murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida lõhestavad üksteisega paralleelselt, aga ahelikuga risti paiknevad lõhed. Mandri triiv - on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kuum täpp - on muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiv vulkaanilise aktiivsusega ala. Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, kurdmäestike teke, süviku teke, ookeanilise maakoore hävimine, kivimite moondumine nt: Indo- Austraalia laam ja Euraasia laam c) kahe mandrilise laama põrkumine- maavärinad, kurdmäestike teke, kivimite moondumine nt: India laama ja Euraasia laam (Himaalaja mäestik)
Kütused-settelise päritoluga 3.2. Laamtektoonika Laamtektoonika on teooria, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Laam- suur maakoore vblokk, mis liigub. Suuremad laamad: Põhja-Ameerika-, Aafrika-, Euraasia-, Vaikse Ookeani-, Antarktika-, India- ja Austraalia laam. Väiksemad laamad: Kookose-, Kariibi-, Nazca-, Araabia-, ja Filipiini laam Laamade liikumise viisid: · lahknemine( Atlandi ookeani keskahelik, Island, India ookeani keskahelik) · põrkumine( Himaalaja, Aasia- Ida rannik) · külg libisemine ( San Andrease murrang) 3.3. Vulkaanid Vulkaan- mägi, mis on tekkinud magma väljumisel ja selle tardumisel. Tuntumad vulkaanid: Saint Helens, Etna, Lakki Vulkaanid jagunevad tegutsemise järgi: · aktiivsed vulkaanid (laamade piiri aladel) · suikunud vulkaanid · kustunud vulkaanid
Konvektsioonivoolud vahevöös olevad konvektsioonivoolud liigutavad laamasid. 17. Leia kaardilt ookeanilise maakoorega laamasid. Vaikse ookeani laam, Nazca laam, Scotti laam, Kookose laam, Filipiini laam. 18. Millises piirkonnas liiguvad laamad üksteise suhtes kõige kiiremini? Vaikse ookeani ja Nazca laam, Lõuna-Ameerika ja Nazca laam. 19. Nimeta kaardi abil piirkondi, kus laamad üksteisest eemalduvad. Vaikse Ookeani kogu piirkond, Atlandi Ookeani keskahelik, India Ookeani keskahelik, Araabia poolsaar ja Aafrika sarv. 20. Nimeta protsesse, mis kaasnevad laamade lahknemisega. Maakoore teke, maavärinad, vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke, pangasmäestike teke 21. Nimeta kaardi abil piirkondi, kus maakoor hävib, st ookeanilaam sukeldub vahevöösse. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam; Vaikse Ookeani laam ja Euraasia laam; Filipiini ja Põhja-Ameerika laam (Jaapani piirkond); Kookose laam ja Kariibi laam; Vaikse Ookeani
kivim.Settekivim-teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,liiva,savi jt setete kuhjumisega,kivimiks saab sete alles kivistudes.Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed.Mandri triiv-mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel.Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale maapinnal tekib vulkaan või vulkaanilineala.Vulkaan-koonuse kujuline mägi mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem,mida mööda magma,purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Maavärin-maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimitest kuhjunud
Kivim- mineraalide tugevalt koku tsementeerunud kogum Tardkivim- tekivad Maa süvakoore ja vahevöökivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid- tarduvad maakoores Purskkivimid- vulkaanide väljavoolavast laavast Settekivimid- maapinna murenenud kivimitest( liiv, kruus, savi) Moondekivimid- tardkivimid ja setekivimid + kõrge temperatuur = uus kooslus (mineraalid). Maagid- pronks, raud, Majanduslikult huvipakkuvad kivimid. Keskahelik- paljudestparaleelseest lõhedest tükeldatud võimas mäestiku ahelike süsteem. Ookeanide külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Vulkaaniline saarkoor- vulkaaniline rida, mis valub süvikusse Kuumad täpid- kuumade kivimite ülessulamiskollete ja maapinnale tõusukoht. Kontinentaalne rift- Võrkkerge laes, venituspinged, kolmeharulised rebendid, mida mööda tõuseb üles magma. Vulkaan- maakorde tekkinud lõõr või lõhe,kogu süsteem, mda mööda magma, purustatud
mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika) Vulkaanid: Leviku seaduspärasus: laamde kokkupõrke alad, kuuma täpi vulkaanid, ookeanide keskahelikes, laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis, laamade
kuhjumisega. 3. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks- moondekivimiteks. Maak metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid. Litosfääri laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeani keskahelik kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangamäestikning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad
murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. · moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200- 650°C) tingimustes moodustunud kivim · maak - majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal · ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding - tõusuvoolust põhjustatud ookenailise maakoore rebenemine ja laamade teineteisest eraldumine · ookeani keskahelik - paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel · kuum täpp - vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala · vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda vulkaaniline materjal tõuseb maapinnale
servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik, Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215cm a. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Mandrilaamade põrkumine- Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; Mandrilised laamad on liiga kerged,
ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri Kõige põhjalikum geograafiline muutus Paleogeeni ajastul oli Maa jahenemine polaaraladel, mille tulemusena külmusid ka sügavad mered ja lõpptulemuseks oli kontinentaalne jäätumine. Paleogeen (jätk) Paleogeeni taimeriigis polnud veel selliseid vööndeid nagu tänapäeval
Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril
..................................................................................................................................................................... Küsimus 4: Millised muud geoloogilised nähtused siin esinevad? Kas ka Rio Grande rifti puhul oli kõiki neid nähtusi näha? ..................................................................................................................................................................... Ookeani keskahelik Järgmiseks kliki Mid-Oceanic Ridge nimetusel. Küsimus 5: Mis tüüpi laamade äärealaga siin tegu on? ..................................................................................................................................................................... Küsimus 6: Milliseid kontinentaalsest riftist erinevaid silmapaistvaid omadusi märkad siin? ............................................................................................................................
Magma aluselisem Magma happelisem Magma voolab kaugemale Magma ei voola enne tardumist väga kaugele Magma väljub lõõrist enamasti rahulikult Magma väljub lõõrist enemasti plahvatusega Vulkaanide esinemispiirkonnad: a) Laamade lahknemispiirkonnas(Island, Atlandi Ookeani keskahelik) b) Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumispiirkonnas( c) Ookeaniliste laamade põrkumispiirkonnas( d) Laamade nihkumispiirkonnas( e) ,,kuuma täpi" piirkonnas(laama keskel, nt Hawai saared) Vulkaanidega kaasnevad nähtused: a) Vulkaanilise tuha pilv b) Maavärinad c) (mürgised) gaasid d) Tekivad uued tardkivimid e) Mudavoolud, maalihked 11
mis moodustavad või hävitavad maakoort. · Astenosfäär-maa vahevöö ülemises osas vahetult enne litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Seal ''ujuvad'' litosfääri laamad. Osaliselt ülessulanud kiht. · Vahevöö- kiht maa sisemuses,mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. · Sise- ja välistuum-Välistuum koosneb rauast ja niklist ja on vedel kiht. Sisetuum on maa tuuma keskosa ja ka kõige kuumem osa.Koosneb raua-nikli sulamist. · Ookeani keskahelik- vulkaaniline mäeahelik, läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa. · Süvik- Tekivad sinna,kus üks laam sukeldub teise alla. Piklik ,sügav nõgu ookeani põhjas. · Kurdmäestik-Tekkinud kurrutuse käigus. Näiteks kahe laama põrkepiirkonnas, kui põrkuvad 2 ookeaniline maakoorefa laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam. Nt alpid või Himaalaja. · Vulkaaniline saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide
mõjul, kui seda ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond Nihkumine (aeglane liikumine, mida silm registreerida ei suuda), autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, laamtektoonika, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift Mõisted õpite ise! PALUN!
LAAMTEKTOONIKA laam- liikuv litosfääriplokk, mille äärealadel võib esineda vulkanismi või maavärinaid kontinentaalne ehk mandriline rift- vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal süvik- laamade sukeldumisvööndis paiknev piklik vagumus(vooluvee toimel tekkinud pikk kitsas nõgu), mis on ülejäänud ookeanitasandikest oluliselt sügavam ja kus asuvad maailmamere sügavaimad kohad ookeani keskahelik ehk -mäestik- seismiliselt vulkaaniliselt aktiivne mäeahelik maailma ookeanide keskosas kurdmäestik- paksenenud maakoorega piirkond, mis on tekkinud laamade kokkupõrkest tingitud pingete tõttu; selle ulatuses on kivimid tugevalt deformeerunud ja moondunud kuum täpp- vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala konvektsioon- vahevööös asetleidvad konvektsioonivoolud
Paksu koore puhul tekivad kerked, magma maapinnale ei saa. Vulkanism Joonised TV lk 22. Laamde kokkupuude Üks sukeldub teise alla, vahevöösse. Magma surutakse maapinnale. Vaike ookean ja Filipiini laama puutel. Ookeanilaamade lahknemine Lahknenud kohta tuleb magma, mis tardub ja tekitab sinna uue maakoore. Purset ei toimu. Atlandi ookeani keskahelik. Kuum täpp Sulatab õhema maakoore, kus tekib vulkaan. Hawaii saared. Kontinentaalrift Läbi paksu laama kuuma täpi mõjul magma ei tungi. Tekivad võlvkerked. Aafrika idaosa, Punane meri. Vulkaanide läheduses on asulad, sest : · Viljakas pinnas · Maavarad · Vaatamisväärsused · Energiaallikad (geisrid, kuumaveeallikad) Vulkaanidega kaasneb :
ja rõhu tingimustes ümber aatomite ja ioonide teistsuguse paiknemisega struktuuriks.Kivim mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Maak majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldav kivim ja mineraal. Litosfääri laamtektoonika Kuna laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub läbi astenosfääri vahevöösse ja hävib ei leita tänapäeval ookeanide põhjast üle 180 mln a vanuseid setteid ega kivimeid. Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavustest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist.Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid, tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Vulkaaniline saarkaar tekib kui vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida.
Magma aluselisem Magma happelisem Magma voolab kaugemale Magma ei voola enne tardumist väga kaugele Magma väljub lõõrist enamasti rahulikult Magma väljub lõõrist enemasti plahvatusega Vulkaanide esinemispiirkonnad: a) Laamade lahknemispiirkonnas(Island, Atlandi Ookeani keskahelik) b) Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumispiirkonnas( c) Ookeaniliste laamade põrkumispiirkonnas( d) Laamade nihkumispiirkonnas( e) „kuuma täpi“ piirkonnas(laama keskel, nt Hawai saared) Vulkaanidega kaasnevad nähtused: a) Vulkaanilise tuha pilv b) Maavärinad c) (mürgised) gaasid d) Tekivad uued tardkivimid e) Mudavoolud, maalihked 11
laskumise protsess. Subduktsioonipiirkonda markeerib ka kurdmäestik. Ookeani elutsükkel e arenguetapid (vt Avita õpik 2002, A.Kont lk 77, www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html): · algstaadium magma tõus sunnib maakoort kerkima, mandriline maakoor lõheneb. · mandrilise maakoore lõhenemine ja uue ookeani avanemine nt Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa), Punane ja Surnumeri või Baikali jv piirkond · ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, laienev ookeaniline maakoor lükkab enda ees laiali ka samadel laamadel asuvaid mandreid nt Atlandi ookean, merepõhja laienemine ookeani avanemisstaadiumil · aktiivsete äärtega ookean (subduktsioonivööndid) nt Vaikne ookean, ookeanilise maakoore neeldumine sulgumisstaadiumil ja vulkaaniliste kaarsaarestike (Jaapani, Kuriili, Aleuudi, Filipiini, Sunda, V.Antillid jt) teke, ookean kitseneb ja sulgub, sest
Kvaternaaris mandrijää tekke Kainosoikumi taimestikule on iseloomulikud katteseemne- ehk õistaimed Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud imetajate aegkond Kvaternaaris arenes ka inimene Paleogeen(65,5-23,03) Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine, 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Neogeen(23,03-1,806)
astenosfäär – vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad vahevöö – kivimiline ning suuremalt jaolt tahke kiht Maa sees, mis ümbritseb tuuma ning paikneb vahetult maakoore all; selle paksus on 2800 km ja see moodustab enamiku Maa mahust sisetuum – Maa tuuma sisemine tahke osa raadiusega umbes 1300 km Välistuum – Maa tuuma vedel välimine sfäär paksusega umbes 2200 km ookeani keskahelik ehk -mäestik – seismiliselt ja vulkaaniliselt aktiivne mäeahelik maailma ookeanide keskosas; jalamilt kuni 3 km kõrge, u 1500 km lai ning üle 80 000 km pikk; aheliku jagab pikuti pooleks riftiorg, kus tekib uus ookeaniline maakoor süvik – laamade sukeldumisvööndis paiknev piklik vagumus, mis on ülejäänud ookeanitasandikest oluliselt sügavam ja kus asuvad maailmamere sügavaimad kohad kurdmäestik – paksenenud maakoorega piirkond, mis on tekkinud laamade kokkupõrkest
Settekivimid tekivad väga aeglaselt, sest …………. Kui kivimid satuvad sügavamale maakoorde suure rõhu või kõrge temperatuuri kätte, siis nad moonduvad ja neist saavad moondekivimid. 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; 1. Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding: tekib ookeani keskahelik, ookeanilaamade lahknemisalal tekib pangasmäestik, (Seda saab silmaga näha Islandil), kivimitesse kogunenud pingete vabanemisel tekivad maavärinad 2. ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: ookeanilaam sukeldub kuna ta on raskem - ookeanilaam hävib, tekib vulkaaniline kurdmäestik ja ookeanisüvik (nt Lõuna- Ameerika läänerannik) Laamade sukeldumine ehk subduktsioon 3. pm kui ookeanilaam ja ookeanilaam põrkuvad - tihedam jälle
· Moondekivimid tekivad tardkivimite ümber kristalliseerumisel. · Maak on majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldavad kivimid või mineraalid. Litosfääri laamtektoonika · Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. · Laamad võivad olla väga erinevad: hiiglaslikest Euraasia plaatidest kuni pisikeste Anatoolia laamadeni välja. · Ookeani keskahelik on paralleelsetet lõhedest tükeldatud mäestikuahelike süsteem. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ning laamade teineteise eemaldumist. · Algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. · Lõhesid mööda maakoorde tungiv magma tekitab tasapisi kerkivaid veealuseid vulkaanilisi mäeahelikke.
maak - on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. astenosfäär - Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Sisetuum on Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa. Välistuum on Maa tuuma välimine osa. Vahevöö - kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. mandriline maakoor mandrite alune maakooretüüp ookeaniline maakoor - Ookeaniline maakoor moodustab ookeanide põhja. ookeani keskahelik - on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa. süvik maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk nõgu, mis paikneb peamiselt laamade põrkumise ja üksteise alla sukeldumise vööndis. kurdmäestik mäestik, kus maakoore kihid on maa sisejõudude mõjul surutud lainelistesse voltidesse. kurrutus - Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. murrang -
settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks moondekivimiteks. Majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks. Litosfääri laamtektoonika (46-50) Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad erineva kiirusega. Ookeanilaamade lahknemine Kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, ookeani keskahelik. See ongi koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. Siit algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Aktiivsed ookeaniääred
1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus Guinea , Uus - Meremaa Kljutsi Fujiyama Kilauea Mauna Loa Krakatau purskas 1883.a.Sunda saarel Pinatubo St. Helens Popocatepetl Nevado del Ruiz Cotopaxi 2) Atlandi ookeani keskahelik Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades.
Mandriline kuni 70 Kuni 4 2,7 Settekivimid, maakoor km miljardit graniit, basalt aastat Ookeaniline kuni 20 Kuni 180 3 Settekivimid, maakoor km miljonit basalt aastat 4)võrdleb geoloogilisi protsesse: Laamade eemaldumine Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimiplokkidega pangasmäestik ning esineb palju maavärinaid. Nt: Isalandis vee alt välja tõusnud Atlandi ookeani keskaheliku lõigul.
o maagid on mineraalsed maavarad, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. o mandriline maakoor on mandrite alune maakoore tüüp o ookeaniline maakoor on ookeanide alune maakoore tüüp. o vahevöö on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. o Sisetuum on Maa tuume keskosa, kõige kuumem osa. o Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist. o ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa o süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas o kurdmäestik on mäestik. Mis on tekkinud kurrutuse käigus. o vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. o kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.
8.0 ja Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. rohke m 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamitest. Maavärinate tagajärjel, kui maavärin liigutab ookeanialuseid laamu. Aasia tsunami India ookeanis, Jaapani tsunami 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal, kivim, maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, uinunud ja kustunud vulkaan, murrang, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami. mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina kivim-kindla koostisega mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina
Raud (34%)-, kivi (62%) ja segameteoriidid (4%) Aastas langeb maale tuhatkond meteoriiti, leitakse u. 10.15. Impaktstruktuur meteoriidikraater näiteks.. Eestis: Neudrund, Kärdla (455 mil), Kaali, Ilumetsa(6000 a), Siumuna( kõige hilisem, 1937) VULKAAN Vulkaan asub maakeral neis piirkondades, kus magma pääseb maakoorde ja tungib selat leiduvate lõhede kaudu pinna lähedale. Tegevvulkaane üle 500 (~veealused) Lõhe (magma väljumine pikki lõhe, ookeani keskahelik, island) ja lõõrvulkaan (läbi enam- vähem ümara lõõri, mis lõppeb kraatriga) Magma on maa sisemise soojuse arvel sügavamates kihtides ülessulanud looduslik sulam, mis võib väljuda maapinnale või ookeanipõhja vulkaanide näol. Suurem osa mgmast tardub maakoore ülemises osas. Vulkaanist väljavoolavat magmat nim laavaks. Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri ja põhjustab magma tekke, mis liigub ülesse ja väljub maapinnal vulkaanidest.
vulkaanid); ookeanides (Vaikses ookeanis, nt. Havai ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit: 1) Vaikse ookeani tulerõngas – seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik – Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega – Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus –Guinea , Uus – Meremaa (nt.Fujiyama, Mauna Loa, St. Helens) 2) Atlandi ookeani keskahelik (nt. Väikesed Antillid, Kanaarid) 3) Vahemere vöönd - Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike –Aasia kuni Malai saarestik –liitub Vaikse ookeani tulerõngaga ( nt. Etna, Vesuuv, Elbrus, Ararat) 4) Ida-Aafrika murranguvöönd – Kilimanjaro mägi Vasakul: Vaikse ookeani tulerõngas. Siin vulkaane kõige enam. Suurem osa on Vaikse ookeani laama serv. Indoneesiat tabanud viimase aja suurima tsunaami tekitanud maavärina epitsenter 2005
8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding. Kahe ookeanilaama vahel on tõusvad magmavoolud, mis tekitavad mäeaheliku. Pidevalt jahtuv ja seejärel tardunud magma kasvatab ahelikku, samal ajal triivivad ookeanilaamad teineteisest eemale, mille tulemusel maakoor rebeneb. Kaasnevad nähtused on veealused mäeahelikud, maavärinad. Nt. Keskahelik Atlandi ookeanis. Laamade sukeldumine ehk subduktsioon. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani)laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku. Süviku mandripoolsele servale tekib saarkaar ehk vulkaaniliste saarte rida. Nii tekivad ja ääremered. Mida raskem ja tihedam on laam seda sügavamale ta tungib seega seda väiksemad on kerkivad mäed
Alles keskaegkonna lõpust võime kõneleda lopsakast rohust. Nüüd oli rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram. UUSAEGKOND (Algas 65,5 miljonit aastat tagasi) Uusaegkond hõlmab kolme geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Paleogeen Neogeen Kvaternaar PALEOGEEN (65,5 - 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng - ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised.Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud. NEOGEEN (23,8 - 1,81 miljonit aastat tagasi)
litosfääri laamad. Maa tuum- 2900km-st sügavamale jääv, nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alla jääv maakoor, mille paksus on keskmiselt 40km, mägede all 60-80km. ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev 3-15km paksune maakoor. ookeani keskahelik- kõikides ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline, ookeanipõhjast 2-3km kõrgusele tõusev 1000-4000 km laiune mäheahelike süsteem. süvik-ookeanilaama sukeldumisvööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus. subduktsioon- ehk laamade sukeldumine, ookeanilise laama vajumine vahevöösse. kurdmäestik- laamade põrkepiirile, maakoore kokkusurutud vöönidsse tekkinud plastiliselt deformeeritud ehk kurrutatud kivimitest koosnev mäestik.
Aurumine väike, liigniiskus Euraasias taiga Igikelts Öökülmad Puidutööstus,paber Nt: Kanada ja Island Tundrakliima Lühike külm suvi, pikk talv( juulikuu kekm +10 kraadi) Aurumine väga väike Lumikate õhuke Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasi Sammal, samblikud, kidurad puud Nt: Gröönimaa rannik, Antarktika ps Liustikukliima Mandrijää Merejää Õhutemp väga madal( suvel mitte üle 0 kraadi) LAAMTEKTOONIKA NOOREMAD KIVIMID ASUVAD OOKEANI KESKEL Riftiahelik- ookeani keskahelik Laamtektoonika põhjuseks soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale. MAAKOOR KOOS VAHEVÖÖ ÜLEMISE OSAGA ON PAKSEM MANDRITEL, ÕHEM OOKEANIDES Laamde vahelised piirid? *põrkuvad-seotud Vulkanismiga. Tekitab vulkaaniliste saarte rea *lahknevad- seotud Vulkanismiga *nihkuvad Vulkanism- protsesside kogum, hõlmab magama teket ja selle tungimist maapinnale Magma- gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam Vulkaan- looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas või tahkes olekus
jpg) Lahknevate laamade vaheline piir ehk Divergentne vöönd Vahevööst tõusvate kuumade ainevoogude tagajärjel hakkab maakoor õhenema ja pragunema. Tekkinud tühimiku täidab Maa sügavusest ülespoole surutav kivimimass, mis rõhu vähenemise tõttu sulama hakkab. Magma tihedus on väiksem kui sama koostisega kivimeil, mistõttu surutakse see maapinnale. Tavaliselt toimub seda tüüpi vulkanism ookeanisügavustes. Mõnikord on aga ookeani keskahelik merepinnast kõrgemal (Island). Selle vulkanismitüübi tagajärjel tekivad ookeani keskahelikud, mustad tossutajad ja ookeaniline maakoor. Peamiseks pursketüübiks on basaltne laava. (vt kasutatud kirjandus 2) Põrkuvate laamade vaheline piir 7 Foto 5, Vesuuv, Itaalia (https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&ved=0ahUKEwi4vOyGo_LRAhVmDJo KHd1pAn4QjRwIBw&url=http%3A%2F%2Fwww.miksike.ee%2Freferaadid %2Fvulkaanid1
16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamidest Maakoores toimub murrang, mis põhjustab maavärina ja veealune kivimikiht tõstab veepinda üles, mis paneb vee liikuma, rannikule lähenedes kiirus väheneb ja kõrgus tõuseb.(õ lk 41, 2.37) 18. Ülesanded töölehelt! 2 Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal, kivim, maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, uinunud ja kustunud vulkaan, murrang, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami. ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,93%), süsihappegaasist (0,04%) ja teistest gaasidest (0,03%). I tekib orgaanilise aine lagunemisel,
· Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. 4 B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik · Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine
65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Paleogeen Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud.
ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Ookeaniline laam vs ookeaniline laam Vaikse ookeani laam sukeldub euraasia laama alla. Tekivad vulkaanilised saared. NT jaapan. Kontinent vs kontinent laam india laam ja euraasia laam. Himaalaja mäestik Manner-manner divergents põhja-ameerika laam ja euraasia laam lahknevad ja tekib atlandi ookeani keskahelik. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Laava koostisest ja temperatuurist Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad sügaval vahevöös. Hawaii saared on tekkinud kuumadest täppidest. Kuum täpp liigub pika aja vältel edasi. Kustub ühes kohas ära ja tekib uuesti teises kohas. Kuuma täpi liikumist saab võrrelda laama liikumisega. Mis on maakoor
- Mis on Richteri skaala olemus? põhineb seismogrammidelt saadud maapinna liikumise amplituudil - Millised on tsunami tekkepõhjused? - Kus toimuvad madalakoldelised maavärinad? Laamtektoonika Spreeding ookeanipõhja lahknemine Subduktsioon ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse - Nimeta ookeanipõhja geomorfoloogilisi provintse o Keskahelik ookeaniline riftiahelik o Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik o Mandriline vöönd (ookeani äär) - Kas Vaikne ookean on passiivsete või aktiivsete äärtega? aktiivsete - Millised murrangutüübid on iseloomulikud ookeani keskahelikele? transformmurrangud - Mis on ofioliidid ja kus nad esinevad? Ookeanipõhjalt subduktsioonil maha kooritud kivimkompleksid. Leitakse akreatsioonikiilust
nihkuvad horisontaalselt 1-10 cm aastas. Litosfäär koosneb 8 suurest ja umbes 20 väiksemast laamast. Laamade piirid e. murranguvööndid asuvad tavaliselt ookeanides vee all. Mõnedel juhtudel lähevad eraldusjooned ka läbi mandrite (Himaalaja) ja saarte (Island, Kuuba). Lithospheric plates are regions of Earth's crust and upper mantle that are fractured into plates that move across a deeper plasticine mantle. -- . Laamtektoonika Väljavenitusvöönd: Atlandi ookeani keskahelik. Kokkusurumisvööndid: ookean-kontinent: Lõuna-Ameerika lääneranniku süvik ja Andid; ookean-ookean: vulkaanilised saar-kaared, poolsaared (Aleuudid, Kuriilid, Mariaani saared ja Tonga saared, Jaapan, Kamtsatka); kontinent-kontinent: Himaalaja, Alpid, Uraal, Skandinaavia mäed. Murrangud ja maavarad Murrang tekib kahe maakoore ploki vahele, kui need nihkuvad teineteise suhtes. Seotud maavärinatega. Murrangutega seotud kivimid on rikkad maakmineraalide poolest.
vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud magma. 9. Mis on püroklastiline vool? kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv 10. Mis on tefra? vulkaanist väljapaiskunud materjal Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoort juurde, seetõttu on seal kivimid nooremad ning Atlandi ookean laieneb, kuna keskahelik laieneb. Island paikneb Atlandi ookeani keskmäestikul Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemise piirkonnas, antud piirkonda iseloomustab aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Laamtektoonikat põhjustab soojuste transport Maa sügavusest pinnale. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Sukeldub ookeanilise laama serv mandrilise laama serva alla. Mandriline laam ei sukeldu, sest selle tihedus on väiksem kui vahevöö kivimite oma
mõnekümnest ( ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini( mandrite keskosas ja kõrgmägede all). Laamad: 7 suurt(üle 100 milj km2) 8 keskmist ja 20 väikest. Laamadevahelisel piiridel avaldub Maa sisejõuduse aktiivne tegevus: vulkanism, tugevad maavärninad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused. Laamade piirid: lahknev serv, põrkeserv, nihkeserv 92. Lahknemispiir ookeani keskahelik ja selle struktuurid. Teljerift ja transformsed murrangud. Ookeani keskahelik on riftiahelik, reegline alangulise teljeriftiga. 93. Mandririftid. 94. Ookeani avanemine ja passiivne mandriäär, selle geostruktuurne korruselisus. 1. Keskahelik-ookeaniline riftiahelik: transformmurragud 2. Süvaookeani nõgu- abüssaalne tasandik: vulkaanilised mäed, joonelised vulkaanilised ahelikud, vulkaanilised platood 3. Mandriline vöönd(ookeani äär) Passiivne: self, mandrinõlv, mandrijalam
(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleogeen.html). Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber (I. Arold, 1987). Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. Joonis 19. Paleogeeni ajastu Paleogeeni taimeriigis polnud veel selliseid vööndeid nagu tänapäeval. Laial alal Vahemeremaades Arktikani valitses soe troopiline ja lähistroopiline kliima. Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk-Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed,
keskmine paksus on 40km,põhiline koostis osa on graniit. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest 46. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid ja nende liikumine Laamtektoonika loob aluse vulkanismi,maavärinate,mäetekke jms. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: a) põrkuvad(konvergentsed),kaks laama liiguvad kokku b) lahknevad(divergentsed), ookeani keskahelik c) nihkuvad(transformsed) murrangud Vulkanismiga on seotud kaks esimest. Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam. Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks.
voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma. See omakorda purustab hapra litosfääri tükkideks e. laamadeks, mis üksteise suhtes liikuma hakkavad. Vahevöö on valdavalt tahke, kuid liigub siiski konvektiivselt (liikumiskiirus on mõni mm kuni mõni cm aastas). Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär Nooremad kivimid asuvad ookeanide keskel. Maakoor koos vahevöö ülemise osaga on paksem mandritel, õhem ookeanides riftiahelik e. ookeani keskahelik – mäestike vöönd ookeani keskel; kõrgemad ahelikud Maakera siseehitus: maakoor – õhuke ülemine ja alumine vahevöö – koosneb plasmataolisest kuumast ainest tuum – koosneb plasmataolistest metallidest, mis põhjendab magnetvälja olemasolu litosfäär – koor ja vahevöö ülemine tahke osa astenosfäär – Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht, selle peal liiguvad laamad
jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum). Tekkinud kas planeedi
annaabi.ee 
