ja paljunemise eest. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti rakus enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. 7. Tsütoplasmast See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et
A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan- Tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse 5. Iseloomusta bakteriraku tsütoplasmat ja ribosoome
Bakterid Prokarüootsed e. Eeltuumsed organismid - DNA ei ole eraldatud tuumamabraaniga Genoom DNA hulk liikidel erinev. Väikese genoomiga on mükoplasma ja paljud parasiitsed bakterid Suur genoom aktinomtseentidel Nukleoid e. Tuumapiirkond, kus paiknevad DNA ja histoonitaolised valgud. Haploide ' Haploid pooli tervikust Plasmiid e. DNA väikesed rõngasmolekulid, mille geenid, mis pole vajalikunud tavaolekus. Antibiootilises keskkonnas on nad olulisteks resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest
Bakterid - kõige väiksemad üherakulised organismid. Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappe...
Bakteri mõisted 1. Bakterid Kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Bakteritel puudub tuum. 2. Arhed Ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistes bakteritest. 3. Prokarüoot Organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis
ulatuses. Tuumas eraldub 2 prootonit ja 2 neutronit. Tähiseks: He. Tuumas muutub lähteisotoopide hulk väheneb (massi arv ja laeng väheneb) ja laguproduktide hulk suureneb. Gamma- lagunemine Rikutakse: tuuma energia on minimaalsest kõrgem, ehk kolmandat stabiilsuse tingimust. Tuumast eraldub vastava energiaga footon. Tähiseks gamma. Tuumas muutub: sinna läheb kergema tasemega prooton. Võrrand: E-hf Aatomituum kerataoline keha Nukleoid prootonid ja neutronid Laenguarv prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks ehk laenguarvuks Massiarv prootonite ja neutronite koguarvu nim A=Z+N tuuma massiarvuks MASSIDEFEKT: Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamisel koostisosadeks. Energia jäävuse seaduse kohaselt vabaneb sama suur energiahulk tuuma moodustamisel vabadest nukleonidest. Tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - va...
Kasutatakse: Meditsiinis nt seeneteraapia, antibiootikumid. Toiduainetööstustes nt vitamiinid, maitseandjad. Põllumajanduses nt söödalisand, parandab huumuskihi omadusi. Tööstus nt paberitööstuses mürgise kõrvalsaaduse neutraliseerimiseks. Patuliin on m ükotoksiin ehk hallitusseente sekundaarne ainevahetusprodukt, mis võib kahjustada inimese tervist. 9. Bakterid, bakteriraku ehitus, sh plasmiid, nukleoid. Spoor ja selle moodustamine. Bakterid on eeltuumsed ehk prokarüoodid, mis paljunevad pooldumisel. PLASMIID- iseseisvad rõngasmolekulid, mis determineerivad mitmesuguseid raku omadusi. DNA jupike. NUKLEOID-Prokarüootse raku sisepiirkond, kuhu on koondunud DNA. Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore. Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja
Nakatuvad ujulates, spordisaalides jms. Süvamükoos on harvaesinev, eluohtlik. Majavamm on pärit Himaalaja mäestikust. Seenteeoste sissehingamine on eluohtlik. Seente ülesanded: · toiduainetööstus · antibiootikumide tootja · Olulised lagundajad Mükoriisa seenjuur, mida kõik taimed moodustavad seentega Seen + rohevetikas = samblik BAKTERID Bakterid on ainuraksed, eeltuumased(tuuma pole). Kerabakteril on tuumapiirkond e nukleoid ja selle piirkonnas on rõngaskromosoom, kus asub pärilik info. Mõned bakterid on lisaks membraanile ja kestale ümbritsetud (lima)kapsliga. Bakteritel on piilid ehk karvakesed, mille abil kinnituvad üksteist külge ja sobivasse keskkonda. Gaasivakuool täidab rõhu muutmisülesannet. Plasmiid DNA rõngakesed, mis on osades bakterites. Aitab sünteesida bakteri kasvukeskkonnas ensüüme, mis teevad bakteri keskkonnas olevad ohtlikud ained kahjutuks.
