Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel?
  • Mille poolest nad erinevad?
  • Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse?
  • Kuidas kaasaegne kvantmudel neist üle saab?
  • Mis ühendab tööd ja soojust mis eristab?
  • Kuidas see valem muutub elektromagnetiline laine levib aines?
  • Kui laine levib aines kirjutan valguse levimise kiiruse aines mitte vaakumis 10 Mis on r-i aktivatsioonienergia?
  • Mida iseloomustab difusioonikonst?
  • Millest on tingitud raskuskiirendus?
  • Mis vahe on välja potentsiaalil ja potentsiaalide vahel?
  • Mis on osmoos Osmootse rõhu arvutamisel kasutatakse?
  • Millistel tingimustel on selle valemi rakendamine õigustatud?
  • Milles seisneb aine-osake dualism?
  • Kui palju soojusenergiat kulub aine ühe kraadi soojendamiseks JK 37 Pindpinevus seisneb selles et pind püüab võimalikult väheneda Mis selle nähtuse füüsikaliseks põhjenduseks?
  • Kuidas vaba energia rakus salvestatakse?
  • Mitu tst sõltuvat liiget?
  • Millise liikme t sõltuvus mõjutab kõige enam kiiruskonstandi T sõltuvust?
  • Mis on ühisterinevat difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel?
  • Mis on seisvad lained ja mille poolest nad tavalisetest jooksvatest lainetest erinevad?
  • Miks ei juhtu midagi paha kõrgepingetraadil istuva linnuga?
  • Mis ühikud?
  • Mis on elastsus?
  • Mis on raku energiseerimine?
  • Mis on liikumise trajektoor?
  • Mitut liiki energiat millised Ühik Eristatakse kahte liiki energiat potetsiaalne ja kineetiline mõõdetakse dzaulides 52 Tartu raadio sagedus on 100 Mhz Sellele vastav lainepikkus on 3m arvühik Mis valemit kasut?
  • Mis on ensüümid ja kuidas funktsioneerivad?
  • Mille poolest ensüümid katalüsaatoritest erinevad?
  • Kus ruumis puudub aine 56 Mis on entroopia?
  • Millal saavutab maks väärtuse?
  • Mille ühik on Jmol K Maksimumi saavutab tasakaaluolekus 57 Vedeliku eriomadus on pind mille poolest pinnal paiknevad molekulid erinevad nende poolest mis on sees?
  • Millsied efektid sellest tulenevad?
  • Mis on selle füüs sisu?
  • Kuid muudab kiiruse suunda 65 Mille poolest erinevad ideaalne ja reaalne gaas?
  • Kuid plahvatab süüdates Miks?
  • Kui sügavast akevust saab kaevu peal asuva imipumbaga vett välja tuua?
  • Mis f seda piirab?
  • Miks varahomikul ja hilisõhtul võib päikesesse vaadata ilma et see silmi pimestaks?
  • Kuidas sõltub reaktsiooni tasakaal aktivatsioonienergiast?
  • Mis on trajektoor?
  • Mis on ühist tööl ja soojusel?
  • Mille poolest erinevad elastsed põrked mitteelastsetest põrgetest?
  • Kui c asendada v - ga 81 Mitu elektroni mahub maksimaalselt aatomi d-orbitaalile?
  • Kui puhta vee omal Miks?
  • Mis ühikutes mõõdetakse Nernsti potentsiaali?
  • Kuidas nimABC Mis on graafiku koordinaattelgedeks?
  • Mis suunas üks ja teine osutab?
  • Kui suur töö tehakse seejuures õhutakistuse ületamiseks?
  • Mille argumendiks on rkonst Mis suurus kantakse siis vertikaalteljele?
  • Milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada ja mis säilitab selle aine keemilised omadused 98 Soojusmahtuvus sõltub ei sõltu Tst Miks?
  • Mis on vajalik aine kuumutamiseks ühe kraadi võrra Ühik JK 99 Mida kirjeldab Boltzmanni faktor?
  • Kuidas muutub eljõu tugevus sõlutvalt punktlaengute vahelisest kaugusest?
  • Mille kohta käib deBroglie valem?
  • Mis on ensüümide otstarve ja kuidas nad oma ülesannet täidavad?
  • Kui suured on tüüpiliselt metaboliitide molekulaarsed kontsentratsioonid rakkudes?
  • Mis on toit ja millistest põhimolekulidest mood imetajate toit?
  • Mis määrab orbitaalse ruumilise kuju?
  • Kuidas üks v teine sidemetüüp tekib ja milles seisneb nende põhierinevus?
  • Kuidas on see seadus kooskõlas elusloodus nähtavalt kõrge organiseeritusega?
  • Mis on looduseadused näited looduses kehtivad üldseaduse millel pole erandeid nit kivi kukub alati alla maa poole vesi voolab kõrgemalt madalamale 116 Vektorid ja skalaarid mille poolest üksteisest erinevad?
  • Kuidas väljedada ortogonaalsust matemaatiliselt?
  • Kuigi neid võib olla rohkem kui kolm 118 Miks kasutavad köielkõndijad pikka ritva?
  • Kui energiavälja muutumise kiirus ühik Üks njuuton N on jõud mis annab massile üks kg kiirenduse üks m s-2 120 Miks pole võimalik end juustest üles sikutada?
  • Miks kivi saab tõsta?
  • Mis on udu miks me seda valgena näeme?
  • Miks gaas kokku surudes kuumeneb ja miks paisudes jahtub?
  • Mis juhtub kui isoleeritud toas jätta külmkapi uks lahti?
  • Kaua võib põleda 200W pirn selle en arvel mille saame 1mg aine täielikul Ntmc2 tmc2N 110a-6kg310a8msa2200W4510a8s14a 129 Katsel ja teoorial on piirid millised?
  • Mitu täringut 131 Nim harmoonilisi vabavõnkumisi isel suuruseid Mis on nende tähendus?
  • Kuidas on võimalik õhust raskemate kehade lend?
  • Mille saab lind õhumassilt 133 Mis põhjustab gravitatsiooni?
  • Kuidas Millest sõltub kehade vastastikmõju pot en?
  • Mitu min kulub jalakäial 2km läbimiseks kes liigub keskmise kiirusega 15ms?
  • Miks Universum gravitatsiooniliste ja elektriliste tõmbejõudude mõjul kokku ei kuku?
  • Mis ühist on difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel?
  • Mis on raku energiseerimine?
  • Mitme molaarne on vesi?
  • Kus on efekt suurim poolustel või ekvaatoril?
  • Kuid soojust ei saa kunagi muuta 100 tööks Kuidas valitakse pot energia o - punkt?
  • Miks kuumutatud tahkete kehade kiirgus on pidev spekter?
  • Miks me asju näeme?
  • Miks lehtpuudel toimub kevadel mahlavoolamine suvel aga enam mitte?
  • Miks heelium molekule ei moodusta?
Vasakule Paremale
Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #1 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #2 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #3 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #4 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #5 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #6 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #7 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #8 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #9 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #10 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #11 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #12 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #13 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #14 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #15 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #16 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #17 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #18 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #19 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #20 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #21 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #22 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #23
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katuka96 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
pdf

Eksami küsimused-vastused

Sidemeetodid ­ eksamiküsimused 1. Sidekanalite liigid (kahejuhtmeline, koaksiaal-, valgusoptiline, raadiokanal). Edastuskanaliks ­ erinevat tüüpi füüsilised keskkonnad. Infokandjaks ­ elekter, radiolaine, valgus. Edastuskeskkonnad jagunevad: a) juhitavateks: ­ keerupaar-kaabel ­ koaksiaal-kaabel ­ valgusoptiline kaabel b) mittejuhitavaks: ­ elektro-magnetiline kiirgus (raadio diapasoonis). 2. Analoogsidekanali parameetrid. Häired, moonutused. Põhilisteks analoogsidekanali parameetriteks on: ­ ribalaius ­ sagedusala informatsiooni edastamiseks. ­ sumbetegur ­ saatva ja vastuvõtva signaali suhe detsebellides. Samuti analoogsidekanalis võivad esineda järgmised häired ja moonutused: ­ amplituud- ja sagedusmoonutused ­ sumbeteguri sõltuvus vastavalt signaali nivoost või sagedusest. ­ mürad ­ seal hulgas: valge müra(ühtlane võimsus kõigil sagedustel), 1/f müra(sagedus kasvab, võim

Sidemeetodid
thumbnail
18
doc

Eksami küsimused-vastused

1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuruste süsteem - suurus

Mõõtmine
thumbnail
5
doc

Filosoofia kordamis küsimuste vastused

Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse poole ­ nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Fil pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Fil ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning

Filosoofia
thumbnail
17
docx

Eksami küsimuste vastused

Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õi

Õigus
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60

Bioloogia
thumbnail
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...

Füüsika
thumbnail
13
docx

Bioloogia II kursus

marru@ut.ee Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede tasand Kude- sarnase ehitu

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Elektroni kiirguse lainepikkus

SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. Kui palju energ

Füüsika



Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun