laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem on laine. Mis on Moho piir? Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Kes oli Mohorovicic? Mohorvicic oli Jugoslaavia seismoloog ta avastas 1909. aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S-
(Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni). · Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Vahevöö jaguneb kaheks osaks: · ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri · ALUMINE VAHEVÖÖ ehk mesosfäär - 660 km kuni 2900 km. Maakoor · Maakoor on maakera kõige välimine sfäär (eraldatud Moho piiriga). · Jäik, kristalsetest kivimitest koosnev maakoor on väga õhuke: 6-10 km ookeani põhjas, umbes 40 km mandrite kohal; kuni 80 km kõrgmäestike piirkonnas. · Koostise, ehituse ja ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks - ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Miks Maa pöörleb ? · Seda ja paljusid teisi küsimusi on otstarbekas käsitleda üheskoos ülejäänud planeetidega. · Küll aga vajavad selgitust
MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid kivimeid, mida mööda nad kiiremini levida suudavad. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? See arvutatakse tänu S-kiirtele mis ei levi läbi
nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Litosfäär Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. Vahevöö Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni
Alavahevöö on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa tuum asub Maa keskmes. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. 4. Maakoore ehituse põhijooned, tema kestaline ehitus. Maakoor Eestis.Kontinentaalse ja ookeanilise maakore erinevus. Maakor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa, mis koosneb rännirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho.( Mohorovicci eralduspind). Maakore alumiseks piiriks on moho, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt muutub. Maakoore all on vahevöö ning poolel teel Maa keskmesse algab Maa tuum. Eristatakse okeaanilist, mandrilist ja üleminekulist maakort. Ookeaniline maakoor moodustaab 54%, mandriline maakoor 40% ning üleminekuline maakor 6%. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist.
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja o...
Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained – levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained – levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e. S-lained – levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus ===== Maakoor – pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho – maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö – mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast
* Raud 34,6% (massiprotsent) * Hapnik 29,5% * Räni 15,2% * Magneesium 12,7% * Nikkel 2,4% * Väävel 1,9% Maakoor iseenesest koosneb aga kergemaist elementidest: * Hapnik 46% * Räni 28% * Alumiinium 8% * Raud 5% * Kaltsium 4% * Naatrium 3% * Kaalium 3% * Magneesium 2% Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Maakoorest eristatakse litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See
Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e. S-lained levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus ===== Maakoor pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulka...
2. Üldmaateadus 1. Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle
Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S- lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal.
Litosfäär 1. 13. Mineraal- kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline. Ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik. Maak- mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Kivim- mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. 14.1.Mandriline maakoor on väga vana , ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat. 2. Mandriline maakoor on kergem, tihedus on väiksem kui ookeanilisel maakoorel. 3. Mandrilise maakoore osatähtsus on läbi Maa ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus langenud. 4. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, 5...7 km. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 km. 15. Litosfäär on ülemine vahevöö ja see on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb tugevatest kivimitest. Maakoor jaotatakse pealmiseks settekivimite kihiks(stratosfäär). Litosfäär hõlmab ka ülemist osa ...
kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Ainulaadsus Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult
Seda nimetatakse mohoks e Mohorovicici piirpinnaks. Jugoslaavia seismoloog A. Mohorovicic fikseeris esimesena seismiliste lainete pidevuse katkemise ühe Balkani maavärina seismogrammide uurimisel 1909.a. Tema teeneks on üldse piirpindade avastamine maakoores (H.Rast lk 14). Maavärina tagajärjeks on sageli reljeefimuutused, põhjavee taseme muutused, tsunamid Ülesanne: Loe H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 lk 14 17 Vasta küsimustele: G. Mis on moho? H. Kuidas on moho seotud maavärinatega? I. Kui sügaval ja miks on ülemise ja alumise vahevöö piir? J. Mis toimub seismiliste lainete levikuga 100 ja 300 km sügavusvahemikus? K. Milliseid järeldusi saab selle alusel teha Maa siseehituse kohta? L. Miks võivad litosfääripangad (laamad) liikuda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt? M. Mida tõestab P-lainete levik tuuma kohta (sügavus, aine olek)? N. Kes oli Alfred Wegener (1880 1930, töötas lühikest aega
Gravivälja muutused. Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga. Magnetsfäär magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu maal võimalikuks. Atmosfäär õhuline Hüdrosfäär veeline Biosfäär Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht ja basaltne kiht. See on klassikaline vaade maakoorele. Vahevöö: Sügavusel 30-2900km. Vahevöö alumist piiri nimetatakse Gutenbergi pinnaks. Tihedus märgatavalt suurem kui maakoorel. Tuum: 2900-6371 sügavusel. Tuum jagatakse kaheks, sisemine ja välimine. Välimine tuum on oma omaduseltelt lähedane vedelale olekule.
LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks
Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest (peridotiit) Tuum alate 2900 km katkestuspinnast. Koosneb peamiselt rauast (p.s Ni, veidi , O, Si) Välistuum ilmselt vedel, sest S- lained ei levi. Sisetuum ilmselt tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk väga suur. Seismiline katkestuspind vöönd või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maa sees on 3 sorti SKP (Maakoor, vahevöö, tuum) Moho maakoore ja vahevöö piir, asub 3-70 km sügavusel (pikilainete kiirus tõuseb 5-7 km/s kuni 8 km/s) Vahevöö ja tuumapiir 2900 km sügavusel, Vp langeb 13 km/s kuni 8 km/s) Välis ja sisetuumapiir 5200 km sügavusel Maakoor Maa väline, alt Mohoga piiritletud, sfäär, mille paksus 3-70 km, koosneb peamiselt aluselistest kivimitest (basalt) 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus.
Geo KT Litosfäär Kordamine KT-ks litosfäär 1. 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), ...
1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Maakera läbilõige (vöötmed) Maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Aluskord, pealiskord? Geoloogiline ajajaotus Ajastud, mis maha jäänud? Kvaternaar – kvaternaari setted Moreenide keemiline koostis Mulla kores ja selle jaotamine Mulla kores- mulla osakesed üle 1 mm Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi)
Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa geosfäär. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Tuum algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini 6371 km. Tuum jaotatakse kaheks: välistuum (vedela aine omadustega) ja sisetuum (tahke). Litosfäär-maakoore ja vahevöö kõige ülemine osa. Astenosfäär-
deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone). P-lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini. 6. Maa siseehituse peamised sfäärid (maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? MAAKOOR Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Tõenäoliselt tegemist selge litoloogilise piiriga kus toimub järsk üleminek aluselistelt kivimitelt (basaldid+gabrod) ultraaluselisteks kivimiteks (valdavalt peridodiit). Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort. LITOSFÄÄR - hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa, s.o. habraste deformatsioonide vööndi mis reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C
moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Litosfäär Vahevöö Maakoor koos tugevatest Vahevöö koosneb kuumast tahketest kivimitest ja tihedast kivimimassist koosneva vahevöö ning see ulatub kuni 2900 ülaosaga moodustavad km sügavuseni. 660 litosfääri, mis on oluline kilomeetri sügavuses
õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Okeaanilise maakoore paksus on keskmiselt 7 km ja mandrilise maakoore paksus keskmiselt 40 km. Maakoores on kõige rohkem hapnikku(46.6 massiprotsenti), seejärel Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg jt 1.4 massiprotsenti. Temperatuur maakoores jääb alla 900 kraadi. Vahevöö on Maa koore ja tuuma vahele jääv Maa geosfäär, mis ulatus 3-80 km sügavuselt
mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt kasvab. Mandriline maakoor on 20-80 km paksune ja see koosneb happelistest kivimitest (n graniit), ookeaniline maakoor on 3-15 km paksune ja see koosneb aluselistest kivimitest (n basalt). 2. Mis on litosfäär? Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest tahkest osast, kus kivimite temperatuur ei ületa 10000 C. Mandrite kohal on selle paksus 50-200 km, ookeanide kohal u 50 km ja keskahelikel 3 km. 3
muutustega. Ristilained ei levi vedelas keskkonnas. 6. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor on Maa välimine kest, mis jaguneb kaheks: kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Ookeanilise maakoore paksus on 3-10km, kontinentaalse maakoore paksus kuni 70km. Maakoor on alt Moho pinnaga piiritletud sfäär. Koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist (O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, N, K) ja ränirikkaist kivimitest. On tahkes olekus. Litosfäär hõlmab maakoort ja vahevöö kõige ülemist osa. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. On tahkes olekus ning samuti kahte liiki: mandriline (40-200km paks) ja ookeaniline litosfäär (50-100km).
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht,
S-lained on P-lainetest aeglasemad. Tavaline kiiruste suhe vp/vs= 1.7-1.8. 16. Seismilised katkestuspinnad ja nende füüsikalis-keemiline sisu. Seismilised ktkestuspinnd on seismiliste lainete leviku hüppeliste kiirustemuutuste tasemed (vööndid). Maa sisemuses eristub kolm kõrgemat järku seismilist katkestustaset, mis liigestavad Maa sisemuse kolmeks põhivööndiks - maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Need pinnad on: a) 3-70 km sügavusel paiknev Moho (serbia seismoloogi Mohorovicici järgi) piir mis on maakoore ja vahevöö piiriks, b) vahevöö ja tuuma piir 2900 km sügavusel ning c) märkimisväärne piir 5200 km sügavusel mis jaotab tuuma välimiseks sisemiseks tuumaks Väiksemad kuid väga olulised seismiliste lainete levikukiiruse muutused tulevad ilmsiks veel vahevöö ülemises osas 50-200 km, 410 km ja 660 km sügavustel.
temperatuur kosmosest vaadatuna 255K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmiselt 288K. tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa koor moho ülemine vahevöö alumine vahevöö välistuum vedel välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised: - Lahknevad laamad (lõhevulkaanud - Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid) - Nihkuvad laamad Ookean ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik
püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine 1) Tektoonilised 2) Vulkaanilised 3) Langatusvärinad 4) Tehnogeensed Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt kasvab. Mandriline maakoor on 20-80 km paksune ja see koosneb happelistest kivimitest (n graniit), ookeaniline maakoor on 3-15 km paksune ja see koosneb aluselistest kivimitest (n basalt). 2. Mis on litosfäär? Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest tahkest osast, kus kivimite temperatuur ei ületa 10000 C. Mandrite kohal on selle paksus 50-200 km, ookeanide kohal u 50 km ja keskahelikel 3 km. 3. Mis on astenosfäär?
(soojuskonvektsioonist) analoogiliselt õhumasside liikumistele Maa atmosfääris Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi. - Kirjelda Maa siseehitust Tuum, vahevöö, maakoor; maakoord vahevööst eraldab moho - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na - Mille poolest erineb mineraal kivimist? Mineraali kristallidel on kindel struktuur - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? tardkivimid, settekivimid, moondekivimid - Nimeta tardkivimeid basalt, gabro, graniit, rüoliit - Mis on geostruktuur? Too näiteid kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (nt
Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Tööpuudus, tööjõupuudus Pilet 2. 1. Maa siseehitus. Maakoore ehitus. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse
vahevöö silikaat-oksiidset vahevööd ja vahevöö tahke ehedast rauast koosnevat tuuma. välistuum vedel Maakoor. tuum Maakoore piir vahevööga kannab sisetuum tahke Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S- lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal.
vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks.[1] Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal.[6]
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
lumikattega. Selle tagajärjel on kevad varasem. Põuaoht on suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel. Litosfäär 1.Litosfäär mõiste ja iseloomustus Maa väline tahke kivimkest litosfäär ei ole maakoor, sest hõlmab ka ka ülemist osa vahevööst astenosfäärini 2.Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus. maakoor: 3-75km maakoor koosneb ränirikkatest ühenditest vahevööst eraldab teda moho ookeaniline maakoor (54%, ränivaene, suurema tihedusega, kui mandriline, õhem, ) +mandriline(40%, setteline pealiskord+kristalne aluskord+gabroidse koostisega kivimikiht)+üleminekuline(6%, mandrilised rifitvööndid) vahevöö: kuni 2900 km sügavusele vahevöö: astenosfäär(poolvedel, ujuvad litosfääri laamad, )+süvavahevöö tuum: 2900km - 6400 km sügavusel tuuma ümbritseb vahevöö
Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: toitaine rikas turvas toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 16. MÕISTED · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma.
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. [redigeeri] Litosfäär Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. [redigeeri] Vahevöö Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660