Ahvileivapuu Keith Varik Ahvileivapuu Ahvileivapuu ehk baobab on lehtpuude perekond kassinaeriliste sugukonnas. Ahvileivapuudel on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhnavad õied. Puit on pehme ning veerohke. Kuivalperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku. Ahvileivapuude niin on tugev ja nende koor sisaldab ravitoimega adansoniini. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. See puu kasvab savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit. Ahvileivapuud on maailma üks jämedamaid puid. Nende ümbermõõt võib olla üle 12 meetri. Baobab on ka väga pikaealine, eluiga on umbes 200500 aastat, aga võib leiduda ka üle 5000 aasta vanuseid puid. Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, mis aitab pikki põuaaegu üle elada. Neil on väga tugev koor, kait...
meetrit.Ahvileivapuud puu on maailma üks jämedamaid puusid.Nende ümbermõõt võib aga vabalt üle 12 meetri ulatuda.Baobab on ka väga pikaealine,normaalne eluiga on kuskil 500 aastat, aga usutakse leiduvat ka üle 5000 aasta vanuseid puid. Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, millega annab pikki põuaaegu üle elada. Ahvileivapuu on pudelpuuna tuntud sukulent. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. Lehed on sõrmjad liitlehed, õied suured, valged ja lõhenevad. Puit on pehme ja veerohke, sellest toituvad põua ajal elevandid. Niin on tugev ja koor sisaldab ravitoimega adansoniini.
Savannid Kliima Kaks aastaaega suvi ja talv Suvi on vihmane ja talv kuiv Mullastik ferralliitmuld Suur raua ja alumiiniumi sisaldus Huumusevaene, vähe viljakas Niiskel ajal on kaetud sageli veega, kuival aastaajal kuivab läbi ja tekib LATERIITKIHT, mis meenutab telliskivi. Taimestik Kohastunud põuaperioodidega. Vastupidavad Valitsevad kõrrelised, mis on tavaliselt 1 2m kõrged. Akaatsia Ahvileivapuu e. baobab Purpurhiidkirss e. Ahvileivapuu e. baobab Harilik sõrmrohi elevandirohi Palmid Pudelipuud Loomastik Arvukalt rohusööjaid imetajaid. Toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest. Liiguvad karjadena Kuivaperioodil kogunevad veekogude lähedusse. Linnud Sebra Kaelkirjak Flamingo Gnuu Marabu Jaanalinnud
Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned suuremad puud koguvad endasse niisketel aegadel tüvesse palju vett ja nii suudavad nad ellu jääda ka kõige suurematel põuaaegadel. Levinumad puud Austraalias on ahvileivapuu ja hiidhirss. Loomastik on seal väga liigirikas. Eriti on levinud imetajad ja rohusööjad. Kõige levinumad loomad lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on koaala, sebra, kaelkirjak, emu, lõvi ja elevant. Austraalia on tänu kõigile nendele taimedele, loomadele ja kliimale väga ilus paik maailmas, kus inimesed tegelevad turismindusega, loomade jahtimisega ja karjatamisega. Hiljem isegi rännatakse oma loomadega mööda Austraaliat ringi.
osas.[2] -Näited liikidest ja nende kohastumustest elukeskkonnaga · Leemur: Hammaskamm- tihedasti koos paiknevad lõikehambad ja silmahambad- seda kasutatakse puudelt toiduks vaigu kogumisel ja karvastiku hooldamisel.[5] · Ahvileivapuu: Puit on pehme ning veerohke. Lisaks sellele, et kuivaperioodil on võimalik sealt elevantidel vedelikku saada(mitte Madagaskaril- seal elevante ei leidu), aitab see ka puul endal kuivaperiood üleelada. Kohastumus olekski see,
valingud kulutavad maapinda. Taimestik Vihmaperioodil valitsevad kõikjal 23 meetri kõrgused kõrrelised; põua ajal kuivavad maapealsed osad täielikult. Rohukõrred kasvavad üksteisest tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Puude koor on krobeline ja paks, tüvi jäme, et säilitada niiskust, ning oksad harunenud korrapäratult. Vähese niiskuse tõttu kasvavad puud hõredalt. Tuntumad savannitaimed on akaatsia, ahvileivapuu, eukalüpt, sõrmrohi ja pudelpuu. Akaatsia, preeria kaktus & ahvileivapuu Loomastik Savannis elavad suurte karjadena kabjalised (nt. ninasarvik, sebra), sõralised (nt. kaelkirjak, antiloop) ning suured kiskjad (nt. gepard, lõvi). Kodu saavad seal veel paljud linnud, putukas ja närilisi. Seosed rikkaliku rohukasvuga on kõige arvukamad rohusööjad loomad. Kohastumused: 1) veevajaduse rahuldab toit; 2) paljud liigid elavad karjades;
moodustades lateriitkihi. hästi põlenguid või kiiresti aegadel. Seal on termiitide puuvilla, teed, kohv, Vaid vähesed puud taastuda. kõrged pesad. maapähklid. suudavad oma juured Näide: ahvileivapuu, akaatsia, Näide: koaala, sebra, emu, sealt läbi puurida. sõrmrohi, hiidhirss. lõvi, elevant, ninasarvik, termiit, hüaän Ekvaatoriäärsed Valitsed Palav ja Seal on kujunenud Seal on väga palju taimi
Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C · Põhiliselt feralliitmullad ja pole eriti viljakad . · Taimestik on väga liigirikas , üle poolte liikide elab vihmametsades. Taimed õitsevad aastaringi .
Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, Akaatsia Inimtegevus savannides Levinud on karjakasvatus ja põllumajandus (alasid kasutatakse korduvalt ja see kurnab maa välja) Savannides on palju rahvusparke Küttimisega Levinud turism Kasutatud kirjandus www.neti.ee 8.kl geograafia õpik
pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Põua ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide elutegevus on kuivusest pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. 4.Pilt. Mulla profiil. 4 TAIMESTIK Tüüpilisteks savannitaimedeks on akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt ja pudelpuu. Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil taimede maapealsed osad kuivavad, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Vihmaperioodil võivad taimed kasvada kuni kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Tüüpiliste savannikõrreliste varred ja lehed on üsna jäigad ning paindumatud. Kui niiskust on
AAFRIKA. Aafrika manner on suuruselt Euraasia järel teisel kohal maailmas. Euraasiast eraldavad Aafrikat Vahemeri ja Punane meri. Suurim saar on Madagaskari saar. Arvatakse, et see oli kunagi Aafrika mandri osa. Väga kauges minevikus oli Aafrika loomastik sarnane Madagaskari praegustele loomadele. Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid. Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiirelde...
+23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, koaala, hüään pildistamine (meie talvel) sõrmrohi Kõrb kuum, kuiv, hallmuld kaktus, öine eluviis, rändkarjakasvatu külm kõrb Gobi kõrb troopiline datlipalm, kaamel, s, sukulent(koguvad vee
5. Millise lambapildiga jäi Väike Prints rahule? Väike Prints jäi rahule pildiga, kus oli kujutatd kasti, mille sees lammas elas. 6. Milline oli Väikese Printsi kodu? Kirjelda! Väikese Printsi koduks oli asteroid, mis oli pisikene. 7. Miks ajas mõte elevandikarjast Väikese Printsi naerma? Mõte elevandikarjast ajas Väikese Printsi naerma, sest ta kujutas ette neid üksteise otsa laotuna. 8. Mis võis Väikese Printsi planeedil juhtuda ahvileivapuu seemnetega? Väikese Printsi planeedil võis ahvileivapuu seemnega juhtuda nii, et kui liiga hilja selle kitkumisega alustada siis ei saa puust enam kunagi lahti ning ta kasvab üle terve planeedi ja kui puid on liiga palju siis nad ajavad planeedi lõhki. 9. Mis oli Väikese Printsi elu saladus, mida võis ohustada lammas? Väiksese Printsi saladus oli roos, mida lammas võis ohustada. 10. Kuidas iseloomustas Väike Prints lilli?
Raamatu jutustaja kohtub Väikese Printsiga esmakordselt pärast lennuõnnetust, mille käigus ta kukkus Sahara kõrbes alla. Ta leidis Väikese Printsi hommikul enda kõrvalt, palumas, et lendur talle lamba joonistaks. Lendur sai aru kui eriline Prints on, kuna tema ainukesena tundis tema lapsena joonistatud pildilt ära boamao, kellel oli elevant kõhus. Pärast lamba joonistamist sai jutustaja teada, et Väike Prints elab ühel väikesel asteroidil nimega B612, kus oli palju ahvileivapuu seemneid, millel ei tohtinud lasta suureks kasvada, ja kus kasvas üks lihtsameelne, kuid nõudlik roos, kelle märkused panid Printsi ta kodust lahkuma. Esimesena külastas Väike Prints planeeti kus elas maailmavalitsejast kuningas, kes rõõmustas väga lõpuks ühte alamat märgates, ning rääkis pidevalt, et võim põhineb mõistusel. Teisene külastas Prints uhkeldajat, kes tundis kaugelt ära oma imetleja. Järgmiseks külastas ta
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põ...
hävitada selle. 2Väike Prints otsis endale uusi sõpru teistest planeetidest. 3Uhke ja ennast tähtsaks peetav roos viib Väikse Printsi endast välja-see ajab noormeest oma kodust lahkuma , et uusi sõpru otsida. 4Väike Prints soovis , et Lendur joonistaks talle lamba. Lendur unustas joonistada kõie, mis takistaks lammast Printsi lille ära söömisest. Lahendamata probleem: Raamatust ei toodud välja , kas Väike Prints võttis lenduri nõu kuulda ja kitkus ahvileivapuu oma asteroidilt vähemaks või mitte. Me ei saa kunagi teada, kas Lenduri poolt joonistatud lammas sõi lille ära või mitte. Probleem , mis laheneb hästi: Väike prints leiab endale planeedilgt maa kaks väga head sõpra: tarkade soovitustega rebane ja mina-tegelane autor Lendur, kes kingib talle joonistatud kastis oleva lamba. Kirjelda kahe vabalt valitud tegelase vahelist intriigi. Millega intriig lõpeb?
· ,,Keel on arusaamatuse allikas." · ,,Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." · ,,Iisalgi ei olda rahul seal, kus ollakse." · ,,Kõrbe teeb ilusaks see, et ta kusagil varjab kaevu." · ,,Olgu tegu maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu." · ,,Minu jaoks oli see kui allikas kõrbes." · ,,Silmad on ju pimedad. Tuleb otsida südamega." ,,Kui sa liiga hilja ahvileivapuu kallale asud, siis ei saa temast enam kunagi lahti." Selle lasuega Väike Prints mõtles seda, et kui sul on probleem, mida sa ei viitsi või mõnel muul põhjusel ei taha seda lahendada, siis ajapikku see probleem läheb suuremaks, tõsisemaks, kuni enam ei ole võimalik seda parandada. Mõstlik on kohe konflikt ära lahendada. Raamatus tuleb välja ka see, et lilled on õrnad, lihtsameelsed ning seal samas on nad ka keerulised. Siit on väga selgesti aru saadav, et kirjeldatud on naisi
Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselulised suure putukad kes meenutavad sipelgaid. Masaid- Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Serengeti- maailma üks suurima rahvuspark. 3. Kõrbed Oaas- kõrbes olev viljakas ala. Sukulendid- taimed mis koguvad niiskust oma vartesse.
(1) Aafrika savanniliikidel on iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Õied on tavaliselt suhteliselt väikesed, 6 kollased, kobarates. Seemned valmivad kaunades. Juurestik on lai ja sügav.(8) (joonis3) Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5m kõrguseks. Sõrmrohi kasvab maailmas kõikjal, kus on soe ja jätkub sademeid. (4) joonis 3 Akaatsia joonis 4 ahvileivapuu Loomastik: Vastavalt savannideslevinud taimestikule on kohastunud ka loomariik. Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. (4) Näiteks söövad elevandid ja kaelkirjakud põõsaste ja puude oksi ning lehti, sebrad ja sinignuudid aga rohtu. Taimed on vähem toitvad kui liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud
Metsatööstus raie, väljavedu, mehaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus. TABEL : ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas
Mis naljakas maailm! Maailm on alati omamoodi naljakas. See tähendab, et seal elavad inimesed, kes on kummalised neil on omad väärtushinnangud, mis on veelgi naljakamad, nad tunduvad ka üksi olevat, kuigi nad seda ei pruugi olla. Samuti on maailmas palju mõtteterasid, mis kajastuvad ka järgnevas raamatus.Ma püüan arutada maailma kummalisust Antoine de Saint- Exupery raamatu ,,Väike Prints" põhjal. ,,Kui sa liiga hilja ahvileivapuu kallale asud, siis ei saa temast enam kunagi lahti." Selle lasuega Väike Prints mõtles seda, et kui sul on probleem, mida sa ei viitsi või mõnel muul põhjusel ei taha seda lahendada, siis ajapikku see probleem läheb suuremaks, tõsisemaks, kuni enam ei ole võimalik seda parandada. Mõstlik on kohe konflikt ära lahendada. Raamatus tuleb välja ka see, et lilled on õrnad, lihtsameelsed ning seal samas on nad ka keerulised. Siit on väga selgesti aru saadav, et kirjeldatud on naisi
Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv. Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, teed, kohvi, maapähklit. Turismindus, karjatamine. Loomaliigid : koaala, sebra, lõvi, elevant. Taimeliigid : ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, purpur-hiidhirss. Kõrb Asend : 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Kliima : Õhk on väga kuiv. Sademeid langeb harva. Taimestik : Paljudel taimedel on väga sügavale ulatuv juurestik. Mullastik : Mullad sisaldavad väga vähe huumust. Värvus ühtlane helehall. Mulla pinnal on rohkesti sooli. Loomastik : Loomad jäävad suveunne, öine eluviis, heledavärvilised.
