mRNA-kannab geneetilist informatsiooni DNAlt ribosoomidele.tRNA- toimetab aminohappeid ribosoomidesse.VALKUDE struktuurid: Primaarstruktuur-aminohapete järjestus polüpeptiitides.Struktuuri aluseks on kovalentsed peptiidsidemed aminohappejääkide vahel. Sekundaarstruktuur- polüpeptiidiahela teatud lõikude konformatsioon.Fikseeritud vesiniksidemetega, mis tekivad peptiidsideme koostisesse kuulvate H ja O aatomite vahele. Sekundaarstruktuuri põhivürmideks on alfa-heeliks ja beeta- leht.Tertsiaalstruktuur- kogu valgumolekuli iseloomustav 3D struktuur.Struktuur tekib polüpeptiidiahela spontaantsel, spetsiifilisel kokkukeerdumisel, mida suunavad teatud seistusvalgud (chaperonid).Aminohapete hüdrofoobsed radikaalid paigutuvad struktuuri sisse, hüdrofiilsed aga struktuuri pinnale. Struktuur on seotud aminohapete radikaalidevaheliste nõrkade sidemete ja vastasmõjudega ( vesinik ja ioonne side, wan-der Walsi jõud, hüdrofoobsed interaktsioonid) ja kovalentsete S-S sidemetega cys jääkide vahel
Nukleaasid: Ensüümid, mis degradeerivad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid. Eksonukleaasid lagundavad nukleiinhappe ahelat kas 5' või 3' otsast (5'eksonukleaasid ja 3'eksonukleaasid). Endonukleaasid lagundavad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid ahelasiseselt Nukleiinhapete struktuurid: - Primaarstruktuur: Lämastikaluste järjestus polünukleotiidahelas - Sekundaarstruktuur : Polünukleotiidahela ruumilie struktuur - Tertsiaalstruktuur: Polünukleotiidahela ,,pakend" rakus v rakutuumas DNA molekuli võimalikud sekundaarstruktuurid: - Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks) - Tsükliline kaksikspiraalne - Üheahelaline DNA ja RNA erinevused : Sekundaarne strukuur RNA: - Vabakujuline ahel - Osaliselt( iseenda ümber) spiraliseerunud ahel - Spetsiifilise kujuga ahel DNA: - Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks) - Tsükliline kaksikspiraalne
jääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude süntees toimub ribosoomides, paiknevad karedapinnalise tsütoplasma võrgustikus. Valgud jaotatakse: lihtvalgud (munavalge); liitvalgud (koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest osadest kromosoomid) Valgustruktuurid: Primaar- e. esmane struktuur: alamiin, glutamiin, lüsiin: ühendatud peptiitsidemetega. Sekundaarne struktuur: ühendatud vesiniksidemega. Tertsiaalstruktuur: keraja kujuga gloobul, nt. antikehad, ensüümid. Kvarternaarstruktuur: koosneb mitmest gloobulist, nt. hemoglobiin. Denaturatsioon valgustruktuuride lõhkumine/hävitamine, nt. muna vahustamisel/praadimisel: võib toimuda mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, geneetilisel teel, kiirguse toimel. Toimub sekundaarses, kertsiaarses ja kvarternaarses struktuuris. Renaturatsioon valgustruktuuride taastamine Valkude ülesanded: Ensümaatiline ensüümid kiirendavad keemilist
Liptiidid - Rühm kuhu kuuluvad : Rasvad, õlid, vahad. On organismide energiaallikaks ja nende oksüdeerimisel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur, Sekundaarstruktuur, Tertsiaalstruktuur ja kvanternaarstruktuur Valkude omadused tulenevadki struktuurist, järjestusest ja hulgast. Primeaarstrukris on lihtsalt minig kindel hulk aminohappejääke , aga kui need muutuvad heeliksiks (kruvikujuliseks) ja seda hoitakse koos vesiniksidemetega ,siis on see juba sekundaarstruktuuriline .Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu tertsiaalstruktuur ja kui 2 polüpeptiiti(koht kus on väga palju aminohappejääke) ühineb ,siis tekib kvanternaarstruktuur
HAPE Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik (suhkur) Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin(A), guaniin(G), Adeniin(A), guaniin(G), Nukleotiidid tsütosiin(C), tümiin(T) tsütosiin(C), uratsiil(U) (monomeerid) Primaarstruktuur ja Desoksünukleotiidide jada Ribonukleotiidide jada komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Tertsiaalstruktuur Kromosoom Ribosoom Funktsioonid ja liigid Päriliku info säilitamine, mRNA, tRNA, rRNA, päriliku info täpne ülekanne Osaleb pärilikkuse raku jagunemisel avaldumises
aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur ehk esimest järku struktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur ehk teist järku struktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur ehk kolmandat järku struktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid Kvarternaarstruktuur ehk neljandat järku struktuur: - gloobulid ühinevad - hemoglobiin Denturatsioon valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni primeaarstruktuurini. Renoturatsioon valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine. Valgu ülesanded: a)Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b)Ehitusliku funktsiooni c)Transport funktsiooni
Orgaaniliste ainete koostis: 1)Makroelemendid(palju): C (süsinik) O(hapnik) H(vesinik) P(fosfor energia salvestamine, ATP oragnismi energiaühik) S(väävel) N(lämmastik aminohapped, ehk valgud) 2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen ene...
Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid Kvarternaarstruktuur: - gloobulid ühinevad - hemoglobiin Denturatsioon valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni primeaarstruktuurini. Renoturatsioon valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine. Valgu ülesanded: a)Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b)Ehitusliku funktsiooni c)Transport funktsiooni d)Retseptor funktsiooni e)Regulatoorset funktsiooni f)Kaitse funktsiooni
ainevahetus, palaviku mehhanism. 4. Valkudestruktuuritasemed, konfiguratsioon ja konformatsioonimõjud Primaarstruktuur: Primaarstruktuuri määrab amiinohappejääkide järjestus polüpeptiidahelas. Rida algab vaba aminorühma sisaldava aminohappejäägiga ja lõpeb vaba karboksüülrühma isaldava aminohappejäägiga. Ala-Glu-Ser- Lys-Cys. Sekndaarstruktuur: Ruumalaline struktuur. Polupeptiidahela, kurrutusviis. Peptiidiahelad on ühendatud vesiniksidemetega(DNA) Tertsiaalstruktuur: Ristsidemed ahelas. Kvaternaarstruktuur: 5.Optiline aktiivsus, kiraalsus, ratseemiline segu: Ratseemiline segu- lahus, segu, mis ei pööra valguse tasapinda, kuna sisaldab kõike võimalike kristallseid vorme. Kiraalsus. Kiraalsus on parema ja vasaku poole erinevus, ehk molekuli peegelpilt ei ole täpselt sama.
Valkudel on 4 struktuuri: 1)primaarstruktuur- on kõikidel valkudel. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks --heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- b struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valgu nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) 4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin) Valkude struktuur võib muutuda järgmiste protsdesside tulemusena: I. denaturatsioon- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena aminohappeahel muutub sirgeks
3) Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed: A jaTvahel 2 ja G ja C vahel 3 veseniksidet.Leiab aset komplementaarsusprintsiip: A=T, G=C. 4) DNA´l on kolm strisktuuri: · DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. · 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) · 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uute RNA järgi sünteesitud valke
happelised omadused). Aminohappejäägid on seotud peptiitsideme abil. Peptiitside tekib aminorühma ja karboksüülrühma abil. Valgud võivad hüdrolüüsuda. Võib toimuda denaturatsioon (kõrgemat järku struktuuride katkemine valgus) Liigitus: asendamatud, osaliselt asendatavad, asendatavad Struktuur: esmane e. primaarstruktuur aminohappe jääkide järjestus ja hulk valguahelas teisane e. sekundaarstruktuur kolmandane e. tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiitahelas kokkukägardumisel keraks kvarternaatstruktuur Biofunktsioonid: 1. katalüütiline funktsioon (kõik ensüümid on valgud) 2. struktuurne funktsioon (nahas, kõõlustes, küüntes) 3. transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 4. kaitsefunktsioon (kattevalgud, antikehad) 5. mürgid (mao- ja putukamürgid on valgulise koostisega) 4. DNA desoksüribonukleiinhape Nukleotiit koosneb pentoosist+lämmastikhappest+forforhappejäägist
Aminohappe üldvalem Erinevaid radikaale ® on 20 Aminohapete ühinemisel tekib Lämmastiku ja süsiniku vahel PEPTIIDSIDE ja eraldub VESI Peptiidside on tugev ja laguneb ainult hapetes keetmisel VALKUDE STRUKTUURID 1. Primaarstruktuur on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad tugevad peptiidsidemed 2. Sekundaarstruktuur tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokku voltimisel, seda hoiavad nõrgad vesiniksidemed 3. Tertsiaalstruktuur on gloobul, keraja kujuga, seda hoiavad bõrgad vesiniksidemed 4. Kvaternaarstruktuur tekib kui mitu polüpeptiidi (gloobulit) ühinevad hemoglobiini molekul koosneb 4 polüpeptiidist Valkude denaturatsioon- Valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel Valkude renaturatsioon- Kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs- Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel)
* Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur (pentoos), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus 1. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2. DNA sekundaarstruktuur DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) 3. DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid) DNA neli lämmastikalust · A - adeniin · G - guaniin · T - tümidiin · C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära *Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje) * Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil * Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T) (C ja G) komplementaarsed
Valgud. 1. Mis on valgud ja millest koosnevad? Vastus: Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Valgud koosnevad sadadest, isegi tuhandetest aminohappe molekulidest. 2. Nimeta kõik asendamatud aminohapped. Vastus: Isoleutsiin(Ile), Leutsiin(Leu), Lüsiin(Lys), Metioniin(Met), Fenüülalaniin(Phe), Treoniin(Thr), Trüptofaan(Trp), Valiin(Val). 3. Nimeta valgu struktuurid. Vastus: Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur. 4. Mis on denaturatsioon? Vastus: Nt kõrge temperatuuri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe muutub sirgeks. 5. Mis on ensüümid ja mida nad teevad? Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, sest rakk vajab pidevalt
esinevad ainult kovalentsed sidemed (peptiid- ja disulfiidsidemed) 2)Sekundaarstruktuur- Vesiniksidemete tekkimise tõttu valk saab kolmemõõtmelise struktturi kas a- heeliksi või B-struktuuri(volditud ahel). See on ainult üks kõrgematest struktuuri liikidest kus eksisteerib kolmemõõtmeline arhidektuur. Mängivad rolli ka van der Waal'si jõud ja teised nõrgad jõud( ioonsed sidemed, H-sidemed, hüdrofoobsed interaktisioonid) 3)Tertsiaalstruktuur- Valgu kõrgem sturktuur kus kus polüpeptiidahel on rohkem kokku pakitud(gloobuliks) ja võtnud kompaktsema kuju selleks, et vähendada vastastikust mõju teda ümbritseva keskonnaga. Mängivad rolli ka van der Waal'si jõud ja teised nõrgad jõud( ioonsed sidemed, H-sidemed, hüdrofoobsed interaktisioonid) 4)Kvaternaarstruktuur- Paljud valgud on multimeersed(omavad mitut ahelat mida kutsutakse subühikuteks). Kvaternaarne struktuur modustub kui mitu subühikut pakitakse kokku üheks suureks
kalarasv) 2) rasvataolised ained; a) lipiidid b)steroidid (tsükliline ühend) c)hormoonid: õstrogeen (N) ja testosteroon (M) c)valk on aninohapetest moodustunud biopolümer. Valgud ehituslik reaktsioon, koos hiab pertiitside(tugev side) Valk on ebastabiilne. Eksisteerib ainult valgu sünteesi keskuses.: a) primaarstruktuus e esmane b) sekundaarne; püsiv, hoiavad koos vesinik sidemed, stabiilne. C) tertsiaalstruktuur 1.erinevad nõrgad sidemed 2.ilmnevad keemilised omadused nt piimavalk d) kvaternaarstruktuur e neljandane side. c)Nukleiinhapped, ül pärilikkuse säilitamine, pärilikkuse edasi kandmine. Omadused: komplementaarsus- saab pärilikkust edasi kanda. Replikatsioon-DNA ja RNA Vvahetavad infot, saavad taastada. transkriptsioon. : 1. DNA-deooksüribonukleiinhape. A) desoksüriboos b) monümeriks desoksüribonukletiit c) AGCT (N-alused) 2. RNA- ribonukleiinhape a. Riboos b.menomer, nibonukletiit c
piirkonda, kindlal ajahetkel - Lahustid: vitamiinid, nt A vitamiin - Ainevahetuslik funktsioon: Kaameli küürus tekib vesi - Ehituslik funktsioon: rasvad, mis on rakumembraani koostises (Fosforipiidid) VALGUD koosnevad aminohapete jääkidest - aminohapetes on olemas COOH ja NH2 Valgu struktuurid - Primaarstruktuur * Kõige lihtsam * On näha valgu aminohappeline järjestus - Sekundaarstruktuur ( ämblikuniit) * valguahel on spiraal * Seal esinevad vesiniksidemed - Tertsiaalstruktuur (juuksed, küüned) * Eelnevad struktuurid on moodustunud ruumilise kuju * seda nim. Gloobuliks - Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) * Moodustavad kõik eelnevad struktuurid nende kokkupõimumisel Denaturatsioon- kõrgema järgu valgustruktuuri lagunemine madalama järgu struktuuriks (astmete kaupa) Renaturatsioon- vastupidine nähtus ( kõik valgud seda ei suuda) Tegurid, mis põhjustavad denaturatsiooni: - Temp. (muna keetmine) - Mehaaniline töötlus( muna vahustamine)
(nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid: · Kõikidel valkudel on primaarstruktuur · Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. · Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. · Aminohapete rida määrab valguomadused. Sekundaarstruktuur · - heeliks · - struktuur · seotud vesiniksidemetega (kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.) Tertsiaalstruktuur: · Seotud vesiniksidemetega · Gloobul ensüümid, antikehad, vereplasma valgud · Fibrill verhüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Kvarternaarstruktuur: · Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. · Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus: · Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. (juuste lokkimine, muna vahustamine või
Neutraalne hübriidioon, mis sisaldb endas katiooni ja aniooni ning moodustab molekuli.Laenguga nii amino- kui karboksüülrühm. VALKUDELE ON ISELOOMULIK Biomakromolekulid – koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast (> 50 AH) Igal valgul on oma individuaalne AH-jääkide kindel järjestus ja koosseis, millest sõltuvad: füüsikalised ja keemilised omadused valkude struktuuritasemed (funktsionaalsuse tagamiseks vähemalt tertsiaalstruktuur) biofunktsioonid Kudede valgusisaldus sõltub nende ülesannetest (lihased – kontraktiilvalgud, maks – ensüümid, rasvkude – transport- ja struktuurvalgud jne) ning muutub arengu ja haiguste korral AH-jääkide vahel polüpeptiidis on kovalentne peptiidside Biomakromolekulidena on neil mitmetasandiline struktuur (3D), fn täitmiseks valik arv
PEPTIIDSIDE- kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel mood. ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. peptiidsidemeks. Valgu aminoh.'st järjestust nimet. ESIMEST JÄRKU STRUKTUURIKS. (primaarstruktuuriks) Valgu TEIST JÄRKU STRUKTUUR (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvi kuj. HEELIKSIKS v. kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (juuksed, ämblikuniit, küüned, siid) Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu KOLMANDAT JÄRKU STRUKTUUR (tertsiaalstruktuur). Enamasti keraja kuj. ning kannab nimetust GLOOBUL. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, mood. valk, mille puhul räägitakse NELJANDAT JÄRKU STRUKTUURIST (kvarternaarstruktuur). NUKLEIINPROTEIIN: valgu kompleks nukleiinhappega. DENATURATSIOON: valgu kõrgemat järku struktuurid lagunevad, alles jab primaarstruktuur. RENATURATSIOON: denaturatsiooni pöördprotsess. Denaturatsiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturatsiooniga aga taastuvad.
STEROIDID on tsüklilised ühendid. Nt: suguhormoonid Kolesterool Adrenaliin(neerupealiste hormoon) VALGUD (Asp..) Valgud e. proteiinid on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejäägid on valgumolekulis ühendatud peptiitsidemega. VALGU STRUKTUURID. 1. primaarstruktuurid (aminohappeline järjestus) 2. sekundaarstruktuur( keerdumine või voltumine) a heeliks (juuksed) B struktuur (küüned) 3. tertsiaalstruktuur ( gloobulid või fibrillid ) 4. kvaternaalstruktuur( hemoglobiin ) mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine Renaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride taastamine VALKUDE ÜLESANDED: · ensümaatiline funktsioon( ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust) · ehituslik funktsioon rakuorganellides · kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest aktiivne kaitse-antikehad
Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast Kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis moodustub nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks Valgu struktuurid Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne) Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse liitunud Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid või niitjad fibrillid Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel Valkude ülesanded Ensümaatiline– ensüümid vajalikud reaktsioonide kulgeks Ehituslik – karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled on ainult valgulise ehitusega Transport – transportvalgud rakumembraanides; hemoglobiin Retseptoorne – rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi Regulatoorne – valgulised hormoonid
fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur on biheeliks. Tertsiaalstruktuur, mis tekib DNA ja valkude koosmõjul DNA molekul on kaheahelaline. DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ning selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleiinhape on moodustunud riboosi, fosfaatrühma ja lämmastikaluse liitumisel. RNA lämmastikaluse koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adeniin ehk A
a) üks polüpeptiidahel voltub mitmekordselt üksteise kohal kokku. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; Sekundaarne struktuur esineb juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne. Enamasti valgud ei ole 100% või -struktuuris, vaid üks neist vormidest esineb ülekaaluliselt. 3) Tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiidahela spetaiaalsel ruumilisel kokkupakkimisel kas: · Kerakujuliseks gloobuliks (sagedasem) · Niitjaks, ellipsoidseks fibrilliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on: a) molekulisisesed H-sidemed; b) ioonilised sidemed (erinevalt laetud radikaalide vastasmõju tekkinud)
Loomses valgus võib esineda kuni 20 erinevad aminohapet. Valkude jaotus : a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest ; b) fibrillaarsed e niitjad ; c) globulaarsed valgud (kerakujulised) ; d) liitvalgud lisaks aminohappejääkidele veel teisi org. aineid (vere hemoglobiin). Valgu struktuurid : 1. Esmane e primaarstruktuur valgu happeline järjestus. 2. Teisene e sekundaarstruktuur heeliks (spiraal) , voltub kokku. Struktuuri hoiab koos vesinikside. 3. Kolmandane e tertsiaalstruktuur tekib gloobul. 4. Neljandane e kvaternaarstruktuur - ühinevad mitu polüpeptiidi. Valgu denaturatsioon on valgu struktuuride lagunemine. Säilib esmane struktuur. Ultraviolettkiirgus tekitab ka denaturatsiooni. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Funktsioonid 1) ensümaatiline e katalüütiline, 2) geeniregulatoorne, 3) bioregulatoorne, 4) transpordifunktsioon, 5) struktuurne
Valgud ehk proteiinid on viopolümeerid , mille monumeerideks on amonihappejäägid. Aminohappejäägi koostisse kuulub : Aminorühm ja karboksüülrühm. (-NH2 ja COOH) VALGU MOLEKULIDE SKTRUKTUURID: · Primaarsktruktuur: On igal valgul ja see määrab ära kõik valgu omadused. · Sekundaarstrukuur: Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks Alfa-heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel Beeta-strukuuriks. (Juuksed, küüned, ämblikvõrk). · Tertsiaalstruktuur: Edasisine kokkukeerdumine. Selle tulemusel omandab valk enamasti kerale läheneva ruumiline vormi ehk gloobuli. Mõned võivad jääda niitjateks ehk fibrillaarseteks. · Kvarternaarstruktuur: Kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustub liitvalk. Nt hemoglobiin. Denaturatsioon: Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad ning valk kaotab oma kõrgemat jäörku struktuuri. (Kõrge temperatuur,
aminohapet, mida loomorganism ei suuda ise sünteesida. Lisaks sellele on kolm osaliselt asendamatud. 2) Valgu primaarstruktuur, mis on, mis määrab? Vastus: Valgu primaarstruktuur on ära määratud DNA poolt. Primaarstruktuur on valgu esmane struktuur. 3) Valgu kõrgemat järku struktuuritasemed; Vastus: Sekundaarstruktuur (voltumine) ja tertsiaarstruktuur (keerdumine) 4) Valkude denaturatsioon ja hüdrolüüs; Vastus: Valgu denaturatsioon on see kui valgu sekundaar- või tertsiaalstruktuur laguneb välise teguri mõjutamise toimel. Hüdrolüüs- peptiidisidemete lõhkumine ehk prmiaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub pepsiini abil HCl keskkonnas. 6. Valkude ülesanded. 7. Nukleiinhapped: 1) DNA nukleotiidi joonis. Nimetused. Vastus: adeiin, guaniin, tsütosiin, tumiin. 2) DNA primaar- ja sekundaarstruktuur. Vastus: DNA primaarstruktuur- I ahela nukelotiidijärjestus. DNA sekunaarstruktuur - 2 ahelaline biheeliks. DNA on desoksüribonukleiinhape.
viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). Biheeliksi ehituslik eripära ·Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.
vaha (nt:mesilasvaha, puuvaha) Omadused: ei lahustu vees (tekitavad seetõttu vee peale kile) Tähtsus organismis: annab energiat (30-30% päevasest vajadusest), raku ehitusmaterjal, varurasv (kaitse külma eest, kaitse löökide eest, talletavad mürke) 10. Valgud Koostiselemendid: C ; H ; N ; O (S) Monomeerid: 20 aminohapet Struktuurid: primaarstruktuur, sekundaarne struktuur (heeliks, voltunud), tertsiaalstruktuur (gloobul, fibrill), neljandane struktuur (väävelside ja 1 valgu molekul) Liigid: lihtvalk (ehk protiin) ainult aminohappejääkidest ; liitvalk (ehk proteiid) aminohappejäägid + muu aine Omadused: temperatuuritundlikud, denaturatsioon (kaotab kõrgemad struktuurid), renaturatsioon (taastab kõrgemad struktuurid), hüdrolüüs (laguneb vee liitmisel aminohapeteks), kleepuv, vees lahustuv
7. on lähteaineks 6. Valkude ehitus ja ülesanded. Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped ehk valgud pannakse kokku aminohapetest (valgus on 100-1000 aminohapet, organismis 20 erinevat aminohapet, asendamatuid aminohappeid organismis on 8, mida saame toiduga). Neid aminohappeid ühendab peptiidside. Valkude struktuuriastmed on: 1. Primaarstruktuur - aminohapetest ahel 2. Sekundaarstruktuur - ahel keerdub heeliksisse või volditakse 3. Tertsiaalstruktuur - heeliks keerdub gloobuliks või volditud ahelast moodustub fibrill 4. Kvaternaarstruktuur - mitu gloobulit või fibrilli koos Valgu ülesanded: 1. võimaldada/kiirendada reaktsioone 2. kuuluvad paljude rakuosade koostisesse - hea ehitusmaterjal (nt küünised, suled jne) 3. aitavad ainetel liikuda - transportvalgud 4. vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel - retseptorvalgud 5. reguleerivad organismi 6
· Millest koosnevad nukleotiidid? Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur (DNAs desoksüriboos ja RNAs riboos) lämmastikalus fosfaatrühm · DNA ja RNA ehitus (võrdle neid), ülesanded. DNA ehitus: esmane struktuur nukleotiididijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Esineb rakus sünteesiprotsessides ja viirustes sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul (DNA+ valk=nukleoproteiin e kromosoom) DNA ülesanded: kromosoomide peamine koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA ehitus: Esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesi järgselt Teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahetuvad kaksikahelaliste lõikudega omavahel paaduvad RNA ülesanded: info kopeerimine ja transportimine info realiseerimiseks
* Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? * DNA-s: A ja T, G ja C * RNA-s: A ja U, G ja C 24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? 25.Mis on DNA põhilised ülesanded?
Lipiidid ehk rasvad (vahad ja steroidi kuuluvad ka siia alla) Rasvad on kõige energiarikkamad ühendid. Valgud ehk proteiinid Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped, mis on ühendatud peptiidsidemega. Valgu struktuurid: · Primaarstruktuur aminohapete järjestus. (see on igal pool) · Sekundaarstruktuur see on heeliks. Heeliksi pooli hoiavad koos vesiniksidemed. (Nt. Juuksed, küüned) · Tertsiaalstruktuur see on gloobul. (Nt. Vereplasma) · Kvaternaarstruktuur erinevate ahelate kompleks (hemoglobiin) Denaturatsioon on valgu struktuuri muutumine keerulisemast lihtsama suunas. Nt. Muna valge vahtu kloppimine. Nukleiinhapped Selle alla kuuluva DNA ja RNA. Nukleiinhapped on Raku organellid Raku memebraan Koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest. Ühendab rakke omavahel. Rakutuum
Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed. 11. Missugune on valgu molekuli struktuur?( Primaar- tertsiaarstruktuur)Oskate iga struktuuri kohta tuua näite, millistel valkudel leidub? V: Primaarstruktuur Aminohappeline järjestus valgu molekulis. Primaarstruktuuri ei saa lõhkuda. Kõikidel valkudel Sekundaarstruktuur Valgumolekuli keerdumine heeliksis. Küüned, juuksed, kõõlused Tertsiaalstruktuur Valgu molekul moodustab gloobuleid. Antikehad, ensüümid, verelibled 12. Millised on valkude ülesanded? V: ensümaatiline funktsioon (ensüümid), ehitusmaterjalid (naha-, küünte-, karvadevalgud), transpordifunktsioon (hemoglobiin), retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt), regulatoorne funktsioon (hormoonid nt insuliin), kaitsefunktsioon (antikehad), liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud), energeetiline funktsioon 13
* Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur – levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur – lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur – molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? * DNA-s: A ja T, G ja C * RNA-s: A ja U, G ja C 24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? 25.Mis on DNA põhilised ülesanded
Energeetiline- väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 23.Kirjelda DNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 24.KirjeldaRNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust. RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus RNA teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 25.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? DNA-s: A ja T, G ja C RNA-s: A ja U, G ja C 26
Kõikide valkude teekond rakus algab tsütoplasmaatilistelt ribosoomidelt (v.a. muidugi RNA valmistatakse raku- tuumas RNA 1) primaarstruktuur – ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur – molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur – RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: • kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) • molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1. Informatsiooni RNA (mRNA) – raku RNA-de üldmahust 2-5%. Eluiga suhteliselt lühike. 2. Transport RNA - raku RNA-de üldmahust 10-15%. Eluiga suhteliselt pikk. 3. Ribosomaalne RNA - 80% raku RNA massist on väga heterogeenne st esineb mitme fraktsioonina. Ribosoomide kuivkaalust moodustab u ½
pannakse kokku aminohapetest kahe aminohappe ühinemiseks peab nende vahele tekkima side, mida nimetatakse peptiidsidemeks valgud on liigispetsiifilised ehk rakkudes sünteesitakse aminohapetest igale liigile omased valgud valke lõhustatakse peptiidsideme hüdrolüüsimise teel ensüümi kaasabil asendamatud aminohapped VALKUDE STRUKTUUR geenid määravad aminohapete hulga ja järjestuse primaarstruktuur sekundaarstruktuur tertsiaalstruktuur kvaternaarstruktuur valkude struktuur võib muutuda - > denaturatsioon 6. VALGUD OSALEVAD KÕIKIDES RAKUS TOIMUVATES PROTSESSIDES ENSÜÜMID valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust katalüsaatorid iga reaktsiooni jaoks kindlad ensüümid tegevus rakkudes kooskõlastatud iga ensüüm mõjutab kindlat tüüpi reaktsioone igale ensüümile sobib kindel temperatuurivahemik, mille juures on selle aktiivsus kõige suurem
Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; Sekundaarne struktuur esineb juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne. Enamasti valgud ei ole 100% või -struktuuris, vaid üks neist vormidest esineb ülekaaluliselt. 3) Tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiidahela spetaiaalsel ruumilisel kokkupakkimisel kas: Kerakujuliseks gloobuliks (sagedasem) Niitjaks, ellipsoidseks fibrilliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on: a) molekulisisesed H-sidemed; b) ioonilised sidemed (erinevalt laetud radikaalide vastasmõju tekkinud) c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju)
Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; Sekundaarne struktuur esineb juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne. Enamasti valgud ei ole 100% α või β-struktuuris, vaid üks neist vormidest esineb ülekaaluliselt. 3) Tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiidahela spetaiaalsel ruumilisel kokkupakkimisel kas: Kerakujuliseks gloobuliks (sagedasem) Niitjaks, ellipsoidseks fibrilliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on: a) molekulisisesed H-sidemed; b) ioonilised sidemed (erinevalt laetud radikaalide vastasmõju tekkinud) c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju)
Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; Sekundaarne struktuur esineb juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne. Enamasti valgud ei ole 100% või -struktuuris, vaid üks neist vormidest esineb ülekaaluliselt. 3) Tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiidahela spetaiaalsel ruumilisel kokkupakkimisel kas: Kerakujuliseks gloobuliks (sagedasem) Niitjaks, ellipsoidseks fibrilliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on: a) molekulisisesed H-sidemed; b) ioonilised sidemed (erinevalt laetud radikaalide vastasmõju tekkinud) c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju)
fosfaat. primaarstruktuur Ühe ahelaline nukleotiidide jada. Ühe ahelaline nukleotiidide jada. sekundaarstruktuur Biheeliks. Nukleotiidide ahelate Kohati molekuli siseselt kahe lämmastik aluste vahel on ahelaline, kus lämmastik aluste vahel vastavalt komplementaarsusele on vastavalt komplementaarsusele vesiniksidemed. A-T; C-G. vesinik sidemed. A-U; C-G. tertsiaalstruktuur DNA on histoonide (valkude) RNA on histoonide abil kokku pakitud abil kokkupakitud. (ribosoomis). ülesanded On kromosoomide koostisosa. Võtab osa geneetilise info Päriliku info säilitamine ja realiseerimisest. On kolme tüüpi ülekandmine tütarrakkudesse RNAd: raku jagunemise ajal. · mRNA
esmanestruktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus membraanides valgulised transportijad. DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur annavad välissignaale edasi. Liikumise Algloomade - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), nukleoproteiin (kromosoomid). mitoosi kääviniidid Varuaine Munavalge, piim Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad kattevalgud Toksiline Putukate mürgid nt mesilased;
Koodon-aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik. Alguskoodon-AUG (amhap. Metioniin (MET)) Stoppkoodon- UGA,UAA ja UAG (ei vasta aminhap.) Valgussüntees Antikoodon- tRNA-molekulis sisalduv nukleotiidikolmik, mis määrab õige aminohappe jõudmise ribosoomi (mRNA-ga komplementaarne) Primaarstruktuur-aminohapete järjestus Sekundaarstruktuur-heeliks Tertsiaalstruktuur- Kvaternaarstruktuur 1.4 Geenide avaldumise regulatsioon Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest. Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Keskkond mõjutab geenide avaldumist Regulatsiooni tasemed 1) Kontroll transkriptsiooni tasemel: kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd.
nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). DNA 4 lämmastikalust: A adeniin G guaniin T tümiin C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja
-struktuur esineb kahe variandina: a) üks polüpeptiidahel voltub mitmekordselt üksteise kohal kokku. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; Sekundaarne struktuur esineb juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne. Enamasti valgud ei ole 100% või -struktuuris, vaid üks neist vormidest esineb ülekaaluliselt. 3) Tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiidahela spetaiaalsel ruumilisel kokkupakkimisel kas: Kerakujuliseks gloobuliks (sagedasem) Niitjaks, ellipsoidseks fibrilliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on: a) molekulisisesed H-sidemed; b) ioonilised sidemed (erinevalt laetud radikaalide vastasmõju tekkinud) c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju) d) S-S tüüpi sidemed, mis tekivad 2 tioolrühma vastasmõjul.
· Valkude rühmitamine a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest (juuksed, küüned, kõõlused) , b) liitvalgud lisaks aminohappejääkidele teisi orgaanilisi aineid · Valkude struktuur a) Esimesejärguline (primaarstruktuur) aminohappejääkide järjestus b) Teisejärgustruktuur (sekundaarstruktuur) aminohappejääkide keerdumine biiheeliks(vedru) c) Kolmandajärgu struktuur (tertsiaalstruktuur) biiheeliksi kokkukägardumine kerajaks gloobuliks d) Neljandajärgu struktuur (kvaternaarstruktuur) tekib kahe või enama tertsiaalstruktuuriga ahela liitumisel Valgu struktuuri muutumine ehk dematuratisioon Kõrgema järgu struktuuri hävitamine - Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine · Mehaanilisel teel · Kõrge temperatuuriga · Keemilisel teel · Kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku stuktuurid taastuvad Nt
on ühendatud peptiid (amiid) sidemetega. Primaarne struktuur peptiidsidemete abil seotud aminohapete järjestus ja üldarv polüpeptiidahelas, mummukesed mängivad üksikud aminohapped. Selle määrab ära aminohapete järjestus missugune aminohape missuguse kõrval on. Olulised on järjekord, arv, molekulmass. Sekundaarne struktuur vesiniksidemega fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon, üksikosa on korrastatud kas moodustavad spiraali või on volditud. Tertsiaalstruktuur kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur, hoiavad koos kas vesinikside või on kovalentne side või on laengute baasil ioonne side näiteks. Need 3 struktuuriastet on olemas kõikidel valkudel. Aminohappeid on valkude koostises erinevaid. Erinevaid aminohappeid tuntakse 250, inimorganismis leitud 60, valkude koostises 20 erinevat aminohapet. Valkude koostises oelvate aminohapete puhul on tegemist L-aminohapetega. Esmatähtsad aminohapped on
aminorühm. Peptiidsideme tekkimisel eraldub vesi, mistõttu on see kondensatsioonireaktsioon. Valkude koostises on 20 enamlevinut aminohapet, mida nim proteogeenseteks aminohapeteks. Valgud täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuidele, mis tulenevad primaarsest struktuurist e aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Sekundaarstruktuur on aminohappeahela lokaalne korrapärastumine, tertsiaalstruktuur aga kogu valgu kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamine.Valgumolekulide ruumilised struktuuri on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemetega ja vastasmõjudega. Denaturatsioon on valgu molekuti ruumilise struktuuri osaline lagunemine. Nõrgad keemilised sidemed, mis fikseerivad ruumilist struktuuri, grupeeruvad ümber või katkevad. Peptiidsidemed aminohapete vahel aga säiluvad. Denaturatsioon võib vähendada valgu lahustutvust, mistõttu sadeneb denatureerunud valk lahusest välja
annaabi.ee 
