselu mõiste on muutunud Tootmine ja teenindamine Majandussüsteemide teke Rohkem on teenuseid ja vähem on tavatootmist
Tootja vastutab ka oma toodangu jäätmete kokkukorjamise, ümbertöötamise ja taaskasutuse eest. Olulisel kohal on ka Århusi konventsioon, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. 6.Reduktsionism ja positivism kui teadusliku lähenemise metodoloogiad. Gaia hüpotees. Reduktsionism on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonist.Reduktsionism vastandub süsteemikäsitlusele (holismile), mis peab keskseks komplekssust. Näiteks rahaline reduktsionism väljendab keskkonnaprobleemi vaid rahalise mõõtmena, eirates huvirühmade vaatenurki ja käsitlusi. Metodoloogia on õpetus metoodikatest
Kasu ajaloolastele? Milleks neile mineviku ideed ja kas see on ikka päris ajalugu? Ajalugu tegeleb päriselt asetleidnud sündmustega, ideede ajalugu filosoofidele. Kas me saame seda mõista ilma, et teaksime, mis inimeste peas toimub? Ideed on ajaloo uurimisel eksitavad ja peaksime tegelikke põhjusi otsima sügavamalt. Ideeajaloolas: seletab in tegutsemist, kriitikud: inimeste tegutsemist seletavad strukturaalsed tegurid( riigid võitlevad ressursside pärast. Reduktsionism) Ideedeajaloo kriitikuid: · Geoffrey Elton-kuidas ajaloolane peaks tegutsema, ajaloolane tegeleb faktidega, ehk toimunud asjadega, id.ajalugu midagi ähmast ja midagi pole võimalik tõestada, peaks tegelema pol. Ajalooga ja pol sündmuste ja institutsioonidega, mille puhul leiab vastused otse allikatest, mille puhul küsimused ja vastused saab otse allikast, mitte ei pea ise valmis mõtlema
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad
seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. ³ Samasusteooria - vaimu samasusteooria poolehoidjate järgi on vaimuseisundid, nagu näiteks hambavalu või mõtlemine viini saiadest, neid seisundeid omavate agentide ehtsad sisemised seisundid. Need seisundid on meie aju seisundid, vaimuseisundid ongi ajuseisundid ( Place 1956 ) 4 Reduktsionism – seletab kõrgema taseme nähtust täielikult fundamentaalsemate füüsiliste protsesside kaudu. 5 Funktsionalism - funktsionalism on seisukoht, mille järgi vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisundist teevad mingit kindlat tüüpi vaimuseisundi funktsionaalsed seosed, mis sellel seisundil on tajustiimulite, käitumisreaktsioonide ja teiste vaimuseisunditega.
veateooria realism Eetikaväited on tõesed, sest- neil on naturaalsed neil on mittenaturaalsed omadused omadused Naturalism Mittenaturalism Tänapäeva naturalism: 1. Reduktsionism – moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega (Richard Brandt, David Lewis, Frank Jackson, Peter Railton) 2. Antireduktsionism – moraaliomadused on ainult naturaalsed omadused (Cornelli realism - Nicholas Sturgeon, R.Boyd, D.Brink, G. Sayre-McCord) Antireduktsionism • Moraaliomadused ei ole samad moraaliväliste omadustega. Nad on aga omavahel seotud, näiteks neid võib mitmeti realiseerida
esimese poja, tema silmatera, Sigmundi. Sigmundil oli kaks vanemat poolvenda ja kuus nooremat pereliiget. Nelja või viie aastasena kolis ta Viini kus möödus ka suurem osa ta järgnevast elust. Geniaalse lapsena lõpetas ta kooli parimana ja jätkas meditsiinikoolis, mis oli üks vähestest võimalustest tolle aja tarkadele juudipoistele. Uurimustöö viis ta kokku füsioloogia professori Ernst Brückega, kes uskus tolle aja populaarsesse, kui mitte radikaalsesse mõistesse reduktsionism meie kehas pole muid jõude peale keemiliste ja füüsiliste. Freud veetis mitmeid aastaid proovides redutseerida, ehk kokku lükata, kogu isiksust neuroloogiaks, ehk siis närviteaduseks, enne kui ta lõpuks teooria hülgas. Uurimustes oli Freud hiilgav. Närvi füsioloogiale konsentreerudes leiutas ta isegi uudse rakkudemärkimise tehnoloogia, kuid temast olid paljud eespool ning neurofüsioloogia kohad olid piiratud
a) korratavus. b) retsenseerimine. Avalikkus. Demokraatia. 3. Lahendatavate probleemide uurimine Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, · Determinism. Põhjustagajärg. Kella metafoor. · Tõe otsimine. Mis on tõde? Kuidas tõeni jõuda: meetodi põhjendamine. F. Bacon: teadmistes on jõud, et maailma paremaks muuta. Reduktsionism. Taandamine. Põhjused kusagil mujal. Psüühikat seletada läbi bioloogia Teaduslik uurimus Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid · Induktiivne lähtumine üksijuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. · Deduktiivne protsess, Teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid. Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. Mõõtmine Teadus on mõõtmine
veateooria realism Eetikaväited on tõesed, sest- neil on naturaalsed neil on mittenaturaalsed omadused omadused Naturalism Mittenaturalism Tänapäeva naturalism: 1. Reduktsionism moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega (Richard Brandt, David Lewis, Frank Jackson, Peter Railton) 2. Antireduktsionism moraaliomadused on ainult naturaalsed omadused (Cornelli realism - Nicholas Sturgeon, R.Boyd, D.Brink, G. Sayre-McCord) Antireduktsionism · Moraaliomadused ei ole samad moraaliväliste omadustega. Nad on aga omavahel seotud, näiteks neid võib mitmeti realiseerida
sõltuda vanusest, ei laiene populatsioonidevahelistele erinevustele. Kaksikute meetod: -‐ Identsed kaksikud: geneetiline korrelatsioon 1,0 -‐ Disügootsed kaksikud : geneetiline korrelatsioon 0,5 -‐ Monosügootide geneetiline sarnasus on täpselt 2 korda suurem kui disügootidel. Reduktsionism – vaade, mille kohaselt kompleksne nähtus X on täielikult seletatav lihtsama nähtuse Y kaudu. Zuckerman: isiksuseomadused on komplekssed nähtused, millel on palju põhjusi (aga kõik saavad alguse geenidest). Loomade isiksus:
Filosoofia - teadmiste armastus Süstemaatiline – järjepidev, sama meetodi kasutamine Dialektika – küsimuste-vastuste põhjal edasi liikumine; edasiviivate küsimuste esitamine Retoorika – sihtrühmale vastav seletamine Deduktiivne loogika – järeldus tuleneb eelduste kombinatsioonist ja nende paratamatusest. Järeldus järeldub eeldustest. Üksiku tuletamine üldisest. Induktiivne loogika – kuidas ühest asjast jõutakse teiseni. Üksikjuhtude põhjal üldistuse tegemine. Reduktsionism – keerulise probleemi tükeldamine väiksemateks probleemideks, kuni need muutuvad lahendatavateks. Seejärel asutakse lahendama algupärast suurt probleemi. Eeldame, et detailide teadmine reedab lõpuks vastuse suurele küsimusele. Sünnitame põhjus‐tagajärg ahela (vt. Skinneri tuvi). Ontoloogia – päris tegelikkus on olemas. Solipsism – olen olemas ainult mina oma vaimuseisunditega. Maailm on minu välja mõeldud.
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus)
populatsioonis - Looduslik valik peaks eelistama paindlikku, kontekstispetsiifilist käitumist. Üldised käitumiserinevused võivad ilmneda kui käitumine sõltub mingist üldisest füsioloogilisest eripärast või kui spetsialiseerumine on kasulik - Iguchi uurimus näitab et individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus - Isiksuse bioloogilised alused - Päritavus ja selle tõlgendamine - Reduktsionism - Isiksuseomadused loomadel - Reduktsionism – vaade millekohaselt kompleksne nähtus X on täielikult seletatav lihtsama nähtuse Y kaudu - Seletustasandid isiksuse uurimisel - Zuckermann – isiksuseomadused on komplekssed nähtused millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) - Ekstravertsuse psühhobioloogia - Eysenck – ekstravertsus on seotud üleneva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiivsusega - Gray jt – ekstravertsus on seotud reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele
vajalikud moraaliprobleemide käsitlemisel; Kaalutlusoskus, mis aitab formuleerida mõistlikke eetilisi käitumisviise ning valida sobivaid otsustustoiminguid erinevat tüüpi olukordade jaoks; Mõistlikud harjumused ja hoiakud, mis kindlustavad, et vastutustundlik moraalne tegutsemine on järjepidev. Ratsionalism filosoofia suund, mis rõhutab mõistuse primaarsust kogemuse üle tõeste teadmiste otsinguil ning eeldab, et me oleme võimelised kaasasündinud teadmisi saama sisekaemuse kaudu. Reduktsionism püüe seletada kõike ühe lihtsa hüpoteesi abil, taandades kõik teooriad ühele põhiteooriale. Reegel väide selle kohta, mida võib teha või mida tuleks teha (või mitte teha). Reegel on ettekirjutus, mis püüab reguleerida või juhtida seda, mida me teeme. Reeglid määratlevad meie kohustused ja lähtuvad mingist "seadustatud" autoriteedist (näit. vanemad, kirik, kool, valitsus). Reeglid loovad olukorra, kus asjadele, tegevustele või arvamustele saab omistada ainult kaks
tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda "negatiivseks vabaduseks". See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi. Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline reduktsionism. Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu. ROHEIM, Geza 19. Sajandi Ungari psühhoanalüütik ja antropoloog. Püüdis kogu inimkonna kultuuri põhjendada psühhoanalüüsiga. Kogu inimkonna ajalugu põhineb Erosel. Instinktide sublimatsioon on liikumapanevaks jõuks, mis sünnitab ka kultuuri. Kultuur on kaitsevahend lõhkuvate instinktide eest.
kehtestatakse saasteainetele palju madalamad standardid, kui need, kelle ettevõtted saastamisest kasu saavad. Seetõttu on teadlaste väide "kahjulikke mõjusid ei suudetud tuvastada" sageli poliitikute poolt interpreteeritud kui et analüüsitud aine on "ohutu". Teadus on finantseeritud ja suunatud valitsuse ja korporatsioonide huvide poolt, mistõttu võib teaduse usaldusväärsus olla küsitav. Kogu teadus on interpreteeritud inimeste poolt. Reduktsionism Arendati Descartese poolt välja 17 sajandi alguses Seletab süsteemi toimimist süsteemi osade mehaaniliste funktsioonide kaudu Viis suurte edusammudeni teaduses Siiski ei ole täielikult rakendatav isegi suletud süsteemidele (avatud süsteemidest nagu loodus rääkimata) Tervik on sageli võimsam kui selle osade summa Positivism 19 sajandi lõpp, 20 sajandi algus teadmisi on võimalik saada ainult läbi kogemuste ning loodusnähtustest tulenevate
Kui iha jääb ühte objekti kinni, protsess katkeb. Tekib surmatung. · Analüütilisele filosoofiale omane- kus inimese vaim asub, mis on teadvuse eripära (arvutitega võrreldes), kas võib näha inimese erilist loomust jne... Mina tähistab vaimu. Keha ja vaimu probleem: ... kuidas on minu vaim ja minu keha seotud. Kas minu vaim asub minu keha kindlas osas? a. Dualism- keha ja vaim asuvad paralleelsetes universumites b. Füsikalistlik reduktsionism- on olemas ainult keha (meie aju, selle protsessid) ja meil tekib tunne, et meil on teadvus millel on sõltumatus keha ja aju suhtes. Surmajärgsest vaimu eksistentsist rääkida ei saa, ega seda, et vaim saaks keha mõjutada. Teadvuse kogemuse ülematu privaatsus: ... Thomas Nagel- me ei mõista mitte kuidagi mis tunne on olla mingi teine olend. ...Frank Jackson- isegi kui meil on teoreetilised teadmised, siis meil sellele kogemusele omast teadmist pole. Pole teadmist, mis tunne