Mikroorganismid Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsedorganismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. ...
e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. On ka teisi kujusid. Enamik baktereid paljunevad pooldudes. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakteritel on tuumapiirkond ehk nukleoid, kus asub rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist), kus asub bakteri pärilik informatsioon. Bakterirakk on ümbritsetud membraaniga, mis koosneb enamasti valkudest ja pole samasugune nagu eukarüootsetel rakkudel. Paljud on lisaks ümbritsetud ka kestaga, mis pole nii jäik kui taimedel ja võimaldab neil seetõttu suuremaks kasvada. Osadel on kest lisaks eritanud kaitseks fagotsütoosi eest limakapsli
i) Kui viirus püsib rakus mitteaktiivsena, siis nimetatakse seda haiguse peiteperioodiks j) Kui rakk toodab viiruseid vähesel määral ja seejuures ei hävi, on see krooniline haigus 3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi: piisknakkusega b) AIDSi: sugulisel teel, verega, rinnapiimaga c) Marutõppe: nakatunud looma hammustusega d) Leetritesse: piisknakkusega 4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks). 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL Siret Püi T11ME BAKTERID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Siret Püi Bakterid SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Bakterite suurus, kuju ja ehitus 3. Paljunemine 4. Kokkuvõte 2 Siret Püi Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumset...
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik,...
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas ...
Bakter Bakterid (Bacteria; kreeka sõnast bakteria 'kepp, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid(Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena...
Kõige tihedamini nakatuvad ujulates, spordisaalides · Süvamükoosid harva esinevad, eluohtlikud. Levid tuvisita kaudu, leitud paljudel inimestel, kes põevad AIDSi. Majavamm igasuguste seeneeoste sissehingamine on tervisele ohtlik. Seente ülesanded: · Olulised antibiootikumide tootjad · Toiduainetööstus · Olulised lagundajad BAKTERID Bakterid - ainuraksed - tuum puudub, selle asemel on tuumapiirkond e nukleoid - pärilik info rõngaskromosoomis - ümbritsetud kestaga, erinevatel bakteritel erinev + limakapsel, mis ei lase kuivada. Piilid e karvakesed nende abil kinnituvad üksteise külge ja sobivasse keskkonda. Gaasivakuool nagu kaladel ujupõis, koosneb valkudest. Plasmiidid aitavad sünteesida kasvukeskkonnas. Toodab ensüüme, mis muudab bakteri kasvukeskkonnas olevaid mürgiseid aineid ohutuks. Erinevad kujud: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed
L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal . Bakterrakk on hoploidne. Bakterirakul puudub tuumamemrbaan. Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngas molekulid, mis määravad mitmesuguseid raku omadusi. (Diplodine 46, hoplodine 23) 5) Eosed ehk endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks. Taluvad keetmist 30-40 minutit. 6) Bakterite suurus Eri bakteri liikide rakud on eri suurusega 0,5-3 mikromeetrit
Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani
Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn * alla jääb kest ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus * rakumembraan, teatud bakteritel kahekordne * puuduvad kõik tavalised siseorganellid * väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge * viburite arv ja asukoht sõltub liigist * viburid on liikumiseks * tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA * DNA piirkond nim. nukleoid * bakteri kromosoomis histoonid puuduvad. * abikromosoomid e plasmiidid tekivad bakteril teatud tingimustel tema kaitseks * plasmiid toodab valke iseenda kaitseks * plasmiide kasutatakse inimeste jaoks ära, liita võimalik inimese geene, transgeenne organism * gaasivakuoolide abil reguleeritakse kõrgust vees * baktereid saab jagada kuju järgi rühmadeks: - kokid ehk kerabakterid kahekaupa on diplokokid
bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks interferoone, kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. 1. Millised bakterid 3kuuluvad arhede hulka? Arhed ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. 2. Mille poolest erineb prokarüootide (bakterite) nukleoid eukarüootide tuumast? Elektronmikroskoopilised vaatlused on näidanud, et erinevalt eukarüootide rakkudest ei ole bakterirakul tuumamembraani. Piirkonda bakterirakus, kus paikneb DNA, nimetatakse NUKLEOIDIKS. Kui eukarüootide rakus on palju pulgakujulisi kromosoome, siis bakterirakus on ainult üks rõngakujuline kromosoom. 3. Mida nimetatakse plasmiidideks ja mis on nende ülesanne? Enamikul bakteritel on kromosoomile lisaks veel täiendavaid väikesmaid DNA rõngasmolekule- PLASMIIDE
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: üm...
