Kolmas Maailm Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9c Sisukord Kolmanda Maailma mõiste. Koloniaalimpeeriumite lagunemine. Kolmas Maailm kui külma sõja tanner. Mitteühinemisliikumine . Kolmanda Maailma arengujooned. Kolmanda Maailma mõiste "Kolmas maailm" 1950.a. Arengumaad Rikkad ja vaesed Sõnaõiguse nõudmine Kolooniaalimpeeriumite lagunemine Koloniaalvõim Iseseisvumine Lahkulöömine Kolmas Maailm kui külma sõja tanner Ära kasutamine Abistamine Eesmärk Relvade arendamine. Mitteühinemisliikumine Vastasseis Algatajad Põhiideed Saavutused Mitteühinemisliikumine põhimõtted Riik peab järjekindlalt toetama rahvuslikku iseseisvuse liikumisi. Riik ei tohi kuuluda sõjalistesse liitudesse mis on sõlmitud suurriikide vastaseisu kontekstis. Kolmanda Maailma arengujooned Ühisjooned Majanduslikud olukorrad Sisepoliiti...
· Kirjeldage Sperberi teooriat kultuuriliste tähenduste levikust. · Milline on "avatud" kultuuri paradoks? · Mis on kultuurilised kooslused ja kultuurkonnad? Kuidas nad kujunevad? · Mis on substraatkultuur ja milles avaldub tema mõju? · Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? · Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus? · Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? · Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. · Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. · Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon?
- tugeva astme geminaadi üldistus: seppäd - kontraktaverbides pole astmevaheldust: karGaDa - st > ss: mussad ‘mustad’, issub ‘istub’ - Vu-, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv : jõvvan ‘jõuan’ Kirde- e Alutaguse murre Lüganuse – kõige vanapärasem ja omanäolisem; Jõhvi – lõunas tugevad keskmurde mõjud; Iisaku – põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega. Siirdemurre: o ühisjooned rannamurdega, o ühisjooned idamurdega (Kod), o ühisjooned vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldumatus – erinevus rannamurdest): rattas : rattad, pimedik : pimedikkul, tappama : tappan; Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus); Lõpukadu, kuigi lõpuvokaal osaliselt säilinud teatud sõnades ja vormides, nt inta ‘hind’, vänttä ‘vänt’, polve ‘põlv’
Materjali kogumine: · Nõuded keelejuhtidele informandid vanad, paiksed, puhta keelekuju rääkijad · Murdepäevikud kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda. · Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre...
kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille piires rannajoon oma asendit muudab, nimetatakse rannaks. Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajonne lähedale suure energiaga
Valgustusajastu Sai alguse Inglismaalt, 17. sajandil. Eeldusteks oli teaduste areng, hariduse levik, kodanluse kui uue ühiskonna klassi esiletõus, rahulolematus feodaalkorraga. Valgustuse mõiste aktiivne püüd leida tõde, harida inimesi ja jagada neile teadmisi. Valgustajate ühisjooned: Peamine kriteerium inimmõistus, kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, eeskujuks seati loodus, astusid välja katoliku kiriku vastu, enamik astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal
mõjutustest sellele. Inimene januneb armastuse järele, kuid tema püüdlustel pole mõtet, kui ta ei tunnusta distsipliini, keskendumist, kannatlikkust ja ülimat hoolitsust. Vennaarm on võrdsete armastus; emaarm on armastus abitute vastu. Mõned tsitaadid raamatust: • “Armastus on usk ja kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastust” • “Kes iganes on võimeline andma, on rikas” • “Tõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmised” • “Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki” • “Tavaliselt armutakse selliste inimväärtuste kandjasse, kellel on omaltpoolt vahetuskaubana midagi pakkuda” Minu hinnang See raamat jättis nii positiivse kui negatiivse mulje. Positiivne oli selle raamatu juures see, et autor oli leidnud analüüsimiseks nii mitmeid erinevaid armastuse vorme.
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Liisa Suurhans Turismi- ja toitlustuskorraldus Vana- Rooma ja tänapäeva Eesti ühisjooned. Referaat. Kuressaare 2014 Sissejuhatus. Oleme kõik teadlikud kui palju meie elus on pärit ajaloost, kuid, kas tajume ka seda kuidas ajalugu kordub? Võrdlemise Eestiga, mitte kogumaailmaga valisin, kuna teema on uskumatult lai ja keeruline ning ka meie elus on palju ühisjooni. Alustades kalendrist ja lõpetades põhjustega miks Vana- Rooma riik langes. Aga ka meelelahutus ja ühiskonna kihid sarnanevad mineviku omadega.
Miks on nad eusotsiaalsed ? Eusotsiaalsed organismid elavad suurte nn peredena, kus sigimisvõimetud töölised pühendavad kogu oma elu ühe või mitme sigimisvõimelise suguemase eest hoolitsemisele ja tema järglaste kasvatamisele. Kes on Eusotsiaalsed organismid ? Eusotsiaalsust esineb putukatest kiletiivalistel (sipelgad, mesilased, herilased); termiitidel; mõnel lehetäiliigil. Eusotsiaalsete putukate iseärasused Iseloomulikumad ühisjooned, mis eristavad eusotsiaalseid putukaid teistest: ühist hoolitsemist ema järglaskonna eest; sigimisvõimetute "kastide" esinemist; põlvkondade ajalist kattumist. Eusotsiaalsuse põhjused Emapoolne manipuleerimine Haplodiploidsus kui eusotsiaalsuse geneetiline eeldus Eusotsiaalsuse ökoloogilised eeldused Eusotsiaalsus kui looduses laialt levinud nähtus Kuigi esimesena paelusid eusotsiaalsuse uurijate tähelepanu ühiselulised putukad, on
· K > u: *kakl > kaul 'kael' ; *nakr > naur(is) 'naeris' Rannikumurde murrakurühmad Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): · Süömme, tulette · Tulid 'tulivatä Keskrühm (HljI, VNg); Idarühm e Vaivara Alutaguse murre Lüganuse kõige vanapärasem ja omanäolisem Jõhvi lõunas tugevad keskmurde mõjud Iisaku põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega Nimetatakse siirdemurdeks: ühisjooned rannamurdega, ühisjooni idamurdega (Kod), ühisjooni vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega · Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldamatus) · Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus) · Lõpukadu, kuigi lõpuvokaal osaliselt säilinud teatud sõnades ja vormides: inta 'hind' Alutaguse murde erijooned · Rohkesti õ-häälikut: õli 'oli' · Nasaali ees e: eng 'hing'
Arheoloogilised leiud, kaljujoonised, seinamaalid, templi ürikud, legendid & müüdid, piibel. Vanimad pillid kinnor-piibel, safar-piibel, aulos-Vana-Kreeka, lüüra-Egiptus. Leviit-kutseline templimuusik. Muusika kõla vanal ajal: meloodiad ühetoonilsed, ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, ts...
o Võim inimese või rühma käes sama o Erakondade tegevus on piiratud o Vägivald o Rahvas ei saa mõjutada - Hirmu tekitamine - Inimeste mõttemaailma kontrollimine 9. Diktatuuride ühisjooned Ühisjooned NL Saksamaa Itaalia Üks partei NLKP NSDAP Fasistlik partei Üks juht Jossiv Stalin Adolf Hitler Benito Musolini Isikukultus ja aunimetused Juht ( vozd naroda) Führer duce Maj. On allutatud Täielikult ( plaanimaj
KONTROLLTÖÖ 1.Sotsialismileeri kuuluvad riigid: Euroopas: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari. Aasia: SDV, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. Ladina-Ameerika: Kuuba. 2.Sotsialistlike riikide koostöö: Majanduses. Vastastikuse majandusabi Nõukogu (VMN), loodi 1949a. Eesmärgiks oli aitamine Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja oli aluseks tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika p...
"Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga" Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänide süsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka...
Keskaeg Eestis ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne Euroopaga. Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kas...
leidsid. · Hinduks saab ainult sündides ning see pole vabatahe vaid sündimine sellesse seisusesse · Selles religioonis on mitu tõde, samas nad on vastuolulised ja ühel ajal kehtivad · Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud Yajum ohvrirituaalide kirjeldus Suma laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Millest maailm tekkis? Mis paneb elu ja looduse maailmas liikuma? Algaine teke - Democritos arvas aatomitest. 5. Millised probleemid tõusid filosoofide huviorbiiti Ateenas? - Eetika moraal, inimeste käitumine, seadused, riigikorraldus. 6. Milline muutus toimus filosoofia problemaatikas hellenismi ajal? - Esiplaanile tõusis inimene, üksik isik, oma probleemidega ja muredega ning raskustega. Uuriti kuidas olla õnnelik. 7.Millised on Kreeka ja Mesopotaamia religiooni ja teaduse ühisjooned? Millised põhimõttelised erinevused ilmnesid teaduslike probleemide käsitlemisel? - Religioon: Jumalad meenutavad inimesi,neil on inimlikud omadused,nad moodustavad pere,nel on üliinimlik vägi, pärast surma head ei oodata. Teadus:Mesop: vajalike teadmiste kogumine,matemaatika,astronoomia. Kreeka:teaduslik maailmavaade,tehakse üldistusi. Loodusnähtuste seletamine läbi teaduse. 8. Mis võis olla põhjuseks, et just hellenismiaeg osutus Kreeka teaduse hiilgeajaks
Eestis ühisjooned Keskaeg ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jääb ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Euroopa keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal ja lõpuks 1453. aastat mil Ida-Rooma riik lagunes. Eestis loetakse Keskaja alguseks tavaliselt siia jõudnud Põhjala ristisõdu. Keskaja jooksul toimus terves Euroopas palju muutusi, kuid mitte igalpool ühtemoodi. Millised olid Eesti ja Lääne-Euroopas toimunud muutuste sarnasused ja erinevused? Üks suurim sarnasus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel keskajal oli kuulumine Hansa Liitu. Hansa Liit oli 12. 17. sajandil tegutsenud Hansalinnade vaheline kaubanduslik ja poliitiline liit. Kuigi Hansa Liidu eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, kuid lisaks sellele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Eri aegadel on liitu ...
Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jõudis Eestisse 1227. aastal, kui ristisõdijad vallutasid Saaremaa ning lõppes muistne vabadusvõitlus. Lääne- ja mujal Euroopas algas keskaeg märksa varem – 476. aastal koos Lääne-Rooma riigi langemisega. Keskaja ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline. Iga inimese olulisus ühiskonnas olenes tema sünnipärast ning tegevusalast. Lagunenud Lääne-Rooma keisririigist kasvasid uued riigid ning tekkisid hansalinnad, kus tegeleti aktiivselt käsitöö ja kaubandusega. Kuidas aga erines keskaegne Eesti Lääne-Euroopast? Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 52...
Mittetulundusühing (MTÜ) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib MTÜ kandmisega MTÜ-de ja sihtasutuste registrisse ning lõppeb MTÜ kustutamisega registrist. Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse ei ole juriidilised isikud. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Ühistud Ühisjooned · Teenindavad eeskätt oma liikmeid. · Teen...
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
Fourth level Fifth level Fifth level Teosed Romaan "Kuristik rukkis" 1951 Novellikogumik "Üheksa juttu" 1953 Jutustus "Franny ja Zooey" 1961 Jutustus "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 1963 "Seymour, sissejuhatuseks" 1963 Loomingu ühisjooned Võõrandumine ühiskonnast. J.D.Salingeri raamatute tegelased on endast välja viinud ühiskonnas valitsev valskus. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunnevad nad end üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega. Radikaalsed antimaterjalistlikud vaated. Salingeri tegelaste silmis on inimlikkuse puudumisega tihedalt seotud väikekodanlik silmakirjalikkus ja kasuahnus,
02.10.2011 Biheiviorism Aigar Orav 11c Biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20 sajandil tekkinud psühholooga, etoloogia, sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjek...
1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker. Teosed Romaan "Kuristik rukkis" 1951 Novellikogumik "Üheksa juttu" 1953 Jutustus "Franny ja Zooey" 1961 Jutustus "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 1963 "Seymour, sissejuhatuseks" 1963 Loomingu ühisjooned Võõrandumine ühiskonnast. J.D.Salingeri raamatute tegelased on endast välja viinud ühiskonnas valitsev valskus. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunne- vad nad end üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega. Radikaalsed antimaterjalistlikud vaated. Salingeri tegelaste silmis on inimlikkuse puudumisega tihedalt
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda...
[---] Mungaks nimetatakse seda, kes üleüldse ei samasta ennast nime ja kujuga ega ole kurb, kui temal midagi ei ole. Budismi pühad raamatud I. Tartu: Lux Orientis, 2004. Lk 103- 104 Ülesanded. Vastused õpikust, mõned nõuavad ka materjali võrdlemist iseseisvalt. Näide 7. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mis on hinduismis inimelu ülim eesmärk? Kuidas selle poole püüelda? 2. Kuidas on hinduismi panteonis seostatud loodusjõud ja jumalad? 3. Mis on India kangelaseepikat läbivad ühisjooned? 4. Võrrelge hinduismi ja budismi peamisis erinevusi ja sarnasusi. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Ülesannete esituses väiksemad vead. Võivad tekitada segadust. Näide 8. Küsimuste ja ülesannete all olev viies küsimus kõlab järgmiselt. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Tegelik alliktekst leheküljel 16.
Skulptuuridega kaunistati sakraalehitisi. 8. Mida kujutatakse Bayeux' vaibal? Millist kompositsiooni (ülesehitust) on kasutatud, et ära mahutada kogu mitmekesine sündmustik? Bayeux' vaibal kujutatakse Inglismaa vallutamist William Vallutaja juhtimisel normannide poolt 1066. a. Vaip on mõõtudega 0,5*70m ja tegemist on tikitud piltvaibaga, millel on kujutatud 1500 inimkuju, hobuseid, losse ja laevu. 9. Võrrelge omavahel romaani ja gooti kirikut. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Romaani stiilis kirikul on ümarkaared, väikesed aknad ja seetõttu vähe valgust. Ristvõlv väga raske, sellest ka seinad massiivsed ja piilarid jämedad. Gooti stiilis kirikul teravkaared, hiigelsuured aknad vitraazidega. Nii romaani kui gooti stiil andsid edasi oma ajastu meeleolusid ja arusaamu. Põhiplaanilt ei erine gooti stiil romaani stiilist, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid
a eKr langes Egiptus Assüüria võimu alla 525. a eKr vallutasid Egiptuse pärslased · Mis põhjustas Egiptuse võimsuse languse? · Millised tehnilised uuendused aitasid kaasa Egiptuse välise võimsuse kasvule? · Miks puhkesid riigis aeg ajalt sisesegadused? · Mis tingis teaduse arengu muistses Egiptuses (astronoomia - kalender, arstiteadus, aritmeetika, geomeetria)? · Vanimad kõrgkultuurid ja milliste jõgede orgudes tekkisid? Millised olid nende ühisjooned? · Kõrgkultuur. Selle tunnused: arenenud põllumajandus, linnade teke, riigi teke, kirja teke? 1.Amon-Ra templi 2. Amon-Ra 3. Kõige varasemal perioodil maeti surnud sisevaade kõrbeliiva alla, kus surnukehad ise mumifitseerusid. Nii toimisid ka vaesed, kes ei suutnud palsameerimise eest maksta.
