Enamik neist on hüdrofoobsed e vett tõrjuvad ja vees nad ei lahustu. Lipiidid on küllalt lihtsad hüdroobsed või osaliselt hüdroobsed orgaanilised molekulid, tavaliselt koosnevad vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad. Rasvad e lipiidid on suured molekulid, mis koosnevad glüsteroolist ja rasvhapetest. Erinevatel rasvadel on rasvhappejäägid erinevad, kuid glüsteroolimolekul on alati sama. Küllastunud rasvhapetes on süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed. Küllatunud rasvhapped esinevad peamiselt loomsetes rasvades. TAHKED EHK RASVAD Küllastumata rasvhapetes esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades.VEDELAD EHK ÕLID Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped
loomse vahaga 5. Liitlipiidid ehk fosforlipiidid · Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga · Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 6. tsüklilised lipiidid steroidid · peamiselt hormoonid mis moodustuvad sisenõrenäärmetes. · Vees ei lahustu · Esinevad loomkudedes · Hormoonid adrenaliin, · Vitamiinid D-vitamiin · Kolesteriidid alkoholiks kolesterool ja sinna külge kinnituvad rasvhappejäägid. 7. kolesteriidid · kolesterool + rasvhape · kuulub loomraku membraani koostisesse · kolesteroolist sünteesitakse: hormoone, vitamiin D ühendeid. · Sapi koostisosa · Liigne kolesterool võib soodustad ateroskleroosi kuna ladestub veresoonte seintele. · Võib põhjustada infarkti kuna häirib verevarustust ja võivad tekkida trombid. 8. hormoonid · testosteroon (meessuguhormoon) kasutatakse ka dopinguainena
- Ligimeelitav funktsioon: taimed meelitavad putukaid ligi - Kaitsefunktsioon: taimel külmumise eest - Varuaine: taimedel tärklis(juurtes, lehtedes), loomadel glükogeen(maksas) - Toitaineks: väikelastele - Struktuurne: tselluloos taimede kestas, kitiin putukate ümber või seeneraku kestas. LIPIIDID e. RASVAD - steroidid - hormoonid RASVAD ON NII TAHKED KUI KA VEDELAD!!!!! - vahad Koostis: - glütserool - rasvhappejäägid ( võivad olla ühesugused, kui ka erinevad) Ülesanded: - Energeetiline funktsioon: 38,9 kJ 1g rasvade lõhustamisel (Talveund magavad organismid - Kaitsefunktsioon: leevendab lööke - Kehatemp. Säilitamine: rasvakiht hoiab soojust - Bioregulatoorne funktsioon: Hormoonid * hormoonid- bioaktiivsed ained, mis tekivad kindlas kohas, mõjutavad mingit kindlat piirkonda, kindlal ajahetkel - Lahustid: vitamiinid, nt A vitamiin - Ainevahetuslik funktsioon: Kaameli küürus tekib vesi
4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine o AMINOHAPETE koostis: aminorühm (NH2) - aluseline karboksüülrühm (COOH) - happeline radikaal (R) - igal erinev Lipiidid - Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Lipiid = alkohol + rasvhappejäägid. Lihtlipiidid: Vahad (pikaahelaline ühehüdroksüülne alkohol + rasvahappejäägid) ja neutraalrasvad (glütserool + rasvhappejäägid) Liitlipiidid: fosfolipiidid (glütserool + rasvhappejääk + fosforhappejääk) Steroidid - kolesterool, hormoonid Nukleiinhapped - biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust (DNA-desoksüriboos, RNA-riboos), lämmastikalusest
rakuteooria kõik organismid on rakulise ehitusega / iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel (viljastatud munarakust areneb loode) / rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (punased verelibled on kaksiknõgusad, et pindala oleks suurem, et siduda rohkem hapnikku), uurimismeetod binokulaarne- (objektide uurimine kahe silmaga), stereo- (suurte objektide uurimine), elektronmikroskoop (valguskiir asendub elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude, loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus tuumaümbris (2-kih...