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
BAKTERID Membraan (sisemine) Rakukest (keskmine) Limakapsel ei lase ära kuivada rakul, kinnituvad mingitele pindadele Karvakesed ehk piilid kinnitumise funktsioon Viburid (vesikeskkonnas) neid võib olla 1 kuni mitu liikumisaparaadid Ripsmed suuremad kui karvakesed, ning tavaliselt siis viburit ei ole. Liikumisfunktsioon. Bakteritel on üks kromosoom (haploidne kromosoom rõngaskromosoom tuumapiirkond ehk nukleoid Plasmiidid väikesed DNA molekulid Ribosoomid väikesemad kui eukarüootsel rakul Gaasivakuoolid vesikeskkonnas olevad bakterid Tsütoplasma Kokid (rõngakujulised) Batsillid (kepikesekujulised) Spirillid (spiraalsed)
Bakteriraku jagunemine: -bakterid paljunevad pooldumise teel -bakterid on võimelised vahetama omavahe DNA juppe ning seega ka mittesuguliselt paljunema põhimõtteliselt. -pooldumise faasid: 1. replikatsiooni teel kahekordistatakse bakteri DNAd 2. rakk jaguneb kaheks tütarrakuks Sporulatsioon e. spooride moodustamine -bakterirakud võivad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustada spoore -spoor on tugeva kestaga kaetud rakkujäänuk, milles on nukleoid ja natuke tsütoplasmat ehk ka dehüdreerunud rakk -kui ebasoodsad tingimused mööduvad, spoor rehüdreerub ning temast saab jälle päris rakk -spooril elutegevus peaaegu puudub -spoorid võivad püsida aastaid kuni aastasadu Erinevad baktereid -baktereid eristatakse üksteisest a) kujult: - kerabakterid e kokid - pulkbakterid e batsillid - sprillid (spiraalsed) - niitjad
14. Taimeraku ehitus ja talitlus. 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja 15. Oska jooniselt tunda taimeraku organelle! tsütoplasmamembraan? 16. Plastiidide üleminek. 5. Iseloomusta bakteriraku tsütoplasmat ja ribosoome. 17. Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? 6. Mis on nukleoid ja milliseid päriliku info kandjaid veel bakterirakus 18. Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistikku? Millistel leidub? seentel niidistik puudub? 7. Kuidas jaotatakse baktereid viburite arvu ja paiknemise järgi 19. Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja (joonista). hulkrakseid seeni. 8. Milleks on vajalikud fimbriad ehk piilid? 20
moodustatud kihilistele mattidele · Protobiont ürgrakk · Proteinoid abiootiliselt valmistatud polüpeptiid · Panspermia idee, et elu Maale võis jõuda kosmosest meteoriitide ja komeetide vahendusel · Nanobakter viimasel ajal kividel ja mineraalidelt avastuatud eriti väikesed bakterid · Kochi postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust · Nukleoid piirkond bakterirakus, kus asub DNA · Plasmiid bakteritel esinevad väiksemad DNA rõngasmolekulid, kus asuvad geenid, mis tavaolukorras ei ole hädavajalikud. · Periplasma ruum, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja rakukesta väliskihi vahel · Trihhoom niit · Spoorid e akineedid niitjatel bakteritel esinev rakk mis talub hästi ebasoodsaid tingimusi · Heterotsüstid niitjatel bakteritel esinev rakk, mis fikseerib õhulämmastikku e N2-te
Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti rakus enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. 7. Tsütoplasmast See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti rakus enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. 7. Tsütoplasmast See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
Kromosoomi kuju (rõngas- või lineaarne) Rakumembraani lipiidne koostis (esterlipiidid, eeterlipiidid, steroolide esinemine Rakukesta tugikiudude koostis (tselluloos, kitiin, -glükaanid, peptidoglükaan) Rakuskeleti valgud (tubuliin, aktiin ja nende homoloogid) Membraansed organellid (nt mitokondrid ja kloroplastid, ER jne) Viburite ehitus Ribosoomide tüüp Geenistruktuur, intronite esinemine, operonide esinemine Bakteri kromosoom- rõngaskromosoom (u. 1 mm). Nukleoid ehk tuumapiirkond. Puudub tuumamembraan. Kokkupakitud kromosoom- vajalik, et kromosoom rakku mahuks. Pakkimine mõjutab geeniregulatsiooni- kokkupakitud alad varjestatud (transkriptsiooni ei saa sealt toimuda). Pakkimisel osalevad ka aluselised valgud, sama funktsioon kui histoonid. Ka polüamiinid stabiliseerivad bakteri DNAd. Aktiivselt kasvavas rakus on ,,väljasopistised" piirkonnad mida transkribeeritakse? Mõnel bakteriperekonnal on näidatud, et nukleoid on ümbritsetud membraaniga
funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106 nukleotiidipaari (bp) ühe geeni "pikkus" on umbes 1000 nukleotiidi-paari. Bakterite genoomne DNA haploidne, tsirkulaarne, kaheahelaine, singulaarne.
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
RNA polümeraas jõuab stoppkoodonini. 3. Etapp: TRANSLATSIOON – algab enne kui transkriptsioon on lõppenud Translatsioon tagab rakkudele vajaliku valkude sünteesi 8. Millised antibiootikumid toimivad translatsiooni kaudu? Klooramfenikool, tetratsükliin, makroloodid jt antibiootikumid 9. Millises vormis on pärilikkusaine bakterirakus? Bakteri (prokarüoodi) DNA võib esineda kahe erineva vormina. KROMOSOMAALNE DNA ehk NUKLEOID – bakteri funktsioneerimise seisukohalt obligatoorne osa, mis paikneb tsütoplasmas. EKSTRAKROMOSOMAALNE DNA ehk peamiselt plasmiidid – olemasolu pole obligatoorne bakteri funktsioneerimiseks. Plasmiidide replikatsioon võib toimuda kromosomaalsest DNA-st sõltumatult 10. Milleks on bakteri DNA-s OriC järjestus? Mikroobide genoomi replikatsioon algab DNA ühest punktist (origin – algus), mida nim oriC lookuseks
Eralduvad Tainas kerkib · Sümbioos Pärmiseened ja puuviljakärbes Pärmiseen ja äädikhappebakterid Teeseen Bioloogia Page 30 Bakterid 25. november 2009. a. 16:49 · Ehitus DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga Erinevad genoomid Väikese genoomiga mükoplasma ja parasiidid Suuremaga aktinomütseedid Tuumapiirkond e. Nukleoid Selles on 1 rõngakujuline kromosoom Kromosoomistik on haploidne Plasmiid DNA väikesed rõngasmolekulid Võimaldavad jääda ellu antibiootilises keskonnas Limakapsel Kaitsev kuivamise eest Sisaldised Tärklis Glükogeen Polüfosfaadid Jne Puuduvad Mitokonder Plastiidid Golgi kompleks
13. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem (hoiab organelle õigel kohal, säilitab kuju ja vormi). Tsütoskelett aitab kaasa rahu paljunemisele. 14. Bakteriraku ehitus Nukleoid – tuumapiirkond, kus paiknevad DNA ja sellega seostuvad valgud. Haploidne kromosoomistik Bakterirakutuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom. Rakumembraan ehk plasmamembraan – katab bakteriraku
