- Sellele märgitakse ristuvate seinte teljed - Ristuvate seinte telgede kättesaamise järel märgitakse maha nende pikkus, st tagumise seina nurgad . 25. Mis on märketara? Märketera koosneb märkpinkitest, mis rajatakse kuni 2m kaugusele hoone välisperimeetrist, et mitte kaotada kaevamistel jms mahamärkimise tulemusi . 26. Mis on märkepink? Märkepink on märketera osa kuhu märgistakse seinte teljed ja nt välisservad . 27. Mis on vundamentide looduslikud alused? Pinnasekihid, mis hakkavad kandma hoonete ja ehitiste koormusi . 28. Mis on vundamentide tehisalused? Nõrkasid looduslikke aluseid tugevdatakse ja saadakse tehisalused . 29. Mis on hooned ja rajatised ühise nimetajana? Hooned ja rajatised on ehitised . 30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32
Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti. Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad siis, kui kandevõimelised pinnasekihid lasuvad nii sügaval, et madalvundamendi või tehisaluse rajamine on kallis, või on vaja allmaaruume. Eri rühma moodustavad masinavundamendid. Neile mõjub pidev dünaamiline koormus. Ehitusviisi järgi eristatakse monoliitseid ja monteeritavaid vundamente. Viimaseid kasutatakse eriti tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses. Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid
Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti. Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad siis, kui kandevõimelised pinnasekihid lasuvad nii sügaval, et madalvundamendi või tehisaluse rajamine on kallis, või on vaja allmaaruume. Eri rühma moodustavad masinavundamendid. Neile mõjub pidev dünaamiline koormus. Ehitusviisi järgi eristatakse monoliitseid ja monteeritavaid vundamente. Viimaseid kasutatakse eriti tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses. 3 Liigitus ja materjalid
· Liustikuvesi Infiltratsioon Vee imbumine pinnasesse, põhjavee kujunemine. Põhjavesi saab täiendust: · Sademed · Sood · Jõed · Järved Infiltratsioni mõjutavad tegurid · Saju kestus · Saju intensiivsus · Kivimite poorsus · Taimkatte esinemine (suur/väike) · Nõlva kalle (suur/väike) · Pinnase niiskus (kuiv/märg) Inflitratsioon · Saju kestus: Esimestel sajupäevadel suureneb, siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: Intensiivse saju korral voolab eanmus sademetest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: Mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon · Taimkatte: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. · Nõlva kalle: Mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
vett kokkuhoida (sukulendid). TUNDRA 500-1000 kilomeetri laiune vöö põhjapoolkeral. Vegedatsiooniperiood on lühike- 2-2,5 kuud, valgusrikas (püsib polaarpäev), külm. Juulikuu keskmine temperatuur ulatub kuni +10°-ni. 10°-isotermi peetakse enamasti tundravööndi lõunapiiri määrajaks. Kogu suve vältel võib sada lühiajaliselt lund ja võib esineda öökülmi. Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid öhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Suvel lahtisulanud pinnasekihid on liigniisked ning veega küllastunud muld hakkam mõõda nölva alla valguma, tekidades iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkatte võõndi. Liigniisketes muldades on mikrobioloogiline tegevus nõrk ning muldades valitseb anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastiku varuga. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult samla all. Ainuvalitsevad taimevormid on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid
5. Millel põhineb ja kuidas leitakse E<5 Mpa Pinnasekihid ehitise ulatuses ühtlase elastsusteoorias vundamendi vajum? · s0 algvajum paksusega Süvendid ei ulatu pinnasevee tasemini Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on Kategooria 2 tuleb teha uuringud pinnase
toetamiseks ei sobi. Täitepinnased On inimese poolt tekitatud pinnased, kas mullete rajamise, prügi,mahapaneku,puinnase kokkuvedamise, pinnase asendamisel või muul moel. On enamasti ebaühtlase koostisega, seetõttu ka ebaütlase kandevõimega on paksus kihiv enamasti halvad ehitusalused, kuid vundamente neil rajada saab. Nad vajavad vaid täiendavaid kandevõime uuringuid ja katsetusi sobiva vundamenditüübi leidmiseks. Orgaanilised veega veega küllastunud ja ka kuivad paksud pinnasekihid on kõlbmatud ehitusalused, mis nõuavad enamasti vaivundamente, mis toetavad orgaanilise kihi all olevale kandvale pinnasele. Vundamendid Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid kontrsuktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse ühtlane ülekandmine pinnasele. Vundamendile mõjub hoone koormus ülevalt, mullasurve küljelt, pinnasevesi, erioodiline külmumine ja sulamine jms. Vundamendid peavad olema: Tugevad,püsivad,vastupidavad,odavad,kergesti püstitavad.
Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem sinna vett mahub. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema
Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus) 11. Selgita põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja too näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest. • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku või kasutatakse taimede poolt ära. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest
osa sademeteveest aurab tagasi õhku. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. • Mikroobidega - lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Kaalium-, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid
põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine ehk infiltratsioon Sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes Mõjutavad tegurid - Saju kestus – esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud - Saju intensiivsus – intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse - Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda intensiivsem on infiltratsioon - Taimkatte esinemine – taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku - Nõlva kalle – mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub
osa sademetest aurab tagasi õhku Nõlva kalle – mida suurem on kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral Saju kestus –esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus –intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. Mikroobidega –lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad Kaalium-, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid – põllumajandustegevus, sõnnikuhoidlad, prügilad
oma tugevuse ja töökindluse. Vesi ja niiskus on kaks tegurit, mida välditakse hoone tarinditesse sattumisel. Selleks tuleb vundament isoleerida ja takistust nende kahe teguri hoone sisse sattumisel nimetatakse hüdroisolatsiooniks. 4 1. PINNAS Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse
* Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt * Tagajärjed: joogivee kõlblikkuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud · Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub
Estonia kaevandus juhib oma väljapumbatavad veed läbi läänepoolsete Kurtna järvede, häirides järvede looduslikku koostist rohkete sulfaadilisanditega. Kaevanduvete eemaldamiseks kasutatakse ka Milloja ja Rannapungerja jõge, mis suubub Peipsi järve. Kaevandustest eemaldatava vee tõttu jäävad kuivaks ka kohalikud madalamad kaevud. Seetõttu võetakse meetmeid kohalike elanike varustamiseks majapidamiseks vajaliku veega. Karjäärialadel segi pööratud pinnasekihid soodustavad pinnavee kiiret nõrgumist põhjavette, läbimata korrapärast looduslikku filtreerimist. Kui Estonia kaevandus hakkas Mäetaguse vallas lähenema Seli soole, on see kuivama hakanud. Esimesed laukad on peaaegu kinni kasvanud. Laugasterohkusega silma paistev Seli raba on Muraka soostikud idapoolseim lahustükk. Maakonnaplaneeringus kajastati raba just kaevanduse mäeeraldises olemise tõttu probleemalana. Detsembris
mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks e. ovraagideks 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine äravool intensiivsem