KLASSITSISM ja VALGUSTUS 1. Klassitsismi iseloomustus, tragöödia, komöödia. Prantsusmaal 17. sajandil. Prantsuse akadeemia 1635. Mõju Ida-Euroopa ja Ameerika rahvuskirjanduse kujunemisele. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, mis vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust, loogilisust. TRAGÖÖDIA Ühisjooned KOMÖÖDIA Kõrge zanr. Tegelased kõrgest 5 vaatlust. Kirjutatud Madal zanr. Vabamad reeglid. seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik. Õpetlik. keelatud. Kujutati ülevaid tegevust, pa...
Charles Baudelaire ja sümbolism Carolin Laubre Tallinna Reaalkool Tallinn 2009 Realism ja romantism Romantism Realism · 1789-1830 · 1830-1870 · Eelkäija sentimentalism · Kokku põimumine · Eeldus: Suur Prantsuse romantismiga Revolutsioon · Eeldus: vastuolu kodanluse · Rahulolematus kaasajaga; ja töölisklassi vahel minevik/tulevik · Materialism, positivism · Vastandumine; sisetunne · Kunsti eesmärk eneseväljendus · Välditi idealiseerimist · Ainestik argielust Realism ja romantism kirjanduses Romantism Realism · Luule · Romaan · Mässumeelne "äravalitu" · Sotsiaalsed olud · Kõrged ideaalid · Varjukülgede kirjandus -> · Loodus kri...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3)
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,...
Ristiusu tegelasi koos sümbolga, Abstraktset ornamentikat 16. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuuri vahel? Skulptuurid ja maalid olid esitatud romaani stiili kirikutes, Romaani skulptuur esines tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). II GOOTI KUNST 1. Mis laadi ehitistes avalduvad kõige selgemalt gooti stiili erijooned? Millised need on? 2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed. Nüüd polnud enam vaja pakse umbseid seinapindu
viiluväljale.Reljeefe leidus ka siseruumis. II GOOTI KUNST 1. Mis laadi ehitistes avalduvad kõige selgemalt gooti stiili erijooned? Millised need on? Kirkutes,kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad,tugikaared,vööndkaares ja võlviroided. 2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Gootis võeti kasutusele teravkaared ja roidvõlvid. 3. Millised ehitusosad moodustavad gooti basiilika ,,skeleti" ja on seega esmajärgulise tähtsusega? kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart e.roiet .Piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared, võlviroided. Teisejärgulise tähtsusega olid võlvisiilud ja seinad. 4. Milles seisnes roidvõlvi uudsus
12. Gurov ootab Anna maja juures sobivat juhust. Kulminatsioon: Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. Puänt: Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, et Guroviga kohtuda. *absurdne kaksikelu MIS JUHTUS? Kõik see, mis oli Gurovile oluline, vajalik ja milles ta oli siiras see pidi toimuma varjul; see aga mis oli talle vastumeelne, võlts kõik see oli nähtaval. (Kõrge moraaliga inimesest saab armastuse vang.) KOKKUVÕTE Millised ühisjooned on tegelastel Tsehhovi novellides? Vastus: Tegelasteks on tavalised inimesed kolleegiumiregistraator, gümnasistid, doktor, loomaarst, gümnaasiumiõpetaja. Ka põhitegevuskohad on tavalised kellegi kodus, külas, puhkepaigas. Kõigis novellides oli keegi, kelle soov täitus. "Rõõmus" Dmitri sai kuulsaks (oma arvates vähemalt), "Jonõtsis" Jekaterina soov minna konservatooriumi täitus (mis sellest, et ta
Keskaja sõjarelvastus Keskaegsed relvad jagunevad ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: lühikese varrega e. käepidemega (mõõk, pistoda), keskmise varrega (kirves, vasar, nui; vars kuni 1m) ja pika varrega (oda, hellebard; vars kuni 2m). Kaugrelvad: viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb), tulirelvad (püssid, suurtükid). Kaitserelvadeks alla kuulusid kilp, kiiver ja kaitserüü. Mõõk keskajal kõige levinum relv. Kaitserelvastuse täiustumisega muutus ka mõõk (kaheteralisest kolmeteraliseks). Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest ...
Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse pirkonda tõstab vee temp. Seega on soojade hoovuste mõjualal auramine suurem. *Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Päikesekiirgusest neeldub vees 92%. Veekogude pinnakiht on soojem kui sügavamad kihid. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18C. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase, orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate, karbonaate. Keskmine soolsus on 35. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40 juures, kõige väiksem 5-15 juures. *Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nim rannanõlvaks
MAAILMA USUNDID 19.november - Martti Kalda HINDUISM Budism Suurem ja mõjukam. India usundid: juba iidselt ajal usuvabadus. Deklareeriti esimest korda 3 saj enne kristust. Viimane rahvaloendus 2001aastal: 81% elanikkonnast hindud, 12-13% moslemid neist 9% sunniidid, 2-3%shiidid, 2% kristlased, 2% sihhid NB! Budiste ainult 0,8% shainismi 0,4% elanikkonnast. Hindusid enamusosariikides üle 50%. Moslemivähemusega osariigid. 61% Shikid?? India on mitmete religioonide sünnikodu. Esineb ka algkristlus, juudi kogukonnad, soroastristid, parsid,uususundeid mis indiast sünidnud on palju. Hinduism(lääne-eurooplaste nimi)-Indias ei lahutada rel selle põhimõtte järgi. on olemas kogum rel., mis eristuvad teatud joonte näol. pluralism oluline. 2. eristus ei ole mitte ainult religioosne vaid ka ühiskondlik eristus, etniline eristus. hinduks ei saa hakata, vaid sündida. India tsivilisatsiooni võimatu lahutada induismist endast. Ühisjooned, mis hinduism...
orgaanismis liha lagundatakse ära, vastsed jäävad alles. Seal sünnitavad järglased. Enamasti jäävad pidama vöötlihaskiudude vahele. · Annelida (rõngussid) nende keha siseõõs on kaetud millega? Enamus on lülilised, lühikesed. · Vihmauss kareda pinnaline, roosakas värvus, sest punane veri kumab läbi naha. Phylum Hemeichordata - Ussilaadsed mereloomad. Hemikordaatide ja kordaatide ühisjooned: mõlemal neeluavad. Hemikordaatidel puudub seljakeelik ja õõnes selgmine närviväät. Lukisussid elavad U-kujulistes urgudes, toituvad detriidist. Neeluavad ainult toidu välja filtreerimiseks. Sulgpeased koloniaalsed, sessiilsed, ühel perekonnal olemas neeluavad. Phylum Chordata keelikloomad, kalalaadsed veeloomad (47% kaasaegsetest loomadest) Keelikloomade 4 põhitunnust:
HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM | KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Sarnasused: 1)Teemade rohkus. 2)meloodilised teemad, viisid. 3) sarnased žanrid Erinevused: 1)Romantikutel soolohääl + klaver (nt Shumann ja Schubert) Hilisromantikutel aga soololaul +orkester (nt Mahler) 2)Hilisromantikutel orkester paisutatud (nt Mahleri 170 inimest orkestris) 3)Hilisromantikutel teoste mastaabid suuremad, kestvus 1-1.5h. 4)Hilisromantikutel puuduvad ranged vormiskeemid. (Nt Mahleri 8 sümfoonias on 2 osa, tema 2 sümfoonias on aga 5 osa.)
Armasta oma ligimest nagu iseennast. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Tänaseid pidusid ära lükka homse varna. Kui inimene tunneb, siis ühiskond töötab. Keskendunult elada tähendab siin ja praegu elada. Tõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmised. Kes iganes on võimeline andma, on rikas. Tänapäeval elab inimene kas minevikus või tulevikus, aga mitte olevikus.
Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb. Standardiseeritud tööprotsess on ära kirjeldatud. Võimuhierarhia Keerukus Professionaalsus Personali koosseis Organisatsioonikultuur Tegevuskeskkond. Mille poolest organisatsioonid sarnanevad/erinevad? Organisatsioonide ühisjooned Organisatsiooniteooria toetub sotsioloogiale, majandusteadusele, psühholoogiale, kultuuriteooriale, keeleteooriale jne äärmiselt multidistsiplinaarne. Sümbolistlik tõlgendav lähenemine. Ainult organisatsiooni liikemd saavad öelda, mis toimub organisatsioonis. Kuidas tähendusi luuakse? Ka kollektiivselt. Organisatsioonikultuur on väga oluline, mida vaadeldakse. Postmodernistlik lähenemine. Nende lähtekoht on selline, et seda ei saa põhimõtteliselt valida, seda nende jaoks
küsimusi/ülesanded mis nõuavad õpikus antud materjalide võrdlemist õpilase poolt. Samuti on tavaliselt viimase ülesande lahendamiseks vajalik ka siiski eelnevas näites toodud lisatekstide lugemist ning mõistmist. Näide 8. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mis on hinduismis inimelu ülim eesmärk? Kuidas selle poole püüelda? 2. Kuidas on hinduismi panteonis seostatud loodusjõud ja jumalad? 3. Mis on India kangelaseepikat läbivad ühisjooned? 4. Võrrelge hinduismi ja budismi peamisis erinevusi ja sarnasusi. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Ülesannete tekstis on tehtud vigu mis võivad õpilasse segadusse viia. Tähtis on et ülesannete lahendamisel õpilane esialgu mõistaks mis temalt on nõutud. Näide 9. Küsimuste ja ülesannete all olev viies küsimus kõlab järgmiselt. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18
MODERNISM (pr moderne uudne, nüüdisaegne) 19. saj lõpu ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude (kunsti ja muusika loomepõhimõtete ja suundade) ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust; jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. Nüüd, kus inimene on näidanud, milleks ta võimeline on, on troon tühi. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile, algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernistliku kirjanduse periodiseerimine on tänaseni poleemiline. Arvestades erinevaid kirjandusteoreetilisi seisukohti, võib eristada kaht suuremat perioodi: I periood 19.saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga (varane sümbolism), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismi ümber põimuvad dekadents, estetism ja impressionism. Ne...
*igas inimeses on kõik vajalik, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks Valgustus Valgustusajastu kujunemise eeldused: *teaduse areng *maadeavastused *loodusteaduste kiire areng Valgustuse all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile olid omased mitmed ühisjooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium on inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale. 3.Humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. 4
sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus
Kolme rinde dominantide kombineerumisel põhinev üksus. – Sotsiatsioon, Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad üksteiseks üle liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. – Ruumiline kontinuum 4. Kas väide on tõene või väär? "Klassifikatsioon on rühmituste süsteem, milles kõik objektid on ära jaotatud nii, et selgub millised neist on rohkem sarnased ja millistel on vaid mõned kõige üldisemad ühisjooned." Vastus: TÕENE 5. L. Laasimeri (1958) Eesti geobotaanilise rajoneeringu aluseks on võetud: Vastus: Süntaksonid Test 3 Eesti metsavarud 1. Kas väide on tõene või väär? "Väljaspool Eestit Eesti metsamaad omavate füüsilisest isikust erametsaomanikke on kõige enam Saksamaal." Vastus: Väär 2. Vali iga kasvukohatüübi/tüübirühma juurde sobiv osakaal Eesti metsadest. Naadi kasvukohatüübi metsad – 10,8%,
KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Hilisromantikud- orkestri koosesisud liiga suured, sümfoonia orkestri saatega (kantaat?) Teose aluseks filosoofiline idee. iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
