Kivimid Liigid ja ringe Kivimitel on kolm liiki: Tardkivimid: Tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (Magma on vulkaani sees, laavaks muutub ta siis, kui ta jõuab maapinnale). Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest näiteks graniit ja basalt. Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee toimel laguneb tardkivim väiksemateks osakesteks, seda pudedat kivimmurendit nimetatakse setteks (näiteks rahn, veeris, kruus, liiv, savi). ...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, mil...
LITOSFÄÄR Kivimid: · Settekivimid: tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) Lubjakivi, liivaivi, põlevkivi, kivisüsi · Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks. Litosfäär Maa tahke kivimikes, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast
ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, kui ka settekivimitest.Moone toimub alati enam-vähem tahkes kivimis.Moondekivimites võib tihti märgata nii kristalle, kui ka vöödilist kihilisust Moondekivimid on näiteks kiltkivi (kihiline hall kivi, mis lõheneb kergesti plaadikesteks), gneiss (vöödiliste kristallkihtidega), päevakivid, kvarts. Settekivim-moondekivim: savi-kiltkivi, lubjakivi-marmor Kivimiringe. Kivimid võivad muutuda välistingimuste (kuumus, rõhk, murenemine) toimel teisteks kivimiteks.Seda nimetatakse kivimiringeks. Joonistame kivimiringe kolmnurga, millel tähistame võimalikud üleminekud ühest kivimiliigist teise. MAGMA - tardub -TARDKIVIM - sulab - MAGMA TARDKIVIM - mureneb - SETTEKIVIM - satub kuumuse ja rõhu kätte -MOONDEKIVIM - sulab MAGMA Lubjakivi kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses,
kilpvulkaan Voolab lõõrist eemale aluseline stratovulkaan Purskub kõrgele õhku happeline 8. Miks ja kuidas hakkab kivimiaines vahevöös liikuma? 2p. Miks: Vahevöös on kivimid plastilises olekus, kus osad kivimid on ära sulanud laamaks Kuidas: Temperatuur on seal juba kõrge, mis sulatab osa kivimeid ülesse 9. Selgitage kivimiringe abil kuidas tekivad tardkivimitest settekivimid, nimetades ka protsessid 3p. TARDKIVIMID SETTEKIVIMID Tardkivimid murenevad ja tekivad setted, setted tsementeeruvad ja tekivad settekivimid. 10. Selgitage Havai vulkaansaarestiku teket Vaikses ookeanis 2p. Havai tekkis kuuma täpi abil, sealt tõusis ülesse vahevöö magmat, sellest moodustus saar(ed)
· Mandriline maakoor moodustab vaid 40% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem. Litosfääri koostiselemendid · Hapnik · Räni · Alumiinium · Raud · Kaltsium · Naatrium · Magneesium · Kaalium Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: · tard(magma)kivimid · moondekivimid · settekivimid Kivimiringe: Magma moodustuvad tardkivimid. Kivimite tekivad jahtumisel murenemisel moondel sulamisel setted, millest moodustuvad settekivimid. Tard ja settekivimite tekivad moondekivimid. Moondekivimite tekib uuesti magma.
20-80km. Kivimite vanus kuni 4 miljardit aastat 2. VAHEVÖÖ – maakoore ja tuuma vahel, koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900km sügavusele. 3. MAA TUUM – 2900km sügavuselt algab ja ulatub maa tsentrini. Moodustab raud, väävli, hapniku ja räniga. Jagatakse välistuumaks ja sisetuumaks Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga nimetatakse litosfääriks KIVIMIRINGE – tard-, moonde- ja settekivimite moodustumise, murenemise ja moondumise protsess
Fumarool- avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit basalt- tardkivim(purske); peeneteraline/klaasjas, musta värvi
või vees. Lubjakivi moondekivim on Graniit- süvakivim, jääaeg Kruus marmor. Basalt purskekivim, Liiv, lubimuda Graniit gness vulkaani purskel. Savi Liivakivi - kvartsiit Pims kivi- tardunud laava Lubjakivi vaht. Veest kergem. Marmor on kujudes Ehituses kasutatakse graniiti. Ehituses kastutatav Kivimiringe Laama tektoonika Laama- litosfääri plokk, mis liigub erineva kiirusega. Konvektsioonivoolud vahevöös. Laamade lahknemine <-> toimub ookeanides. Maa värinad, vulkaanipurse, tsunami, Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla
b. Tihedus Väiksema Tihedam tihedusega Koosneb tard-ja Koosneb tard-, settekivimitest moonde- ja settekivimitest c. Vanus Vanem- enamasti Noorem- Enamasti üle 1,5 mld a alla 200 mln 3. Kivimiringe & kivimite liigid TARDKIVIM MOONDEKIVIM SETTEKIVIM Kuidas Magma Sette-, tard-, ja Veekogudesse ja tekib? kristalliseerumi- moondekivimite maismaale kuhjunud ne ümberkristalliseeru- murenemis-, misel keemilise settimise
juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, soojuse ja rõhu toimel moondekivim, sulades magma,murenedes setted. Setted: kivistudes settekivim. 5) Laamade liikumine Ookeaniline + ookeaniline: eemalduvad, tekib uus maakoor, vulkaanid, maavärinad, ookeani keskmäestikud, pangasmäestikud. Eemalduvad tiheduse ja basaltse magma tõttu.
Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke. Vahevöö: Kuni 2900 km paksune, jaguneb astenosfääriks ja süvavahevööks. Valitseb magma, ning temperatuurid on kuni 2500C. Aine olek on poolvedel Tuum: Jaguneb välis-, ning sisetuumaks. Tuum on läbimõõdult umbes 3400km. Välistuum on vedel, kuid sisetuum on tahke. Koosneb Ni, Fe-st. Temperatuur kuni 3000C. Kivimiringe: Magma jahtub Tardkivim mureneb Sete settib Settekivim moondub Moondekivim sulab MAGMA Laamade liikumisviisid. Laamade põrkumine: 1) Ookeaniline laama sukeldub mandrilise alla(subduktsioon). Hävib ookeaniline maakoor, süviku teke, maavärinad, tekivad moondekivimid. 2) Ookeaniline maakoor sukeldub ookeanilise alla. 3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku. Laamade lahknemine: Murrangud, nõrgad maavärinad. Võrrelda kiht- ja kilpvulkaane.
vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatub umbes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõige välimine kest on maakoor. Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal.< 3) Milline seos on murenemisel mullatekkega ? Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks valik tolm ja niiskus. 4) Euraasia kaart PILET 3 1) Kirjeldage kivimiringet Kivimiringe on ainete liikumine litosfääris ja Maa sügavamate kihtide vahel. Kivimiringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist, nt kulutustel, murenemisel ja settimisel muutuvad moondekivimid settekivimiteks ja settekivimid muutuvad moondekivimiteks soojuse ja rõhu muutumise tõttu. 2) Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist ? Füüsikalist murenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, kuna päikese
Astenosfäär-vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad. Mandriline maakoor- maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40km paks, kivimikihid on nt settekivimid, graniit, basalt. Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt. Mineraalid- tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant. Nt:
tulivedelast magmast kristalliseerumisel.Süvakivimid-tarduvad maakoores magmast, graniit.Purskekivimid-tardub maapinnal laavast, basalt. SETTEKIVIMID:teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Liivakivi,lubjakivi. MOONDEKIVIMID:maakoore,kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks.Kilt,gneiss. Kivimiringe: SETTEKIVIMID (liivakivi,lubjakivi) kulutus,murenemine, kulutus,murenemine, settimine settimine mattumine,kivistumine mattumine,kivistumine sulamine,tardumine soojus,rõhk TARDKIVIMID MOONDEKIVIMID
Arvestustöö Litosfäär Litosfääri koostis, laamatektoonika, kivimiringe, vulkanism, maavärinad. Õpilane teab, 1. millest koosneb litosfäär; Litosfäär koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevööst ehk tahketest kivimitest. 2. kuidas toimub laamade liikumine; Laamad liiguvad konvektsiooni tõttu. Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud. Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks, mis hakkavad plastilisel
Selgita, miks toimus maalihe Kordamisküsimused · Maa siseehitus · Mandriline ja ookeaniline maakoor · Laamade liikumised (4 võimalust) ja sellega seotud geoloogilised protsessid · Vulkaanid (tekkepõhjused, levik, kilp- ja kihtvulkaani erinevus) · Maavärinad (tekkepõhjused, levik, Richteri ja Mercalli skaala) · Vulkaanidega kaasnevad nähtused, vulkaanide kasu inimesele · Maavärinatega kaasnevad nähtused · Kivimite liigitus, teke ja kivimiringe · Maavarade kaevandamisega seotud sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid (karjäär ja allmaakaevandus) · Murenemine (keemiline, füüsikaline) · Maalihete tekkepõhjused ja võimalikud tagajärjed
langemisnurgast (järskusastmest) ; vedeliku liikumine raskusjõu mõjul, kui seda ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond Nihkumine (aeglane liikumine, mida silm registreerida ei suuda), autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, laamtektoonika, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift Mõisted õpite ise! PALUN!
