välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata. (uuris kinglooma) Põhimõtteline vahe taimede ja loomade konkurentsimustrites: optimeerimine vs maksimeerimine Maksimeerimine on suurim võimaliku kasumi saamine. Optimeerimine on võimalikult effektiivseks muutmine. Skaala ja reduktsionism teooriate testimisel Reduktsionism ->Kõrgemaid vorme seletada madalamate vormide lihtsustamisel Möödapöösmatu on vahest seletada näiteks geene, ilma et ei valiks mingi tunnust mille kaudu seda seletada. Tuleb reduktsionismil valida mingi tunnus et lihtsustada uurimist. *Lauri jutt midagi sellist Niši nihkumine ja varieeruvus Niši varieeruvus on nt sama liigi kuju vms muutumine teises keskkonnas,
Küsimused ontoloogia loengu kohta: 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Mis on olevatele asjadele olevana iseloomulik? Mis teeb asja olevaks? Mis tähendab asja ontoloogiline staatus? Mis on olemus kui niisugune? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat. Idealistlik ontoloogiline reduktsionism. Arhetüüpide teooria (ideed). Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras
o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga Sots instituudid – ametlikult korraldavad eluvaldkonnad Sotsiaalsed institutsioonid Üksikud komponendid, üksikosade struktuur Perekond ja abielu, vanuseline kihistumine Kaasaegne perekond on muutumises Abielu kui kooselu mõiste on muutunud Tootmine ja teenindamine Majandussüsteemide teke Rohkem on teenuseid ja vähem on tavatootmist
peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. 6.Reduktsionism ja positivism kui teadusliku lähenemise metodoloogiad. Gaia hüpotees. Reduktsionism on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonist.Reduktsionism vastandub süsteemikäsitlusele (holismile), mis peab keskseks komplekssust. Näiteks rahaline reduktsionism väljendab keskkonnaprobleemi vaid rahalise mõõtmena, eirates huvirühmade vaatenurki ja käsitlusi. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Metodoloogia vaatleb (uurib), kuidas metoodikat luua, mis on metoodikate eesmärgid jms. Metodoloogia võrdleb (võrreldavaid) metoodikaid. Ingliskeelse sõna methodology tähendus ei lange kokku eesti sõna "metodoloogia" tähendusega.Metodoloogia võib ka olla
Eu ideede ajalugu Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte ,,suured mõtlejad" Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium, vabadus Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt. Filosoofia(eetika, ökonoomika-perek. Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend, riigi eesmärgid,valitsemine, õigused ja kohustused;riikidevahelised suhted-sõda, impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et välti...
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad
seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. ³ Samasusteooria - vaimu samasusteooria poolehoidjate järgi on vaimuseisundid, nagu näiteks hambavalu või mõtlemine viini saiadest, neid seisundeid omavate agentide ehtsad sisemised seisundid. Need seisundid on meie aju seisundid, vaimuseisundid ongi ajuseisundid ( Place 1956 ) 4 Reduktsionism – seletab kõrgema taseme nähtust täielikult fundamentaalsemate füüsiliste protsesside kaudu. 5 Funktsionalism - funktsionalism on seisukoht, mille järgi vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisundist teevad mingit kindlat tüüpi vaimuseisundi funktsionaalsed seosed, mis sellel seisundil on tajustiimulite, käitumisreaktsioonide ja teiste vaimuseisunditega.