Saadud järeldus on täpne, kuna tean näitab täpselt, kui palju metsa mingil maal on. Viimase paarikümne aasta jooksul on neis riigis metsa vähemaks jäänud, sest ei järgita reegleid ja ollakse liiga ahned. Mets kannatab sellepärast iga päev. Metsatüübid neis riikides Hispaania- parasvöötme leht- ja segamets. N: pöök Rootsi- sega- ja okasmets. N: kuusk Poola- parasvöötme leht- ja segamets. N: tamm Malaisia- ekvatoriaalne vihmamets. N: ahvileivapuu sega- ja okasmetsa levik Vihmametsade levik parasvöötme leht- ja segametsa levik Puidutööstus Puidutööstuse ettevõtete hulka kuuluvad teiste hulgas liimpuidu, akende ja uste, puidust ehitusdetailide, mööbli jne tootjad. Kõige paremini on metsatööstus arenenud kõige paremini Rootsis, kõige halvemini Malaisias või Poolas. Puitu saab kasutada mitmel viisil. Kõige targemalt kasutavad puitu arenenud riigid.
Aga mis siis Heinsaare lugudes sünnib? Lihtsuse mõttes võiks lood jagada kolme kimpu. Esimese kimbu palades avab pahur vanahärra ukse, mille taga arvab olevat räpase korteri, satub aga suvisesse parki ja muutub tõenäoliselt linnuks. Kummaline linnumetamorfoos toimub ka õunu korjava poisiga. Mees nimega Anselm laguneb tuhandeks liblikaks ja haihtub. ûhes Tartu tudengitoas istub laua taga nukker Ohhoota meri, kes tegelikult tahaks olla midagi ahvileivapuu ja savanni vahepealset. Teise kimbu novellides armub 6-aastase poisikesena tegutsev surm kaunisse neidu, kellele ta on järele tulnud. Härra Pauli keha valitseb tema teadvusest sõltumatu "eluvaim", mis viib ta noore armastuse juurde. Mees nimega Eestlane aga armub pilvevalge näoga ja sajuste huultega naisesse, kelle nimi meenutab kõiksust. Kolmanda kimbu novellides tegutsevad kirjanikud: ühele neist dikteerib inimkeeli rääkiv kass andekaid tekste, teise
üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest. Savann Taimestik Savann on troopiline või lähistroopiline Tüüpilisteks savannitaimedeks on puisrohtla. Savannid on rohttaimedega akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, kaetud suured tasandikud, mida purpur-hiidhirss, eukalüpt ja ilmestavad üksikud puud. Savannis levib pudelpuu. Rohttaimedest on lausaliselt rohurinne, kuna rohttaimed ei valdavaks vihmaperioodil kiiresti vaja palju vihma ning taluvad kuivust. kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja taimede maapealsed osad kuivavad, kuiv
taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised, Tüüpilised taimed: sõrmrohi, akaatsia, ahvileivapuu, palm, pudelpuu, purpur-hiidhirss Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill. Tüüpilised loomad: ninasarvik, aafrika elevant, sebra, emu, hüaan, termiit, lõvi, koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iseloomulikke kohastumusi(3) Taimed taluvad põuda ja saavad hakkama ferraliit mulaga mis põua ajal kivi kõvaks muutub, Pikk ja tihe juurestik, puudel paks koor ja jäme tüvi, jäme tüvi on vee kogumiseks, jäigad ja lihakad lehed, Nimeta savannialade looduslikke puuliike( 5) ahvileivapuu ehk baobab, pudelpuu, akaatsia, eebenipuu, 3. Millised on vihmametsadele iseloomulikud tunnused ( rindelisus, valgus, taimede kasv, õied, lehed….)Olulisimad! 1-Alus mets on pime ja hämar. 2Taimede õied on värvikirevad ja keerulise õie ehitusega . 3 Väga kiire aine ringe ( pidev õitsemine ja viljumine). 4mitme rindelisus palju erinevaid taime ja loomaliike. 4.Tõmba joon alla ekvatoriaalse vihmametsa looduslikele taimeliikidele(5) loorberipuu, roosipuu,
