Kõrbed Karakum · Karakum on suurim kõrb N.Liidu territooriumil, praegu Türkmenistan. · Talvel võib temperatuur langeda -30°c ja suvel küündida kuni 50°c soojuskraadini. · Enamuses liivakõrb. · Tekkinud jõgede setetest tuule ümberkuhjaval toimel. Kasutatud kirjandus: · Õpilase Geograafiaentsüklopeedia · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia
Karakumi kõrb Karakum türgi keeles "must liiv". Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100-700m, kõrgus 3- 40m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti
Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik Karakumi kõrbes elab palju närilisi.Näiteks hüpiklasi,suslikuid ja liivahiiri.Roomajatest elavad seal stepikilpkonnad,liivaboad ja noolmaod. Suurimad loomad on saiga ja hunt. Seal karjatatakse ka aastaringselt lambaid ja kaameleid. Taimestik Taimedest kasvab seal liivaakaatsiat ja kõrbetarna mida kasutatakse ka söödataimena. Amudarja orus kasvab paplit ja
metsikute puude vilju, pähkleid, marju, erilisi liivamaade metsikuid arbuuse. Kalaharis asuvad Gemsboki ( Lõuna Aafrika Vabariigis; antiloobid, lõvid, leopardid, jaanalinnud) ja Ethosha rahvuspark (Namibias). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Karakum KARAKUM türgi keeles "must liiv". Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100700m, kõrgus 340m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus
Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes.
tegeletakse loomade püüdmise ja pildistamisega. KÕRB 1. Kliimavööde troopiline, lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima õhk väga kuiv. Taevas pilvitu ja sajab vähe. Temperatuur aastaringselt kuum. Ööpäevane temperatuuride amplituud suur (u. 50°C). Lõunapoolkeral sajab septembris ja oktoobris, põhjapoolkeral märtsis, aprillis ja mais. 3. Piirkonnad Aafrika (Sahara, Namib, Kalahari), Aasia (Gobi, Taklimakan, Karakum, Thar, Araabia), Austraalia, Põhja-Ameerika (Sonora). 4. Taimestik peamised taimed on põõsad ja poolpõõsad. Need on osaliselt igihaljad, osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega. Taimedel suur, haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed. 5. Mullastik vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli. 6. Loomastik öine eluviis
· zeleekorpus keedetakse siirupist ja agarist, millele lisatakse aroomiaineid ja alkoholi. Sarnane zeleemarmelaadile. Vormimine analoogselt eelmisele. Anna, Lily, Tiina · martsipanikorpus vt. martsipan -Kalev · pralineekorpus praetud ja peenestatud pähklid, suhkur, kakao, piimasaadused, rasvained, alkohol, soja, aroomiained. Mass valatakse nagu eelmiselgi konveierlindile, jahutatakse ja lõigatakse tükkideks. Konsistents on kergelt õline. Kannel, Karakum; Teekonna, Oravake · vahvlikorpus erineva täidisega vahvel, mis on lõigatud tükkideks. Ananassi, Mesikäpp, Tallinn · Liköörikompvekkide korpus valm. suhkrusiirupist, millele lisatakse ettenähtud kogus konjakit, piiritust, teist alkoholi. Toorained segatakse ja valatakse kuumutatud maisitärklisest vormidesse. Kuivab kiiresti ja pinnale moodustub õhuke koorik Konjaki, Sokolaadipudelid likööriga. Liköör sokolaadis
.......................................... 12 .................................................................................................................. .............14 3 Üldiseloomustus Poolkõrbed võtavad enda alla osa Põhja-Ameerikast (Suur nõgu, Mojave, Sonora, Chihuahua)Lõuna-Ameerikast (Peruu, Atacama, Patagoonia) Aafrika (Sahara, Neveg, Namib, Kalahari) Euraasia (Jordaania, Nafud, Rub al-Hali, Karakum, Kõsõlkum, Sindh, Thar, Taklimakan, Gobi (Austraalia: Suur liivakõrb, Gibson, Simpson, Suur Victoria) . Valgust on poolkõrbes palju, seda saavad varjata ainult pilved, kuid neid on seal harva. Sellest tingitult on kõrbes ka väga vähe sademeid ja sellest tingitult on ka õhuniiskus väike. Kõrbes on taimedel ja loomadel vaja erilisi kohastumusi, seal saavad vähesed hakkama. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju
- Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi Pinnavormid: oos, sandur, mõhn - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid - Mis on soliflukatsioon? maavool Luited Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? Sademeid alla 250 mm aastas Auramine ületab sademete hulga Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine Tugevad ja püsivasuunalised tuuled - Miks tekivad varjukõrbed? Rannikukõrbed?
Praliné pralineekompvek kohvi ja karamelliseeritud pähkliga, Kalev Praliné pralineekompvek india pähkliga, Kalev Praliné sokolaadikreemi maitseline pralineekompvek, Kalev pralineekompvek pistaatsiapähkliga, Kalev Praliné tiramisumaitseline pralineekompvek, Kalev Praliné juustukoogimaitseline pralineekompvek vahvlitükkidega, Kaevur pralineekompvek, Kalev pralineekompvek, Oravake pralineekompvek, Karakum pralineekompvek, Komeet pralineekompvek, Teekonna pralineekompvek, Kalev Fondant Irish Creami koorelikööri maitseline pumatikompvek, jne. Küpsised: Kalev krõbe vanillimaitseline küpsis, Kalev kaneeliküpsis, Kalev Nisukliiküpsis vaarika ja kõrvitsaseemnetega, Kalev Ekstra teeküpsis, Kalev vanillimaitseline küpsis, Kalev klassikaline küpsis, Kalev sidrunimaitseline küpsis, Kalev rosinaküpsis, Kalev sokolaadimaitseline küpsis. (Kalevi koduleht: http://www.kalev.eu/ )
KÕRB · Kliimavööde troopiline, lähistroopiline kliimavööde · Kliima õhk väga kuiv. Taevas pilvitu ja sajab vähe. Temperatuur aastaringselt kuum. Ööpäevane temperatuuride amplituud suur (u. 50°C). Lõunapoolkeral sajab septembris ja oktoobris, põhjapoolkeral märtsis, aprillis ja mais. · Piirkonnad Aafrika (Sahara, Namib, Kalahari), Aasia (Gobi, Taklimakan, Karakum, Thar, Araabia), Austraalia, Põhja-Ameerika (Sonora). · Taimestik peamised taimed on põõsad ja poolpõõsad. Need on osaliselt igihaljad, osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega. Taimedel suur, haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed. · Mullastik vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli. · Loomastik öine eluviis
Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? § Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv § Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi § Pinnavormid: oos, sandur, mõhn Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid Mis on soliflukatsioon? maavool Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? § Sademeid alla 250 mm aastas § Auramine ületab sademete hulga § Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine § Tugevad ja püsivasuunalised tuuled
kuhjumisel tekib jääküngas. Kõrb ariidne piirkond. Sademeid alla 200-250 mm aastas, või aurumine ületab sademete hulga. Ööpäevaste temperatuuride suureamplituudiline kõikumine, tugevad ja püsivasuunalised tuuled. Sademeid kõige vähem 10-30 laiuskraadidel. (õhumasside liikumisest põhjustatud) Kõrbete tüübid: -subtroopilised (10-30 laiuskraad, klimaatilistel põhjustel) Sahara, -sisekontinentaalsed (mäeahelike vahel, sademeid vähe, päikese intensiivsus suur) Karakum, Gobi. -varjukõrbed (rannikupiirkonnas, kuid kõrgmäestikuplatoodel, vihmad sajavad mäenõlval maha, platool 21 vähe sademeid) Patagoonia, Great Basin ameerikas. -rannikukõrbed (külmad hoovused jahutavad õhu maha, veeaur kondenseerub veepinna kohal, rannikule jõuab vaid kuiv õhk) Atacama -polaarkõrbed (sademeid vähe) Gröönimaa, Antarktika
sokolaadiga või sokolaadi aseainetega. Liigid. Sokolaadiga glasuuritud kompvekid (sokolaadi keskmiselt 24%) jagunevad omakorda kasutatud kompvekimassi (korpuse) järgi: pumatikorpusega (saadakse suhkru- ja tärklisesiirupi vahustamisel) Tõmmu, Rukkilill, zeleekorpusega Anna, Lily, Tiina, martsipanikorpusega Kalev, pralineekorpusega (koostisse kuuluvad pähklid, suhkur, kakaopulber, piimasaadused, rasvained jt.) Kannel, Karakum, Oravake, Teekonna, vahvlikorpusega (erineva täidisega vahvel) Mesikäpp, Tallinn, Ananassi, alkoholi sisaldava täidisega Konjaki, Sokolaadi pudelid likööriga, vahustatud korpusega ehk suflee (kondenseeritud piim, või, agar, munavalgepulber, aroomi- ja värvained) Linnupiim, Reverance, kreemikorpusega (sokolaadi- ja pähklimass) Trühvel Ekstra, Isabell, Tuljak. Sokolaadikompvekid (sokolaadi 32%) valmistatakse erineva kuju ja täidistega.
annaabi.ee 
