Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised molekulid on polümeerid?
  • Mida tähendab komplementaarsusprintsiip mida DNA ahelate antiparalleelsus?
  • Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
  • Mis on replikatsioon kuidas see toimub?
  • Mis on plasmiid?
  • Mis on alleel homosügootsus heterosügootsus?
  • Mis põhjustab geenide ahelduse?
  • Mis on promootor mis on enhaanser?
  • Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks?
  • Mis on rakuteooria kes selle sõnastasid?
  • Milleks rakk vajab lipiide?
  • Milleks rakk vajab suhkruid?
  • Milliseid rakke ümbritseb rakukest?
  • Millised on kloneeritud DNAde kasutusalad tänapäeval?
  • Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnoloogiat?
  • Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist?
  • Mis on roheline fluorestseeruv valk milleks ja kuidas seda kasutatakse?
  • Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma?
  • Mis on embrüonaalsed tüvirakud?
  • Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
  • Millised rakud on totipotentsed millised pluripotentsed?
  • Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?
  • Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest?
  • Mis on onkogeenid mis on tuumorsuppressorid?
  • Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid?
  • Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks?

Lõik failist


Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I
  • Millised molekulid on polümeerid?
    Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid ( tselluloos , kitiin , tärklis), valgud , nukleiinhapped (DNA, RNA).
    Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks.
  • Nukleotiidide lühiiseloomustus.
    Nukleotiidid  on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere-nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust ( riboos  või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid . Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, adeniin ja guaniin nii RNA kui DNA struktuuris Pürimidiinid: ühe tsükliga ühendid, tsütosiin nii RNA kui DNA; tümiin DNA ja uratsüül RNA koosseisus . Nukleotiidid ühinevad pikkadeks polünukleotiidideks (DNA ja RNA ahelad ).
    Adenosiintrifosfaat  ehk ATP on universaalne energia  talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP on makroergiline ühend.
  • Vasakule Paremale
    Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #1 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #2 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #3 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #4 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #5 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #6 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #7 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #8 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #9 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #10 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #11 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #12 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #13 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #14 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #15 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #16 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #17 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #18 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #19 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #20 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #21 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #22 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #23 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #24 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #25 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #26 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #27 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #28 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #29 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #30 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #31 Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused #32
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor k4rmen.k Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    20
    docx

    Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016

    kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee. 60. Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist. Kuid ta võib põhjustada ka loomarakkude kasvu täieliku peatumise või vohamise ja kasvajate teket. Tuumorsuppressorid on geen, mille produktid pidurdavad mitoosi pärssimise teel raku jagunemist. Nende inaktiveerumine põhjustab kasvajaid. 61. Miks on soolekepike ja pärmid väga head geenitehnoloogia mudelobjektid? Geneetilistes katsetes tuleb teha ristamisi, jälgima tunnuste pärandumist ja analüüsima suurt hulka järglaskonda. Ristamise eeldiseks on, et ka alamatel organismidel oleksid sugulise sigimise mehhanismid. Katsete tarvis peab olema võimalik kasvatada uuritavaid organisme odavalt laboratoorsetes tingimustes. Soolekepike vastab kõigile nendele tingimustele. Lisaks paljuneb ta uskumatult kiiresti, andes järglaspõlvkonna 20 minutiga. E

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    27
    docx

    Geenitehnoloogia vastused

    toimu. Nõgus- ja kumerplasmolüüs erinevad plasmolüüsunud osa kuju poolest. Rakke liidab rakuvaheaine (vahelamell), vanemate rakkude nurkade vahel võib olla ka rakuvaheruume ehk intertsellulaare. Raku ehitusest paremaks arusaamiseks pidage silmas, et see pole mitte jäik, staatiline moodustis, vaid raku ehitus ja koostis muutuvad pidevalt ja küllaltki kiiresti: organellid jagunevad või kujunevad ümber, keemiline koostis muutub jne. 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis täpsemalt on powerpointis igast liigist juttu Selle leiate loengud 2011 alt ja see on pealkirjaga Geenitehnoloogia I 2011 Rakk rakutüübidkoedECM ja MUDELORGANISMID 20. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 8-9(54-55) 21. Replikatsioon

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    52
    docx

    Geenitehnoloogia I konspekt

    UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) ∨ PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    26
    docx

    Geenitehnoloogia I konspekt

    UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase ­ molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase ­ (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase ­ rakubioloogia

    Geneetika
    thumbnail
    44
    docx

    Geenitehnoloogia arvestus I semester

    Diferentseerumine e spetsialiseerumine->spetrialiseerunud rakud. 55. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?  Kloneerimine on DNA, raku või geneetiliselt identse järglaskonna saamine, olemasolevate geenide koopiate tekitamine. DNA kloneerimine on teatud DNA lõigust koopiate tegemine, mida on võimalik teostada katseklaasis.  Organismide kloneerimine: reproduktiivne kloonimine – tehnoloogia, mida kasutatakse loomade genereerimiseks, kelle on samasugune DNA juba olemasoleva/olnud loomaga (lammas Dolly, esimene imetaja, kes klooniti täiskasvanud looma DNAst, suri kopsuvähki, eluiga keskmisest lühem). Terapeutiline kloonimine- ehk embrüo kloonimine – tehnoloogia, millega tekitatakse organeid embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. Tänu indutseeritud tüvirakkudele on tähendus vähenenud.

    Bioloogia
    thumbnail
    22
    docx

    Geenitehnoloogia vastused

    1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik (kareda- ja siledapinnalist (kareda-pinnaline ER)) 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Platiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan 18. Rakukesta ehitus ja funktsioon Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 18-20(64-66) 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis täpsemalt on powerpointis igast liigist juttu Selle leiate loengud 2011 alt ja see on pealkirjaga Geenitehnoloogia I 2011 -Rakk - rakutüübid-koed-ECM ja MUDELORGANISMID 20. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 8-9(54-55) 21. Replikatsioon

    Keemia
    thumbnail
    50
    docx

    Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused

    (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid, lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. 3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    42
    docx

    Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.

    tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos molekulaargeneetikaga) Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia RAKU tase - rakubioloogia KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia)

    Geenitehnoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun