Jõhvi Gümnaasium Kalahari kõrb Referaat Koostaja:Roland Rokka 8.A Juhendaja:Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord 1 Paiknemine ja kliima Kalahari on kõrbe- ja rohtla-ala Lõuna-Aafrikas. Kalahari kõrb katab umbes 930 000 ruutkilomeetrist ala, mis jaotub Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumide vahel. Õigem oleks nimetada Kalahari kõrbe poolkõrbeks, sest sademete keskmine hulk ületab päriskõrbele omase keskmise sademete hulga. Ka temperatuur ei tõuse üle +45 kraadi. Kalahari kõrb paikneb kiltmaal, 500-1500 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt tasandikel, kuid esineb ka kõrgendikke. Kalahari kuivas lõunaosas on palju soolajärvi, mis paiknevad laialipillutatult. Erinevalt Sahara kõrbest on seal suvi niiske ning seal elab palju loomi. Enamik järvi ja laguune kuivab siiski põua ajal ära
Kalahari kõrb (Lühireferaat) Marianna Golovina 8.c klass Kalahari kõrb (looduspiirkond) asub (Aafrika maailmajaos) Lõuna-Aafrika siseosas. Asub Lõuna-, Namiibia- ning Botswana Aafrika riikide piirkonnas. Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsastega.
Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega (kaamelid, lambad, hobused). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Kalahari KALAHARI looduspiirkond LõunaAafrika siseosas, ulatub lõunas Oranje jõeni. Pindala ligikaudu 1 mln. km2. Hõlmab 900 1000 m üle merepinna paikneva nõo, mida äärestavad läänest ja idast astangulised platood ja madalad pangasahelikud. Mandriline troopiline kliima, sademeid 150 (lõunas) 1000 mm (põhjas) aastas. Sademeid on siin rohkem kui tavalistes kõrbetes. Kuumuski ei tõuse siin üle 45°C.
Faktid arbuusist Arbuusi sünnikohaks peetakse Aafrikat, eelkõige Kalahari kõrbet. Juba Vana- Egiptuse inimesed oskavasid seda kultuuri kasvatada. Väärib märkimist, et arbuusid olid isegi paigutatud vaaraode hauade sisse, sest ta peeti toidust elu pärast surma. Egiptuse müüdid märkasid, et Seth Tormide jumal, ise istutas arbuuse. Arbuus jõudis Ameerikasse siis, kui Aafrika orjad viisid seda üle Atlandi ookeani. Enne seda aastal 1600, arbuus on levinud läbi Hispaania, Suurbritannia, Hiina, ja sealt algas ta olla populaarne ka teistes riikides
ARBUUS Päritolu · Arbuusi sünnikohaks peetakse Aafrikat, eelkõige Kalahari kõrbet. Kasvatamine · Arbuusi on raske kasvatada Eestis, sest Eesti suvi on liiga jahe ja lühike. · Arbuus on väga soojanõudlik. Seemned hakkavad idanema alles 15-16 kraadi juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 21-35 kraadi. Parim temperatuur kogu kasvuaja vältel on 30 kraadi piires. Vajab palju valgust ja parasniisket keskkonda. Juhtivad riigid arbuusi kasvatamises · Hiina (74.8) · Türgi (3.9) · Iraan (3.6) · Brasiilia (2.2) · Egiptus (2.0)
Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks Kõrbes kasvavad taimed · Saksauul Tamarisk Agaav Aaloe Kaktus Piimalill Kõrbes kasvatatakse · Arbuus · Dattel · Melon · Nisu · Oder · Puuvill Kasutatud allikad
Kõrber 1. Asend kaardil Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Kesk-Aasia Nt - Patagoonia, Suur nõgu, Surmaorg, Sahara, Namibi, Suur liivakõrb, Victoria kõrb, Gobi Kõrbed kaardil 2. Tekkimise põhjused 1) Pöörjoonte kõrgrõhuala * Aasta läbi kõrgrõhkkond * Laskuv õhk soojendab ja suurendab võimalikku aurumist Nt * Põhja-Aafrika (Sahara) * Lõuna-Aafrika (Kalahari) * Araabia poolsaar (Rub Al Khali) * Austraalia kõrbed (Suur liivakõrb) 2) Külmade hoovuste mõju * Kuivad idatuuled * Külmad hoovused * Mandrite läänerannikul * Maailma kuivemad kõrbed Külmad hoovused toovad mandritele kuiva õhku Nt Atacama ja Namibi kõrb 3) Mäestike varjus * Mäestikud ja mägismaad takista...
· Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? Ei ole, sest Lõuna-Aafrika Vabariigi lõuna, kagu osas on Draakoni mäed, kus on raske vilja kasvatada õhukese mullakihi tõttu(väheviljakad) ning enamus Lõuna-Aafrikast on kaetud rohtlate ja poolkõrbega, kus on pikk ja palav soe periood ning aurumine ületab sademete hulga. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbe. · Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? Põllumajanduse arengu majanduslikuks eelduseks on peamiselt odav töööjõud, suur osakaal on hooajatöölistel ja odav transport aurulaevadega. · Kapitali olemasolu. Kapitali olemasolu on väike. Ei kasutata väga palju tehnikat, ei ole tähtis oskusteave. · Tööjõu hõivatus põllumajanduses. Põllumajanduses tööjõu hõive on suur,
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim
Enamasti heledavärvilised ja tihti pika sabaga sest sinna ladestuvad rasvad (või küüru). Paljud jäävad suveunne. Paljudel puuduvad higinäärmed kuid seee eest on soolanäärmed mis aitavad eritada sooli ilmaniiskust välja ajamata. Väga hästi kohastunud roomajad(maod, varaanid ja kilpkonnad) vettpidav nahk, kõvakoorelised või nahkjad munad ja poeavd peitu. Paljud linnud pesitsevad vihmaperiodil. Põliselanikud nt. Beduiinid daharasm hotentotid ja busmanid(nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbealadel ning aborigeenid Austraalias, hangivad eluks vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal tegeletaksenii taimekui loomakasvatusega
LÕVISID leidub tänaseni LõunaAafrika kõrbetes, kus nad elavad kuiva aastaaja üle, hankides niiskust ohvrite verest. Minevikus oli lõvide levila palju suurem ning nad asustasid ka Saharat. Saharas elab aga tänaseni gepardeid, kes on seal paraku väga haruldased. GEPARDID Kalahari kõrbes peavad tihti jahti hoopiski ööjaheduses, mitte päeval nagu teised suguvennad. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile SIPELGASIIL elab Austraalias paljudes erinevates elupaikades, sealhulgas ka kõrbetes ning Tasmaanial, samuti UusGuineas. Tal on pikk kleepuv keel, millega ta termiite ja sipelgaid
Elavad: Hiina-Jaapani rahvad, Aastia põhjaosad, Ameerika põhja ja lõuna osad 3) Europiidne-lainelised juuksed, hele nahk, pikk sirge nina Riigil on 3 tunnust: 1) Territoorium 2) Rahvasik e. kodanikud 3) Rahva poolt valitud valitsus Inimeste Paiknemine: Palju inimesi elab- Lääne-Euroopas, Indias, Hiinas, Jaapanis, Põhja-Ameerika idarannikul, Mehhikos, Kagu-Brasiilias Hõredalt elab inimesi-: Aasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Kalahari kõrbes, Kanadas, Lõuna- Ameerikas Sündivust mõjutab: pere majanduslik seis, naiste staatus, tervis, katastroofid, sõjad, õnnetused, õppimise aja pikenemine (rikastes riikides) Arenenud riikide tunnused(Põhja riigid): 1) Kõrgetasemeline ja tulemuslik majandus 2) Kõrge haridustase 3) Enamik inimesi on käinud koolides 4) Vähenev töötajate arv 5) Aina rohkem inimesti töötab teendiduses 6) Sidevahendite kasutamine 7) Heaolu on hea 8) Rikkad
Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida te...
Kõrbed 3.14, 3.15, 3.16 Risto Tõldsep VIII klass Lagedi Kool Kõrb Ulatuslikud kuivad piirkonnad kõrbed hõlmavad ligi viiendiku maakera maismaast. Kõrbe ja naabervööndi vahelist ala nimetatakse poolkõrbeks. Kõrbes võib olla jäiselt külm, nagu Antarktikas, aga seal võib olla ka kõrvetavalt kuum, nagu Saharas. Kõrbe pinnamood võib olla mägine või tasandikuline. Õhutemperatuur kõigub ööpäeva jooksul palju. Kõikidel maailma kõrbedel on aga ühine tunnus kuivus. Aastane sademete hulk on enamasti alla 250mm. Suurimad kõrbed Kõrb Asukoht Pindala mln km2 Sahara Põhja-Aafrika 7,0 Liibüa Põhja-Aafrika 2,0 Gobi Mongoolia, Hiina 2,0 Kalahari Lõuna-Aafrika 1,0 Atacama Lõuna-Ameerika 0,4 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
tpilised. Tuul kannab liiva edasi ja tekitab liivaluiteid, mis Sahara liivakrbes, Araabia krbes ja teistes liivakrbetes vivad ulatuda 200 meetri krguseni. Maailma krbed Phja krbevndis, piki Vhi prijoont (30? N) asuvad sellised krbed nagu Sahara Phja-Aafrikas, Araabia ja Iraani krbed Lhis-Idas, Gobi Phja-Hiinas ja Mongoolias ning Phja- ja Kesk-Ameerika krbed. Luna krbevndis, piki Kaljukitse prijoont (30? S), laiuvad Patagoonia Argentiinas, Kalahari Luna-Aafrikas ning Austraalia krbed. Sahara asub Phja-Aafrikas ja on maailma suurim krb, pindalaga le 9000000 km, millest ainult 207000 km koosneb oaasidest. Sahara oli kunagi rohtla, kuid umbes 8000 aastat tagasi see krbestus ja nd on see enamasti kivikrb, osaliselt liivakrb. Sahara jaotatakse geograafiliselt neljaks osaks: Lne-Saharaks lnes; Ahaggari mestikuks ja Tibesti massiiviks keskel; ja Liiba krbeks idas. Kliima on kuiv, enamus piirkondi saab alla 127 mm sademeid aastas
· Inimtsivilisatsiooni täielik kollaps, mis nõuab uusi juhtimisviise, arvatavasti ebademokraatlikke. · Ilmselt surevad miljardid inimesed, kuna planeet ei suuda enam neid toita. · Maal on kogu jääkate kadunud. · Vihmametsad on kadunud. · Meri on üle ujutanud suured osad maismaast ning muutnud Maa geograafiat. · Inimesed liiguvad kokku kuivavatele elamiskõlblikele aladele kuni lõuna- ja põhjapooluseni välja. · Sahara, Lääne-Saheli, Etioopia, Kalahari, Patagoonia, Austraalia ja Gobi kõrb laienevad. · Pakistanis, Kagu-Aasias, Korea poolsaarel, Jaapanis, Vaikse ookeani saartel, Lõuna- Euroopas, Ida-Aafrikas, Madagaskaril ja Tsiilis tekivad uued kõrbed. · Venemaal ja Kanadas muutub kasvuperiood pikemaks, kuid nendest piirkondadest saadav saak ei kompenseeri muu maailma vähenenud saake. · Tekib risk, et merepõhjast vabaneb metaanhüdraat, tuues kaasa veealuseid maalihkeid,
Varstu Keskkool Referaat Namibi kõrb Koostas: Airi Parv Juhendas: Helen Oppar Varstu 2008 1.Asend 1.1 (9.) 1.2 Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1
Pindala (km²) 825 418 Religioon Kristlus Staatus iseseisev riik Keel inglise, saksa, afrikaani keeled Valuuta lühend NAD Rahaühik Namiibia dollar Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida pool paikneb 900-1100 m kõrgune Kalahari kõrbe nõgu. Lääne suunas laskub kiltmaa järsult Suure Astanguna 50-130 km laiusele Atlandi-äärsele Namibi kõrbe alale. Piki rannikut põhja poole kulgeb külm Benguela hoovus. Namibi kõrbe paiknemist maailma ja Aafrika kaardil iseloomustab joonis 1. Joonis 1.Namiibia kõrbe asukoht. 2 Namibi kõrb on üks vanimaid maailmas. See tekkis ligikaudu 80 miljoni aasta eest
( asuvad Antarktikas ja Arktikas). Eri liiki kõrbete ühine tunnus on, et seal pole vett. Aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt (Miksike, 2018). Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld (Miksike, 2017) Suurim kõrb on Sahara, mille pindala on 9 269 000 ruutkilomeetrit. Teised suuremad kõrbed on Austraalia kõrb, Araabia kõrb, Kesk-Aasias paiknev Gobi kõrb ja Kalahari kõrb Lõuna- Aafrikas. (GoodNews, 2018) 2. Kõrbetaimed Poolkõrbetes ja kõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on veepuudus taimedel on seda väga raske hankida. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse. Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee: - taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad - taimed on kaetud vahakihiga 3
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandi...
Lageraied, ohtlike jäätmete matmine mulda. Inimtegevuse tulemusena on tekkinud kiirendatud erosioon, mis tekib paduvihmade ajal, kuna kaitsev taimkate on mullakihi pealt hävitatud. 12.Millistes maailma piirkondades on kõrbestumise oht suurem? Kõrbete lähedal olevad alad, kuna tuuleerosiooni ehk deflatsiooniga kannab tuul mullaosakesi kuni kümnete kilomeetrite kaugusele, kus see mitteviljakas muld matab viljakama mulla enda alla. Austraalia, Sahara, Kalahari (L-Aaf), Gobi (Aasia), Atacama (P-Tsiili), Rub al-Hali (Araabia) jt kõrbete ümbrus.
Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Surikaadid elavad kolooniatena Kalahari ja Namibi kõrbes ning mujal Lõuna- Aafrika kuivadel avamaastikel. Et lagedal kõrbemaastikul on toitu otsiv surikaat kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti. Surikaatidel on ka lapsehoidjad, kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas. Liivarebane elab Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare liiva ja kivikõrbetes, kuhu kaevavad urgusid. Mõnikord on nad liikvel päeval, enamasti käivad väikesi loomi
vaid kõnnitakse koos kaameraga. Järgnedes tantsijale, preestrile ei ole filmija enam tema ise, vaid mehaaniline silm koos elektroonilise kõrvaga. See on kummaline muutumise staadium, mis leiab aset filmitegijas. Lisaks võib sellest osa saada ka publik. See on nagu totaalne alistumine sündmustele filmimise/vaatamise ajal. HARVARDI KOOLKOND Ameerika visuaalse antropoloogia oluline osa oli Harvardi koolkond. See sai alguse perekond Marshall ´idest. Alguses käisid perekonnaga Kalahari (Lõuna-Aafrika) kõrbes pikal perereisil, võeti kaasa ka filmikaamera, millel filmis poeg John Marshall. Tagasitulles loodi filmitud materjali monteerimiseks Film Study Center Harvardis. Selle juhatajaks sai antropoloogia magistrant Robert Gardner. Film keskendus neljale bushmani kütile. John Marshall ja Gardner monteerisid filmi koos, John luges teksti peale. Filmi "Kütid" hakati kritiseerima kuna näidatud jahikäik oli mitme aasta peale kokku pandud, kütid polnud kogu
Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Kõrbete tekepõhjused Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. Os...
Niiluse jões hiigelsuured krokodillid. Savannides liiguvad sebrad, elevandid , pühvlid , ja suurimlind jaanalind. Aafrika keskosas on vihmametsad , kus elavad gorillad ja simpansid. Kuigi Aafrika inimesed on palju maast üles harinud leidub seal veel siiani metsikut loodust. Savann ja mägialad Aafrika tasandikke, mida katab rohi nimetatakse savannideks. Savannid on koduks paljudele imetajatele ja hõlmab veerand Aafrikat. Märgalad hõlmab järved, sood ja niisked rannikualad. Kalahari kõrbes asub maailma suurim oaas. Mullastik savannis on ferraliitmullad puna ja kollamullad, mis pole viljakad, niiskel ajal on mullad sageli veega kaotud , kuival ajal kuivavad mullad ära ju muutuvad justkui telliskivi sarnaseks. Kõrbes vähe huumust , kuid palju vajalikke mineraalaineid paroja niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvada rikkalikku viljasaaki Linnud Flamingo, Pühaiibis, kõrbepistrik . Eesti lindudest Aafrikas pesitsevad- Soopart , Toonekurg , Hallhani. Loomad
Toitu võetakse sõrmedega, kahvleid nad ei kasuta. Tänapäeval kasutavad beduiinid savist ja metallist nõude asemel kergeid plastiknõusid. Beduiinide traditsioonilised veekandmiskotid on kitsenahast valmistatud. Vanasti sõltusid nad täiesti kõrbes leiduvatest kaevudest. Teekond tuli nii planeerida, et vett jätkuks. Tänapäeval läheb beduiin kõrbe paakautoga, kust jätkub vett nii kariloomadele, kui ka inimestele. Busmanid Busmanid elavad kalahari kõrbes.Vihma eest kaitseks ehitavad nad endale puuokstest ja nende vahele põimitud rohust onne. Sageli jäävadki need vaid vihmakaitseks. Päeval ollakse lihtsalt tuulevarjus ja öösel istutakse lõkke ääres. Busmanid kütivad loomi. Et loom sureks, kastetakse noole ots mürgi sisse. Pärast jälitatakse saaki, kuni see sureb. Küttides on neil väga napp riietus. Viimasel ajal riietub enamik busmaneid tänapäevaselt ning vähesed elavad küttimisest ja taimede korjamisest.
tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus. Miks tekivad kõrbed? Kõrbe tekkimine sõltub paljudest asjaoludest. Pidev, püsiv kõrgrõhkkond põhjustab kõrbe polaaraladel ja Kalahari,Sahara ja Araabia kõrbetes. Gobi ja teiste Kesk-Aasia kõrbete peamiseks tekkepõhjuseks on kontinentaalne asukoht. Mojave kõrbe Ameerika Ühendriikides on tekitanud Kaljumäestik ja Andid, mis takistavad vihmade liikumist. Samuti on seal tähtis osa piki Aafrika lääneosa ja Lõuna-Ameerika rannikut kulgevatel külmadel hoovustel. Tervikuna asuvad maailma kõrbed 20. ja 50. põhja-ja lõunalaiuskraadide vahelises vöös. Kõrb on ala, kus keskmine sademete hulk on alla 25 cm
35. Millises Austraalia regioonis valitseb turismiks sobivaim kliima? Rannaäärsed alad Vaikse ja India ookeani ääres, suusatamiseks Austraalia Alpide piirkon. (Põhja-Austraalias ja Ida-Austraalia, kus on troopiline kliima. Talvekuud on soojad ja suvekuud rannikualadel kuumad). 36. Millised veekogud ümbritsevad Aafrikat? Aafrikat ümbritsevad Atlandi ookean (Vahemeri) ja India ookean (Punane meri). 37. Millised on Aafrika peamised kõrbed? Sahara kõrb, Liibüa kõrb, Namibi kõrb ja Kalahari kõrb on Aafrika peamised kõrbed. 38. Millised märksõnad seostuvad Aafrika kui turismisihtkohaga? Tantsud, trummid, maskid ja müstika, metsik loodus, suured loomad, päikseline 39. Millised on suuremate Aafrika riikide peamised turismiatraktsioonid ja vaatamisväärsused? Marokos on turismiatraktsiooniks Sahara kõrbesafarid ja matk Atlase mäestikul. Sudaani üks trumpe on iidsed, Vana-Egiptusega seotud kultuurimälestised.
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumis...
1220-1830 meetrit. Kiltmaa omakorda jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: kõrgveldiks ehk kõrglavaks, põõsasveldiks ehk põõsaslavaks ja keskveldiks ehk kesklavaks. Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel (Kapi platoo, Ülem-Karroo, kirdeosas nn veldid), mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 4.2 Kliima
(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik..........................................
1830 meetrit. Kiltmaa omakorda jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: kõrgveldiks ehk kõrglavaks, põõsasveldiks ehk põõsaslavaks ja keskveldiks ehk kesklavaks. Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel: Kapi platoo, Ülem-Karroo ja kirdeosas nn veldid, mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes, kus ta on 3482m, ja lõunas Sneeubergi mägedes kõrgusega 2505m. Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima
Aasta läbi on keskmised temperatuurid kas 25°C või veelgi kõrgemad. Mida kaugemale ekvaatorist ja ookeani kallastelt, seda vähem on ka sademeid. Lähisekvatoriaalses vöötmes, mis jääb ekvatoriaalsest vöötmest lõuna poole on keskmine sademete hulk juba 1000-2000 mm aastas ning temperatuuri aastane kõikumine on suurem suvel ~ 20°C ning talvel ~24°C. Troopilises vöötmes, mis katab peaaegu kogu Aafrika lõunaosa asetsevad kontinendi kõige kuivemad alad Kalahari ja Namiibi kõrbed, mis asetsevad Aafrika lõunaosas. Seal on aastane sademete hulk väiksem kui 100 mm aastas ja aastane temperatuuri amplituud on kohati 30°C (suvel on ~ +30°C ja talvel +5°C). Enamustes Aafrika rajoonides on temperatuuri kõikumised siiski suhteliselt väikesed ning seetõttu ei jaotata seal aastat külmadeks ja soojadeks aastaajadeks, vaid kuivadeks ja niisketeks. Mandri lõunapoolseimas osas sajab peamiselt talviti ning ülejäänud aastal on väga kuiv ilm.
otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi Pinnavormid: oos, sandur, mõhn - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid - Mis on soliflukatsioon? maavool Luited Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? Sademeid alla 250 mm aastas Auramine ületab sademete hulga Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine Tugevad ja püsivasuunalised tuuled
ai'de juurde. Tegi filmi The Story of a ! Kung Woman, 1980. Kunagistest iseseisvatest inimestest ei olnud midagi järgi jäänud, väga palju sotsiaalseid probleeme. Edasi tegeles kuni surmani sellega, et luua busmanidele normaalset äraelamist, aidati minna üle põllumajandamisele. Nad ei oleks saanud minna tagasi traditisooniliste eluviiside juurde (nende küttimismaad võeti ära, tehti looduspargid). Kulutas suurema osa oma päranduseset, et aidata neid. Ja enne surma tegi filmiseeria A Kalahari Family, 1951-2001 (5 osa, 360 min). Eesmärk näidata, kuidas müüt busmanidest takistas neile toetuse leidmiseks, et nad saaksid üle minna ebatraditsionaalsetele elatusaladele. See on väga isiklik J.Marshalli lugu. Näitab võitlust, suhteliselt pessimistlik film. Põliselanikud aetakse piirkondadest välja, sest nad on konkurendid loomadele. Timothy Asch (kaameramees) hakkas tegema koostööd Napoleon A. Chagnon (1938) (antropoloog) tegi filmi janomamöd'e juures (indiaanlaste)
3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema "arutlus", mis sisult sobiks isegi paremini kui otsustus. Termin "propositio" - kõnesoleva mõiste algkuju on tõlgitud kui esitus, ettepanek, mis ei kuulu loogikaalasesse sõnavarasse. Galina Vuks kasutab sõna "väide" otsustuse asemel (1999), millele eesti keeles on tähenduseks "arv...
7. Mida tähendab Homo necans? Tappev inimene. 8. Kirjelda Elman Service inimühiskonna arengu klassifikatsiooni. Salk (band): liikmeid alla saja; sotsiaalse organiseerituse alusel egalitaarne ja informaalne juhtimine; majandusliku organisatsiooni poolest liikuvad kütid ja korilased; asustuse tüübiks ajutised laagripaigad; usuelus primitiivsed uskumused; eluasemeks ajutised varjed; arheoloogilise periodiseerimise alusel kuuluvad nad paleoliitikumi; kaasajal arvatakse siia eskimod, Kalahari ja Namibi kõrbe busmanid ja Austraalia aborigeenid. Hõim (tribe) : liikmeid kuni mõned tuhanded; sotsiaalse organiseerituse alusel segmentaarne sootsium, mille tegevuspiirkond on laiem. Väiksemad rühmad võivad korraldada röövretki; majandusliku organisatsiooni poolest paiksed põlluharijad ja karjakasvatajad; asustuse tüübiks külakogukond; usuelus kalendaarsed riitused, religioossed juhid; eluasemeks püsivad elamud;
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
7. Mida tähendab Homo necans? Tappev inimene. 8. Kirjelda Elman Service inimühiskonna arengu klassifikatsiooni. Salk (band): liikmeid alla saja; sotsiaalse organiseerituse alusel egalitaarne ja informaalne juhtimine; majandusliku organisatsiooni poolest liikuvad kütid ja korilased; asustuse tüübiks ajutised laagripaigad; usuelus primitiivsed uskumused; eluasemeks ajutised varjed; arheoloogilise periodiseerimise alusel kuuluvad nad paleoliitikumi; kaasajal arvatakse siia eskimod, Kalahari ja Namibi kõrbe busmanid ja Austraalia aborigeenid. Hõim (tribe) : liikmeid kuni mõned tuhanded; sotsiaalse organiseerituse alusel segmentaarne sootsium, mille tegevuspiirkond on laiem. Väiksemad rühmad võivad korraldada röövretki; majandusliku organisatsiooni poolest paiksed põlluharijad ja karjakasvatajad; asustuse tüübiks külakogukond; usuelus kalendaarsed riitused, religioossed juhid; eluasemeks püsivad elamud;
§ Otsmoreen Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? § Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv § Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi § Pinnavormid: oos, sandur, mõhn Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid Mis on soliflukatsioon? maavool Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? § Sademeid alla 250 mm aastas § Auramine ületab sademete hulga § Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