veateooria realism Eetikaväited on tõesed, sest- neil on naturaalsed neil on mittenaturaalsed omadused omadused Naturalism Mittenaturalism Tänapäeva naturalism: 1. Reduktsionism – moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega (Richard Brandt, David Lewis, Frank Jackson, Peter Railton) 2. Antireduktsionism – moraaliomadused on ainult naturaalsed omadused (Cornelli realism - Nicholas Sturgeon, R.Boyd, D.Brink, G. Sayre-McCord) Antireduktsionism • Moraaliomadused ei ole samad moraaliväliste omadustega. Nad on aga omavahel seotud, näiteks neid võib mitmeti realiseerida
esimese poja, tema silmatera, Sigmundi. Sigmundil oli kaks vanemat poolvenda ja kuus nooremat pereliiget. Nelja või viie aastasena kolis ta Viini kus möödus ka suurem osa ta järgnevast elust. Geniaalse lapsena lõpetas ta kooli parimana ja jätkas meditsiinikoolis, mis oli üks vähestest võimalustest tolle aja tarkadele juudipoistele. Uurimustöö viis ta kokku füsioloogia professori Ernst Brückega, kes uskus tolle aja populaarsesse, kui mitte radikaalsesse mõistesse reduktsionism meie kehas pole muid jõude peale keemiliste ja füüsiliste. Freud veetis mitmeid aastaid proovides redutseerida, ehk kokku lükata, kogu isiksust neuroloogiaks, ehk siis närviteaduseks, enne kui ta lõpuks teooria hülgas. Uurimustes oli Freud hiilgav. Närvi füsioloogiale konsentreerudes leiutas ta isegi uudse rakkudemärkimise tehnoloogia, kuid temast olid paljud eespool ning neurofüsioloogia kohad olid piiratud
a) korratavus. b) retsenseerimine. Avalikkus. Demokraatia. 3. Lahendatavate probleemide uurimine Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, · Determinism. Põhjustagajärg. Kella metafoor. · Tõe otsimine. Mis on tõde? Kuidas tõeni jõuda: meetodi põhjendamine. F. Bacon: teadmistes on jõud, et maailma paremaks muuta. Reduktsionism. Taandamine. Põhjused kusagil mujal. Psüühikat seletada läbi bioloogia Teaduslik uurimus Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid · Induktiivne lähtumine üksijuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. · Deduktiivne protsess, Teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid. Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. Mõõtmine Teadus on mõõtmine
veateooria realism Eetikaväited on tõesed, sest- neil on naturaalsed neil on mittenaturaalsed omadused omadused Naturalism Mittenaturalism Tänapäeva naturalism: 1. Reduktsionism moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega (Richard Brandt, David Lewis, Frank Jackson, Peter Railton) 2. Antireduktsionism moraaliomadused on ainult naturaalsed omadused (Cornelli realism - Nicholas Sturgeon, R.Boyd, D.Brink, G. Sayre-McCord) Antireduktsionism · Moraaliomadused ei ole samad moraaliväliste omadustega. Nad on aga omavahel seotud, näiteks neid võib mitmeti realiseerida
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
See 2015 töö, 2016 oli sama 1) Kuidas on omavahel seotud huvi, tähelepanu, küsimused ja teadmised? Huvi mõne valdkonna või teema vastu võib sündida juhuslikult või kellegi mõjutusel. Tänu huvile hakatakse tegema tähelepanekuid seda teemat puudutavate asjade kohta. Tekivad küsimused, millele vastuseid otsides saadakse teadmised. Uued teadmised kutsuvad esile huvi kasvamise ja uued tähelepanekud antud teema kohta. 2) Milles seisneb järgmiste mõistete olemus ja põhimõtteline erinevus: täpsus ja tõesus? TÕESUS- kajastab tegelikkust minimaalse kõrvalekaldega (absoluutne viga, süstemaatiline viga), sõltub täpsusest. Vastavus tegelikkusele. TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav) Näitaja, mis iseloomustab mõõde...
Karakter- iseloomu hinnang temperament- emotsionaalne natuur, vastusekiirus, tuju intensiivsus. Pärumuslik nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Metateooria on viis isiksusest mõtlemiseks, ldiste postulaatide kogum, pole empiiriliselt kontrollitav. NT: BIOLOOGILINE REDUKTSIONISM (Eysenck)- Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus). DNA-> neuroloogia, biokeemia, füsioloogia, tingimine, sots käit, omadused Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? HÜBRIIDTEOORIADViie-faktori teooria kui hübriidteooria
populatsioonis - Looduslik valik peaks eelistama paindlikku, kontekstispetsiifilist käitumist. Üldised käitumiserinevused võivad ilmneda kui käitumine sõltub mingist üldisest füsioloogilisest eripärast või kui spetsialiseerumine on kasulik - Iguchi uurimus näitab et individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus - Isiksuse bioloogilised alused - Päritavus ja selle tõlgendamine - Reduktsionism - Isiksuseomadused loomadel - Reduktsionism – vaade millekohaselt kompleksne nähtus X on täielikult seletatav lihtsama nähtuse Y kaudu - Seletustasandid isiksuse uurimisel - Zuckermann – isiksuseomadused on komplekssed nähtused millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) - Ekstravertsuse psühhobioloogia - Eysenck – ekstravertsus on seotud üleneva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiivsusega - Gray jt – ekstravertsus on seotud reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
EKE8250 Environmental policy Exam questions 1. Inputs and outputs of environmental policymaking. Sisendid: Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid, töötajad) Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele) Ressursid- raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid Avalik arvamus Meedia kajastus Valimiste tulemused Teadmised/info Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada? Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus? Millised faktorid on probleemi põhjustajateks? 1 Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub? Kas see probleem prob...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