lipiidid. Riboos, desoksuriboos nukleiinhape. Süsivesikud on fotosünteesi pimedusstaadiumis algvahe ja lõpp-produktoriteks. 8. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid. G rasvhappejääk L Ü T S- rasvhappejääk E R O O L- rasvhappejääk Neutraalrasvad = glütserool + rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked. (neid nimetatakse loomseteks organismideks) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad. (õliseemnetes) Vahad Vahad on pikaahelaliste ühe hüdroksüüsete (üks OH ühik) alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele
ehitusmaterjal kaitse lähteaine fotosünteesi lõpp-produktiks 4. ENERGIAVARUKS JA EHITUSMATERJALIKS ON KA LIPIIDID LIPIIDID mitmesugused molekulid enamik hüdrofoobsed rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid jne nii tahked kui vedelad ehituslikud ning energeetilised ülesanded signaalmolekulid LIHTLIPIIDID rasvad, õlid, vahad energiarikkad energiaallikaks ja varuks RASVAD glütseroolist ja rasvhapetest tahke või vedel erinevad rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapped Küllastumata ainult üksiksidemed rasvhapped peamiselt loomsetes üks või mitu kaksiksidet rasvades taimsetes rasvades toatemperatuuril tahked toatemperatuuril vedelad ehk õlid FOSFOLIPIIDID liitlipiidid, mis koonevad fosforhappejäägist ja kahest pikast
Mitoos (raku jagunemisviis) - + Prokarüootidel puuduvad sisemised membraansüsteemid. Eukarüoodid RAKU ÜMBRIS koosneb membraanist (keskmine paksus 0,01mikromeetrit ja nähtamatu valgusmikroskoobiga) ja sellel paiknevast süsivesinikkihist. · Membraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, mis paiknevad kaherealiselt, mille hüdrofiilsed glütserooli sisaldavad pead on väljaspool ja hüdrofoobsed rasvhappejäägid seeespool,( oligosahhariididest ning) kolesteroolist mis on vaid loomsetel rakkudel. Valgud ja kolesterool on hajusalt fosfolipiidide vahel, (oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon)). Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. · Süsivesinikkiht on taimedel paksem moodustades kesta, tänu millele taimerakk ei saa
saama, tagamaks vere lipoproteiinide normaalselt töötava süsteemi säilumist organismis. Tihti väidetakse, et küllastatud rasvhapped tõstavad vereseerumi kolesteroolisisaldust. Aga näiteks küllastatud rasvhape steariinhape langetab vereseerumi kolesterooli. Lipiidide biofunktsioonid 1. Energeetiline funktsioon Seda funktsiooni täidavad inimorganismis varulipiidid (peamiselt triglütseriidid). Varurasva koostises olevad rasvhappejäägid on rakkude jaoks kontsentreerituim metaboolse energia varu. Triglütseriidide täielikul oksüdatsioonil süsihappegaasiks (CO2) ja veeks (H2O) eraldub energia. 1 g triglütseriidide täielik oksüdatsioon annab 9,1 kcal (38,9 kJ) energiat. Lipiidid peaksid mõõduka ja keskmise kehalise koormuse korral katma 26-30 % toiduratsiooni koguenergiast. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga
2. Ehitslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist 3. Varuaine loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4. Kaitsefunktsioon nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb organismi temperatuurimuutuste eest. Rasvkude (siseorganeid ümbritsev rasvakiht) kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest 5. Lahusti on lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q) Lihtlipiidid ehk neutraalrasv = glütserool + rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad). Küllastamata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õli seemnetes). Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahad Vahad on pikaahelaliste ühehüdroksüülide (üks OH rühm) alkoholide ja rasvhapete estrid.