d fosforiit kivisüsi sinisavi MOONDEKIVIMID tekivad kivimite moondumisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes marmor gnei amfiboliit ss migmatiit kvartsiit Moondekivimite tekke animatsioon http://dusk.geo.orst.edu/oceans/PPT/ConvectionTecton ics.html Kivimiringe Animatsioonid kivimiringest: 1) http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/investigations/es0602/es0602page02.cfm 2) http://www.learner.org/interactives/rockcycle/diagram.html Kasutatud materjal: 1. MITMEKIHILINE MAAKERA, Ivar Murdmaa. http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/07/b13195943.html 2. Interaktiivne geomoodul "Maa siseehitus" http://gi.ee/geomoodulid/files/modules/earthsinterior-SH.html 3. Interaktiivne geomoodul "Kivimid" http://gi
temperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumist tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal mõõdetakse õhu SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse maapinna kõrguse muutumist, vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurka. 9. Selgita kivimiringet vt joonist tvs. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe on pidev tard-, sette- ja moondekivimite moodustumise, murenemise ja moondumine protsess, mille liikumapanevaks jõuks on laamtektoonika. Tardkivmid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustuva tulivedela kivimassi ehk magma kristalliseerumisel. Struktuur sõltub suurel määral magma tardumise kiirusest. Maapinnale jõudnud magma ehk laava tardumisel tekivad purskekivimid (basalt, andesiit, komatiit). Kui magma jahtub ja tardub maakoores,
tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest. Energeetilises mõttes on kõige efektiivsemad kõige lühemad toiduahelad, kus troofilisi tasemeid on võimalikult vähe, näiteks kaks või kolm. 15.Fütoplanton—zooplankton—viidikas—haug—inimene 16.Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed – süsiniku-lämmastiku-, fosfori-, hapniku- javäävliringe. Samuti veeringe ja kivimiringe. 17.Kiire süsinikuringe: Süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse Aeglane süsinikuringe: Selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, Kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri 18.Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor
tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid). Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi ja fossiilid. Tardkivimid - magma tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivimid - sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor. Maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid. Kivimiringe - on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise. Laam e. Plaat- suur litosfääri tükk, mis triivib/liigub astenosfääri pinnal erineva kiirusega. Laamtektoonika: Mandriline ja ookeaniline Mandriline ja mandriline Ookeaniline ja ookeaniline Nazca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam.
kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40 km paks ookeaniline maakoor – maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandrilisest maakoorest tihedam, kuid selle keskmine paksus on alla 10 km
Mõisted: litosfäär Maa tahke kest, mis koosneb maakorest ja vahevööst. mineraalid looduslik tahke keemiline ühend, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis. kivimid kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores. settekivimid kivim , mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel. tardkivim magma või laama tardumisel tekkinud kivim moondekivim kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim kivimiringe - on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. maak - on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. astenosfäär - Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Sisetuum on Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa. Välistuum on Maa tuuma välimine osa. Vahevöö - kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. mandriline maakoor mandrite alune maakooretüüp
Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Levinuimad settekivimid on savikilt, liivakivi, lubjakivi, kivisüsi, põlevkivi jne. Moondekivimid tekivad maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest. Selleks protsessiks on vaja kõrgenenud rõhku ja temperatuuri (üle 100-200ºC), et sette- ja paljud tardkivimid kristalliseeruks ümber mineraalide kooslusteks. Levinuimad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. KIVIMIRINGE: Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad, siis nende osakesed settivad kihtidena, moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. 3)iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort (sh vanus, paksus, kivimikihid)
enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke ained. o Kivimid on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. o sette-, tard- ja moondekivimid: o Settekivim on kivim, mis on tekkinud sette kivistumisel. o Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim. o Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. o kivimiringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmad kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. o maagid on mineraalsed maavarad, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. o mandriline maakoor on mandrite alune maakoore tüüp o ookeaniline maakoor on ookeanide alune maakoore tüüp. o vahevöö on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. o Sisetuum on Maa tuume keskosa, kõige kuumem osa.
Marmor Tekib lubjakivimi *dekotatiivkivi moondumisel. Ilus *plaadid voolujooneline tekstuur. *skulptuurid Värvus võib varieeruda *ehitusmaterjal valgest mustani. Gneiss Algmaterjaliks muda või *ehituses savi. Moondub *disainis vöödiliseks. *sisekujundus Kivimiringe Kivimid liigituvad tekke järgi: 1. Settekivimid – tekivad merepõhja kogunenud setetest 2. Tardkivimid – tekivad magma kristalliseerumisel 3. Moondekivimid - toimub kivimite ümber kristalliseerumine Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kuna laamade piirialadel toimub maakoore rebenemine ning liikumine. Samades piirkondades esineb ka vulkaanilisttegevust, eriti ookeaniliste laamade lahknemise aladel ja piirkondades, kus ookeaniline laam sukeldub. Maavärinate tekkimine
moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor sulamine MAGMA Joonis 12. Kivimiteringe Kivimiteringe - on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise. Joonis 13. Geoloogiline aineringe ehk kivimiringe Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO 3). Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest
Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke, mg, Al, K ja Na astenosfäärini vulkanism, mineraalained veega Pedosfäär H2O, N, C Maakoore Noorim, areneb ainult (mullastik) Mikroobid, pindmine kiht koos elusloodusega.
vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad. Mandrilise maakoorega laamade või nende osade lahknemisel tekivad mandrilised riftivöötmed, mille keskosa piki kulgeb pikk ja kitsas alang. Seal tekivad kitsad ja pikad järved. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad. Astenosfäär Vahevöö ülaosas ookeanide all (u 50 km), mandrite all (u 200 km) sügavusel paiknev kivimite ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Kivimiringe: Tardkivimid Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või laava tardumisel maapinnal. Eristatakse jämedateralisi süvakivimeid, mis tarduvad sügaval maapõues (näiteks graniit) ja peeneteralisi, peitkristalseid või ka amorfseid purskekivimeid, mis tarduvad maapinnal (näiteks basalt, pimss). Settekivimid - Tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on
Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, kui ka settekivimitest. Moone toimub alati enam-vähem tahkes kivimis. Moondekivimites võib tihti märgata nii kristalle, kui ka vöödilist kihilisustMoondekivimid on näiteks kiltkivi (kihiline hall kivi, mis lõheneb kergesti plaadikesteks), gneiss (vöödiliste kristallkihtidega), päevakivid, kvarts. Settekivim-moondekivim: savi-kiltkivi, lubjakivi-marmor, graniit- gneiss, liivakivi-kvartsiit. Kivimiringe. Kivimid võivad muutuda (kuumuse, rõhu, murenemise) toimel teisteks kivimiteks. Seda nimetatakse kivimiringeks. 2. Kalandus. Vormid ja levik. Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad - Kalarikkad on piirkonnad, kus on toitaineid ja õhku. Kalanduse vormid: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus 1. Hajali rannikupüük on levinud levinud Norras ja Ida- ning Kagu-Aasia rannakulades. Merel käiakse paadiga, püütavad kogused on väikesed. Enamasti müüakse saak kohe rannas või
annaabi.ee 