lb,min = max {0,3lb = 0,3 · 441 = 133 mm; 10Ø = 10 · 14 = 140 mm} = 140 mm lb,net = lbAs,req/As,prov = 1,0 · 441 · 1010/1078 = 413 mm > lb,min = 140 mm kus 1,0 sirge varda puhul, 0,7 konksu või põlve olemasolul 4. VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS 4.1 RASKEMINI KOORMATUD VÄLISSEIN (SEIN TELJEL 1) Peenliiv orgaanikaga k' = 17,5 kN/m3 E = 10 MPa Möll k' = 17,8 kN/m3 E = 12 MPa Möllsavi k' = 18,3 kN/m3 E = 15 MPa Pinnasekihid on jagatud elementaarkihtideks paksusega h järgmiselt: - talla laiuse sügavuseni (B = 2,5 m) 0,2B = 0,2 · 2,5 = 0,5 m - sügavusel B kuni 3B 0,4B = 0,4 · 2,5 = 1,0 m Vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge elementaarkihtide eralduspindadel 'pz = qt kus rõhujaotustegur, mis sõltub suurustest m = 2z/B ja n = L/B z vaadeldava punkti sügavus tallast qt tihendav pinge; qt = q dd'
väärtusklassist. Puud, mis jäävad hoone alla, võetakse maha. Samuti tuleb üle vaadata, millised puud võivad segada kraana tööd, neid võtta maha osaliselt (oksad näiteks). Üks päev ennem puude maha võtmist tuleb teavitada Hulja Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti võidakse esitada eri tingimused, näiteks mahavõetud puud anda üle küttepuudeks. 2.3 Ehitusgeoloogilised uuringud Ehitusgeoloogiliste uuringute andmetel on ehituskohal alljärgnevad pinnasekihid: · täitepinnas, mis koosneb mullast ja kiviklibust 0,4 m, · saviliivmoreen kollane kõva jämepurdudega 30-40% paksusega 1,4-2,1 m, · saviliivmoreen hall kõva (jämepurdu 60-70%) paksusega 0,4-1,1 m, · maapinnast ca 2,8 m sügavusel, absoluutkõrgusel 74,80 m asub lubjakivi. · Pinnavesi asub sügavusel 1,5 m, absoluutkõrgusel 76,00 m. Antud uuringu põhjal on näha, pinnasekihid on tugevad, ning pinnase varingud ei tohi olla väga suure nurga all
H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln 1988 I.Arold, A. Raukas, H. Viiding Geoloogia alused,Tln 1987 http://earthquake.usgs.gov/ (USA maavärinate informatsiooni keskus) Maalihked (gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes) Mõisted: maalihe, maalihkekeha Maalihe on pinnase liikumine künkanõlval või oruveerul raskusjõu mõjul. Eristatakse pind- ja süvalihet. Maalihkekeha jaguneb lükkekehaks ja vastukaalukehaks. Maalihkeid põhjustavad nõlva jalami uhtumine, savised pinnasekihid maavärinad, ebaõige ehtustegevus, Eestis esineb maalihkeid viirsavialadel paiknevates jõeorgudes. Need tulenevad lükkekeha tehiskoormamisest (Pärnus), harvem vastukaalukeha erosioonist. Põhjustavad ka suured vihmad, lume ja pinnase sulamine keltsal.
06.2013 lk 5 Avalikule alale puude istutamise kord (12) Erineva võra- ja juurestikutüübiga istikud peavad vastama lisades 7 Istiku võra ja tüve kvaliteedinõuded ja 8 Istiku juurestiku kvaliteedinõuded esitatud nõuetele. 4. peatükk ISTUTUSTÖÖ TEGEMINE § 6. Istutuskoha ettevalmistamine (1) Puu kasvuks vajaliku kasvupinnase maht ning omadused peavad vastama lisades 2 ja 6 toodud nõuetele. Kasvupinnase moodustavad puu juurestiku kinnitumiseks ja toitumiseks vajalikud pinnasekihid. (2) Kasvupinnas ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud elusorganismidele, istikule ning keskkonnale. (3) Kasvupinnase rajamiseks tehtava süvendi põhja kalle peab juhtima vee puust eemale, vastasel juhul tuleb paigaldada drenaa. (4) Tänavaäärsele haljasribale istutamisel tuleb kasvupinnase pind viimistleda laugja künka või vallina ümbritsevast kõrgemaks, et soodustada reostunud lumesulamisvee valgumist juurestikust eemale.
· Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine - infiltratsioon On sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes. MÕJUTAVAD TEGURID · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: intensiivsuse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest
Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem sinna vett mahub. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub
Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 6 Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
satu sissehingatavasse õhku ning nende kahjustav mõju limaskestadele väheneb tunduvalt. [ 4 ] 9 3. RADOON HOONETES, VEES JA PINNASES Kõige enam satub radoon hoonetesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ning kraaniveest. Põhiliseks siseõhu radooni allikaks pinnas. Kusjuures mitte ainult looduslikud pinnasekihid, ka täitepinnas, mis koosneb mitmesugustest tootmis- või kaevandamisjääkidest. Rõhkude erinevuse tõttu tungib pinnaseõhk majade sisemusse väga mitmesuguseid teid pidi. Sagedasemad neist on praod vundamendile toetuvates välispiiretes ja nende ühenduskohtades ning praod kommunikatsioonikanalites ja nende ümber. Pinnasest satub radoon tubadesse ka koos ventileeritava õhuga . Kuna kütteperioodil on uksed ja aknad hästi suletud, siis ruumide ventileerimisel
savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime. Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3
Kõrged ja 1)---Alused--- ~SEINAD~ ekstsentrisiselt koormatud postid sarrutatakse ka lisaks Lisaks võib olla ka: 1-soklikorrus-korruse põrandast -Looduslikud on pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste ja pikivarrastega. Talade toetamiseks tellisseintele ja postidele hoonete koormust. 1)seinte liigitus materjali, töötamise iseloomu ja asukohta järgi paigaldatakse esmalt r/betoonplaadid või valatakse kohapeal
· Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 28. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
tugevus ei oleks väiksem talla alla jääva pinnase tugevusest. Tavaliselt kaevikutesse rajatud vundamentide puhul jääb tallast kõrgemale tagasitäide, mille tugevus on reeglina väiksem loodusliku pinnase tugevusest. Seepärast tuleks kandevõimet suurendava süviseteguri kasutamisega olla ettevaatlik. Õigustatud on selle kasutamine vahetult pinnasesse betoneeritud või rammitud vundamendi puhul. Juhul kui ülemised pinnasekihid on nõrgemad, tuleb süviseteguri valemites lugeda süviseks talla sügavust mitte maapinnast, vaid nõrgema kihi alumisest piirist. 4.2.2. VUNDAMENTIDE KANDEVÕIME ARVUTUSMEETOD. 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. Tsentrilise vertikaalkoormusega vundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega. Kui maapind ja vundamendi tald on
korallide hävimine Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
· Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 29 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
Kogu suve vältel võib olla öökülmi ja sadada lühiajaliselt lund. Sademeid on vä-he, 200-300 mm/a, kuid õhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Suurem osa sademeid tuleb suviste uduvihmadena, ainult 10% talvelumena. Lumikate ,on seetõttu õhuke ja tugevad talvetormid (purgaad) puhuvad lume nõgudesse, paljastades kõrgemad kohad. Pinnas külmub ja sulab ebaühtlaselt, avalduvad kohrutusnähtused. Suvel lahtisulanud (turbas kuni 40 cm, liivas kuni 1,5 m) pinnasekihid on enamasti liigniisked, sest allolev igikelts takistab vee sissenõrgumist. Lahtisulanuna hakkab veega küllastunud muld nõlvadelt alla valguma (see on maavoole e. solifluktsioon), tekitades iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkattemustri. Liigniisketes muldades, kus mikrobioloogiline tegevus on nõrk, valitseb muldades anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks
Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist. Kivimite ja setete vettläbilaskvad omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida poorsem on materjal, seda rohkem sinna vett mahub. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse panda mööda. · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku puudelt. · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest
neis kihtides pinged, pingete kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvutatakse pinged Boussinesq' järgi ja piirdutakse ainult vertikaalsete normaalpingete mõju arvestamisega vajumile. On inseneripraktikas enamkasutatav. Tavalise summeerimismeetodi puhul arvut pinged pinnases talla keskpunkti all. Vajumi arvutus toimub: 1-tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid jaotatakse elementaarkihtideks, mille paksus h peaks vajaliku summeerimistäpsuse saavutamiseks olema talla laiuse sügavuseni 0,2-0,3B, sügavuse juures B kuni 3B - 0,4-0,6 B ja sügavamate kihtide korral B. 2-arvut elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge: ´pz=qt, kus a-rõhujaotustegur, qt=q-d´d, q- keskmine kogusurve vundamendi talla all, arvestades ka vee üleslükke mõju, d-vundamendi süvis looduslikust maapinnast, d´d
1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv pinnasekiht on piisavalt tugev ja sügavamal on palju kokkusurutavad ja erineva paksusega pinnasekihid. Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid (joonis 4.1 d). 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet pinnasele ja vajumite erimeid
11 2.1.5 Pinnase koorimine Pinnase mahtude kontrolliks teeb Tellija pinnase reljeefi mõõdistustööd enne pinnase eemaldamist. Analoogse pinnase reljeefi mõõdistustööd teeb Tellija ka peale pinnase koorimist ja selle alusel arvutab Tellija välja koorimismahud. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse taimejuuri ning huumust sisaldav pinnas ning pealmised pehmed pinnasekihid. Eemaldatava pinnasekihi paksus jääb geoloogia andmete põhjal vahemikku 0,2 1,0 m, keskmiselt 0,4 m. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt tagasitäiteks, mis ladustatakse samuti objektile. Ülejääv pinnas veetakse kalluritega 2 km kaugusel asuvale ladustamisplatsile. Kui ekskavaator on kaevamise lõpetanud, siis alustatakse käsitsi järelkaevamist. Lõpuks kaeviku põhi tasandatakse ja tihendatakse. 2.1.6 Veetõrje Eesmärk:
Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem sinna vett mahub. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
veesisaldusega kihti (pindpinevusest tingitud kapillaarrõhu tõttu on näiteks veetase alt ühendatud peenikeses ja jämedas torus erinev). k ü lla s tu m a ta p in n a s k ü lla s tu n u d p in n a s õhk vesi vesi p in n a s e o s a k e s e d Joonis 4.1. Küllastunud ja küllastumata (niiskuse mõttes) pinnasekihid. Küllastunud kihi ülemist piiri nimetatakse põhjavee vabapinnaks (water table) ning seal on hüdrostaatiline rõhk võrdne õhurõhuga. Vabapinnast allpool, esimese suhteliselt vettpidava kihini on surveta ehk vabapinnaline põhjavesi, mida nimetatakse pinnaseveeks. Seega pinnasevesi on kõige ülemine põhjavee kiht, mis on aktiivselt haaratud veeringesse. Inglise keeles terminit “pinnasevesi” ei eristata ning selle asemel öeldakse groundwater in active zone.
Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Aravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjook 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine äravool intensiivsem.
koosnevad koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega. Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja liftid. Koostas: Meeli Kams 4 Hoone osad EPMÜ 1. ALUSED Looduslikud alused pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Ehitusalustele esitatavad nõuded: - vajalik tugevus - vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel) - ei tohi külmumusel paisuda (vastasel korral rajatakse vundament allapoole külmumispiiri 1,2 m) - peab olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutav.
1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv pinnasekiht on piisavalt tugev ja sügavamal on palju kokkusurutavad ja erineva paksusega pinnasekihid. Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid (joonis 4.1 d). 35 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgalepinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet pinnasele ja vajumite erimeid (joonis 4.1 e).
Rasketes pinnastes võib lisaks hüdromelioratiivsetele kuivendusviisidele kasutada ka agromelioratiivseid võtteid. 1) hüdromelioratiivsed kraavkuivendus kõrge põhjavee alandamiseks, pinnavee ärajuhtimiseks ning pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamiseks. Metsamaade puhul. drenaazkuivendus kõrge põhjavee alandamiseks, pinnavee ärajuhtimiseks ning pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamiseks. Põllumajandusmaade puhul. vertikaalkuivendus rakendatakse, kui alumised pinnasekihid on võimelised vett vastu võtma. polderkuivendus kuivendusvõrgu poolt kokkutoodud vesi juhitakse ära tammide ja piirdekraavidega ümbritsetud poldrialalt pumpamise teel, sest eesvoolu kõrge veeseis isevoolset ärajuhtimist ei võimalda. kolmatsioon sellega tõstetakse jõe alamjooksul olevate luhtade maapinda kõrgemaks tulvavees esinevate setete kaasabil. Siis jääb põhjavesi sügavamale ning väheneb ka sellest põhjustatud liigniiskus.
· Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik inimeste tervisele · Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 29. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud · Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest
•Avariide enamlevinud põhjused: –vee ülevool tema harjast (35%juhtudest) –intensiivne filtratsioon läbi paisukeha (25%), tugeva filtratsiooni tõttu variseb tavaliselt paisu taganõlv –paisukeha läbikülmumine, seismilised jõud Liigitus A.Materjali järgi –homogeensed paisud (ehit. ühest ja samast materjalist ). Projekteeritakse vajaliku materjali küllaldasel kohapeal olemasolul, vastasel juhul mittehomogeensed. –mittehomogeensed paisud (mitmest pinnase liigist, erinevad pinnasekihid võivad olla paigutatud sümmeetriliselt ja mittesümmeetriliselt –Väga suurte survekõrguste korral soovitatav paisu mõlemad servad teha vettpidavast materjalist. B.Survekõrguse järgi •kõrged pinnasepaisud (H˃40m) •keskmised (H kuni 40) •väikesed (H < 10) C. ehitustehnoloogilise võtte järgi - uhtepaisud - puistepaisud. Nõlvsus ja hari •Nõlvsus sõltub paisu kõrgusest, materjalist ja paisutüübist. Reeglina tehakse survenõlv alati veidi laugem taganõlvast
Külma sõja 37 vastasseis on aga lõppenud ning edasised kokkupõrked, sõjalised ja poliitilised, hakkavad puhkema ajalooliselt erinevate kultuuride ja tsivilisatsioonide vahel. Sajandite vältel välja kujunenud ja sageli meile endile teadvustamata kultuurilised, eriti aga usulised traditsioonid kujundavad meie käitumist, meie edu, meie ühtekuuluvust. Huntington laenab oma põhimetafoori geoloogiast: tsivilisatsioonid on nagu pinnasekihid. Seal, kus tektoonilised kihid põrkuvad, tekivad looduses maavärinad ja ilmuvad vulkaanid, inimkonnas aga konfliktid ja sõjad. Sellest tuleb Huntingtoni raamatus eriti robustne järeldus ja ennustus: tulevased konfliktid ei puhke mitte ainult tsivilisatsioonide vahel, vaid kulgevad tsivilisatsiooni "murrangujooni" mööda. Huntington näeb maailmas praegu kuut kuni kaheksat eri tsivilisatsiooni: Hiina elik sinoline, jaapani,
kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 29. SELGITAB PÕHJAVEE KUJUNEMIST (INFILTRATSIOONI) ERINEVATE TEGURITE MÕJUL JA TOOB NÄITEID PÕHJAVEE ALANEMISE JA REOSTUMISE PÕHJUSTEST NING TAGAJÄRGEDEST; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud · Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral
Boussinesq' järgi ja piirdutakse ainult vertikaalsete normaalpingete mõju graafikutena. Nende arvestamisega vajumile. On inseneripraktikas enamkasutatav. Tavalise olemasolu on meetodi kasutamiseks vajalik. Paljude katsetulemuste summeerimismeetodi puhul arvut pinged pinnases talla keskpunkti all. võrdlemisel arvutustega on just Balla meetod osutunud paremini Vajumi arvutus toimub: 1-tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid kokkulangevaks. Vesici meetodi puhul on Nq ja Nc arvutatavad samade jaot elementaarkihtideks, mille paksus h peaks vajaliku avaldustega kui Prantdli ja Meyerhofi puhul. N leitakse avaldisega Varutegur, mis väljendab nihketugevuse suhet nihkepingega on: summeerimistäpsuse saavutamiseksolema talla laiuse sügavuseni 0,2- Täiendavate teguritega võetakse arvesse vundamendi kuju, jõu Fu=(c+tan)/=c/(Hcossin)+tan/tan.
pinnase deformatsioon sõltub ainult vertikaalsest normaalpingest; pinged arvutatakse eeldusel, et vundamendil pole jäikust. Summeerimismeetodi eeliseks on universaalsus. Võimalik on arvutada vajumit erineva kokkusurutavusega kihtide puhul ja arvestada naabervundamentide mõju. Seetõttu on summeerimismeetod inseneripraktikas enamkasutatav. Tavalise summeerimismeetodi puhul arvutatakse pinged pinnases talla keskpunkti all. Vajumi arvutus toimub järgmiselt. 1. Tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid jaotatakse elementaarkihtideks, mille paksus h peaks vajaliku summerimistäpsuse saavutamiseks olema talla laiuse sügavuseni 0,2÷0,3 B, sügavuse juures B kuni 3B 0,4÷0,6 B ja sügavamate kihtide korral ~B (joonis 7.3). 75 d p z h1 E 1 , 1 z
annaabi.ee 