• Endogeenne kolesterool 80% on raku(bio)membraanide tähtis ehituskomponent ja võib leida seega inimorganismi kõikides kudedes: eriti rohkesti maksas (tekib peamiselt siin), närvikoes (ajukoes), neerudes, neerupealiste koores, arterite seinas; vähem nahas, sooltes. LIPIIDIDE BIOFUNKTSIOONID 1. Energeetiline funktsiooni täidavad inimorganismis varulipiidid (peamiselt triglütseriidid). Varurasva koostises olevad rasvhappejäägid on rakkude jaoks kontsentreerituim metaboolse energia varu. • Triglütseriidide täielikul oksüdatsioonil süsihappegaasiks ja veeks eraldub energia. 1 grammi triglütseriidide täielik oksüdatsioon annab 9,1 kcal (38,9 kJ) energiat. 2. Varuaine funktsioon. Lipiide talletatakse organismis varuks: loomorganismides triglütseriidid rasvkoes, taimedes õlid. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik.
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX GEENITEHNOLOOGIA YTG0011 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES ERKKI TRUVE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna. Me juba teame, et nukleiinhapped on polümeerid, millede monomeerideks on nukleotiidid. Valgud on ka polümeerid, millede monomeerideks on aminohapped. Kui nukleotiidid polümeriseerusid, siis nende vahele mood...
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
1) Bakteriolüütilised (teistest bakteritest nt bakteriolüütilised müksobakterid.) 2) Tsellulolüütilised. Viimasel ajal on näidatud, et müksobakterid sünteesivad ka antibiootilisi aineid. Nende hulgas on ka potentsiaalseid vähiravimeid. Bakteriraku membraan, kapsel, kest · Rakumembraan ümbritseb bakterirakku ja on turgori mõjul surutud vastu rakukesta. · Membraan koosneb: Fosfolipiidide kaksikkihist ( kus lipiidide hüdrofoobsed rasvhappejäägid on suunatud membraani siseosa poole ja hüdrofiilsed ,,pead" membraani välispinna poole. Valgud · Membraan ei ole jäik vaid ümberkorralduv. · Rakumembraani funktsioonid: o Ainete transport rakku ja eritamine rakust. Suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide membraani palju transportereid. o Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide,
korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti kaitseb lipiididest moodustunud rasvkude kõhuõõnes paiknevaid organeid kahjulike välismõjude eest ja aitab välitada keha liigset jahtumist. Rasvad ehk lihtlipiidid on glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad estrid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Õlid on vedelad rasvad, mille rasvhappejäägid sisaldavad ohtralt kaksiksidemeid. Vahad on lipiidid, mille molekulides esinevad glütserooli asemel muud alkoholid, näitek taimsed vahad puuviljadel, okastel, mis täidavad kaitsefunktsiooni; loomsed vahad näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed). Steroidid madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mille hulka kuuluvad kolesterool, hormoonid ja vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitusi, näiteks neerupealised
Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid ...
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
aitab välitada keha liigset jahtumist(loomad). Rasvad ehk lihtlipiidid on glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad estrid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on (esinevad nii taimede kui ka loomade rakkudes) Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Õlid on vedelad rasvad, mille rasvhappejäägid sisaldavad ohtralt kaksiksidemeid. Vahad on lipiidid, mille molekulides esinevad glütserooli asemel muud alkoholid, näitek taimsed vahad puuviljadel, okastel, mis täidavad kaitsefunktsiooni; loomsed vahad näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed). Steroidid madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mille hulka kuuluvad kolesterool, hormoonid ja vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme
aitab välitada keha liigset jahtumist(loomad). Rasvad ehk lihtlipiidid on glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad estrid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on (esinevad nii taimede kui ka loomade rakkudes) Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Õlid on vedelad rasvad, mille rasvhappejäägid sisaldavad ohtralt kaksiksidemeid. Vahad on lipiidid, mille molekulides esinevad glütserooli asemel muud alkoholid, näitek taimsed vahad puuviljadel, okastel, mis täidavad kaitsefunktsiooni; loomsed vahad näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed). Steroidid madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mille hulka kuuluvad kolesterool, hormoonid ja vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja ...