Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega (0)

1.  Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 
1) katsete/ vaatluste läbiviimine , vajalik informatsiooni kogumiseks. 
2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees , oluline seaduspärasuste leidmiseks ja 
välja toomiseks. 
3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 
4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab  ainult ühest heast  katsest, et teooria ümber 
lükata. 
2.  Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb  tavalisest  arvust. 
Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult 
arvkordajast. N: 167,3  ∓  0,1 J. 
3.  Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? 
 Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 
𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab  ruudus  ja ruumala kuubis . Nt ei ole 
arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala 
suurem suurenemine võrreldes pindalaga võib põhjustada selle kokku vajumise. 
4.  Nim kolm mehaanilise tasakaalu  seisundit . Mille poolest nad erinevad? 
1) ükskõikne, tasakaaluasendi kõrval on samaväärne potentsiaaliga ala. 
2) stabiilne, tasakaaluasend on potentsiaalaugus. 
3) ebastabiilne, mõlemal pool tasakaaluasendit on madalama potentsiaaliga alad. 
5.  Newtoni esimene seadus. Kuidas mõjuvad kaks võrdväärset jõudu.  
Kui kehale ei mõju jõud või talle mõjuvad jõud on tasakaalus, siis keha liigub ühtlaselt 
sirgjooneliselt või seisab paigal. 
Kaks kehale mõjuvat jõudu peavad kehale mõjuma vastassuundades, et see seadus 
oleks täidetud.  
6.  Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse? Formuleeri energia jäävuse 
seadus. 
Energia on  mateeria liikumist ja interaktsiooni kirjeldav  kvantitatiivne mõõde, mida 
mõõdetakse dzaulides. 
Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. 
7.  Nim klassikalise aatomi orbitaalmudeli põhiraskusi. Kuidas kaasaegne 
kvantmudel neist üle saab? 
1) Klassikalise aatomimudeli kohaselt peaks  elektron oma energia ära  kiirgama  
tuumale kukkuma , tegelikult seda ei juhtu, kuna elektron  ei liigu mööda kindlat orbiiti. 
Tegelikkuses seda ei toimu, sest aatomid  on stabiilsed ja tavaliselt ei kiirga energiat. 
2) Sama elemendi aatomid on üksteisega eristamatult sarnased. Klassikaline mudel 
seda ei  eelda . Elektron võiks tiirelda igasugustel kaugustel tuumast. Seega peaks ka 
igasuguse suurusega aatomeid olemas olema. 
8.  Mis ühendab tööd ja soojust, mis eristab?   
Töö ja soojus  on mõlemad energia ülekande viisid, kuid töö on suunatud  vektoriaalne  
suurus, aga soojus on osakeste  kaootiline liikumine. 
9.   Vaakumis  kehtib lainepikkuse λ ja sageduse ν vahel (milline) seos? Kuidas see 
valem muutub elektromagnetiline laine levib aines? 
𝜆(𝑙𝑎𝑖𝑛𝑒𝑝𝑖𝑘𝑘𝑢𝑠) = 𝐶(𝑣𝑎𝑙𝑔𝑢𝑠𝑒𝑘𝑖𝑖𝑟𝑢𝑠 𝑣𝑎𝑎𝑘𝑢𝑚𝑖𝑠). 
𝜈(𝑠𝑎𝑔𝑒𝑑𝑢𝑠)
 Kui laine levib aines, kirjutan valguse levimise kiiruse aines, mitte vaakumis. 
10. Mis on r-i aktivatsioonienergia? 
Ae määrab. . kiiruse.   
Ea on energia, mis peab osakesel olema, et nad ületaksid aktivatsioonibarjääri ja 
reaktsioon saaks toimuda. 
 
 
 
11. Keha pindala suureneb  proportsionaalselt keha lineaarmõõtme (millise?) 
astmega. Kuidas muutub lineaarmõõtmest sõltuvalt keha ruumala ja pindala 
suhe? 
Keha pindala suureneb proportsionaalselt lineaarmõõtme ruuduga . Keha ruumala ja 
pindala suhe muutub l3/l2. 
12. Mis on spekter , mis on nähtav spekter. 
Spekter kirjeldab valguse ehk elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse jaotust 
energiavälja iseloomustava sageduse, või ka sageduse pöördväärtuse ehk lainepikkuse, 
järgi. Nähtav spekter on elektromagnetlainete vahemikus 380 kuni 780 nm  kiirguste  
intensiivsuste jaotus.  
13. Vesi tekib jää sulamisel kui ..? mis on sulamissoojus , ühik. 
Vesi tekib jää sulamisel kui osakeste kineetiline energia ületab osakeste vahelise 
tõmbejõu ,  vesiniksidemed   katkevad . 
Sulamissoojus on soojusenergia hulk, mis kulub massiühiku  tahkise sulamiseks 
konstatsel temperatuuril. 
14.  Nim bioloogias olulisi transpordinähtusi. Mida iseloomustab difusioonikonst? 
Ühik. 
Olulised transpordinähtused on soojusülekanne,  difusioon . 
Difusioonikonstant iseloomustab nii difenteeruvat ainet kui ka difusioonitingimusi. 
Ühik m2/s. 
15. Millest on tingitud  raskuskiirendus ? Ühik. 
Raskuskiirendus on tingitud gravitatsioonilisest vastastikmõjust maa ja keha vahel, 
seda mõõdetakse m/s2.  
16. Elektriväljas oleva keha energia avaldub ...... . kas kineetiline või potensiaalne 
energia? Kas see energia kauguse suurenedes kasvab või kahaneb? Joonis. 
17. Molekulidevaheline kaugus jääs on suurem kui vees. 
 Seetõttu on jää veest kergem. Kui jää oleks veest raskem ja vajuks põhja, külmuksid 
veekogud põhjani ja talvine  vee-elu oleks võimatu või vähemalt nõuaks veelgi 
radikaalsemaid kohastumisi. 
18. Mis vahe on välja potentsiaalil ja potentsiaalide vahel?  Ühikud ? 
Potentsiaalse välja korral keha potentsiaalse energia muutus sõltub ainult keha alg- ja 
lõppasendist, mitte aga vahepealse liikumise trajektoorist, mõõdetakse. 
Potentsiaalide vahe on töö, mida peab tegema aine/laengu liigutamiseks ruumi ühest 
punktist teise. Mõõdetakse voltides V. 
19. Mis on osmoos ? Osmootse rõhu arvutamisel kasutatakse?  millistel  tingimustel 
on selle valemi rakendamine õigustatud? 
Osmoos on nähtus, mis on seotud membraani erineva läbitavusega lahusti ja 
lahustunud aine molekulide jaoks. 
Osmootne rõhk on rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (nt vee) 
difusiooni läbi membraani lahuse poolele. 𝛱 = 𝛥𝑐𝑅𝑇.  See on õigustatud juhul kui 
tegemist on normaaltingimustega ja ideaalse gaasi olekutingimused. 
20. Millise  seaduspärasuse  järgi muutub radioaktiinve saaste. 
Radioaktiivne saaste väheneb poolestusaegade kaupa ehk on eksponentsiaalselt 
vähenev. Siit saab järeldada, et radioaktiivsus on ajas toimuv protsess, mille 
vähenemist ei saa mõjutada. 
21. Arvuti  töösagedus  1Mhz.  lambda =c/nüü. 
22. ½ kuloniline laeng liikus läbi mitokondri membraani. 
U=A/q   A~E   A=U·q=0,1·0,5=0,05 (J). ????? vabanes 0,05J energiat.   
VÕI: c=Q/Ψ= 0,5/0,1=5J. !!!! 
 
 
23. Kiirusega 72 km/h liikunud auto sõitis vastu seina: 72km/h= 20m/s. mhg=mv2/2  
hg=mv2/2   h=v2/2g=20*20/2*9,81=20,4(m). toimunud kokkupõrge oli võrdne 20,4m 
pealt allakukkumisega. v=a*deltat a=v/Δt=20/0,3=66,6. Kiirendus kokkupõrkel oli 66 
m/s2.  
24. Raskus massiga 30kg  kukub  2m kõrguselt  põrandale  ja põrkub sealt tagasi 1,5 m 
kõrgusele. (soojendame teekannu 1l.): Ek1=mgh=30*2*9,81=588,6  
Ek2=mgh=30*1,5*9,81=441,45.  Energiate  vahe on 147,15. algsest pot en-st muutus 
soojuseks 147,15 J. 1L vett soojendan: 142,15J=35,2cal. (cal-energia hulk, mis tõstab 
1g vee t* 1* võrra). 35,2/1000=0,0352* võrra soojeneb vesi :) Kiirus on füüs suurus, 
mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Valem: v=s/t, Ühik m/s. 
25. Mida mõõdab kangkaal (massi) N*s2/m , mida vedrukaal (kaalu) kg*m/s2. 
26. Aatomi p orbitaalile  mahub  maks 6 elektroni. Nende energia on suurem võrreldes 
sama elektronkihi s-elektronidega. p- ja d- orbitaalid  omavad sõlmpindasid, mis 
läbivad tuuma. Sellepärast p- ja d-elektronid ei satu  kunagi tuumade lähedale. See 
piirang vähendab elektronide  käsutuses  olevat vaba ruumi, elektronid tõukuvad 
omavahel tugevamini ja vastavad  energiad  tõusevad s-orbitaalide energiast kõrgemale. 
Teine p- ja d-elektronide energia tõusu põhjus s-orbitaalide suhtes on, et tuuma laeng 
on s-elektronide poolt rohkem ekraneeritud. Milles seisneb aine-osake  dualism ? 
Näited:  see põhineb de  Broglie hüpoteesil , mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel 
olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi, lambda= h:mv. Täiskiirusel (27 km/h) 
jooksva  elevandi (mass 1t)  lainepikkus  aga 1.1*10-37 m  
27. Molekulaarorbitaalide ja valents  sidemete  mudeleid  kasut aatomivaheliste 
sidemete kirjeldamiseks.  Üks ei vasta kvantfüüsika sidemetele, on  aegunud . 
28.  Keemilise r-ni kiiruskontsnt avaldub:  Z on kujutegur, v on keskmine kiirus, lambda 
on vaba tee pikkus,  Ea on aktivatsioonienergia ja RT on universaalne gaasi konstandi 
ja absoluutse temperatuuri korrutis. 
29. õhu molaarne konts normaaltingimustel on: ..... M. Mitu korda peaks õhku kokku 
suruma , et konts oleks 1M.  1M, 22 atm.  
30. Mis on vektor :  Vektorid  on suurused, mida iseloomustab koordinaatide ruumis siht, 
suund ja pikkus. Vektorid liituvad/lahutuvad geomeetriliselt. Füüsikas iseloomustab 
vektorit veel ka ühik.Vektorid on nt kiirus, kiirendus ,samuti kõik kiiruse ja kiirenduse 
kaudu avalduvad suurused nagu jõud=ma,  impulss =mv ,  impulssmoment=pxr , 
jõumoment =Fxr , elektriväja tugevus. 
31. Newtoni kolmas seadus: Mõju (jõud) on võrdne vastasmõjuga (vastasjõuga). Kuu ja 
maakera gravitatsiooniline tõmbumine , magneti ja metalli omavaheline tõmbumine.  
32. Tehtud töö hulka arvutatakse: valem: jõu ja selle jõu  mõjumise  suunas läbitud 
teepikkuse korrutisena: A = F*s=Fscos alfa. 
33. Vesiniku aatomi madalaimale energianivoole vastavad k.a. on: n=1, l=0, m=0 
sellise orbitaali lainefunktsioon on sfääri- kujuline ulatude tsentrist 0,053 nm 
kaugusele. 
34. Valguseks nim: erinevate lainepikkuste segu, mida inimene tajub  valge valgusena, 
lainepikkuste vahemikus 380 kuni 780 nm. 
35.  Nim keem sideme tüüpe ja seleta  sarnasusi ja erinevusi.  Kovalentne side, 
iooniline side, vesinikside, metalliline. Kõik välja arvatud  metallside moodustuvad 
üheste elektronpaaride  olemasolul , metallside ja ioonside on kõige tugevamad, 
vesinikside esineb vesiniku olemasolul. 
36.  Soojusmahtuvus . Ühik. Näitab kui palju soojusenergiat kulub aine ühe kraadi 
soojendamiseks, J/K.  
37. Pindpinevus seisneb selles, et pind püüab võimalikult väheneda. Mis selle nähtuse 
füüsikaliseks põhjenduseks? Minimaalne energia kulu. 
38. Kirjelda raku energiaallikaid. Kuidas vaba energia rakus salvestatakse? 
Karbohüdraadid e süsivesikud  e sahhariidid on suhkru ja suhkrusarnaste ühendite 
üldnimi.  Lipiidid  (nende hulka kuuluvad ka rasvad ) on vees lahustamatud ained, mida 
kõrgemad organismid kasutavad biosünteesis energiaallikana või keha 
ehitusmaterjalina.  Valgud  e proteiinid  on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. 
Salvestatakse varuainena, näiteks glükogeenina. 
39. Kiiruskonstandi valemis on mitu t*st sõltuvat liiget? 3 tükki  k, v, 
40.  Millise liikme t*  sõltuvus  mõjutab kõige enam kiiruskonstandi T* sõltuvust? V. 
41. Mis on ühist/erinevat difusiooni ja  soojusjuhtivuse  vahel? Tahkes kehas on eriti 
hästi näha, et soojendades keha ühte osa jõuab soojus varsti jaguneda ühtlaselt üle 
kogu keha. Soojus nagu difundeeruks laiali. Sama toimub ka gaasides  ja see nähtus 
ongi kehade  soojusjuhtivus . Difusioon on ainete iseeneslik  segunemine ja 
soojusjuhtivus on ainete omadus soojusenergiat üle kanda, mõlemad protsessid on 
isetoimuvad, soojusjuhtivuse korral toimub energia kandmine, kuid difusiooni korral 
kandub aine laiali. 
42. Kiirendus on: Valem, ühik. Kiirendu näitab kiiruse muutmise kiirust antud ajahetkel. 
m/s sekundis. v=vo+at. jõud, kiirus ja kiirendus on vektorid, millised omavahel 
seotud otseselt. Jõud ja kiirendus on omavahel otseselt seotud, sest jõud annab 
kehale massiga 1kg kiirenduse 1 m/s2. F=m*a. 
43. Mis on seisvad lained ja mille poolest nad tavalisetest (jooksvatest) lainetest 
erinevad? Seisvad lained tekivad kui:  Seisev laine ei ole laine selle sõna tavamõttes, 
sest ta ei kanna edasi energiat (küll aga omab seda). Vastavalt sellele ei sisalda seisva 
laine faas ruumikoordinaati ja sõltub vaid ajast.Ta on seega keskkonna võnkuv olek. 
Seisvaid laineid iseloomustavad paisud (maksimaalne amplituud ) ja  sõlmed  
(minimaalne amplituud=0 ning faasi märgi muutumine). 
44. Miks ei juhtu midagi paha kõrgepingetraadil istuva linnuga? Ei teki potentsiaalide 
vahet ehk ei teki pinget. 
45. Gaasi olekuparameetrite vahelist seost kirjeldab  olekuvõrrand : pV=nRT. Mis 
ühikud? P= pa, V=m3, n=mol, R = J/ mol *K, T=K  
46. Kui aine A keemilise energiaga Ea muundub aineks B keemilise energiaga Eb. Ja 
reaktsioon toimub üle aktivatsioonibarjääri, siis päri ja vastupidise r-ni kiirused 
avalduvad järgmiselt: .. . avalda seos ainete A ja B kontsentratsioonide ja keemiliste 
energiate vahel. (all tabel). 
47. Mis on elastsus ? On aine omadus taastada oma esialgne kuju Elastse deformatsioni 
vastand  on  plastne   deformatsioon . 
48. Mis on raku energiseerimine? Kas selle käigus kulutatakse/ vabastatakse 
energiat?  Ioonide ja molekulide pumpamine läbi rakumembraani vastu nende 
kontsentratsiooni gradienti. Selle käiguis kulutatakse energiat. 
49. Mis on liikumise  trajektoor ? Joonis. Erinevatel ajahetkedel saadud asukoha 
üleskirjutus on keha trajektoor. Trajektoor koosneb diskreetsetest punktidest. 
50.  Newtoni teine seadus: valem ja ühikud. Liikumise muutumise kiirus ehk kiirendus 
on võrdeline rakendatud jõuga ja toimub jõu suunas. a=F/m. N/ kg= kg *m/s2*kg= 
m/s2. 
51. Eristatakse mitut liiki energiat, millised. Ühik. Eristatakse kahte liiki energiat: 
potetsiaalne ja kineetiline, mõõdetakse dzaulides.   
52. Tartu raadio sagedus on 100 Mhz. Sellele vastav lainepikkus on 3m (arv+ühik). 
Mis valemit kasut? Lambda= c/kahtlane v, C= 3 *10 8 m/s, v= 100MHz. 
53. Mis on  ensüümid  ja kuidas funktsioneerivad? Ensüümid on valgud, bioloogilised 
katalüsaatorid  ja kiirendavad bioloogilisi protsesse. 
54. Mille poolest ensüümid katalüsaatoritest erinevad? Ensüümid on bioloogilised ja  
organismides, katalüsaatorid on tehnilised. 
55.  Maailmaruum on väga hõre, kas  universum on vaakum?  Põhjenda . Ei ole, sest 
vaakum on olek, kus ruumis puudub aine. 
56. Mis on entroopia ? Ühik. Millal saavutab maks väärtuse? Entroopia on 
kvantitatiivne mõõt. Muidu ei ole ühikut, kuid isotermilistes protsessided on molaarne 
soojusmahtuvus, mille ühik on J/mol* K.  Maksimumi  saavutab tasakaaluolekus  
57. Vedeliku eriomadus  on pind, mille poolest pinnal paiknevad molekulid erinevad 
nende poolest, mis on sees?  Pinnal paiknevatel molekulidel on suurem energia kui 
faasi sisemuses olevatel. Millsied  efektid  sellest tulenevad? Vedelik üritab võtta kera 
kuju. 
58. Difusioonikonstanti mõõd. . ühikutes. Mis on selle füüs sisu? D iseloomustab 
difundeeruva aine pilve pindala kasvukiirust. Molekulaarorbitaale jagatakse 
siduvateks ja mittesiduvateks. Selgitage kaheaatomilise molekuli näitel, kuidas nad 
tekivad ja mille poolest erinevad. 
59. Selgita, mis kiirusegraafikutel ei klapi.  Kolmas ei klapi, sest kiirendus peab olema 
muutumatu, et kiirus kasvaks ühtlaselt. 
60. Kirjeldage rist - ja polaarkoordinaatide erinevusi. Näited, kus kasutatakse. 
Ristkoordinaadid e Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha 
asukoht kolme kauguse kaudu: alustades liikumist koordinaatide lõikepunktist, esiteks 
liikudes piki x-telge, siis ristisuunas piki y-telge ja lõpuks ristisuunas piki z-telge. 
Kaugused x, y ja z kokkuleppelisest nullpunktist ongi keha ristkoordinaadid. 
Kasutatakse nt USAs linnadeplaneerimisel.Tsentraalsümmeetriliste (kerakujuliste 
nagu aatomid) liikumiste kirjeldamiseks on nn polaarkoordinaadid. 
Polaarkoordinaate on samuti kolm, kuid ainult üks neist (raadius r) omab pikkuse 
(kauguse)  dimensiooni , kaks ülejäänut on nurgad, mis määravad selle liikumise suuna, 
mida mööda minnes määratud punkti jõutakse. Esimene on nurk ( teeta ), mis määrab 
erinevuse vertikaalsihist ja teine on nurk ϕ, mis määrab erinevuse kokkuleppelisest 
horisontaalsihist x. Kasutatakse nt elektroni orbitaalide kvantmehaaniliseks 
kirjeldamiseks vesiniku aatomis ja geograafias. 
61. 4 põhijõudu füüsikas. Nim + isel mõjupiirkonda.  mõjub kvarkide  vahel) , 
elektromagnetiline (mõjub elektriliselt laetud osakeste vahel, kaugmõju), nõrk 
(mõjub leptonite vahel, sellega on seotud nt tuumade beeta lagunemine ), 
gravitatsiooniline (mõjub kõikide kehade vahel, ainuke jõud, mis alati põhjustab 
tõmbumist,kaugmõju). 
62. Valentselektronide kiht määrab perioodilisusesüsteemi mille perioodi ja 
valentselektronide arv  ühtib rühma numbriga. 
63. Mis on liikumine. Liikumine on keha asukoha muutumine ajas. 
64. Keha liigub ringjoonel ühtlase kiirusega, kuhu on suunatud seda liikumist 
mõjutav jõud? Kas selline jõud üldse olemas?  Kesktõmbejõud  f mõjub kiirusega 
risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. 
65.  Mille poolest erinevad ideaalne ja reaalne  gaas ? Maailmarum on keskmiselt 
väga hõre. Ometi ei kasuta me ideaalse gaasi võrrandit kõikide universumis 
toimuvate nähtuste kirjeldamiseks. Miks?  Reaalne gaas:  molekul  ei ole punktmass , 
molekulil  on ruumala, kokkusurumisel on vaja vähem tööd teha, molekulide 
vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas: molekul on punktmass, molekulil pole 
ruumala, kokkusurumisel on vaja rohkem tööd teha, molekulide vastasmõju ei 
arvestata. et ideaalne gaas on kindlal rõhul (1 atm e 101300 pa) ja kindlal temp (273K) 
Sest ideaalse gaasi võrrand kehtib ainult normaaltingimustel, ideaaljuhtudel. 
66. H2 ja O2 segu on stabiilne toat*-l. Kuid plahvatab süüdates. Miks? Teha 
põhimõtteline joonis. Selle et H2 ja O2 toatemperaturil omavahel ei reageeri, kuid ei 
ole energita et ületada aktivatsioonibarjääri, kuid temperatuuri tõustes reageerivad, 
sest aktivatsioonibarjäär ületatakse ja toimub  plahvatus . 
67. Kui sügavast akevust saab kaevu peal asuva imipumbaga vett välja tuua? Mis 
seda piirab? Umbes 10 m ja seda piirab gravitatsioonijõud. 
68.   Kirj valem konts-de erinevusest tingitud töö jaoks ühe mooli aine kohta.  W=RT 
ln c1/c2  Vaatleme  kahte rakku: esimese raku puhul on teatud lahustunud ainete 
rakusisene konts 1mM ja sama aine konts väljaspool rakku 10mM. Teisel rakul on 
sisekonts 100mM  ja väline konts 1M. Kui palju tööd kulub neil rakkudel igas 
ajaühikus, et vastavat konts vahet säilitada? 
69. Miks varahomikul ja hilisõhtul võib päikesesse vaadata ilma, et see silmi 
pimestaks? Sest valguskiirgus läbib pikema tee atmosfääris, mistõttu see hajub ja 
neeldub ja ei ole silmale nii ere. 
70. Impulsi muutus võrdub: (jõu ja mõjumise aja kaudu)+ valem.Impulsi muut on 
võrdeline jõu ja selle mõjumise aja korrutisega ning toimub jõu suunas. p=mv. 
71. Võimsust mõõdetakse: def+ühik. Ajaühikus tehtud töö hulk. W.   
72. Elementide füüs ja keem omadused sõltuvad eelkõige: valentskihi ehk väliskihi 
elektronide arvust. 
73. Kuidas sõltub reaktsiooni tasakaal aktivatsioonienergiast? Ei sõltu. küllastunud 
aururõhk  sõltub T*st. ( kastepunkt  on T,  milleni tuleks õhu T alandada, et õhus olev 
veeaur  hakkaks  veelduma). 
74. Mis on trajektoor? Erinevatel ajahetkedel saadud keha üleskirjutus. 
75. Mis on ühist tööl ja soojusel? On energia ülekande viisid. 
76. Mille poolest erinevad elastsed  põrked  mitteelastsetest põrgetest? Elastsel põrkel 
säilib summarne impulss ja summarne kineetiline energia. Mitteelastsel säilib vaid 
impluss. 
77. Ensüümid käituvad aktsivatsioonienergiat vähendavalt.  
78. Faasidiagrammidel võib tavaliselt näha kahte erievat punkti. Mis need on? Mis 
suurused on tavaliselt faasidiagrammi telgedel? Y-T*, x-rõhk. (emergence, respiration). 
jõudu def kui: ühik, dim: (kui keha liigub jõu toimel ühest kohast teise, siis jõud on 
teinud tööd). F. Njuuton . kgm/s2 
79. Mäe otsast alla kaks ühe massiga kuuli, üks kukkus, teine veeres. Mis 
lõppkiirused+ põhjendus. Garv väli: kus keha  potents  energia muutus sõltub ainult 
keha alg-ja lõppasendist, mitte aga vahepealse liikumise trajektoorist. Tehtud töö on 
sama, ükskõik millist rada mööda liigutakse samade alg- ja lõpp-punktide vahel. Mäe 
otsa tassitud kivi potents energia ei sõltu sellest millist rada kivi üles tarimiseks 
kasutati. 
80. De Broglie avaldus Ehv ja E=mc2 teades: hv=mc2 v=mc2/h v=c/lambda. 
c/lambda=mc2/h lambda=h/mc lambda= h/mv    (c=v).  de broglie postuleeris, et et 
see valem kehtib ka valguse kiirusest väiksema kiirusega v liikuvate kehade puhul, kui 
c  asendada v-ga. 
81. Mitu elektroni mahub maksimaalselt aatomi d-orbitaalile? 10 (s-2, p-6, f-14) 
82.  Selgitage Heisenbergi määramatuse printsiibi olemust! Samaaegselt ei saa 
määrata keha kiirust ja kohta ruumis. Delta v*x>= const . 
83. Null energia tähendab null-J energiat, õige v vale+ põhjendus. Õige väli 
horisontaalpunktis ei muutu, energiat ei kulu. 
84. Aatomis seotakse molekulidesse kokku kovalentsete sideme abil, mis 
moodustuvad: kov sidemed tekivad kui aatomite välimised el  kihid  katuvad ja nad 
jagavad ühist elektronpaari. isel van der Waalsi jõudusid ja sidemeenergiat võrrelduna 
teiste tuntud sidemetega. Vdw jõud ja sidemeenergiad on nõrgad sidemed, sest nad on 
molekulide vahelised jõud e üksikud aatomid mõjutavad selles sidemes üksteist 
nõrgalt. Sideme pikkus on tavalistest sidemetest pikemad . 
85. Töö mõõdetakse (ühik) avalda SI kaudu: džaulides. J=m*kgm/s2=kgm2/s2.  
86. Arrheniuse graafik : mis suurused x ja y  teljel . Selle füüs sisu: y-teljel: lnK, x-teljel 1/T 
v 1/RT, viimasel juhul on tõus -Ea, mis on reaktsiooni aktivatsioonienergia. 
87. Lahuse kohal on aururõhk madalam kui puhta vee kohal. Vesilahuse külmumisT* on 
madalam kui puhta vee omal. Miks? (Suhtelist niiskust mõõdetakse kül astunud 
aururõhu suhtes). 
88.  Tüüpiliselt jäävad rakumembraani potentsiaalid.0,1-0,2V.  Mis ühikutes 
mõõdetakse  Nernsti potentsiaali? (elektrokeemilise potents erinevus kahel pool 
rakumembraani. 
89.  Graafikud  esitavad erinevaid tasakaaluolekuid. Kuidas nimABC? Mis on graafiku 
koordinaattelgedeks?A-stabiilne, B-ebastabiilne, C-ükskõikne. Y-pot en. 
90. Kiirus ja kiirendus on vektorid, mis suunas üks ja teine osutab? Kas saavad olla 
samasuunalised? Põhjenda! Ajaühikus läbitud  teepikkus  (üles)/ ajaühikus toimunud 
kiiruse muutus (alla). 
91. Arvuta ligikaudu keskm kasvu inimese keha S ja V V=4/3pii*r3 S=r3. 
92. Õppuri energiakulu w-des....: ΔE=100W*5a=100W*5*365*24* 3600 =1,58*10a10J   
m=(1,58*10a10J*1cal/4,2J)/2*10a6cal/kg= 1880kg. el.en hind: 
1,58*10a10J*0,6eek/1000W*3600s=2630  
93. paigalt startis auto 1. ja 3. sek..: 108km/h=30m/s a=30(m/s)/10s=3m/s2. Esimese 
sekundiga : s=at2/2=(3m/s2*1s)/2=1,5m 2s=6m 3s=13,5. Kolmanda sekundiga: s3-
s2=7,6m. Kui suur töö tehakse seejuures õhutakistuse ületamiseks? 
94. Liikumise impulssi mõõdetakse. +ühik. E liikushulk: võrdub keha ja massi kiiruse 
korrutisega. p=mv ühik kgm/s 
95. Pot energia sõltub ruumi koordinaatidest. Keemilisete reaktsioonide isel kasut 
koordinaate, mille argumendiks on r. konst . Mis suurus kantakse siis vertikaalteljele?  
y=energia, x- kõrgus maa pinnalt. 
96. Kui aatomis on rohkem kui 1 el, siis nad kogunevad Pauli tõrjutuseprintsiibi 
kohaselt kõik madalama en-ga orbitaalile, mille määravad  kvantarvud : n, l, m igale 
nende kombinatsioonile vastab (12 struktuuri?) 2 elektroni ja erinevad spinni poolest. 
97. Molekul on: aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt 
jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. 
98. Soojusmahtuvus sõltub/ ei sõltu T*st. Miks? e füüsikaline sisu on energia, mis on 
vajalik aine kuumutamiseks ühe kraadi võrra. Ühik: J/K.  
99. Mida kirjeldab Boltzmanni faktor? Kirj  math  avaldis: kirj r-ni kiiruse sõltuvust T'st. 
kb=l (astmel:)-Ea/RT.  
100. 
Kas vedeliku auramisel T* langeb. Miks? Vedeliku auramisel lähevad vee 
molekulid üle vedelast faasist üle gaasilisse faasi ning nad vajavad energiat 
lahkumiseks veest (veest välja tõukamiseks). 
101. 
Koordinatsiooniteljed peavad olema üksteise suhtes ortogonaalsed, kas ka 
reaktsioonikoordinaadid? ei.  
102. 
Kuidas muutub el.jõu tugevus sõlutvalt punktlaengute vahelisest 
kaugusest? +valem. Eljõud väheneb kauguse R2 võrra, mõju väheneb 
eksponentsiaalselt. F=k2*(laeng*laeng)r2  f=k2 l1*l2/r2. 
103. 
Mille kohta käib deBroglie valem? Mis tähed, mis SI süsteemis. De Broglie 
valem näitab, et lainepikkuse ja impulsi korrustis on konstantne suurus. Kui üks 
väheneb, suureneb teine. Lambda- lainepikkus, m. p- impulss kgm/s.  
104. 
Nim 4 fundamentaalset füs vastastikmõju. Järj tugevuse järjekorras. • 
tugev (mõjub kvarkide vahel)  • elektromagnetiline (mõjub elektriliselt laetud 
osakeste vahel)  • nõrk (mõjub leptonite vahel, sellega on seotud nt tuumade beeta 
lagunemine)  • gravitatsiooniline (mõjub kõikide kehade vahel, ainuke jõud, mis alati 
põhjustab tõmbumist. 
105. 
Kas ideaalset gaasi saab kokku  surudes  veeldada? Miks? Ideaalset gaasi ei 
saa veeldada. Ideaalse gaasi puhul ei arvestata, et gaasi molekulide vahel on 
tõmbejõud, mis on vajalikud, et aine veelduks. 
106. 
Mis on ensüümide otstarve ja kuidas nad oma ülesannet täidavad? 
ensüümid on biokatalüsaatorid, mis kiirendavad reaktsioone, alandades selelks 
reaktsioonide Ea. 
107. 
Kui suured on tüüpiliselt metaboliitide molekulaarsed 
kontsentratsioonid rakkudes? Üldjuhul tegemist nM konts-dega v isegi mikrom. 
Konts peab olema piisavalt väike, et mitte avaldada suurt osmootset rõhku rakule. 
Arvu võiks võrrelda füsioloogilise lahuse konts-ga 0,9% soola lahus.  
108. 
Mis on toit ja millistest põhimolekulidest mood imetajate toit? Toit: suhkur, 
rasv , valgud, CHO. (bakteritel: FS, (an)aeroobse metabolismiga kaasnevad redoksr-d. 
Metabolism : toit+O2->H2O+CO2+energia. In energiavajadus 9000kJ/päev.) 
109. 
 Mis määrab orbitaalse ruumilise kuju? Kvantarvud. 
110. 
Molkulaarsed valentssidemed eristatakse kui ioonsed  ja kovalentsed 
sidemed. Kuidas üks v teine sidemetüüp tekib ja milles seisneb nende põhierinevus? 
Ioonne : eeldus väike lainef-de kattumine, side tekib el-de annetamise tulemusena. 
Ioonraadius sõltub iooni laenugst. Kovalentne: tekib ioonide ühistumise tulemusel. El-
pilved  peavad oluliselt kattuma. Stabilisatsioonienergia peamine allikas on elektronide 
poolt hõivatava  ruumiosa  kasv. 
111. 
  Formul  Termodünaamika II seadus! Kuidas on see seadus kooskõlas 
elusloodus  nähtavalt kõrge organiseeritusega? Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik 
protsessid entroopia kasvu suunas. Teist järku  perp .mob on võimatu. Soojus ei saa 
iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st. Ei ole võimalik niisugune 
protsess,emille ainsaks tulemsueks on soojuse ülekanne külmemalt kehalt 
kuumemale. 
112. 
Lamekatusel ristküliku veesoojendaja: S=100*200=20000cm2. 
Soojendatava vee ruumala: V=2*20000=40000cm2=40dm2=40l. 40L 
vett=40kg=40000g. Et soojendada 1g vett 1*c võrra kulub 4,18J. Seega kulub selle 
veekihi soojendamiseks 1*C võrra 167,2kJ ( 40000 *4,18). 30* nurga alt alngeva 
kiirguse võimsus on sin30**100=0,5*100=50W, st 1 sekundiga tehakse tööd 180kJ. See 
soojendab veekihti 180/167,2=1,08* võrra.  
113. 
Jalgrattur  mägiteel tõuseb 5km...: oletan, et nii tõusul kui laskumisel 10km. 
Kokku läbitud teepikkus 20km. Tõusudeks kulub: 10/5=2h. Laskumisteks: 
10/30=1/3h. Kokku: 2/1/3=7/3h. v=s/t v=20:7/3=20*3/7=60/7=8,6km/h. 
114. 
Kõrgushüppaja 180m ja 80kg: raskuskese asub 120km kõrgusel, seega 230-
120=110cm. Energiat kulub E=mgh. E=80*9,81*1,1=863,3J. Kui kasutegur on 100% 
kuluks 863,3/ 3500 =0,025mol ATP. AGA: 0,025-30% ja x-100%, x=0,082mol ATP. See 
teeb: o,5*o,o82 kg ATP. 
115. 
Mis on looduseadused+ näited: looduses kehtivad üldseaduse, millel pole 
erandeid , nit kivi kukub alati alla maa poole, vesi voolab kõrgemalt madalamale. 
116. 
Vektorid ja  skalaarid : mille poolest üksteisest erinevad? Näited:  Skalaarid 
on suurused, mida iseloomustab teatud arvväärtus (ja füüsikas ka ühik). Skalaarid 
liituvad algebraliselt. Algebraline summa-omavahel liitumis- ja/või 
lahutamismärkidega ühendatud arvud või avaldised . Vektorid on suurused, mida 
iseloomustab koordinaatide ruumis siht, suund ja pikkus. Füüsikas iseloomustab 
vektorit veel ka ühik. Vektorid on nt • kiirus • kiirendus • samuti kõik kiiruse ja 
kiirenduse kaudu avalduvad suurused nagu jõud=ma • impulss=mv • 
impulssmoment=pxr • jõumoment=Fxr • elektriväja tugevus 
117. 
Kuidas väljedada ortogonaalsust matemaatiliselt? 
vektora*vektorb=abcosalfa=0.  välj , et vastavate suunavektorite skalaarkorrutis  null. 
(ristiolevate vektorite tunnus). Seega ortogonaalsed teljed oleksid nagu kõik 
üksteisega risti, kuigi neid võib olla rohkem kui kolm. 
118. 
Miks kasutavad köielkõndijad pikka ritva? See aitab paremini tasakaalu 
hoida. Sest pikem  latt o raskem ja selle tasakaalust väljaviimiseks kulub ka rohkem 
jõudu. p=mv, F=mv/t=p/t.  
119. 
Jõudu def kui: energiavälja muutumise kiirus. ühik: Üks njuuton (N) on jõud, 
mis annab massile üks kg kiirenduse üks m s-2.  
120. 
Miks pole võimalik end juustest üles sikutada? Aga miks kivi saab tõsta? 
1.sest niisama suur jõud, mis mõjub ülessikutamiseks mõjub ka maal kinni hoidmiseks, 
sest jõu  õlad  on võrdsed. Tegemist on impulsi jäävuse seadusega. Kive saab maast üles 
tõsta, sest jõu õlad ei asu sama keha küljes. 
121. 
Kas jõud töö ja võimsus on omavahel seotud? Põhj: A=Fs, W=A/t. 
122. 
Aatomorbitaale isel kolme kvantarvuga. Miks on neid kolm, mitte rohkem 
ega vähem? Nml, sest 3D. 
123. 
 Mis on udu, miks me seda valgena näeme? Udu:  veepiisad , vee  kristallid . 
Valgena, sest kogu valgus hajub suurte osakeste vahel ja pun+sin+roh=valge.(valgus 
hajub osakestelt, mille suurus samas suurusjärgus lainepikkusega). 
124. 
Miks pole võimalik näha elevandi difraktsiooni: lainepikkus, mis de Broglie 
järgi olema peaks, jääb kvantmehaanikast tuntud piirmõõtmetest väiksemaks ning ei 
ole jälgitav. 
125. 
 Miks gaas kokku surudes kuumeneb ja miks paisudes jahtub? Sest 
osakestele antakse kokku surudes energiat juurde, mis väljendub nende suuremas 
kineetilises energias e t* tõusus. Paisudes jahtub, sest süsteem  tebe tööd ja osa tehtud 
tööst hajub soojusena, mis  välj . T* languses. 
126. 
Isel liikumist toodud trajektoori järgi: liikumine on ebaühtlane - 
lähtekoordinaatidest 5M  kauguselt alustades liigub keha enam-vähem ühtlaselt, kuni 
hakkab aeglustuma seiskumiseni ~22m juures. Jätkab ngeatiivset kiirendust liikudes 
tagasisuunas, siis hakkab uuesti positiivses suunas kiirendama kuni seiskumiseni 
~12m juures, jätkab kiirendamist kiiruseni -4m/s ning jätkab ühtlaselt. 
127. 
Mis juhtub kui isoleeritud toas jätta külmkapi uks lahti? T* ühtlustub 
terves toas ja langeb natuke külmkapis oleva madalama t* tõttu. T* ühtlustub, kui 
külmkapis olev õhk on soojenenud samale tasemele , mis ümbritsev õhk. Edasi pole 
tähtsust, et külmkapp ruumis on, sest see ei saa töötada, kuna tuba on isoleeritud ehk 
ei toimu aine ja energia vahetust ümbritseva kk-ga. 
128. 
Kaua võib põleda 200W  pirn selle en arvel, mille saame 1mg aine täielikul. .: 
N*t=mc2  t=mc2/N= [1*10a-6kg*(3*10a8m/s)a2/200W=4,5*10a8s=14a. 
129. 
Katsel ja teoorial on piirid, millised? katseid saab teostada ainult teatud 
piirini , mille ulatuse määravad ära  mõõtmistulemuste (mõõtmisvahendite) täpsus. 
Teooriate piirid avalduvad selles, et mudelid on lihtsustatud kujutised ja määramatuse 
printsiibi tõttu jääb alati mõni asjaga seotud küsimus  vastamata . Samuti on oht 
ülelihtsustada. 
130. 
Juhuslike sündmuste tn  liitmine  ja korrutamine. Mil üks v teine tehet. 
Juhusliku suurue kõigi tn summa on 1. oluline karakteristik- hälve keskväärtusest.  
liitmine: tõenäosus, et toimub ükskõik milline üksteist välistavatest sündmustest on 
võrdne nende sündmuste tn summaga . (kas saame viskel 2 v 4 silma). Korrutamine. 
Mitme sõltumatu sündmuse samaaegse toimumise tn on võrdne nende sündmuste tn 
korrutisega. (on mitu täringut). 
131. 
Nim harmoonilisi vabavõnkumisi isel suuruseid. Mis on nende tähendus? 
Tasakaaluasendi lähedal on võnkumised  harmoonilised e sinusoidaalsed. 
w= 2pii /T=2pii*nüü. Isel lainepikkus ja amplituud. (ka nt Hooke seadus F=-kx väikestel  
deformatsioonidel, ka Taylori rida). 
132. 
Kuidas on võimalik õhust raskemate kehade lend? Lind lendab enda tiibade 
all oleva õhumassi jõuga, õhumass mõjutab tiibu smaa suure jõuga. Lind justkui lükkab 
ennast üles. Rakendatakse implusi jäävuse seadust. Mv:linnu tiib õhumassile, on 
vastassuunas m2v2-ga, mille saab lind õhumassilt. 
133. 
Mis põhjustab gravitatsiooni? Kirj gravjõu käitumist ruumis + valem. iga keha 
massiga M tekitab kaugusel r oma masskeskmest gravitatsioonikiirenduse. 
F/m=a=GM/r2.  
134. 
Kineetiline energia sõltub kehade kiirendusest kuidas? Millest sõltub 
kehade vastastikmõju pot en? Kin en sõltub keha ½ ruutkiirusest. Pot en sõltub keha 
kõrgusest/kaugusest teise keah e. Maa suhtes, mis avaldab kehale külgetõmbejõudu. 
135. 
Mis on potentsiaal. Ühik. on töö, mida peab tegema ühikulise aine hulga (või 
massi), laengu jne ümberpaigutamiseks lõpmatusest ruumi antud punkti. (fii=w/q) 
136. 
Isel valguse peegeldumist, läbilaskvust ja neeldumist. Valguse peegeld: 
kvandid ei neeldu vaid  pöörduvad  saabumiskeskkonda tagasi. Näeme neid värvusi, mis 
tagasi peegelduvad.  Läbilaskvus: valguse kvandid ei neeldu keskkonnas, mida ta läbib, 
vaid liiguvad läbi kk edasi. Seejuures võib läbilaskvus olla vaid osaline.  Ln Io/I näit. 
Läbi tulnud hulka. Valguse neeldumine : valguse kvandid neelduvad kk-s näeme 
mustana seda keha, milles on neeldub kõikide spektri värvustele vastavad 
lainepikkused. 
137. 
Mitu min kulub jalakäial 2km läbimiseks, kes liigub keskmise kiirusega 
1,5m/s? v=s/t. t=s/v=2000/1,5=1333,3s=22,2 minutit. 
138. 
Miks Universum gravitatsiooniliste ja elektriliste tõmbejõudude mõjul 
kokku ei  kuku ? Kui üks taevakeha läheneb (nt lõpmatusest) teisele (elektron 
tuumale), siis tema potentsiaalne energia väheneb. Samavõrra peab kasvama tema 
kineetiline energia. Kui energiat ära ei anta , siis kineetiline energia peab uuesti 
muutuma potentsiaalseks ning kehad hakkavad kaugenema. Kui aga osa energiast 
eraldub, nt valguskvandina hv, siis tekib seotud süsteem, mis hakkab oma ühise 
raskuskeskme ümber pöörlema. 
139. 
BIOENERIGA: Eluks vaja aine ja energia suunatud liikumine läbi biosfääri. 
(peab olema avatud, sisendenergia kvaliteetne ja parajas  mahus , pruugitud energia 
peab saama välja). 
140. 
Transportida võib ainet, energiat, liikumishulka, elektrilaengut. 
141. 
Keemiline potentsiaal on vaba pot.en arvutatuna ühe mooli aine kohta. Kui 
laetud aine –  elektrokeemiline pot. (konst.T*-l sõtlub: aine konts, el.välja pot.st, 
välisest rõhust, grav.välja pot.st).  
142. 
Faraday  arv – laengute hulk ühes moolis. Transport kestab kuni potents ruumi 
eri osades on võrdsustunud. R-i tasakaalu määrab standardsete keem potents vahe. 
143. 
Difusioon: aine/massi ümberpaiknemine ruumis aja möödudes  konts 
erinevuse tõttu. 
144. 
 Difusioonivoo tihedus/ Ficki seadus: J=-DdC/dl, ühik mol/s/m2 v kg/s/m2. 
145. 
Difusioonivoog: W=Js, on statsionaarne, kui konts vahe ei muutu ajas. 
146. 
Konts grad säilitamiseks peab molekule pidevalt ära kaduma ja juurde tulema . 
Difusioonikonstant: isel difundeeriva aine pilve pindala kasvu, sõltub levivast ainest, T-
st ja konts-st.  
147. 
Osmoos: seotud membraani arineva läbitavusega lah.aine ja lahusti jaoks. Vee 
juhtimiseks  akvaporiinid, ioonidele ioonkanalid. 
148. 
Osmootne rõhk on rõhk, mis tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti 
difusiooni läbi membraani lahuse poolele. pV=ΔnRT. c=n/V, π=ΔcRT. 
149. 
Osmoregulatsioon – paistetus. Peamised osmolüütikumid taimedes: 
suhkrud/ tärklis, K+, org  happed . Tärklis on suhkru monomeeridest koosnev 
bipolümeer: kui turgor  läheb liiga kõrgeks, siis sünteesitakse suhkrust tärklis, mis 
sadeneb lahusest välja ja vastupidi, rõhu liigsel alanemisel tärkil hüdrolüüsitakse 
suhkruks. 
150. 
Nernsti tasakaaluline potentsiaal: elkem potents erinevus kahel pool 
rakumemb. Tüüp tasak r.mem: 0,1-0,2V.  
151. 
Voolamine  – peamine trasnport, 1/η, η- viskoossus . Süstoolne / diastoolne. 80-
130. 
152. 
Viskoossus isel sisehõõrdumist. Pa*s. Põhjustaud molekulide tõmbejõududest, 
väheneb T* langusel eksponentsiaalselt. Gaasidel suureneb. Ei sõltu gaasi rõhust. 
(tihedus kasvab, kuid vaba tee kahaneb). 
153. 
Aasta keskmisena Maa igale ruutmeetrile 342W päikest. Maa peegeldusvõime e 
albeedo 0,3. AGA maa  kiirgusbilanss  nullis, lahkuva kiirguse kvaliteet on langenud, 
(tarbime energia kvaliteeti, mitte energiat). FS kasut 0,025%. ülejäänd neeldub nt 
ookeanis ja muutub soojuseks, st suure entroopiaga energiaks. FS CO2+H2O+valgus-
>CH2O+O2. 
154. 
Toit: suhkur, rasv, valgud, CHO. Metabolism: toit+O2->H2O+CO2+energia. In 
energiavajadus 9000kJ/päev. 
155. 
Raku en allikad: FS, (an)aeroobse metabolismiga kaasnevad redoksr-d. 
156. 
 En  salv : lühi: ATP, NADPH . Pikk: süsivesikud, rasvad, valgud. Pool toidust kulub 
ATP sünteesiks. Raku energiseerimine seisneb ioonide ja molekulide pumpamises läbi 
rakumemb vastu ennde konts gradienti suure kontsi suunas.  Päikesesüst : 4,57 miljr. 
Biol evol: *biol tähtsate kõrgenergeetiliste molekulide sünt . *tihenemine ja 
kondenseerumine juhusliku järj polümeerideks. *stabiilsete biol infosüst tekkimine.   
 
 
157. 
MATEMAATIKA : skalaarid: objektid, mida isel arvuline väärtus, märk ja ühik. 
Liituvad algebraliselt (aeg, mass, T*, el.laeng). 
158. 
Vektorid: isel pikkus, ühik ja suund, liituvad geomeetriliselt ( nihe jõud, kiirus, 
kiirendus, el.välja tugevus). 
159. 
Keskväärtus  e. matem-line ootus. 
160. 
Tõenäosus on arv, mis on kindla sündmuse 1 ja võimatu sündmuse 0 vahel. 
Tõen, et toimub ükskõik milline üksteist välistavatest sündmustest, on võrdne nende 
sündmuste tn summaga. Mitme sõltumatu sündmuse samaaegse toimumise tn on 
võrdne nende sünduste tn korrutisega. 
161. 
Jaotusf: hälvete absol.väärtuste aritm keskm. V dispersioon (hälvete  ruutude  
aritm keskm. Piirviga e ruutkeskimne standardhälbest. 
162. 
Funktsioon on matemaatiline seos mitme suuruse vahel. 
163. 
Lineaarne sõltuvus: y=a+bx. (läbikäidud tee ajast, ringjoone pikkus raadiusest, 
voolutugevus   pingest ). 
164. 
Ruutbarabool: y=a+bx+cx2. Ruudu/ kera pindala. 
165. 
F-i tõusu arvut kui f-i puutuja tõusu antud argumendi väärtusel. F-i 
diferentseerimine: f-i jagamine sirglõikudeksja vastavate tõusude leidmine. 
166. 
F-i  diferentsiaal : F-i juurdekasv dy argumendi muutumisel dx võrra. 
167. 
Taylori rida: iga siledat f-i saab kohal a argumendi väikestel kõrvalekalletel 
arendada ritta. Astmef-i diferentseerumise reegel: y(x)=ax(n). kuupbarabool: y=bx3. 
168. 
Pöördvõrdeline sõltuvus: y=a/x.  
169. 
Hüperboolne sõltuvus: voolutugvus juhtme takistusest, liikumiseks kulunud 
aja sõltuvus kiirusest. Energiavälja muutumise kiirus on jõud. 
170. 
Pöördvõrdeline ruuts: y=a/x2. Punktikujulise laengu v massi elektri- v 
gravitatsioonivälja tugevuse (jõu) sõltuvus kaugusest. 
171. 
Eksponentsiaalne  s: y=a(astm.x) (posit astmenäitaja: bakterikoloonia kasv 
ajas, kapitali suurenemine), (neg: radioaktiivselt lagunevate tuumade arv, 
valguskvantide arvu vähenemine). 
172. 
Diferentsiaalvõrrand seob suuruste muutusi. Integreerimine dif. pöördf . Ja 
tuletise kaudu f-i otsimine. Vektorid on samad: kui sama siht suund pikkus. 
173. 
Skalaarkorrutis: tulemuseks  skalaar . Skal.korrutis on kommutatiivne. 
Ristiolevate vektorite skalaarkorrutis on 0. 
174. 
Vektorkorrutiseks on vektor, mis on korrutatavate vektoritega ristuvas 
tasapinnas. Suuna määramiseks   kruvireegel . 
175. 
Gradiendiks nim: mitme muutuja f-i korral nim f-i kiireima kasvamise suunda 
ja kiirust antud punktis isel-vat vektorit. 
 
