võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Papilloomid lokaliseeruvad näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende eemeldamine pole vajalik. Mehhaanilisele hõõrdumisele allutatud papilloomid on soovitav eemaldada PAPILLOOM ehk näsakasvaja
Papilloomviirused Papilloomviirus e. Human Papilloma Virus mõjutab inimese epiteelkoerakkude normaalset arengut, mille tagajärjel algab rakkude kasvajataoline vohang. Papilloomkasvajate vormid: Nahapinnast kõrgemad käsnad, mis kobaratena meenutavad lillkapsast Lamedapinnalised papilloomid, mis võivad asjatundmatule silmale olla raskelt avastatavad Paapulid Nakatumine: Nakatutakse otsese kontakti teel Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised
HPV erinevad kõrge riskiga tüübid põhjustavad vähemalt 97% emakakaela kasvajatest. Arvatavalt kõrge riskiga genotüübid - HPV 26, 53, 55, 66, 68, 73, 82, 83. Teadmata riskiga genotüübid - HPV 30, 32, 34, 57, 62, 64, 69, 71LVX160. 3.1.2. Healoomulised ja halvaloomulised genotüübid Kõigi HPV viiruste genotüübid on Dr.Remm (1998) jaganud järgnevalt: Healoomulised nahapapilloomid (soolatüükad) - HPV1 Halvaloomulised nahapapilloomid - HPV5, HPV8, HPV47 Healoomulised limaskesta papilloomid (genitaalidel) - HPV6, HPV11 Healoomulised limaskesta papilloomid (kondüloomid) - HPV13, HPV42 Pahaloomulised genitaalide papiloomid, arenevad vähiks - HPV16, HPV18 Pahaloomulised limaskesta papilloomid- HPV31, HPV33 Segatüüpi papilloomid- HPV2, HPV57 3.2.Nakatumine (Slassarenko 2009) · kontakti kaudu seksuaalse vahekorra ajal · puutekontaktil: suguelundilt suguelundile, käelt või suu limaskestalt suguelundile ja vastupidi
(telliskiviarstid.ee 23.02.2009) 1.4 HPV liigitamine Laias laastus on võimalik jagada HPVd viite eri gruppi.(ebc.ee 23.02.2009) Healoomulised HPV 1 soolatüükad nahapapilloomid Halvaloomulised HPV 5, HPV 8, epidermodysplasia verruciformis nahapapilloomid HPV 47 Healoomulised HPV 13, HPV 42 genitaalide papilloomid, HPV 6, HPV 11 limaskesta papilloomid kondüloomid Pahaloomulised HPV 16, HPV 18, genitaalide papilloomid, mis tihti arenevad edasi vähiks limaskesta papilloomid genitaalide papilloomid, mis tihti HPV 31, HPV 33
Ikosaeedriline Papillomavirus Veiste papilloomiviirus Kaheahelaline DNA Resistentne eetrile ja hapetele · Papilloomiviirused on ulatusliku levikuga, persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses. Viirused põhjustavad tuumorite (tüükad) moodustumist. · Naha papilloomid kaovad iseenesest kuude jooksul. Üksikjuhtudel jäävad papilloomid püsima. Limaskesta papilloomid võivad olla aluseks pahaloomuliste kasvajate tekkele · Nakkusallikad Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga · Levik Otsene ja kaudne kontakt Transkutaanselt nahavigastuse kaudu Aerogeenselt Mõned inimeste papilloomiviirused levivad sugulisel teel Inkubatsiooniperiood 30-40 päeva
Haistmisrakkude märgatav vähenemine haistmisepiteeli täielik asendumine hingamisepiteeliga Muud tekkepõhjused Kemikaalid klooriaurud, kaadmium, akrülaadid benseen, butüülatsetaat, formaldehüüd, värvilahustid Tööstustolm teraviljast, silikoonist, puuvillast, paberist, tsemendist, kivisöest, kroomist ja niklist Nina- või ajukasvajad ninas papilloomid, hemangioomid ja neuroblastoomid ajus meningeoom, hüpofüüsi- või otsmikusagarakasvaja Kaasasündinud anosmia > pärilik haistmissibulate ja juhteteede väärareng või puudumine Hormonaalsed häired > täpne mehhanism teadmata Ravimid (nt seenevastaseid toimeaineid sisaldavad preparaadid) ja suitsetamine Kaasnemine kesknärvisüsteemi haigustega
osteosarkoom; Kilpnäärme vähi juhtude arvu tõus Tsernobõli tuumaavarii korral (õnnetuses vabanes radioaktiivset joodi, mis kogunes kilpnäärmesse) Onkogeensed viirused DNA-viirused; RNA-viirused; Onkogeenne toime vaid, kui: a) rakk ei sure b) rakk säilitab paljunemisvõime c) viirusgeenid kantakse üle tütarrakule DNA-viirused · Inimese papilloomiviirus: Human Papilloma Virus (HPV) - madala riskiga tüved: anogenitaalsed papilloomid (teravad kondüloomid); kõri papilloomid; - kõrge riskiga tüved: emakakaela lamerakuline vähk; · Epstein-Barri viirus Burkitti lümfoom; · Hepatiit-B viirus hepatotsellulaarne vähk; RNA-viirused - inimese T-rakulise leukeemia viirus (HTLV-1) T- rakuline leukeemia Iatrogeenne kantserogenees Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke; Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste protsesside (kaela lümfisõlmede tuberkuloos, tüümuse hüperplaasia) Hormoonid kasvajate tekkes
angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit - meelemürkide nuusutamine, kokkupuude erinevate inhaleeritavate toksiinide/keemiliste ühenditega, suitsetamine - kasvajad ( lümfoomid, Ca-d, melanoomid, angiofibroomid; papilloomid) - Wegeneri granulomatoos, tbc, süüfilis - rasedusaegne riniit ( hormonaalsetest muutustest) - atroofiline riniit, ozeena Vanemad inimesed: - erinevat tüüpi kasvajad - atroofiline riniit, ozeena - ravimriniit - allergiline riniit, ninapolüpoos - septumi deviatsioon, vasomotoorne riniit 24. Ninaverejooksu põhjused Lokaalsed: - ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid - trauma ( võõrkeha, ninanokkimine, põrutused, murrud )
angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit - meelemürkide nuusutamine, kokkupuude erinevate inhaleeritavate toksiinide/keemiliste ühenditega, suitsetamine - kasvajad ( lümfoomid, Ca-d, melanoomid, angiofibroomid; papilloomid) - Wegeneri granulomatoos, tbc, süüfilis - rasedusaegne riniit ( hormonaalsetest muutustest) - atroofiline riniit, ozeena Vanemad inimesed: - erinevat tüüpi kasvajad - atroofiline riniit, ozeena - ravimriniit - allergiline riniit, ninapolüpoos - septumi deviatsioon, vasomotoorne riniit 24. Ninaverejooksu põhjused Lokaalsed: - ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid - trauma ( võõrkeha, ninanokkimine, põrutused, murrud )
- Viiruse paljunemine rakus toimub viiruse struktuursete osade sünteesi ja kokkupanemise teel (mitte pooldumise teel). - Viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirused erinevad mobiilsetest geneetilistest elementidest selle poolest, et viirus on võimeline peremeesrakust väljuma ja uusi rakke nakatama Viirused jaotatakse neis sisalduva nukleiinhappe järgi RNA(hepatiit C, gripp)- ja DNA- viirusteks(herpes, papilloomid) (mõlema viirused : HI, hepatiit B) Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku.
- Viiruse paljunemine rakus toimub viiruse struktuursete osade sünteesi ja kokkupanemise teel (mitte pooldumise teel). - Viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirused erinevad mobiilsetest geneetilistest elementidest selle poolest, et viirus on võimeline peremeesrakust väljuma ja uusi rakke nakatama Viirused jaotatakse neis sisalduva nukleiinhappe järgi RNA(hepatiit C, gripp)- ja DNA- viirusteks(herpes, papilloomid) (mõlema viirused : HI, hepatiit B) Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku.
annaabi.ee 