. Nakkushaigused olid peamised surmapõhjused. Tervis, kui haigust ei ole. Lahkamine oli arengus. Jõuti teadmiseni, et haigus on seotud rakutasandil, mitte kehavedelikega. Biomeditsiiniline lähenemine- haigus läbi rakutasandi, tehnoloogia arenes, inimese oma osalus madal. Diagnostika arenes läbi tehniliste vahendite. Reduktsionistlik lähenemine- vaim, keha ja käitumine on seletatav ja taandatav rakutasandi, bio Reduktsionism eitas tõendeid, et erinevad inimesed võiks erineval moel haiguseid põdeda, ei toodud sisse isiksust, kogemust, ega kultuurilist tausta. Biopsühhosotsiaalne ja biomeditsiiniline lähenemine Biomeditsiiniline Biopsühhosotsiaalne lähenemine reduktsionistlik mitte- reduktsionistlik Hing- keha vastandus hinge ja keha ühtsus
majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda "negatiivseks vabaduseks". See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi. Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline reduktsionism. Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu. W.Reich. (1897-1957). Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet. Reichi järgi isiksuse struktuuris 3 kihti: 1
kui inimene kuulub mitmesse kogukonda, võib tekkida lahendamatu moraalikonflikt. moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel neid hinnata saaks. Realism jaguneb omakorda naturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad naturaalsed omadused) ja mittenaturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad mittenaturaalsed omadused). Naturalism Tänapäeval 2 peamist versiooni: reduktsionism – moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega. Brandt, Lewis, Jakson, Railton antireduktsionism – moraaliomadused on ise naturaalsed omadused, mis ei taandu teistele omadustele. (Cornelli realism – Sturgeon, Boyd, Brink, Sayre-McCord) Moraaliomadused pole samastatavad moraaliväliste omadustega ja neid ei saa nende kaudu ka analüüsida. Moraaliomadused on seotud moraaliväliste
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja...
ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism: moraaliotsused väljendavad uksumusi, võivad olla tõesed/väärad, tõesed juhul, kui olemas sobivad moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas. Faktualism -> I Naturalism: teaduslik -> reduktsionism (taanduvad teistele naturaalsetele omadustele) -> mittereduktsionism (ei taandu teistele naturaalsetele omadustele) -> II Mittenaturalism: pole teaduslik Nonfaktualism -> I veateooria (Mackie: moraaliomadusi on – need, kas tõesed või väärad, moraalifakte pole olemas) -> II nonkognitivism (moraalifakte pole olemas)
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
küsimus kavatsuste loomusest. Emotsioonide teooria – kas emotsioon erineb uskumusest ning soovist ning kas tal on sisu jm. Värvused ning nende nägemine – kas värvus asub maailmas või inimeste peas-silmas? Nativism – millega sünnitakse ja palju omandatakse elu jookusul. Keha-vaimu käsitusi. Füsikalism – maailmas on üksnes füüsikalised entiteedid. Naturalism – maailma seletamiseks pole tarvis toetuda üleloomulikele asjaoludele. Reduktsionism – mõne valdkonna väidete tõesuseks pealtnäha vajalikud faktid või entiteedid on asendatavad teistliiki faktide või entiteetidega. 2. Dualism(Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast) Dualism. Seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
Ideed on pealisehitis, mis ei seleta, vaid õigustab käitumust. Ideed on propagandasfäär, valitsevate klasside vahend alamklasside vaodhoidmiseks. Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu? Poolt ideid kasutati ka propaganda eesmärgil. Vastu tegemist polnud meelega valetamisega. · II Iraagi sõda 20032011: väide võitlus naftaressursside pärast. Alati on põhjuseks riikide huvid. Reduktsionism on mingi kausaalne seos, mis toimib sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. On olemas strukturaalne põhimõte, mis paneb riigid teatavalt käituma. Teised väitsid, et sellest ei piisa. On olemas lisafaktorid: Bushi arusaam õiglasest ühiskonnakorrast, uskus,et USA ühiskond on õiglasem kui Iraagi oma, demokraatia on parem ja seda on võimalik ,,eksportida", seda on võimalik
Viga tekib siis, kui abstraktse terminiga väljendatut püütakse väljendada sellega lähedase konkreetse termini abil või vastupidi. b) Olemusliku ja juhusliku sassiminek (the fallacy of accident või confusing the accidental with the essential). Viga tekib siis, kui põhitunnuseks peetakse juhutunnust ja vastupidi. Tihti on tegemist ka non sequitur-tüüpi veaga. c) Kvaliteedi ja kvantiteedi sassiminek (confusing quantity with quality). d) Reduktsionism ehk äärmusmõtlemine (reductionism või ,,Nothing Buttery"). Teaduse edusammud on suurel määral alguse saanud edukast lihtsustamisest, nt punktmass füüsikas. See on õhutanud inimesi taandama kõiki keerukaid nähtusi lihtsatele ja kättesaadavatele komponentidele, ent alati ei pruugi see olla õigustatud e) Loogiliste, kausaalsete ja psühholoogiliste põhjuste sassiminek (confusing logical, causal and psychological causes)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