 
 
 
Ernest Ratherford – orbitaalmudeli „isa“. Orbitaalmudel vastuolud: *aatomite seletamatu 
stabiilsus. *aatomite eristamatus. *karakteristlik joonsperkter. Sünkrotonkiirgus- kiirgavad 
kiirendusega liikuvad laengud, spekter pidev. Elementaarlaenugt e kandev osake kiirgal igal 
oma meetril energia: ΔE=9,6*10a-16 (E/mRc2)4.  Bohri  aatommudel: aatomid on stabiilsed, 
üksteisest eristamatud, isel. joonspekter . Järeldused: aatomid on eristamatud, aatomite 
tekkimisel eraldub energia portsjonite  kaupa. Bohri postulaat: energiat ei kiirgu, kui 
elektron tiirelb  orbiitidel , mille pot energia on täisarvkordne tiirlemissagedusele vastava 
kvandi energiaga. Ek=-nhv; Ep=mv2/2=nhv/2. h=Plancki konst: 6,63*10a-34 Js, n-
täisarvuline  kvantarv . Puudused: ei põhjenda, miks orbiitide energ kvantiseeritud, miks 
orbiidil kiirendusega liikuv elektron ei kiirga energiat. (elektron tegelikult ei oma orbiiti ja 
tiirle tuuma ümber). -ei seleta keem sideme olmust. Vaid H. Schrödingeri võrrandi lahendid 
(elektroni energia, lainfunkts./tõen) sõltuvad 3.st täisarvulisest kvantarvust +spin. „elektron 
on kui seisev laine  kolmes  sõltumatus ruumimõõtmes, igaga seotud üks kvantarv: n, l, m. Igale 
vastab kindel energia ja lainefunktsioon. Orbitaalide energia sõltub peakv.a-st N. (posit 
täisarvud, võrdub kõikide sõlmpindade arvuga, määrab orbitaali energia 
R=13,6eV=1311kJ/mol. Mitmeelektronilistes  aatomites  sõltub orbitaali energia lisaks n-le ka 
l-st. magnetväljas lisandub sõltuvus m-st. M määrab sõlmpinna orientatsiooni ruumis, 
vahemikus -1 – 1. Kidunud – ühesuguse energiaga seisund. L-orbitaalkvantarv. On seotud 
elektroni orbitaalse impulssmomendiga.  Arvestab  nurgast sõltuvate sõlmpindade arvu. Posit- 
-1. n-l sõlmpinda peavad olema sfäärilised. Aatomkatte mood ühe ja sama peakv-a n omavad 
orbitaalid. S-orbitaalide korral on lainefunktsioon alati maksimaalne kohal, kus r=0. 
Elektroni leidumise tõenäosus, kui korrutada tõen tiheduse vastava ruumiosa suurusega, 
mis arvutatakse kui sfääri pindala x sfäärilise kihi paksus dr. Erinevate elementide aatomeid 
eristab tuuma  laenguarv . Ühesuguste prootoni kuid erineva neturonite arvuga elemente nim 
Isotoopideks. Biol.aine: HOCNPS.+ el-lüüdid: CaNaKMgClFeCu. Mikroe: MnZnCoMoSe.  Spinn  
eristab aine osakesi e fermione välja osakestest e bosonitest. Elektroni sisemine omadus 
(nagu laeng). Fermioni spinn ½, bosoni täisarvuline. Sellega seotud aine kondenseerumine. 
Aine magnetilised  omadused sõltuvad tema spinnist: 0-st erineva koguspinniga ained, mis 
tõmbuvad magnetvälja poole nim paramagneetikuteks. MV vähemaks/ tõukuvad- 
diamagneetikuteks. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on eriti tugev. Pauli 
tõrjutusprintsiip: täpselt ühesuguse lainefunktsiooniga elektrone, mille kõik 4 kvantarvu 
langeksid kokku, saab aatomis olla ainult 1 (aine stabiilsuse põhjus). Aatomi karakteristlik 
spekter e sõrmejälg: aatomi/molekuli elektronide energianivoode vahelistel siiretel 
kiiratakse  footon kui üleminek toimub tuumale lähemalt ja neelatakse kvant, kui kaugemale. 
Elektroni kiirguse lainepikkus: ΔE=hv λv=c. Hundi reegel: põhiseisundis püüavad elektronid 
alamkihi rakkude raames maksimeerida oma spinni. Elektroni afiinsus  on energia, mis 
vabaneb elektroni lisamisel elektriliselt neutraalsele elemendile. Molekul on püsiv aatomite 
kooslus , millel on mingid karakteersed temale ainuomased omadused,  tingimuseks  on et 
aatomid asuksid potentsiaaliaugus. 
 
 
Püsivale tasakaalule vastab potentsiaalse  vabaenergia miinimum. Aatomite vastasikmõju 
kirjeldav potentsiaalne energia koosneb erimärgilisete laengute põhjustatud tõmbuvatest ja 
samamärgiliste laengute põhjustatud tõukuvatest harudest. Aktivatsioonienergia  barjääri  
tingib elektronide vastastikmõju.  Tunnelefekt : osakseste läbiminekut potentsiaalibarjäärist 
isel barjääri läbilaskvuskoefitsient. Elektroni leidmise tn seina ääres on 0 vaid siis, kui 
potentsiaaliauk  on väga sügav ning järsu ja kõrge seinaga . (lõhnataju?). Molekulide 
aatomitel kaks põhimudelit: valentssideme m (ioonne, kovalentne), molekulaarorbitaalide m. 
Ioonne: eeldus väike lainef-de kattumine, side tekib el-de annetamise tulemusena. 
Ioonraadius sõltub iooni laenugst. Kovalentne: tekib ioonide ühistumise tulemusel. El-
pilved peavad oluliselt kattuma. Stabilisatsioonienergia peamine allikas on elektronide poolt 
hõivatava ruumiosa kasv. Molekulorbitaalide m: käsitleb elektrone kuuluvana kogu 
molekulile. Elektronegatiivsus (elektroni erinev  tõmme ) molekuli moodustavate aatomite 
poolt põhjustab sideme polariseeritust.  Polariseerumine : elektron molekulis eelistab alati 
madalamal energial asuvat aatomorbitaali, sest see kindlustab madalama koguenergiaga MO. 
Bioloogia  sidemetüübid:  doonor -aktseptorside (mõlemad sidet moodustavad elektronid on 
pärit ühelt ja samalt aatomilt, kuid kasutatakse teise aatomi tühja orbitaali/-e), 
koordinatsiooniside, vesinikside (polaariseeritud  kovalents -sideme ja D-A- sideme 
kombinatsioon), peptiidside (mood ühe karboksüülrühma COOH ja teise aminohappe 
aminorühma -NH2 vahel), resonantsside (esineb aatomite konjugeeritud ahelas, aga ka 
erinevate molekulide vahel). Dipoolmoment tekib kui molekuli positiivse ja negatiivse 
laengu keskmed ei lange kokku. p=q*r. SI: C*m, Debye 1D=3,336*10a-30 Cm. Osakese ristlõige 
iseloomnustab tema takistust teiste osakeste liikumistele ( pallid ). Spektri mõõtmiseks 
mõõdame läbilaskvust erinevatel lainepikkustel /sagedusel valguse jaoks.  VIRMALISED : 
Elementaarosakesed  mis satuvad Maa magnetvälja, jäävad spiraalsetele orbiitidele 
ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende liikumine 
aeglustub ja nad  suunduvad  tagasi, kuni teine magnetpoolus nad jälle omakorda tagasi 
suunab. Nii kontsentreeruvad laetud osakesed Maa lähedale nn. kiirgusvöönditesse. 
Need lõksupüütud osakesed on enamasti prootonid  ja elektronid, mis liiguvad 
kiirustega kuni 600 km/s. Pooluste lähedal algab sisemine kiirgusvöönd umbes 100 
km kõrguselt, ekvaatoril  1000 km kõrguselt. Virmalised tekivad pooluste lähedal 
atmosfääri ülakihtides, kus juba  mainitud  elementaarosakesed pommitavad hapniku 
ja lämmastiku molekule, ergastavad neid ja sunnivad seega valgust kiirgama. 
 
1. Kiirus (v) on füüsi suurus, ajaühikus läbitud teepikkus. v=s/t (m/s). Kiirendus kiiruse 
muutusega ajaühikus. a=v-v0/t (m/s2). Jõud, kiirus, kiirendus on kõik vektorid. Kas/kuidas 
on need vektorid omavahel seotud?  Kiirusvektor on trajektoorile alati puutujaks, ta näitab 
liikumise suunda. Kiirendusvektor  võib olla trajektoori suhtes ka nurga all, osutab liikumist 
mõjutava jõuvektori suunda Et kõverjooneline liikumine tähendab liikumissuuna muutust, 
peab sellega kaasnema kiirusvektori muutumine isegi siis,kui kiiruse väärtus ei muutu . 
Elektriväljas oleva keha potentsiaalne energia avaldub kui E= -ke*e1e2/r.  
 
 
 
Valentssidemeid eristatakse kui  sigma - ja pii  sidemeid .  π -sideme oluline omadus on see, et 
ta ei lase sidet moodustavaid aatomeid omavahel pöörelda, kuna aga σ-side seda lubab. σ-
orbitaalile mahub kuni kaks elektroni; π-orbitaalile aga kuni neli elektroni, see on määratud 
Pauli printsiibiga. Seisvad lained? seisev laine ei ole laine selle sõna tavamõttes, sest ta ei 
kanna edasi energiat (küll aga omab seda). seisva laine faas ei sisalda ruumikoordinaati ja 
sõltub vaid ajast. kk võnkuv olek. Seisvaid laineid isel paisud (maksimaalne amplituud) ja 
sõlmed (min amplituud=0 ning faasi märgi muutumine). Gaasi olekuparameetrite vahelist 
seost kirjeldab olekuvõrrand. gaasi olekuparameetrid  on V, P, T. Võrrand pV=nRT.  Biosfääri 
energeetikaga tegeleb teadus nimega bioenergeetika. Reaalne gaas:  molekul ei ole 
punktmass, molekulil on V, kokkusurumisel on vaja vähem tööd teha, molekulide vastasmõju 
arvestatakse. Ideaalne gaas: molekul on punktmass, molekulil pole V, kokkusurumisel on 
vaja rohkem tööd teha, molekulide vastasmõju ei arvestata.  on kindlal rõhul (1 atm e 101300 
pa) ja kindlal temp (273K).  Võnkesageduste kvantiseeritus on põhjus miks ideaalgaasi 
võrrand kehtib universaalselt peaaegu kõikide gaaside jaoks. Valem: k=Z*v/lambda*e  astmes  
-E*a/RT .K= Kiiruskonstant isel ajaühikus toimunud r-de arvu. Z= dimensioonitu nn 
kujutegur, mis arvestab reaktsiooni kiiruse sõltuvust põrkuvate molekulide  kujust ja  
orientatsioonist. Boltzmanni faktor arvestab aktivatsioonibarjääri Ea ületavate molekulide 
arvu v(T).   Lambda on põrkesagedus, kus v(T) on lineaarkeskmine kiirus. R= gaaside 
universaalkonstant. T= normaalt*. Dualism füüsikalistele mikroobjektidele omane pidevuse 
ja diskreetsuse ühtsus, nende käitumne kas pideva väljana või diskereetsete osakestena , Kas 
ei võiks siis seisumassiga osakestel, mis liiguvad valguse kiirusest väiksema kiirusega, 
omakorda ol a lainelisi omadusi? Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on 
nii laine- kui ka osakese-omadused. Laineomadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. 
Väljaosakeste ( kvantide ) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus. Suuruseks, mis 
muutub selles  laines , on tõenäosus osakese leidumiseks vastavas ruumiosas.  Difusioon on 
aine ümberpaiknemine ruumis konts-de erinevuse tõttu. Dif-l on peamine ainete transpordi 
mehhanism raku piires, samuti taime ja kk vahel.  Difusioonkonstant isel difundeeriva aine 
pilve pindala kasvukiirust (mis punktikujulise allika puhul on kera pind). Ühik on m2/s. Kui 
difusioon juba suuremate rakkude puhul liiga aeglaseks jääb, siis tekib küsimus miks  rakud  
ikkagi nii suured on? Kui väga väikesed, siis oleks neis raku stabiilseks elutegevuseks liiga 
vähe molekule. Mõttetu on näiteks rääkida gaasi t*t, kui anumas  on vaid üksikud molekulid. 
Teatavasti fluktuatsioonid vähenevad proportsionaalselt ruutjuurega molekulide arvust. 
Seepärast on ka kõige väiksemates b.rakkudes piisavalt suur arv (~109- 1010 ) molekule. 
Difusiooni kiirust määravad: molekulid liiguvad juhuslikult igas suunas. Seejuures kõrgema 
tihedusega (konts-iga) piirkondadest eemale toimub liikumine suurema tõenäosusega kui 
madalama konts-iga piirkondadest kõrgema konts-iga piirkondadesse, lihtsalt sellepärast, et 
kõrgema konts-iga piirkonnas on rohkem molekule. molekulide difusiooniline 
ümberpaiknemine ruumis toimub seda kiiremini, mida kiiremini molekulid liiguvad, ja mida 
suurem vaba tee pikkus. Konts-i ühtlustumine toimub ka seda kiiremini, mida järsem on 
konts-i muutus ruumis, s.t., mida suurem on konts-i gradient . Gradient on mingi pideva 
suuruse muutumise kiirus ruumi koordinaadi järgi.…Difusiooni kiirus  vedelikus  (vees, 
rakuplasmas) on keskmiselt …1000 kuni 10000. . skorda kiirem kui õhus. 
 Mis ühist on difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel? Tahkes kehas on eriti hästi näha, et 
soojendades keha ühte osa jõuab soojus varsti jaguneda ühtlaselt üle kogu keha. Soojus nagu 
difundeeruks laiali. Sama toimub ka gaasides ja see nähtus ongi kehade soojusjuhtivus.  
 
 
2. Aurumisenergia Aurumissoojust L mõõdetakse soojushulgaga (energiaga mida tuleb 
vedeliku massiühikule juurde anda, et see täielikult aurustada konstantsel t*. Väärtus vee 
jaoks … 539.6 cal g-1 Andke see ühikutes J mol-1… 539.6.4.18.18 = 40600 J. .Kehade 
potentsiaalsed  energiad mõjutavad üksteist elektrivälja ruumis sõltuvalt kaugusest. 
Mida lähemal asub laeng tuumale, seda väiksem (negatiivsem) on tema potentsiaalne energia. 
Aktivatsioonienergia on energia tase, millest peab olema energia suurem, et reaktsioon 
saaks toimuda. Mis on raku energiseerimine? Ioonide ja molekulide pumpamine läbi 
rakumembraani vastu nende konts.gradienti. kulutatakse energiat. Füüsikas eristatakse nelja 
fundamentaalset vastastikmõju:  • tugev (mõjub kvarkide vahel)  • elektromagnetiline 
(mõjub elektriliselt laetud osakeste vahel)  • nõrk (mõjub leptonite vahel, sellega on seotud nt 
tuumade beeta lagunemine)  • gravitatsiooniline (mõjub kõikide kehade vahel, ainuke jõud, 
mis alati põhjustab tõmbumist. Kui  kõrgele  saab vesi kaevus  tõusta  ilma pumbata . 
Teoreetiliselt on seega imeva pumbaga võimalik veesammast tõsta kuni rõhuni 1013 -23 = 990 
mb = umbes 10 m. Kaevus olevale vabale veepinnale suruv atmosfäärirõhk sunnib veesamba 
torus tõusma, kuid ainult kuni kõrguseni, mil veesamba rõhk võrdub atmosfäärirõhuga. Kui 
kolb  kerkib edasi, siis rõhk torus langeb küllastuva veeauru rõhuni antud t*l (23 mb toat*l), 
vesi hakkab kiiresti aurama ( keema ) ja toru kõrgem osa täitub veeauruga, mitte vedela veega. 
Töö ja soojuse erinevus ja sarnasus. Töö on ühelt kehalt teisele energia ülekande viis. 
Mehaanikas  ka ainuke viis, seepärast defineeritakse mehaanikas energiat kui töötegemise 
võimet. Termodünaamikas kohtame teist energiasiirde viisi, milleks on soojus. Töö saab 
muuta 100% soojuseks kuid soojust ei saa kunagi muuta 100% tööks. Nad mõlemad on 
energiad ja võivad muutuda ühest olekust teise. Mis seob lambda ja kahtlase v lainepikkuse ja 
laine levimiskiiuse ja võnkeprioodivahel on seal lambda=vT, T= 1/kahtlane v, siis V=lambda * 
kahtlane v. Mis määrab punkti asukoha ruumis koordinaadid. Energia on mateeria 
liikumise ja vastastikmõju üldistatud kvantitatiivne mõõt. Aastane energia kulu inimese kohta 
on 100 GJ = 100 * 10 asmes 9 J/in-a. Vedelik tekib kindlal rõhul ja temperatuuril ja 
sellepärast et vedelikes  osakeste vahel mõjuvad jõud. Elastsus  pärast välise deformeeriva 
mõju lakkamist taastab keha oma esialgse kuju ja mõõtmed. Kui mitme molaarne on õhk 
toatemperatuuril? Kui üks  mool  on 24.04 l siis ühes liitris on1/24.04=0.042 M = 42 mM.  Kui 
suur on seejuures hapniku kontsentratsioon? [O2] = 0.21.42 = 8.82 mM.  Kui suur on CO2 
kontsentratsioon? [CO2]=0.00037.42= 0.0153 mM =15 μM.  Mitme molaarne on vesi? 
1000/18=55.6 M.   Superpositsiooniprintsiip: Kui ruumipunkti läbib kaks harmoonilist 
lainet, siis ruumipunktis asuva osakese nihe võrdub mõlema laine poolt põhjustatud nihke 
summaga. Schrödingeri võrrand kirjeldab elektroni kui seisvat lainet kolmes sõltumatus 
ruumimõõtmes, millega igaühega on seotud kvantarv. Neid kvantarve tähistatakse 
kokkuleppeliselt tähtedega n, l, m . Füüsikaliselt näitab n elektroni lainefunktsiooni (orbitaali) 
iseloomustavate sõlmpindade arvu, k.a. lõpmatuses asuv sõlmpind. l ehk orbitaalkvantarv 
(nimetatakse ka kõrvalkvantarvuks või nurga-kvantarvuks)  On seotud elektroni orbitaalse 
impulssmomendiga ja võib omada positiivseid täisarvulisi väärtusi 0, 1, 2, 3, ..  kuni n-1. 
Näiteks n=2 puhul võib l omada kahte väärtust: 0 ja 1. m muudab elektroni energiat vaid siis, 
kui aatom  asetada välisesse magnetvälja. Sellest siis ka tema nimi. m-st elektroni kaugus 
tuumast ei sõltu, mis on ka arusaadav. n kasvades raadius suureneb ja l kasvades, vastupidi 
raadius väheneb. 
 
Pauli printsiip (Saksa teadlase Wolfgang  Pauli järgi): Täpselt ühesuguse lainefunktsiooniga 
elektrone, mille kõik neli kvantarvu langeksid kokku, saab aatomis olla ainult üks. Elementide 
füüsikalised ja keemilised omadused sõltuvad elektronide arvust suurima n-ga orbitaali 
väliskihis. Selles kihis on tuumast kõige kaugemal asuvad ja seega kõige nõrgemini seotud 
elektronid, ehk  valentselektronid . See arv ühtib perioodsussüsteemi rühma numbriga. Kiht 
(n) määrab perioodi. Täidetud orbitaalid (õigemini nende sõlmpinnad) on sfäärilise 
sümmeetriaga. Ühte elektronkihti saab  kuuluda maksimaalselt 2n2 elektroni. Põhimõte on 
see, et • s-orbitaalidele (l=0) mahub kaks elektroni 2x(m=0) • p-orbitaalidele (l=1) mahub 
kuus elektroni 2x(m=-1,0+1) • d-orbitaalidele (l=2) mahub kümme elektroni 2x(m=-2,-
1,0,1,2). • f-orbitaalile (l=3) mahub neliteist elektroni. Aga juba alates  neljandast  perioodist 
tekivad ebaregulaarsused, mis on põhjustatud sellest, et mitmeelektroonsetes aatomites 
sõltub elektronide energia elektronidevahelise vastastikmõju tõttu samuti kvantarvust l. 
valentselektronide keskmine raadius kasvab liikudes rühmas allapoole ja kahaneb liikudes 
perioodis  paremale. Schrödingeri mudel vs Bohri mudel: • Energia kvantimine on 
potentsiaaliaugus oleva elektroni liikumistpiiravate ääretingimuste loomulik tagajärg. • Sobib 
kõikide aatomite energianivoode kirjeldamiseks, mitte ainultvesiniku aatomi puhul. • 
Elektron ei oma orbiiti ja seepärast ta ka ei kiirga. Vastuoluklassikalise elektrodünaamikaga 
on leidnud loomuliku lahenduse.  sõltumatud e ortogonaalsed.  Liikumine on keha asukoha 
(koordinaatide) muutumine ajas. Erinevatel ajahetkedel saadud asukoha üleskirjutus on keha 
trajektoor. Lihtsaim liikumisvorm on ühtlane sirgjooneline liikumine: Sel juhul on 
konstantsed nii kiiruse absoluutväärtus kui ka suund. Liikumise erijuht on paigalseis : 
liikumine 0-se kiirusega. Need ongi ainukesed liikumised, milles üks/isoleeritud keha saab 
osaleda. Võnkumiseks nimetatakse keha liikumist tasakaaluasendi ümber. Mittesumbuv 
võnkumine – kui võnkumise ulatus  protsessi kordumisel ei muutu. Harmooniliseks 
võnkumiseks nim.mittesumbuvat võnkumisi, mille hälve on määratud siinus või 
koosinusfunktsiooniga. Maksimaalne hälve on amplituud. Mis vahe on võnkumistel ja 
lainetel? pendel võngub, aga merevesi lainetab. Võnkuda võib ka üks osake (nt idaliseeritud 
punktmass). Lained on aga ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude 
vastastikmõjus  olevate osakeste olemasolu. Lained esinevad seega ulatusega süsteemides. 
Edasilevimine tuleneb sellest, et mingis ruumipunktis toimuv muutus kutsub esile sarnase 
muutuse naaberpunktis, aga veidi hiljem, vastavalt võnkeärrituse edasilevimise kiirusele. 
Pikkilaine  – osakesed võnguvad piki laine leviku suunda. Ristilaine – osakesed võnguvad 
risti laine leviku suunda.  Jõu ühik njuuton (N) on juba tuletatud  ühik: Üks njuuton (N) on 
jõud, mis annab massile üks kg kiirenduse üks m s-2. Gravitatsioonilise ja inertse massi 
võrdsust nimetatakse ekvivalentsuse printsiibiks. Focoultí pendli (võib näha nt Tähe tn 
füüsikahoones) võnketasand, mis säilib maailmaruumis, muutub Maa pöörlemise tõttu 
maapinna suhtes. Kus on efekt suurim, poolustel või ekvaatoril? Efekt on suurem poolustel 
sest maakera keerab kiiremini alt ära. Efekt puudub ekvaatoril. 
 
4. Gravitatsiooniväli (nagu ka elektriväli) on nn potentsiaalne väli, kus keha potents energia 
muutus sõltub ainult keha alg-ja lõppasendist, mitte aga vahepealse liikumise trajektoorist. 
Tehtud töö on sama, ükskõik millist rada mööda liigutakse samade alg- ja lõpp-punktide 
vahel. Mäe otsa tassitud kivi potents energia ei sõltu sellest millist rada kivi üles tarimiseks 
kasutati. Kas mäe otsast orgu  lastud  kivi lõppkiirus sõltub mäekülje kaldest, kui hõõrdumist 
võib mitte arvestada?  Ei sõltu, kuna kogu pot. Energia muundub kin energiaks, mitte ei kulu 
näiteks hõõrdjõu ületamiseks või tuule takistuse ületamiseks. Mis piirab inimese 
töövõimet? Energia kulutamise/tootmise kiirus (~100 W) kindlasti, aga ka maksimaalselt 
arendatav jõud. Viimane on määratud luusiku, kõõluste ja lihaste mehaaniliste omadustega. 
Muide, hobune on inimesest umbes 7 korda jõudsam (1 hj~736 W). Kineetiline ja pot 
energia:  Kineetiline energia on  võimeline tegema tööd. Liikuva keha peatamisel võib ta 
tenese eest lükata teist khea  mõjudes sellele jõuga ja tehes tööd. Kin. En võib muunduda 
soojusenergiaks.  Kineetiline en. muutub pot en. kui jõuvali peatab keha Pot en. on tingitud 
väljadest – elektriväli ja gravitatsiooniväli. Kin sõlub kiirusest ja pot sõltub asukohast. Miks 
planeedid ei kuku Päikesesse ja elektronid tuuma? Sest Loodus stabiliseerib see, et kehad 
tiirlevad üksteise ümber, nii et kesktõmbejõud ja kesktõukejõud on võrdsed ja 
radiaalsuunalist kiirendust ei esine. Valgus on energia olemise üks vorme. Vaatamata energia 
avaldusvormide näilisele mitmekesisusele esineb (massi arvestamata) siiski ainult kahte liiki 
energiat :  liikuva keha kineetiline energia (sõltub kiirusest) • jõuväljas asuva keha 
potentsiaalne energia (sõltub asukohast) Töö vs soojus Mõlemad on energiasiirde viisid. Töö 
saab muuta 100% soojuseks kuid soojust ei saa kunagi muuta 100% tööks. Kuidas valitakse 
pot energia o-punkt? Vastavalt vajadusele ja otstarbele. Ülalt toodud potentsiaalse energia 
arvutuse näites oli nullpunktiks  võetud Maa pind. Gravitatsioonväi vs elektriväli: 
Gravitatsiooniväli alati tõmbejõud,  elektrilised  jõud võivad olla nii tõmbe- kui  tõukejõud . 
Elektrilised jõud on ka väga tugevad ületades gravitatsioonijõude aktuaalses energia 
piirkonnas rohkem kui 40 suurusjärgu võrra. Kui aatomid asuvad gaasis tihedalt lähestikku, 
siis nad  põrkuvad  tihti soojusliikumise tõttu ja need põrked moonutavad orbiitide kuju. 
Tulemusena nihkub igas moonutatud orbiidiga aatomis energianivoo veidi ja kogu gaas ei 
kiirga enam mitte joonspektrit teatud kindlate lainepikkustega, vaid nn. ribaspektrit, kus 
jooned on laienenud  ribadeks. Ka gaasifaasis olevate molekulide spektrid  on enamasti 
ribaspektrid, kuid teisel põhjusel . Molekulides aatomid võnguvad oma tasakaaluasendite 
ümber ja võivad ka tervikuna  pöörelda. See kõik toimub samaaegselt elektronsiirdega, mis 
viib elektronribade laienemisele. Väga kõrgetel t*del molekulid ja aatomid ioniseeruvad. 
Tekkinud  plasma  spekter võib olla pidev nagu on seda Päikese spekter. Pideva spektri saame 
ka siis kui tahket keha, näiteks metalli või sütt kuumutada. Kuumutatud kehad kiirgavad 
valgust. Madalamal t*l on kiirgus pikemalainelisem, nähtavaks muutub see tumepunasena 
kusagil 600 °C juures. T*i edasisel tõstmisel hakkab domineerima järjest lühemalainelisem 
kiirgus,  muutudes  silmale nähtavalt kollakaks, edasi valgeks (nagu Päike) või isegi sinakaks 
(nagu kuumad tähed). Miks kuumutatud tahkete kehade  kiirgus on pidev spekter? Tahketes 
kehades  aatomid (molekulid) võnguvad tasakaaluasendi ümber ja seegi võnkeenergia on 
kvantiseeritud. Kuna aatomeid on väga palju, siis on ka lubatud energianivood väga tihedalt 
ligistikku, nii et praktiliselt igasuguse energiaga kvantide  kiirgumine on võimalik. Miks on 
taevas sinine ja pilved valged? Sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem.  Need 
otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse  footonid  võivad veel korduvalt hajuda enne 
kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. 
Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta 
läbi. Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid 
moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse komponente. Mida 
paksem on pilv, seda rohkem valgust temas neeldub ja seda tumedam ta paistab. Miks 
õhtul paistab Päike pun? Õhtul ja hommikul , madalal horisondi kohal tuleb 
päikesekiirtel atmosfääris läbida tunduvalt pikem tee kui keskpäeval. Võrdle Mida 
pikem tee, seda rohkem hajub ka sinist valgust ja suurema ülekaalu otse tulevas 
valguses saavutab punane. Miks me asju näeme?   neilt  hajub valgus ehk 
elektromagnetiline kiirgus ja footonid ärritavad silma. '' 
 
 
5. Kaste tekib suvehommikul sellepärast, õhu t* langeb ja õhus sisalduv veeaur, mis kõrgemal 
t*l veel ei olnud küllastuv, muutub madalamal t*l küllastavaks. Igale õhu absoluutsele veeauru 
sisaldusele (partsiaalrõhule) vastab kindel kaste tekkimise t*, mida nimetatakse 
kastepunktiks. Miks lehtpuudel toimub kevadel mahlavoolamine, suvel aga enam mitte? …kui 
rippuvveesammas mingil põhjusel katkeb, näiteks talvel, siis ise vesi enam üles tõusta ei 
suuda. Seetõttu mõnedel puudel täidetakse talve jooksul tühjenenud veejuhtesüsteem kevadel 
juurte rõhuga, millel on osmootne päritolu. See on mahla voolamise aeg. Mis põhimõttel 
töötavad külmutuskapid?  Need  masinad  töötavad põhimõttel, et selles ruumiosas, mida 
soovitakse jahutada, lastakse mingil hästiauruval vedelikul auruda. Aurumine toimub mingis 
kinnises nõus, mis on varustatud ribidega ja omab ümbitseva õhuga head soojusvahetust. See 
on nn. jahutusradiaator või aurusti. Sulamissoojus on soojusenergia hulk, mis kulub 
massiühiku tahkise sulamiseks konstantsel t*l. Miks on jääs molekulidevahene kaugus 
suurem kui vees? … Paneme tähele, et vesiniksidemega seotud aatomi tuumade vaheline 
kaugus on siiski väiksem kui vee molekuli läbimõõt (mis oli veidi üle 3 Å). Seega, 
vesiniksidemed tõmbavad  tuumad  lähemale kui need olid vees. Jääkristallis aga moodustavad 
vee molekulid ringikujulisis struktuure, mis jäävad keskelt tühjaks, seega keskmine 
molekulide vahekaugus  suureneb, kuigi otseselt sidemesse seotud molekulide vahekaugus 
väheneb. Selgitada lindude lendamise füüsikat  Lind lükkab tiibadega õhku allapoole, 
mõjutades õhumassi jõuga ja andes õhule allapoole liikumise kiirenduse, samal ajal vastujõud 
tõukab  lindu  ülespoole. Linnu lennates on ülespoole liikumise kiirendus niisama suur kui 
raskuskiirendus, kuid sellega vastassuunaline, nii et mõlemad  kompenseeruvad  ja lind lendab 
konstantsel kõrgusel. Kuidas näevad välja elusaine-valkude (koosnevad 20 
aminohappest) ja DNA (koosnevad 4 nukleotiidist) spektrid? Mõlemad  neelavad  ja 
kiirgavad põhiliselt nähtamatus UV piirkonnas. Spektrid on tavaliselt laiad. Aga on ka 
erandeid, nt joonisel  näidatud  GFP valgumolekul, mille neeldumisspekter  asub nähtavas 
spektripiirkonnas Molekuli suurus on 10-8- 10-7cm ehk 10-10- 10-11m. Tunneliefekt : e võib 
teatud tõenäosusega läbida madala ja kitsa potents.barjääri. Orbitaalide kattumisel ( 
lainefunktsioonid) ja liituvad ehk interfereeruvad. Selle liitumise tulemusena moodustuvad 
molekulaarsed orbitaalid (MO) hõlmavad kogu molekul, mitte ainult konkreetset aatomit. 
Miks heelium molekule ei moodusta? Kõik elektronid on paardunud  spinnidega,  intergaas . 
Õhu absoluutne niiskus a – veeauru mass  grammides  ühes kuupmeetris niiskes õhus 
(g/m3).arvutatakse absoluutne niiskus empiirilise (eksperimentaalse) valemi järgi 
veeaururõhu ja t* kaudu:a = 217 e/T,kus a – absoluutne niiskus (g/m3), e – aururõhk 
millibaarides (mb), T – absoluutne t* K, arv 217 on ühikutest sõltuv koefitsient. Relatiivseks 
niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeaururõhu ja samal t*l õhku kül astavaveeauru rõhu 
suhet, väljendatuna protsentides:r = e/E x 100 (%)4. Niiskuse defitsiit d ehk niiskusvajak 
on kül astatud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe d = E – e.// Na=6,02*10 23/ / Faradayarv = 
96500 J/mol/ / aine läheb üle vedelasse faasi, kui soojuliikumise kineetiline energia RTon 
väiksem seosteenergiast / / seoseenergia RTlnB/A v = 2πr/τ = 2πrv = ωr, kus τ on 
tiirlemisperiood  ja v on tiirlemissagedus. Küllastunudud veeauru rõhk E oleneb t*st mida 
kõrgem t*, seda suurem  küllastatud  veeaururõhk. Eksperimentaalne Magnuse valem 
kirjeldab küllastava veeauru rõhu (millibaarides) sõltuvust t*st ºC: E(t )= 6. 1070 *10 
7,63t/241.9+t (mb). 
 
 
 
 
6. Keha tunneme ära sellest, et tal on olemas mass, mis samaaegselt väljendub nii liikumise 
inertsis kui ka keha ümbritsevas grav.väljas. Kehal võib olla ka  elektrilaeng , mis tekitab teda 
ümbritseva elektro-magnetvälja. Vastastikmõju tekib, kui uuritav keha satub antud keha 
ümbritsevasse välja. kehale avalduv jõud on seda tugevam, mida kiiremini muutub välja 
energia/ potentsiaal antud ruumipunktis. Jõud mõjub alati suunas, mis viib 
energia/potentsiaali vähenemisele. Seega, kehade vastastikmõju avaldub jõuväljana ruumis, 
millel on nii suurus kui suund (vektorväli). Väli ja aine on mateeria eksisteerimise kaks 
võrdväärset vormi. Funktsioon on matemaatiline seos mitme suuruse vahel. 
Lineaarse/proportsionaalse sõltuvuse näiteks olgu sellised oma füüsikaliselt sisult  
erinevad nähtused/protsessid nagu • läbikäidud tee sõltuvus ajast s=so+vt • voolutugevuse 
sõltuvus pingest I=U/R (Ohmi seadus, kas tunnete ära?)  • ringjoone pikkuse sõltuvus 
raadiusest L=2piir  • veevoolu kiiruse sõltuvus rõhkude vahest  • difusioonivoo kiiruse 
sõltuvus kontsentratsioonide vahest jne Ruutsõltuvuse näideteks on • pindala sõltuvus 
lineaarmõõdust.  Pange  tähele, et kõik pindala valemid sisaldavad argumendi (lineaarmõõdu) 
ruutu. Ruudu pindala , kus a on ruudu külje pikkus. s=a2 Ringi pindala kus r on raadius. 
S=piir2Kera pindala . s=4piir2• Ühtlaselt kiireneva liikumise korral läbitud tee pikkuse 
sõltuvus ajast: s=at2/2(a on siin kiirendus ja liikumist alustati paigalseisust). 
Pöördvõrdeline sõltuvusvoolutugevuse sõltuvus juhtme takistusest liikumiseks kulutatud 
aja sõltuvus kiirusest t=s/v elektroni potentsiaalse energia sõltuvus kaugusest tuumast E=-
ke*Ze2/r analoogiline on gravitatsioonienergia sõltuvus kaugusest kehade vahel E=-kg *mM/r 
Skalaarid on suurused, mida iseloomustab teatud arvväärtus (ja füüsikas ka ühik). Skalaarid 
liituvad algebraliselt. Algebraline summa-omavahel liitumis- ja/või lahutamismärkidega 
ühendatud arvud või avaldised. Vektorid on suurused, mida iseloomustab koordinaatide 
ruumis siht, suund ja pikkus. Füüsikas iseloomustab vektorit veel ka ühik. Vektorid on nt • 
kiirus • kiirendus • samuti kõik kiiruse ja kiirenduse kaudu avalduvad suurused nagu 
jõud=ma • impulss=mv • impulssmoment=pxr • jõumoment=Fxr • elektriväja tugevus. Rõhk 
on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse pinnaühikule mõjuva jõuga. Rõhu ühikuks on 
N/m2 =  Pascal  (Pa). Gaasi rõhk tuleneb sellest, et molekulid põrkuvad nõu  seintelt tagasi, 
mõjutades sellega seinu, vastavalt Newtoni III seadusele. Temperatuur iseloomustab gaasi 
molekulide liikumise kineetilist energiat. T* on null kui molekulid on paigal ja kasvab 
võrdeliselt molekulide kineetilise energia suurenemisega, st võrdeliselt kiiruse ruuduga 
(Ek=mv2/2). Aatomi massi ühikuks loetakse 1/12 süsiniku  isotoobi  12C (6 prootonit+6 
neutronit) aatomi massist. Selle ühiku nimi on Dalton ja tema suurus on üsna lähedane  
vesiniku aatomi isotoobi 1H massile (väike erinevus tuleb sellest, et prootoni ja neutroni 
massid  ei ole päris võrdsed, vesiniku tuumas on aga vaid üks  prooton ). Boltzmanni konstant 
on siis vastav energia arvestatuna ühe molekuli kohta. Gaas käitub ideaalse gaasina niikaua  
kuni molekulide enda ruumala kokkusurumist veel ei takista. Molekulide keskmine kaugus 
õhus on umbes kümme korda suurem kui nende diameeter.See on ühtlasi ka piir, mille juures 
“ideaalse” gaasi olekuvõrrand kindlasti oma kehtivuse kaotab. Täpsuse kaotab ta aga juba 
kümme korda madalamal rõhul 
 
7. Vaakumiks nimetatakse keskkonda siis, kui molekulide vaba tee pikkus võrdsustub anuma 
mõõduga. Vaba tee pikkus on keskmine liikumisulatus  põrkest põrkeni. See on oluline gaasi 
iseloomustav parameeter, mis näiteks määrab ära gaasi levimis - või difusioonikiiruse. Näeme, 
et vaba tee pikkus sõltub molekulide konts-ist ja geomeetriast (põrkeraadiusest), kuid ei sõltu 
T, tähendab ka mitte nende liikumiskiirusest. Ideaalgaasi rõhk on seega võrdeline molekulide 
tihedusega ruumalaühikus  ja ühe molekuli keskmise kineetilise energiaga. Võrdelisustegur on 
2/3. Faraday arv tähistab tööd, mida tuleb teha, et üks mool elektrone viia läbi potentsiaalide 
vahe 1V. Bioloogiliselt tähtsad potentsiaalide vahed raku- ja mitokondrite membraanidel on 
50-150 mV, seega 2 kuni 6RT. Soojusmahtuvuse füüsikaline sisu on energia, mis on vajalik 
aine kuumutamiseks ühe kraadi võrra. Ühik: J/K Erisoojus on soojusmahtuvus massiühiku 
kohta Lihtsate molekulide võnkekvandid on tavaliselt nii suured, et normaaltingimustel nad ei 
ergastugi ja seega ei avaldu need võnkumised ka selliste gaaside soojusmahtuvuses. See on 
ilmselt ka põhjus miks gaaside võrrand kehtib nii universaalselt peaaegu kõikide gaaside 
jaoks. Elektriliselt neutraalseid molekule siduvaid jõude nimetatakse üldiselt van der Waalsi 
jõududeks, mis oma iseloomult on nn elektrilised jääkjõud. Newtoni I seadus Iga keha liigub 
ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni teiste kehade mõju (jõud) ei põhjusta selle seisundi 
muutumist. Newtoni II seadus liikumise muutumise kiirus ehk kiirendus on võrdeline 
rakendatud jõuga ja toimub jõu suunas. Üks njuuton (N) on jõud, mis annab massile üks kg 
kiirenduse üks m s-2Vastavalt Newtoni II seadusele üks ja seesama jõud põhjustab seda 
suurema kiirenduse mida väiksem on keha mass Gravitatsiooniseadus väidab, et iga keha 
massiga M tekitab kaugusel r oma masskeskmest gravitatsioonikiirenduse Impulss on suurus, 
mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega p=mv. kgm/s Impulsi jäävuse seadus: suletud 
süsteemi moodustavate kehade impulside summa ei muutu vastastikmõju 
tulemusena(p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn =const; ).. Newtoni III seadus: Mõju 
(jõud) on võrdne vastumõjuga (vastujõuga). Mehaaniliseks tööks nimetatakse suurust, mis 
võrdub kehale mõjuva liikumissuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke 
korrutisega (A=Fs; kus A on töö (J); F on jõud (N) ja s on läbitud teepikkus (m)). Võimsuseks 
nimetakse ajaühikus tehtud töö hulka: (N=A/t; kus N on võimsus (W); A on tehtud töö (A) ja t 
on töö tegemiseks kulunud aeg (s). Võimsuse ühik on vatt  (W); kasutatakse ka hobujõudu 
(1HJ=735W). Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Keha mehaaniliseks energiaks 
nimetatakse suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes teha võib. 
Potentsiaalne energia võrdub tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Kineetiline 
energia võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v. Tähtis 
on, et juurdetoodavad muutujad ei oleks  mingite seoste kaudu olemasolevatest tuletatavad,. 
Võnkumiseks nimetatakse keha liikumist tasakaaluasendi ümber. Võnkumised on seega 
tihedalt seotud kehade tasakaalu  mõistega . Sagedus ν mõõdab võngete arvu sekundis, 
lainearv  aga lainete arvu sekundis. Töö on ühelt kehalt teisele energia ülekande viis.  Džaul  on 
töö, mida teeb jõud üks njuuton ühe meetri pikkusel teel: [J] = [N].[m]. Ühe elektroni viimisel 
läbi potentsiaalide vahe üks volt tehakse tööd üks elektronvolt. Energeetiliselt on siis 
elektronvolt dzaulist niisama palju kordi väiksem kui elektroni laeng onväiksem kulonist, 
seega 1 eV = 1. 6021·10-19 J.   
 
 
 
8. Laengute jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemides on laengute algebraline summajääv. 
Igasuguste jäävusseaduste ainuke tõestus on vastavus eksperimendiga igas olukorras.  Püüdes  
lahendada orbitaalmudeli vastuolusid postuleeris taanlane Niels  Bohr (1913), et elektroni 
tiirlemisel ümber tuuma elektromagnetilist lainet (=valgust) ei kiirgu, kui elektron tiirleb 
orbiitidel millel potentsiaalne energia on täisarvkordne tiirlemissagedusele vastavast kvandi 
energiast Ephν=−n. Kõik spontaansed (ilma välise sunnita ehk iseenesest toimuvad) 
protsessid toimuvad alati entroopia kasvu suunas.  Korrastamatust termodünaamikas 
defineeritakse entroopia kaudu. molekulidevahelised sidemed tekivad siis, kui süsteemi 
potentsiaalne energia väheneb. Ioonne side Tekib kui üks aatom annab ära ühe või rohkem 
(valents)elektrone ja teine aatom võtab need tänuga (st energia eraldamisega) vastu. Näiteks 
NaCl (jt nn I-II ühendid). Ioonse sideme tekkeks peab ühe aatomi ioniseerimiseks (elektroni 
doonor, antud näites Na (3s1)) kuluv energia (ionisatsioonienergia) olema väiksem 
reaktsiooni käigus vabanevast energiast. Energiat aga vabaneb kahel põhjusel.  Orgaaaniliste 
ja bioorgaaniliste ühendite maailmas domineerivad siiski teist tüüpi sidemed, mida 
nimetatakse kovalentseteks sidemeteks. Kovalentne side tekib elektronide ühistamise 
tulemusena, mille käigus kaks tuuma justkui lapsendaksid kaks (vastasspiniga) elektroni.  
Niisiis , ioonsed sidemed tekivad elektronide annetamise tulemusena, kovalentsed sidemed 
aga vastasspiniga elektronide ühistamise tulemusena.  Bioloogias ülitähtis vesinikside on 
polariseeritud  kovalents-sideme ja doonor-aktseptor-sideme kombinatsioon. Moodustub 
mingi kovalentse sidemega seotud paari A-H ja mingi teise aatomi (tavaliselt O, N, F) vahel: A-
H….B. A on elektronegatiivne (elektrone tõmbav) aatom ja B-l on vaba elektronpaar . 
Vesinikside moodustub siis positiivse osalaenguga aatomi vabaksjäänud orbitaali (milleks on 
H, sest elektronegatiivne A on elektronpaari enda poole tõmmanud) ja mingi teise aatomi 
olemasoleva elektronpaari kaudu (B). Valgu sekundaarstruktuuri ( üleval ) ja DNA 
kaksikspiraali (all) stabiliseerivad vesiniksidemed. Tänu vesiniksidemetele on vesi vedelas 
olekus looduslikel  temperatuuridel , samal ajal kui tema analoog  H2S on gaasiline. 
Vesiniksidemete näidetena bioloogias võib tuua valgu sekundaarstruktuuri kujundavad 
vesiniksidemed ja DNA kaksikspiraali kujundavad vesiniksidemed (vt joonist). Vesinikside on 
tavaliselt lineaarse geomeetriaga. Vesiniksideme pikkus on 0.27-0.31 nm, väiksem kui AH ja B 
komponentide van der Waalsi raadiuste summa. Sisuliselt on vesinikside kontaktside. Ta 
laguneb niipea, kui fragmendid  üksteisest veidigi eemalduvad. Vesiniksideme energia on 8-60 
kJ/mol, millega ta asetub tüüpiliste kovalentssidemete ( sajad  kJ/mol) ja van der Waalsi (4-40 
kJ/mol) sidemete vahele. Bioloogilistes molekulides on vesiniksidemed suhteliselt tugevad 
20-30 kJ/mol. 
 
 
 
 
 
 
9. Potentsiaal on töö, mida peab tegema ühikulise aine hulga (või massi), laengu jne 
ümberpaigutamiseks lõpmatusest ruumi antud punkti. Potentsiaalide vahe (kahe 
ruumipunkti vahel) on siis töö, mida peab tegema aine/laengu liigutamiseks ruumi ühest 
punktist teise (üldistades: ühest süsteemi olekust teise). Nii toodi füüsikasse nn Boltzmanni 
(või kanooniline) jaotusfunktsiooni, mis annab tõenäosuse (e arv 0 ja 1 vahel) leida süsteemis 
osakesi/molekule, mille energia on Ei: Boltzmanni jaotusf. on väga oluline kõikides 
füüsikalistes teadustes, sest ta kehtib igasuguste energiate jaoks sõltumata nende päritolust 
(sh võnkumiste ja pöörlemiste jaoks). Boltzmanni faktor – arvestab aktivatsioonibarjääri Ea 
ületavate molekulide arvu. Formuleerige sõnades jõu sõltuvus kehadevahelisest kaugusest: 
Mida lähemal asub laeng tuumale, seda väiksem (negatiivsem) on tema potentsiaalne energia 
mida suurem kaugus seda suurem jõud( valemist )…Formuleerige sõnades potentsiaalse 
energia sõltuvus kehadevahelisest kaugusest: Mida lähemal asub laeng tuumale, seda väiksem 
(negatiivsem) on tema potentsiaalne energia Formuleerige üksteise ümber tiirlevate kehade 
kineetilise, potentsiaalse ja summaarse energia ja tiirlemisraadiuse vaheline sõltuvus: 
Elektronide ja tuuma vahelise kauguse muutumine, elektronide tiirlemine erineva raadiusega  
orbiitidel, on peamine keemiliste ainete siseenergia , keemilise energia olemus. Mis peab 
juhtuma sideme moodustumise ajal, et aatomid jääksid kokku ja ei põrkuksuuesti lahku 
tagasi? peab kiirgama kvandi,siis ta saab ülearusest energiast  vabaneda ja stabiliseeruda 
potentsiaalse energia miinimumi seisundis, tekib molekul Valemts-sidemeid eristatakse kui σ 
ja π sidemeid. Nende erinevus seisneb selles, et π-sideme oluline omadus on see, et ta ei lase 
sidet moodustavaid aatomeid omavahel pöörelda, kuna aga σ-side seda lubab Aatomi 
valents-sidemete arv on üldiselt määratud võrdne paardumata elektronide arvuga…arvuga, 
mida on C aatomis …2…, N aatomis …3… ja O aatomis …2…. Ometi ei ole tegelikkuses valents-
sidemete arv alati niisugune, vaid erinevate elektronide orbitaalide lainefunktsioonid 
moodustavad mitmesuguseid keerukamaid kombinatsioone. Entroopia süsteemi 
korrastamatuse mööt. Kõik iseeneslikud protsessid toimuvad entroopia suurenemise suunas. 
Bohri aatomimudel – kui elektronid liiguvad tuuma elektriväljas mingil kindlal lubatud 
orbiidil siis aatom ei kiirga e. on statsionaarses olekus, kuid üleminekul ühest statsionaarsest 
olekust teise kiiratakse või neelatakse teatud portsjon energiat e. energiakvant. Bohri I 
(statsionaarsete olekute ) postulaat – elektron võib  liikuda  ümber tuuma vaid kindlatel 
orbiititidel (mille korral on aatom vastavates statsionaarsetes olekutes), mille korral omab 
aatom kindlat energiat, ega kiirga. Bohri II (üleminekute) postulaat – aatomi üleminekul ühest 
statsinaarsest olekust teise aatom kas kiirgab või neelab energiakvandi, mis võrdub nende 
olekute energiate vahega. Lained on ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude 
vastastikmõjusolevate osakeste olemasolu Põrked on kehade lühiajalised kohtumised. 
Elastsed on põrked, kus säilibnii summaarne impulsskui ka summaarne kineetilineenergia. 
Mitteelastsetel põrgetel säilib vaid impulss. Seejuures muundub osa kineetilisest energiast 
kehade siseenergiaks (sh osa muutub soojuseks Kui seisumassi mitte omavatel footonitel 
(lainetel) on impulssja impulssmoment (nagu ringpolariseeritudvalgusel), siis võiks 
seisumassiga osakestel, mis liiguvad valguse kiirusest väiksema kiirusega, omakorda olla 
lainelisi omadusi.󲐀See ongi de Broglie hüpotees, mis seadis impulsiga p=mv liikuvale 
elektronile vastavusse konkreetse lainepikkusega laine.Milline on kiirusega 10-2cliikuva 
elektroni lainepikkus?Vastus: 0.28nm. Kui suur potentsiaalide vahe kiirendab elektroni 
kiiruseni10-2c? Vastus: U=26 V.󲐀Milline on täiskiirusel (~38 km/h) jooksva elevandi 
lainepikkus?Vastus ~10-37m. 
 
 
 
 
Jaotusfunktsioonide tähtsus tuleneb sellest, et nende abil on võimalik arvutada 
mitmesuguseid keskmisi füüsikalisi suurusi statistilistes süsteemides (näiteks keskmist 
energiat kasutades Boltzmanni jaotusf või keskmine kiirust kasutades  Maxwelli jaotusf.). 
Vaakumisse aurustades  lahkuvad  kõik vedelikust väljunud molekulid jäädavalt ja 
aurustumine on kiire. Osmoos on nähtus, mis on seotud membraani erineva läbitavusega 
lahusti ja lahustunud aine jaoks. Lahuse vaba energia on madalam kui puhtal lahustil!Aasta 
keskmisena langeb Maa igale ruutmeeterile kuni 342 W päikeseenergiat Võiks arvata, et 
tasakaalulises olukorras, mis vastab tingimusele, on elektriline potentsiaal kahel pool 
rakumembraani võrdne. Nii see siiski ei ole. Põhjus on selles, et  rakumembraan   laseb  
positiivseid ja negatiivseid ioone erinevalt läbi (vt joonist). Tulemusena tekkinud  elektrilist  
potentsiaalide vahet nimetatakse Nernsti potentsiaaliks. Viimane takistab ioonide edasist 
difusiooni. Laengu hulk, mis on vajalik 0.1 V membraanipotentsiaali tekitamiseks on siis 
Q=CdeltaΨ=10*10 -2*0.1=10 -12C/μm2. Seetõttu esitatakse keemiliste reaktsioonide 
t*sõltuvuste uurimisel need tavaliselt teljestikus logaritm r-i kiirusest (y- telg ) vs 1/RT (x-
telg), millises esituses sõltuvus kujuneb lähedaseks sirgele tõusuga -Ea. Selline esitus on 
tuntud kui Arrheniuse esitus või graafik.  R-i kiiruse määrab aktivatsioonienergia suhtes 
reagentide keskmise kineetilise energiaga Formuleerige, missugused jõud hoiavad molekule 
koos vees: peamiselt Van der Waalsi orientatsioonijõud ja missugused jõud jääs: Valents-
sidemed(vesiniksidemed), mis doonor – akseptor iseloomu Vesi kõige tihedam temperatuuril 
…4…. °C, sellepärast et ……ei  katke  0…°C juures kohe kõik H2sidemeid vaid vees säilivad veel 
suhteliselt suured, mõne kuni mõnekümne molekuli suurused klasterid (mikrokristallid). 
Samal ajal ei ole need klasterid permanentsed vaid pidevalt ümberorganiseeruvad, ühtede 
sidemete katkedes ja teiste tekkides. Nende jää-sarnaste klasterite olemasolu tõttu ei ole vee 
ruumala minimaalne mitte 0° juures, vaid t* tõustes kahaneb edasi, sest klasterite arv ja 
ruumala vähenevad. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet (rahvakeeles “pinget”) 
mõõdetakse tööga, mida tuleb teha, et ühikulist laengut viia ühest välja punktist teise. 
Silinder: S= 2*pii*r(r+h). V= pii*r2*h. Kera: 4*pii*r2, V=4/3 *pii*r3.   Toatemp  H2 ja O2 ei 
plahvata, kui neid süüdata toimub plahvatus, miks. Nad ei reageeri toat*l üksteisega. Vedelik 
tekib kindlal rõhul ja t* ja sellepärast et vedelikes osakeste vahel mõjuvad jõud. Valguse 
neeldumine, peegeldumine , hajumine : Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, 
heli, osakeste voog)  kaldub  kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist tänu 
kokkupõrkele oma liikumisteel oleva objektiga. Peegeldumine tähendab laine suunamuutust 
kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb esimesse 
keskkonda. 
 
 
 
Lennuk lendab:  Lennukid   tungivad  pidevalt õhku oma tiibadega, mis on paigutatud  õhuvoolu  
kiiruse vektori suhtes väikese nurga alla. Teadus ütleb, et lennukid lendavad seetõttu, et tiiva  
alumisel  pinnal tekib kõrgendatud rõhk, tänu millele tekib tiival aerodünaamiline jõud, mis on 
suunatud ülesse risti tiivaga. Lennuprotsessi mõistmise lihtsustamise huvides esitatakse seda 
harilikult kahe  vektorina : aerodünaamilise takistusena X suunatuna piki õhuvoolu ja 
tõstejõuna Y, mis on suunatud risti õhuvoolu kiiruse vektoriga. on mõistetav, et 
aerodünaamilised jõud sõltuvad tiiva pindalast, kohtumisnurgast, õhu tihedusest ja õhuvoolu 
kiirusest. fakt – esmapilgul õhuke tiib on tegelikult aerodünaamilise takistuse peamiseks 
allikaks. Järelikult, tiiva erikoormuse suurendamine  ehk tiiva pindala vähendamine on üks 
kõige efektiivsematest kiiruse suurendamise meetoditest . Levinud sidemetüüpe: 
vesinikside: polariseeritud kovalents-sideme ja D-A sideme kombinatsioon. A.. H, A-H...O. 
Vees on hapnik nii elektronide doonoriks kui aktseptoriks. Peptiidside: moodustub ühe 
aminohappe – karboksüülrühma COOH ja teise aminohappe – aminorühma -NH2 vahel. On 
jäik, planaarse geomeetriaga. Cis- trans- geomeetrilised  isomeerid : Isomeerid on molekulid, 
millel on sama aatomite koostis, kuid nende erinev ruumiline paigutus . Paigutused, mis on 
saadud lihtsalt ümber keemilise sideme pööramisega ei ole isomeersed. Eelistatud 
konformatsioon : a-spiraal, b- voldik . Resonantsside:esineb aatomite nn konjugeeritud ahelas, 
aga ka erinevate molekulide vahel. Mks virmalised poolustel? Kui laetud osake lendab 
homogeensesse magnetvälja risti magnetilise  induktsiooni joontega, hakkab ta liikuma 
ringjoonelisel orbiidil. See on nii sellepärast, et Lorenzi jõud on igal hetkel risti osakese 
kiirusvektoriga.  Elementaarosakesed mis satuvad Maa magnetvälja, jäävad spiraalsetele 
orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende liikumine 
aeglustub ja nad suunduvad tagasi, kuni teine magnetpoolus nad jälle omakorda tagasi 
suunab. Nii kontsentreeruvad laetud osakesed Maa lähedale nn. kiirgusvöönditesse. Need 
lõksupüütud osakesed on enamasti prootonid ja elektronid, mis liiguvad kiirustega kuni 600 
km/s. Pooluste lähedal algab sisemine kiirgusvöönd umbes 100 km kõrguselt, ekvaatoril 
1000 km kõrguselt. Virmalised tekivad pooluste lähedal atmosfääri ülakihtides, kus 
elementaarosakesed pommitavad hapniku ja lämmastiku molekule, ergastavad neid ja 
sunnivad seega valgust kiirgama. Ensüümid  bioloogilised katalüsaatorid, millele on omane 
suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on 
valgud või valgud koos kofaktoritega. 1. Oksüreduktaasid – katalüüsivad oksüdeerimis- ja 
redutseerimisreaktsioone. Transferaasid – katalüüsivad reaktsioone, mille käigus toimub 
asendusrühma ülekanne ühelt keemiliselt ühendilt teisele. Hüdrolaasid – katalüüsivad 
hüdrolüüsi. Lüaasid – katalüüsivad substraadi mittehüdrolüütilist lagundamist. Isomeraasid 
– katalüüsivad struktuurseid muutusi ühe molekuli sees.  Ligaasid  – katalüüsivad kahe 
substraadi ühendamisreaktsiooni. Nt amülaas  toodab tärklises suhkruid.  Proteaas  lagundab 
loomseid  valke.