· kuld · teemantid · boksiit · magneesium 30.12.12 Evelin Pärn 20 Import · meditsiin · põllumasinad · autod · tekstiil · toorained · toiduained · nafta 30.12.12 Evelin Pärn 21 Elekter · Elektrit toodetakse hüdroelektijaamades (99,9%) ja fossiilkütuste abil (0,1%) 30.12.12 Evelin Pärn 22 Metsamajandus · Metsa on Ghanas 38,5% · Peamised puuliigid on eebenipuu, Aafrika managon, seeder, odum, ahvileivapuu, shea puu ja akaatsia. · Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi lõuna osas. 30.12.12 Evelin Pärn 23 Shea puu 30.12.12 Evelin Pärn 24 Eebenipuu 30.12.12 Evelin Pärn 25 Akaatsia puu 30.12.12 Evelin Pärn 26 Transport 30.12.12 Evelin Pärn 27 30.12.12 Evelin Pärn 28 Ghanas on neli tähtsamat sadamat · Takoradi sadam · Elmina sadam · Saltpondi sadam · Tema sadam 30.12
Suvepoolaastal on päike seniidis ja kujundab ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur on aastaringi väga kõrge. Aasta sademete hulk võib olla 250-2000mm piires. Lähisekvatoriaalse kliimaga alade põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad kõrrelised, rohttaimed ja torkpõõsad. Kuiva ja niiske perioodi vaheldumine mõjutab muldade teket(punakaspruunidmulad). Loomadest elutsevad seal lõvi, kaelkirjak, elevant, ninasarvik, sebra, jaanalind, vöölane. Taimedest on akaatsiad, ahvileivapuu. Veel on seal rändtirtsud(Aafrika) ja termiidid(Austraalia). · Ekvatoriaalsed vihmametsad. Paiknevad ekvatoriaalses vöötmes. Kliimat iseloomustab igavene kuumus ja niiskus, kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26-29 kraadi. Sademete hulk on 1500- 2000mm aastas. Seal on püsiv madalrõhukeskkond, mille tõttu sajab palju. Tuuled on passaadid. Ekvatoriaalsed õhumassid. Vihmametsades on ferralliitmullad(vähe viljakad). Üheks iseärasuseks on liigirikkus
Seal on termiitide kõrged moodustades lateriitkihi. Vaid taastuda. pesad. vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida. Näide: ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, Näide: koaala, sebra, emu, lõvi, hiidhirss. elevant, ninasarvik, termiit, hüaän Ekvatoriaalne Ekvaatoriäärsed alad. Valitsed Palav ja väga niiske ekvatoriaalne Seal on kujunenud
tervislikud joogid, piimad ja jogurtid. Kuuma vürtsika koostisainetega nagu tsillipipart kasutatakse toitude valmistamisel,samuti ka kommi ja vürtsi lisamiseks ning garneeringuna. Ravimtaimelise koostisainetega nagu on seda kaneel, koriander, aniis, ingver ja piparmünt, kasutatakse üha enam piimatoodetes, jäätise- ja nätsu valmistamisel. Kohv, cappuccino vahvlite või sokolaadi latte macciato küpsised samuti rabarber , kiivi , mitmesugused marjad , ahvileivapuu saadus ja kohvi marjad on tärkava maitsed. Jogurtis on võimalik nautida juurvilja maitsed,näiteks ulatuvad kurgi, tilli ja porgandi maitsed. Lille maitsega tooted liiguvad maailmaturul, jasmiini maitsega latte, muraka ja violetne jogurt ja roosi kroonlehtedega jooke. Üks uusimaid marjade alternatiive: aed marjad, kasutatakse või valmistamise valdkonnas , mõnikord kasuitatakse ka eksootiliste puuviljade maitseid või valmistamisel. Lõpuks on
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, s...
Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1. Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. Sademeid suvel palju, talvel vähe 3. Piirkonnad Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia 4. Taimestik peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. 5. Mullastik Savannis on ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad telliskivile. 6. Loomastik liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad. Paljud liiguvad ringi karjadena
üReferaat loodusgeograafias Tartu Ülikooli geograafia instituut Kameruni Vabariik (Republic of Cameroon) Kairi Leppik Tartu 2002 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Kameruni Vabariigi loodusgeograafiast. Antud referaat käsitleb piirkonna geograafilist asendit, reljeefi, kliimat, mullastikku, taimkatet ja loomastikku. Geograafiline asend Kamerun, ametliku nimetusega Kameruni Vabariik, asub Lääne-Aafrikas (Ekvatoriaal-Aafrikas). Riigi pindala on 475 440 ruutkilomeetrit (veidi suurem kui Kalifornia) ja koosneb autonoomseist Ida- (endine Prantsusmaa valdus, 433 100 km²) ja Lääne-Kamerunist (endine Suurbritannia valdus, 42 300 km²). Kogu pindalast on maismaad 469 440 ruutkilomeetrit ja veepinda 6000 ruutkilomeetrit. Kameruni Vabariigi pealinn on Yaounde. Riik piirneb läänest Atlandi ookeaniga, loodest Nigeeriaga, idast Tsaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunast Ko...
Asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopil...
Põlluviljade saagikust kahandab kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Mägise pinnamoega savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuurid nagu teepõõsas ja kohvipuu. Erinimetused ja uued mõisted Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid. Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda
metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Aafrika, Amazonas, sandli, kampri, hevea aastas, pindala väheneb Kagu-Aasia puu kiiresti üleraie tõttu Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline kooseis ja aastane juurdekasv väiksem
Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Amazonas, Kagu-Aasia kampri, hevea puu aastas, pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Hiina Kõvad leht- ja väärispuud, 15-20m3/ha aastas
maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Tuntumad savanni taimed on akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpus-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu. 6 Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele
GRANIVOORIA seemnetest toitumine. Savann e troopiline rohtla. · Levik u 25 lauiskraadil. Põhiliselt Aafrikas. Piirnevad kõrbe ja vihmametsaga. · Kliima vahelduvad kuiva- ja vihmaperioodid. Sademeid 250-2000 mm/a. · Struktuur suurte puude kasvu piirab ajutine kuivus, toitainetevaesus, herbivoorid. Valitseb rohttaime (kõrrelised) ja põõsarinne. · Pinnamood, aineringe. · Taimestiku ja loomastiku eripärad. o Savannitaimed: akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu. Puudel on jäme tüvi, et säilitada niiskust. o Loomad: 1) kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil 2) loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda. 3) veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Suuri rohusööjaid on palju, nad liiguvad vihma järgi ühest piirkonnast teise
................................. Austraalias BEDUIIN rändkarjakasvataja NOMAADID rändrahvad, karjakasvatajad ENDEEM väikese levikualaga (areaaliga) taime või loomaliik MAKJA vahemereline võsa Apeniini poolsaarel ja Lõuna Aafrikas FRÜÜGANA - ........ Balkani poolsaarel CHAPARRAL - ....... Pürenee poolsarel, Californias SAVANN puisrohtla LJAANO - ....... Lõuna Ameerikas Orinoco madalikul KAMPO - ............................................. Brasiilia mägismaal BAOBAB ahvileivapuu AKAATSIA vihmavarjukujulise võraga MASAID Ida Aafrika savannide põlisrahvas SELVA vihmamets Amazonase madalikul Lõuna Ameerikas LIAAN puitunud varrega ronitaim EPIFÜÜT pealkasvaja taim,toitub õhujuurte abil SAPROFÜÜT kõdutaim, toitub seente abil lagunevast orgaanilisest ainest HEVEA kautsukipuu BALSAPUU väga kerge puiduga puu KIINAPUU koorest valmistatakse malaariavastast ravimit KOPRA kookospähklite kuivatatud sisu ( tooraine toiduainetetööstusele)
kahepaiksed, sisalikud, linnud. SAVANN · Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde · Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. · Piirkonnad Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia · Taimestik peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. · Mullastik Savannis on ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad telliskivile. · Loomastik liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad. Paljud liiguvad ringi karjadena.
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Savannides leiduvad puud kannavad sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Taimed: Akaatsia, Ahvileivapuu, eukalüpt, sõrmrohi · Loomade eripära Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
