..................................................................................... 2 Põhikaart............................................................................................................................. 3 Baaskaart.............................................................................................................................4 Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem.....................................................................5 Katastri aluskaart.................................................................................................................7 Mullakaart.......................................................................................................................... 8 Kaitseväekaart...................................................................................................................10 Merenavigatsioonikaart......................................................................................
15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujulise jujutsu Stonehenge 2100-2000 a. eKr (kasutati kalendrina, jälgiti kuud, tähistaeva aluskaart) Keraamika, nõud pronksiajast 2000-700 eKr + ÕPIK Mesopotaamia u. 4000-539 a. eKr Esimene kõrgtsivilisatsioon 4000 a. eKr u. 4000-2350 a. eKr - Sumeri kultuur u 2350-2180 a eKr - Akkadi kultuur u 1700-1600 a. eKr - Vana-Babüloonia kultuur ¤kuningas Hammurabi (1792-1750 a. eKr) u 1600-600 a. eKr - Assüüria kultuur ¤kuningas Assurbanipal (669-626 a eKr) u 600-500 a eKr - Uus-Babüloonia kultuur
valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam 5. Kartogramm, kartodiagramm, lokaliseeritud diagramm on kaardiandmete visualiseerimise elemendid. Indekskaart ehk kartogramm- nomenklatuuri kajastav lisakaart Kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm Lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta 6. Kaartide tehniline jagunemine (aluskaart, baaskaart, aerofoto, fotoplaan jms). Aluskaart - osalise koormusega kaart, kus on kujutatud vaid olulisemad piirid, osa vete-ja teedevõrgust ning asustusest Baaskaart – kuulub aluskaardi alla. Üheksakümnendatel aastatel loodud Eesti Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaarti on võimalik vaadata kaarditarkvaraga, näiteks MapInfo
Neid elemente saab varieerida kuue erineva muutuja kaudu: vorm suund, teralisus, värvus, tihedus ja suurus. Õigete muutujate kasutuse korral on asja sisu kergemini mõistetav. · "kasuta värvitoone teadlikult" Hele kavandatav, tume olemasolev. Punasega märgitakse oluline. Kindel värvitoonide tähendus. Üldmaa, haljastus roheline, kollane elamud. Valge- põllumaa, metsamaa, jäetakse need alad, mida planeeringuga ei reguleerita. · "vali sobiv aluskaart" Maakonnaplaneering 1:100000, ÜP 1:20000, 1:2000, 1:50000- täpsusaste. Kaardi tüüp- ühel kaardil olemas ühed asjad, teisel teised. Topograafilised kaardid, teemakaardid. Info, mida kaart sisaldab. Kaart peab olema värske (DP). Kui pole, tuleb aluskaart teha. · "kasuta tabeleid ja diagramme kriitiliselt" Tabel on info hoidmiseks, mitte esitamiseks. Diagramme kasutatakse esitluseks. 57
objekti asukoha (piirid) ning vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse. Kitsenduste kaardile kannete tegemine, muutmine ja kustutamine toimub kohtu kinnistusosakonna teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel või õigusaktis ettenähtud muudel alustel. 13. Mis on katastri aluskaart? katastri aluskaardid - katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu. Katastri aluskaardid on Eesti põhikaart, ortofotod ning asulaplaanid. Eesti põhikaardi mõõtkava on 1:10 000. Ortofotode mõõtkava on asulates 1:2000 ja hajaasustusega aladel 1:10 000. Tiheasustusega aladel kasutatakse katastri aluskaardina asulaplaane mõõtkavas 1:500 või 1:2000. 14. Kes ja mille alusel moodustab katastriüksusi?
Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). Kaarte klassifitseeritakse teema (sisu), mõõtkava, kujutatav ala (objekt), kasutuseesmärgi, projektsiooniomaduste, kujutusviisi, sisu üldistusastme (struktuurnivoo) alusel. 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? Liigitamine teema järgi: Üldgeograafilised kaardid o Topograafilised kaardid o Füsiograafilisd kaardid Temaatilised kaardid (teemakaardid)
Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), c. Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), d. Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), e. Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) f. Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), g. Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). 12. Mis on analoogkaart? a. Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart. 2 LOENGUTEEMA - KARTOGRAAFIA 13. Millega tegeleb kartograafia? a. Kartograafia = teadus+tehnika+kunst b. Tegeleb kaartide uurimisega (kes/kuidas/milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu, kaardi valmistamise teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise
Kaardi kompositsioon- kuidas komponendid omavahel paiknevad (komp. Paiknemine, fookus, tasakaal) 9. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? · Kujutatav nähtus (geograafilise, taevakehad, tähed) · Kujutatava nähtuse ulatus (maailm, ookeanid, riigid) · Sisu (topogr., üldgeograafilised, temaatilised) · Mõõtkava (suure-, kesk-, väikemõõtkavalised) · Eesmärk või otstarve (katastri, teatme, õppe..) · Kasutusviis (aluskaart, kontuur-, tuletis-) · Tootevorm (analoog-paber, tavakaart, Digi. Kaart, arvutikaart) 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? · teema: üldgeograafilised,temaatilised-geoloogilised, ajaloo, kultuuri, rahvastiku, p/majanduslik · Mõõtkava: SMK 25k; KMK 25k-250k; VMK<250k ICA · Kujutatav ala: tüübi alusel(ookean, mander, järv, mägi), hierarhia( riik, osariik, maakond...)
· GRASSLinks, Berekeley Ülikooli projekt massiliselt California andmestikku. Võimalused kliendi tüseduse järgi · Toorandmete tirimine · Staatilised kaardid · Metaandmete otsing · Dünaamiline kaardibrauser · Andmete eeltöötlus · Veebi-põhised päringud ja analüüs · Võrguandmete kasutamine Ruumiandmed Eestis · Kaardid: o Eesti Põhikaart o Eesti Baaskaart o Katastri aluskaart o Mullakaart ja mullaandmebaas o Eesti Asustus- ja Haldusjaotus o Muud kaardid o Kitsenduste kaart o Ortofotod · Kaardiserver ühendab endas kõiki Maa-ameti avalikke kaardirakendusi, mida senini on tunutud avalike teenuste nime all ja on kättesaadavad olnud Avalikud Teenused menüüpunkti kaudu. Saadaval on ka teised kaardirakendused. · Kaardiserveri kaudu kasutatavad kaardirakendused:
5343, M 1:50 00; 2) "Vene 1-verstane" kaart, M 1:42 000, koost. 1893-1913 Uurimisala paikneb digitaalkaardilehtedel nr 5375 ja 5385; Togogaafilised kaardid: 3) M 1:50 000 (1905); 4) M 1:25 000 (1947); 5) Botaanilise keeluala "Halliste puisniit" piiridega kaart, M 1:25 000 (1959); 6) Riikliku kaitseala "Halliste puisniit" kaart planeeritavate piiridega, M 1:10 000 (1978); 7) Katastri aluskaart, M 1:10 000, koost. 1985-1986; 19 8) Soomaa rahvuspargi luhtade ja majandamisklasside piiridega kaardid MapInfo formaadis, koost. 1999; 9) Eesti Põhikaart (digitaalkaart) M 1:10 000, koost. 2002 Kasutatud kaartidest on kõige detailsem 1978. a. koostatud plaan ning katastri aluskaart, millel on kõlvikute piirid kõige selgemini eristatavamad. Väiksemamõõtkavaliste kaartide
GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Tööpuudus, tööjõupuudus Pilet 2. 1. Maa siseehitus. Maakoore ehitus. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas
192. Maastikuanalüüsil kasutatavad lähteandmed. Kaitsekorralduskavade andmed, modelleerimise andmed ja kaardid, fotod geoinfosüsteemidest. Digitaalsed kaardid ja andmebaasid, arhiivide andmed 193. Eesti alade kohta kasutatavad kaasaegsed ja ajaloolised kaardid Eesti baaskaart (1:50 000) Topokaart (1:200 000 kuni 1:10 000) Eesti Põhikaart (1:10 000, trükkversioonis 1:20 000) L-Est süsteemis Vene verstaline kaart Katastri aluskaart Kitsenduste kaart 194. Temaatilised kaardid ja andmebaasid Temaatilised kaardid Huvipakkuvaid teemavaldkondi, mida kaartidel käsitleda, leidub lugematult ning sellepärast on see kaartide liik väga mitmekesine. Temaatiliste kaartide hulk ja valik suureneb väga kiiresti seoses arvutikaartide hulga suurenemise ja nende võimalusteringi avardumisega - selliseid kaarte võib igaüks oma andmetest ise endale valmistada, kasutades näiteks Microsoft Mapi võimalusi. Interneti ja
annaabi.ee 
