võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides fookus - kolle epitsenter - fookuse koht maapinnal seismograaf - maavärina mõõteriist karstialad - koopad, langatusehtrid, stalaktiidid kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala eritekkelised vesi- jõeorud uhtorud-vooluvee erusiooni korral rannikud-järskrannikud-kulutav lauskrannikud-kuhjav (mars) rannapinnavormid - maasäär tuul -seenkaljud kõrbes, luited - kõrbe, rannaluited liustikud-mandri- ja mägiliustikud -- liikuv jäämass rukiorud, mõhn, oos, moreen(kivimite segu) inimene-kaevandus, karjäär, turbaväljad meteoriit-kaatrid, korallid, korallrahn
Fjordirannik - kõrge kaljune rannik, mis on liigestatud kitsaste, sügavate ja kaugele maismaasse ulatuvate lahtede poolt. (Skandinaavias) Skäärrannik - sellisele rannikule on iseloomulikud rohked kõvadest kivimitest koosnevad saared ja saarekesed ning väinad ja lahed. Moreen - kivimaterjal, mis jääb maha, kui liustik sulab Näita mandriliustike kaardil Gröönimaa, Antarktis Kus on tuul tähtsaim pinnamoe kujundaja? Kus taimestik on hõre või puudub hoopis Kuidas tekivad seenkaljud ? Kui kõvemad kivimid on pehmete peal, tuul kulutab pehmet kivi kiiremini Kuidas tekitab inimene tehispinnavorme? Rajab põlde (maismaad on laiendatud merepõhja arvel nt. Hollandis, Jaapanis), kaevab kraave, ehitab teid, kaevandab maavarasid, rajab veehoidlaid, ehitab linnu. Mis on Maa sisejõud? Maavärin, vulkaanipursked ? tekivad mäed, orud, süvikud (neid hakkavad kohe kulutama Maa välisjõud.
Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Enimlevinud on kivikõrbed. Nad on tekkinud kunagistest mäestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tõttu ära ja murenesid. Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai ülemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti kõrgele tõsta ning kulutab seepärast ainult kalju alumist osa. Ka liivakõrbed on tekkinud mäestikest, kust jõed tõid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ära. Liivakõrbetes esinevad alati liivaluited. Nad tekivad tuule mõjul ja tuul võib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid tüüpe. Püramiidluited on üsna püsivad,
Sälkorg- kulutab põhja. Lammorg- külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik. Kuhjevormid- rannavallid, maasääred. skäärrannik- kaljugraniit, Soomes, rootsis. Fjordrannik- mäeliustikud+meri, Norra. Riarannik-mäeahelikud ristuvad merega, Hispaania. Tuule tegevus- kulutav- seenkaljud, kulutusnõud. Kuhjav- luited. nõlvaprotsessid- varisemine- kivimiosad veerevad vabalt nõlva jalami suunas, intensiivne murenemine, suur nõlvakalle. Mäestikupiirkonnas. Libisemine- terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda, mäestikupiirkonnas, seismiliselt aktiivsetes piirkondades, inimtegevus. Voolamine- ained segunevad, niiskusega küllastunud pinnases, igikeltsa piirkonnas, aluspinna hõõrdumise tõttu. Nihkumine- osakestevahelised,
Krbete liigid Krbesid liigitatakse pinnakate jrgi. On olemas jrgmised krbete liigid: liivakrb, kivikrb, klibukrb, soolakrb, lssikrb ja savikrb. Enimlevinud on kivikrbed. Nad on tekkinud kunagistest mestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tttu ra ja murenesid. Pinnavormid on nendes sna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mnikord tekivad vga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai lemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti krgele tsta ning kulutab seeprast ainult kalju alumist osa. Ka liivakrbed on tekkinud mestikest, kust jed tid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ra. Liivakrbetes esinevad alati liivaluited. Nad tekivad tuule mjul ja tuul vib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid tpe. Pramiidluited on sna psivad, barhaamid vivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit.
Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Tavalises olukorras on inertsjõud tühised võrreldes hõõrdejõududega, millised leiavad peegeldamist Darcy seaduses. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lõpmatult väikeste rõhugradientide korral. 16. Tuule geoloogiline tegevus. Jagatakse mitmeks: *kulutav tegevus - erosioon, osakeste väljakanne ehk defilatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid (seenkaljud). *edasikanne - eriti suur lagedatel aladel(kõrbed, poolkõrbed, rannikualad). Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi, kas hõljumina, veeremina(kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi tuntakse ära geoloogias tuulesetted. Transpordi kaugused on väga erinevad. *akumulatsioon - tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed settes. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid:
Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi.Tavalises olukorras on inertsjôud tühised vôrreldes hôôrdejôududega, millised leiavad peegeldamist Darcy seaduses. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lôpmatult väikeste rôhugradientide korral *(7) Tuule geoloogiline tegevus Jagatakse mitmeks:*kulutav tegevus - erosioon, osakeste väljakanne ehk defilatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid (seenkaljud). *edasikanne - eriti suur lagedatel aladel (kõrbed, poolkõrbed, rannikualad). Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi kas hõljumina, veeremina (kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi runtakse ära geoloogias tuulesetted. Transpordi kaugused on väga erinevad.*akumulatsioon - tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed settes. Tekivad
Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21
Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas?
kaubad. Naftaaaa.. tooraine.... vill, nisu. Pilet 20. 1. Maa välisjõudude tegevus ja kujundatavad pinnavormid. Üldiselt muudavad maapinda madalamaks nt vanad mäestikud on kulutatud just maa välisjõudude tegevuse tagajärjel. Maa välisjõud on: a) vooluvesi: jõed uuristavad oma sängi ja kuhjavad suudmealale delta. b) meri: kulutab (pankrannik), kannab edasi ja kuhjab (rannavallid). c) tuul: tegutseb lagedatel aladel, kulutades tekivad seenkaljud, kuhjates luited. d) liustikud: mäestikuliustikud on kulutanud u-kujulisi ruhiorge; mandriliustikud on kulutanud silekaljud Soomes; kuhjanud moreentasandikud, oosid, voored, mõhnad, otasmoreenid, sandurid Eesti alale jne e) kosmosetekkelised on meteoriidikraatrid, nt Kaali järv; g) inimtekkelised on karjäärid, teetammid, tuhamäed, aheraine mäed, linnamäed jne 2. Turismimajandus. Maailma tuntumad turismipiirkonnad ning turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele.
1) Laborkatsetega - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid, rikkumata struktuuriga proovid 2) Empiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi. 3) Välikatsetel - ekspress määrangud, rühmpumpamised, režiimivaatlused: looduslik režiim, pilootkatsed 17. Tuule geoloogiline tegevus 1) Kulutav tegevus- erosioon, osakeste väljakanne ehk deflatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid (seenkaljud) 2) Edasikanne- eriti suur lagedatel aladel (kõrbed, poolkõrbed, rannikualad) Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi kas hõljumina või veeremina (kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi tuntakse ära geoloogias tuulesetted. Transpordi kaugused on väga erinevad. 3) Akumulatsioon- tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed setted. Tekivad akumulatiivsed
annaabi.ee 