Klassikaline uurimus (Williams jt, 1995) uurimaks, kuivõrd hästi saavad patsiendid aru neile kirja pandud informatsioonist? Nukrad tulemused: # näiteks ei saanud 42% patsientidest aru instruktsioonist võtta ravimit tühja kõhuga # 26% patsientidest ei suutnud neile antud info põhjal aru saada, millal nad peavad järgmisel korral arsti juurde minema 6 - ISIKSUSE BIOLOOGILISED ALUSED Kenn Konstabel Sisukord · Päritavus · Reduktsionism; Eysencki paradigma ja Zuckermani kilpkonnamudel · Isiksuseomadused loomadel · Ekstravertsuse psühhobioloogia · Neurootilisuse psühhobioloogia Päritavus · Mida tähendab, et mingi isiksuseomadus on "päritav" (heritable)? ·Päritavus on kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel. Valem : h2=Vgenetic/Vtotal=Vgenetic / (Vgenetic +Venvironmental) Päritavuskoefitsiendi tõlgendamine
. Nakkushaigused olid peamised surmapõhjused. Tervis, kui haigust ei ole. Lahkamine oli arengus. Jõuti teadmiseni, et haigus on seotud rakutasandil, mitte kehavedelikega. Biomeditsiiniline lähenemine- haigus läbi rakutasandi, tehnoloogia arenes, inimese oma osalus madal. Diagnostika arenes läbi tehniliste vahendite. Reduktsionistlik lähenemine- vaim, keha ja käitumine on seletatav ja taandatav rakutasandi, bio Reduktsionism eitas tõendeid, et erinevad inimesed võiks erineval moel haiguseid põdeda, ei toodud sisse isiksust, kogemust, ega kultuurilist tausta. Biopsühhosotsiaalne ja biomeditsiiniline lähenemine Biomeditsiiniline Biopsühhosotsiaalne lähenemine reduktsionistlik mitte- reduktsionistlik Hing- keha vastandus hinge ja keha ühtsus
majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda "negatiivseks vabaduseks". See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi. Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline reduktsionism. Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu. W.Reich. (1897-1957). Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet. Reichi järgi isiksuse struktuuris 3 kihti: 1
kui inimene kuulub mitmesse kogukonda, võib tekkida lahendamatu moraalikonflikt. moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel neid hinnata saaks. Realism jaguneb omakorda naturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad naturaalsed omadused) ja mittenaturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad mittenaturaalsed omadused). Naturalism Tänapäeval 2 peamist versiooni: reduktsionism – moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega. Brandt, Lewis, Jakson, Railton antireduktsionism – moraaliomadused on ise naturaalsed omadused, mis ei taandu teistele omadustele. (Cornelli realism – Sturgeon, Boyd, Brink, Sayre-McCord) Moraaliomadused pole samastatavad moraaliväliste omadustega ja neid ei saa nende kaudu ka analüüsida. Moraaliomadused on seotud moraaliväliste
Sakraalne ajalugu kompenseerib kogu kurja, mis profaanses ajaloos tehtud on. Tuntuim Eliade kriitik Douglas Allen Eliade kohta. Myth and Religion in... (1996): 1) Müüt on alati religioosne müüt. Muud jutustused võivad olla müüdi sarnased, aga kui neil pole sakraalset struktuuri (mitte levy strauss), siis nad päriselt müütilised pole. Religioosne mõõde on taandamatu ja tekib hierofaania kaudu ja väljendab ajaloovälist pühadust. (Antireduktsionism. Reduktsionism müüdi puhul tähendab taandamist algeliseks primitiivseks (vale) teaduseks või psühholoogiline seletus (Jungi arhetüübid), mis kogu religioosse maailmapildi taandab mingitele psüühiliste liikumistele.) Hierofaania (eeros - püha). (nt. Hieroglüüfid - pühad glüüfid.) 2) Müüdid on alati sümboolsed (hästi radikaalne lause, ses suhtes, et kõik mis 19 saj evol oli jäänud, et müüti võidaks mõista sõna-sõnalt (tylor), on kõrvale heidetud)
ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism: moraaliotsused väljendavad uksumusi, võivad olla tõesed/väärad, tõesed juhul, kui olemas sobivad moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas. Faktualism -> I Naturalism: teaduslik -> reduktsionism (taanduvad teistele naturaalsetele omadustele) -> mittereduktsionism (ei taandu teistele naturaalsetele omadustele) -> II Mittenaturalism: pole teaduslik Nonfaktualism -> I veateooria (Mackie: moraaliomadusi on – need, kas tõesed või väärad, moraalifakte pole olemas) -> II nonkognitivism (moraalifakte pole olemas)
Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. Neist on mõtet rääkida vaid ainelise objekti korral. Väljaosakeste (piirkiirusega liikuvate osakeste) jaoks pole neid olemas. Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele (p. 1.-5.), uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik. Reduktsionism (lad. reductio taandama) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut osade parema tundmaõppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis väljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus-
vaid kehadele, uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik ja kasutab fatalistlikku mõtlemisviisi. Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek- tiivse teadvuse (visioonideruumi) väärarvamusega, et sellised protsessid on ka tegelikult olemas. Reduktsionism (lad. reductio taandama) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut osade parema tundmaõppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis väljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus-
küsimus kavatsuste loomusest. Emotsioonide teooria – kas emotsioon erineb uskumusest ning soovist ning kas tal on sisu jm. Värvused ning nende nägemine – kas värvus asub maailmas või inimeste peas-silmas? Nativism – millega sünnitakse ja palju omandatakse elu jookusul. Keha-vaimu käsitusi. Füsikalism – maailmas on üksnes füüsikalised entiteedid. Naturalism – maailma seletamiseks pole tarvis toetuda üleloomulikele asjaoludele. Reduktsionism – mõne valdkonna väidete tõesuseks pealtnäha vajalikud faktid või entiteedid on asendatavad teistliiki faktide või entiteetidega. 2. Dualism(Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast) Dualism. Seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid
- Ei saa kritiseerida teisi kultuure - Teisitimõtlejatel või reformaatoritel pole kunagi õigus, nad eksivad moraalselt, sest on vastuolus kogukonna normidega. - Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (USA kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida (lahendamatu) moraalikonflikt. - Moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel saaks kultuure ja kogukondi hinnata. 154. Naturalism Tänapäeva naturalistlikel teooriatel on kaks peamist versiooni: REDUKTSIONISM: moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega (Richard Brandt, David Lewis, Frank Jackson, Peter Railton) ANTIREDUKTSIONISM: moraaliomadused on ise naturaalsed omadused, mis ei taandu teistele omadustele. (Cornelli realism - Nicholas Sturgeon, R.Boyd, D.Brink, G. Sayre-McCord) 155. Antireduktsionism Antireduktsionistliku vaate järgi pole moraaliomadused samastatavad teiste, moraaliväliste omadustega ning samuti ei saa moraalimõisteid analüüsida teiste,
Ideed on pealisehitis, mis ei seleta, vaid õigustab käitumust. Ideed on propagandasfäär, valitsevate klasside vahend alamklasside vaodhoidmiseks. Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu? Poolt ideid kasutati ka propaganda eesmärgil. Vastu tegemist polnud meelega valetamisega. · II Iraagi sõda 20032011: väide võitlus naftaressursside pärast. Alati on põhjuseks riikide huvid. Reduktsionism on mingi kausaalne seos, mis toimib sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. On olemas strukturaalne põhimõte, mis paneb riigid teatavalt käituma. Teised väitsid, et sellest ei piisa. On olemas lisafaktorid: Bushi arusaam õiglasest ühiskonnakorrast, uskus,et USA ühiskond on õiglasem kui Iraagi oma, demokraatia on parem ja seda on võimalik ,,eksportida", seda on võimalik
Viga tekib siis, kui abstraktse terminiga väljendatut püütakse väljendada sellega lähedase konkreetse termini abil või vastupidi. b) Olemusliku ja juhusliku sassiminek (the fallacy of accident või confusing the accidental with the essential). Viga tekib siis, kui põhitunnuseks peetakse juhutunnust ja vastupidi. Tihti on tegemist ka non sequitur-tüüpi veaga. c) Kvaliteedi ja kvantiteedi sassiminek (confusing quantity with quality). d) Reduktsionism ehk äärmusmõtlemine (reductionism või ,,Nothing Buttery"). Teaduse edusammud on suurel määral alguse saanud edukast lihtsustamisest, nt punktmass füüsikas. See on õhutanud inimesi taandama kõiki keerukaid nähtusi lihtsatele ja kättesaadavatele komponentidele, ent alati ei pruugi see olla õigustatud e) Loogiliste, kausaalsete ja psühholoogiliste põhjuste sassiminek (confusing logical, causal and psychological causes)
annaabi.ee 
