Kuju: kõrge, üheteljeline; kuju võib varjeeruda, teda aetakse teiste kristallidega tihti segi. Kõvadus: 5 Värvus: roheline, valge, kollane, sinine, pruun Läige: klaasiläige Iseloomulikud tunnused: Esinemise vorm ja koht: levinud peaaegu kõigis mineraalides. Esineb sette- ja moondekivimites. Apatiidist koosnevad näiteks inimeste hambad ja skelett ning paljude teiste organismide toesed. Silikaadid päevakivi Päevakivi Päevakivi savimineraalid Kuju: prismalised, plaatjad, plokilised kristallid (kaoliniit- Kõvadus: 6 kaoliin) Värvus: valge, valkjashall, lihapunane, roosakas talk Läige: klaasjas
keha kaltsiumi kõige paremini kätte, seetõttu ei tasu vaid piimatooteid oma menüüs peamise kaltsiumiallikana kasutada. Samuti peab teadma, et kaltsium omastub vaid siis, kui kehas on ka piisavalt D-vitamiini ning fosforit. Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu. Harilikult leidub seda settekivimites olevate mineraalide koostises, näiteks kaltsiidis, dolomiidis ja kipsis. Samuti leidub kaltsiumi süva- ja moondekivimites, eeskätt silikaatset mineraalides: plagioklassides, amfi- boolides, pürokseenides ja granaatides. Kaltsiumi tähtsus Kaltsiumit on meie kehas mineraalidest kõige enam. See moodustab 2% meie keha massist ja 40% keha mineraalainetest. 99% kaltsiumist on meie luudes see aitab meie luustikku ja hambaid heas konditsioonis hoida. Lisaks aitab kaltsium kaasa kudede ainevahetusele, verehüübimisele, kolesteroolitaseme reguleerimisele,
meelt, et leida vajalikke mineraalaineid looduslikest lakukivi maardlatest. Kaltsium on oluline osa loomade luude struktuuris. Kaltsiumil on suhteliselt suur aatomnumber, see on põhjus, miks röntgenikiired luud ei läbi, tänu sellele nähtusele on võimalik teha röntgenipilte. Esinemine looduses: Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu. Harilikult leidub seda settekivimites olevate mineraalide koostises, näiteks kaltsiidis, dolomiidis ja kipsis. Samuti leidub kaltsiumi süva- ja moondekivimites, eeskätt silikaatsetes mineraalides: plagioklassides, amfiboolides, pürokseenides ja granaatides. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit,marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Kaltsium inimese organismis: Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist
ränisetendeis, on uute mineraalide moondeline teke aeglane protsess. Enamik moondekivimeid tekib sügavuses 10-30 km. Maapinnal võib moone toimuda ainult vulkaaniliste laavavoolude kontaktil setenitega. (1) Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette- ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerumisel ja struktuuride-tekstuuride muutumisel moondekivimid . (1) 6.2. Moondekivimite struktuurid ja tekstuurid Moondekivimites jälgitavaid struktuure võib jagada kolme rühma: mineraalide ümberkristalliseerumis- ( kristalloblastilised), purustus- (kataklastilised) ja säilunud (reliktsed) struktuurid. (1) Enamikes moondekivimites saab mineraalide esinemisviisi iseloomustada mingi ümberkristalliseerumisstruktuurina: võrdteralise, eriteralise, teralise, lehelise või tulbalise struktuurina. Kildudest koosnevat kivimit iseloomustab bretsaline, peeneks jahvatatud massi aga tsementstruktuur. Kontaktmoonde kivimitele on
Teatud tüüpi graniitides on fluor kontsentreerunud biotiiti ((Mg, Fe)3[Si3AlO10][OH, F]2) ja küünekivisse. Sulanud magmas on lenduv fluorikomponent fraktsioneerunud varastel mineraalide diferentseerumisjärkudel apatiiti ja küünekivisse ning hilisemates staadiumides biotiiti ja küünekivisse. Basaldis ja gabros sisaldub kogu fluor apatiidi koosseisus. Teistes moonde- ja tardkivimites (näiteks graniidis) esineb fluor peamiselt vilgu, küünekivi ja fluoriidi osana. Segunenud moondekivimites leiduvad graniitsed ning pegmatiitsed maagisooned on ühed suurimad fluori leiukohad maakoores. Tavaliselt sisaldavad graniidid fluori 0,05-0,14%, teistes tard- ja moondekivimites leidub seda vähem, 0,01-0,05%. Enamasti on moondekivimid kaotanud osa oma F-sisaldusest moondeprotsessi käigus, sest lenduv fluor või fluoriidioonid migreeruvad magmast teistesse kivimitesse. Sõltuvalt fluori kontsentratsioonist mõjutavad mineraalid kivimite fluorisisaldust erinevalt.
- jämedateraliseks (üle 5 mm) - keskmiseteraliseks (1-5 mm) - peeneteraliseks (vähem kui 1 mm) - mikroteraliseks mineraalide suhtelise suuruse alusel eristatakse võrdteralist ja porfüürilist struktuuri. 16. Mis on kivimi tekstuur ja millised on levinumad tekstuuri liigid ? Tekstuur on kivimi koostisosade paigutus ruumis. Tardkivimites on kõige levinumaks ühtlane ehk massiivne struktuur, mida iseloomustab mineraalide ühtlane paigutus. Moondekivimites on kõige levinumaks võõdiline ehk gneisiline tekstuur. Settekivimite kõige levinumaks tekstuuriliseks tunnuseks on nende kihilisus, mis peegeldab settimisprotsessi ebaühtlast iseloomu. 17. Mis on tardkivimid ? Kuidas neid eristatakse ? Taedkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid
Nad on kõige tavalisemad mineraalid dioriidis, gabros. Pürokseenid on kaltsiumi, magneesiumi ja raua silikaadid. Augiit on laialdaselt levinud pürokseen, mida leidub rohkesti sellistes tardkivimites nagu gabro ja basalt. Augiidi kristallid on lühiprismalised, kaheksakandilise ristlõikega, rohekasmustad või pruunid. Porsunud pinnal esineb roostene kirme. Kriipsu värvus hele, hallikasroheline. Läige klaasjas. Esineb paljudes tard- ja moondekivimites.Vähemtuntud pürokseenid on diopsiid ja enstatiit, mida leidub gabros, pürokseniidis ja peridotiidis. Kõvadus 6,5. Oliviin vt all pool. 39. Vilgu rühma kivimitmoodustavad mineraalid biotiit ja muskoviit. On kaks peamist vilkude põhitüüpi: tumedad, mustjad - raua- ja magneesiumirikkad vilgud (biotiit) ning heledad - alumiiniumirikkad vilgud (muskoviit). Kõik nad on ülitäiusliku lõhenevusega, lõhenedes õhukesteks lehtedeks. Biotiit on tume, rauarikas vilk
võivad reageerida kuivanud õlide vabade rasvhapetega, moodustades elastse ja püsiva värvikile. Erandiks on aga näiteks titaanoksiid, mis on täiesti inertne ja ei reageeri värnitsaga. b) Lühikokkuvõte mõningatest pigmentidest Kriit (valge pigment, täiteaine ja tähtsam krundi koostisosa) Kaltsiumkarbonaadi kõige levinum looduslik vorm on kaltsiit (CaCO 3). Seda leidub peamiselt settekivimites nagu kriit (ka lubjakivis), samas leidub teda ka moondekivimites nagu marmor. Looduslikku kriiti (CaCO3) võib pidada üheks vanimaks sisevärvide toonimisvahendiks (kasutati nt liimvärvides) ja ta kuulub tänini värvide/pahtlite toorainete nimistusse. Lisatuna veepõhistele värvidele tekitab kriit läbipaistmatu, õlivärvi koostisse kuuludes aga läbipaistva, kuid pisut määrdununa tunduva värvikile. Alates antiikajast kasutati seda odava valge pigmendina ja ka täiteainena odavates värvides.
settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, kui ka settekivimitest. Moone toimub alati enam-vähem tahkes kivimis. Moondekivimites võib tihti märgata nii kristalle, kui ka vöödilist kihilisustMoondekivimid on näiteks kiltkivi (kihiline hall kivi, mis lõheneb kergesti plaadikesteks), gneiss (vöödiliste kristallkihtidega), päevakivid, kvarts. Settekivim-moondekivim: savi-kiltkivi, lubjakivi-marmor, graniit- gneiss, liivakivi-kvartsiit. Kivimiringe. Kivimid võivad muutuda (kuumuse, rõhu, murenemise) toimel teisteks kivimiteks. Seda nimetatakse kivimiringeks. 2. Kalandus. Vormid ja levik.
-kuum vesilahus (hüdroterm) <400'C -kuum veeaurusegu (pneumatolüüt) >400'C Temperatuur kasvab 20-30'C/km, rõhk u 0,3kbar/km. T kasv sõltub ka ala geostruktuursest paiknemisest. Vulkaanilises piirkonnas võib olla ka ~60'C/km. Mittesuunatud rõhk on igast suunast suhteliselt võrdne, stressi puhul aga on teatud küljelt avaldatav rõhk suurem kui näiteks ülevalt. 6 Stress tekitab moondekivimites õhukeseplaadilise struktuuri, kildalisuse. Stress paneb rõhu suunas olevatel pindadel olevad mineraalid lahustuma, üles sulama, ja uuesti settima rõhu suunaga rsiti olevas suunas. Kõrgetemperatuurilisel moondel areneb kildalisus gneislisuseks, kus eri mineraalid on eri vööndites. Nt graniidi teraline struktuur moondub vöödiliseks, kivimi nimetus siis gneiss. Gneisi vöödid võivad olla ka segamini keeratud, nn kibralise struktuuriga, kui kivim on plastiliselt deformeeritud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