väga varieeruv oma pikkuse poolest (6kb algloomad - 2Mb taimed). Strukturaalselt erinevad, geneetiliselt koosseisult sarnased. mtDNA võib olla kas introniteta (metazoa) või intronitega (taimed ja alamad eukarüoodid), Esineb mitokondriaalse RNA editing (taimed, algloomad), Erinevused mt geneetilise koodi kasutamises loomarühmade vahel. 12. Plastiidide genoom ehk plastoom. Genoom semiautonoomne, funktsionaalseks ühikuks nukleoid (DNA, RNA ja valkkompleks), Plastiidide pärandumine on valdavalt emapoolne, ka isapoolne (vähemalt 40 näidet), Kloroplastide DNA (cpDNA) on tsirkulaarne 30-200 kb. Esineb editing (toimetamine). Geeniproduktid seotud kas fotosünteesi või geeniekspressiooniga. Genoom väga geenitihe, lühikeste speiseritega. 13. RNA geenid ja nende klassid. Momendil üle 3000 RNA geeni, arv on arvatavasti tugevalt allahinnatud: >1500 Antisense RNA, ~500 tRNA, ~250 5S rRNA, ~175 5
Viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Paljude looma- ja inimesehaiguste põhjustajaks on viirused. Ø Bakterid § Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. v Bakterite ehitus ja paljunemine § Enamiku bakterite suurus jääb vahemikku 0,1...25 mikromeetrit. Bakteri ehitus on eeltuumne; tuuma pole, selle asemel on nukleoid ( DNA-st koosnev rõngaskromosoom); plasmiidid- sisaldavad geene eriolukordadeks ( näiteks kodeerivad antibiootikume kahjutustavaid ensüüme); rakumembraan; rakukest; osadel bakteritel limakapsel-ärakuivamise vastu; karvakesed ehk piilid; 2 viburi(d); ribosoomid; endospoorid- kest ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks; bakterirakul puuduvad: mitokondrid, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, tsentrioolid.
Neid kettaid on kas üks paar või kaks paari. Ketaste arv sõltub bakteri rakukesta ehitustüübist. 61. Eu- ja prokarüootse raku võrdlus Tunnus Prokarüoot Eukarüoot Folügeneetiline rühm Bakterid ja arhed Vetikad, seened, algloomad, taimed, loomad Tuum ja tuuma DNA Nukleoid. DNA ei ole tuumast Esineb tuumamembraan ja organisatsioon eraldatud membraaniga ega histoonid. ole seotud histoonidega. Ainult mõnedel arhedel on histoonid. Kromosoomide arv. Ploidsus. Üks rõngaskromosoom. Mitu kromosoomi kas Haploidne garnituur. Borrelia diploidne või haploidne.
MIKROBIOLOOGIA I ( loeng 1.) 1. September 2009 Õppematerjale: 1. ,,Brock biology of microorganisms" by Michael T. Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2 · Kõrgem temperatuur · Ere valgus, UV kiirgus · Tugev vulkaanil...
Kuna see on ainuvõimalik DNA ahela sünteesi suund, on DNA ahelad kaksikheeliksis antiparalleelsed. DNA molekuli ühe ahela otsas on vaba 3' OH-rühm, teise ahela otsas aga vaba 5' fosfaat. 45. Bakterikromosoomi struktuur. · Bakteril asub geneetiline info ühes rõngaskromosoomis, mis esineb rakus kõrgelt struktureeritud kujul alas, mida nimetatakse nukleoidiks. DNA on kaksikahelaline. · Nukleoid on organiseerunud ~400 topoloogiliseks domeeniks, kus iga lingu pikkus on ~10 kb. Toroidne superspiraal DNA on keeratud ümber valkude (mida on ~10) 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur. · Struktuur - eukarüootide genoom on mitu suurusjärku suurem ning seega jaotunud ka mitmeks erinevaks kromosoomiks ning enamasti on kõiki kromosoome 2 komplekti. Samuti on eukarüoodi DNA kompaktsemalt pakitud.
............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19 2.2. Rakuümbrise komponendid........................................................................20 2.2.1. Periplasma............................................................................................ 20 2.2.2. Peptidoglükaan..............................................