Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel ?
  • Mille poolest nad erinevad ?
  • Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse ?
  • Kuidas kaasaegne kvantmudel neist üle saab ?
  • Mis ühendab tööd ja soojust, mis eristab ?
  • Kuidas see valem muutub elektromagnetiline laine levib aines ?
  • Kui laine levib aines, kirjutan valguse levimise kiiruse aines, mitte vaakumis. 10. Mis on r-i aktivatsioonienergia ?
  • Mida iseloomustab difusioonikonst ?
  • Millest on tingitud raskuskiirendus ?
  • Mis vahe on välja potentsiaalil ja potentsiaalide vahel ?
  • Mis on osmoos? Osmootse rõhu arvutamisel kasutatakse ?
  • Millistel tingimustel on selle valemi rakendamine õigustatud ?
  • Milles seisneb aine-osake dualism ?
  • Kui palju soojusenergiat kulub aine ühe kraadi soojendamiseks, J/K. 37. Pindpinevus seisneb selles, et pind püüab võimalikult väheneda. Mis selle nähtuse füüsikaliseks põhjenduseks ?
  • Kuidas vaba energia rakus salvestatakse ?
  • Mitu t*st sõltuvat liiget ?
  • Millise liikme t* sõltuvus mõjutab kõige enam kiiruskonstandi T* sõltuvust ?
  • Mis on ühist/erinevat difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel ?
  • Mis on seisvad lained ja mille poolest nad tavalisetest (jooksvatest) lainetest erinevad ?
  • Miks ei juhtu midagi paha kõrgepingetraadil istuva linnuga ?
  • Mis ühikud ?
  • Mis on elastsus ?
  • Mis on raku energiseerimine ?
  • Mis on liikumise trajektoor ?
  • Mitut liiki energiat, millised. Ühik. Eristatakse kahte liiki energiat: potetsiaalne ja kineetiline, mõõdetakse dzaulides. 52. Tartu raadio sagedus on 100 Mhz. Sellele vastav lainepikkus on 3m (arv+ühik). Mis valemit kasut ?
  • Mis on ensüümid ja kuidas funktsioneerivad ?
  • Mille poolest ensüümid katalüsaatoritest erinevad ?
  • Kus ruumis puudub aine. 56. Mis on entroopia ?
  • Millal saavutab maks väärtuse ?
  • Mille ühik on J/mol* K. Maksimumi saavutab tasakaaluolekus 57. Vedeliku eriomadus on pind, mille poolest pinnal paiknevad molekulid erinevad nende poolest, mis on sees ?
  • Millsied efektid sellest tulenevad ?
  • Mis on selle füüs sisu ?
  • Kuid muudab kiiruse suunda. 65. Mille poolest erinevad ideaalne ja reaalne gaas ?
  • Kuid plahvatab süüdates. Miks ?
  • Kui sügavast akevust saab kaevu peal asuva imipumbaga vett välja tuua ?
  • Mis f seda piirab ?
  • Miks varahomikul ja hilisõhtul võib päikesesse vaadata ilma, et see silmi pimestaks ?
  • Kuidas sõltub reaktsiooni tasakaal aktivatsioonienergiast ?
  • Mis on trajektoor ?
  • Mis on ühist tööl ja soojusel ?
  • Mille poolest erinevad elastsed põrked mitteelastsetest põrgetest ?
  • Kui c asendada v - ga. 81. Mitu elektroni mahub maksimaalselt aatomi d-orbitaalile ?
  • Kui puhta vee omal. Miks ?
  • Mis ühikutes mõõdetakse Nernsti potentsiaali ?
  • Kuidas nimABC? Mis on graafiku koordinaattelgedeks ?
  • Mis suunas üks ja teine osutab ?
  • Kui suur töö tehakse seejuures õhutakistuse ületamiseks ?
  • Mille argumendiks on r.konst. Mis suurus kantakse siis vertikaalteljele ?
  • Milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. 98. Soojusmahtuvus sõltub/ ei sõltu T*st. Miks ?
  • Mis on vajalik aine kuumutamiseks ühe kraadi võrra. Ühik: J/K. 99. Mida kirjeldab Boltzmanni faktor ?
  • Kuidas muutub el.jõu tugevus sõlutvalt punktlaengute vahelisest kaugusest ?
  • Mille kohta käib deBroglie valem ?
  • Mis on ensüümide otstarve ja kuidas nad oma ülesannet täidavad ?
  • Kui suured on tüüpiliselt metaboliitide molekulaarsed kontsentratsioonid rakkudes ?
  • Mis on toit ja millistest põhimolekulidest mood imetajate toit ?
  • Mis määrab orbitaalse ruumilise kuju ?
  • Kuidas üks v teine sidemetüüp tekib ja milles seisneb nende põhierinevus ?
  • Kuidas on see seadus kooskõlas elusloodus nähtavalt kõrge organiseeritusega ?
  • Mis on looduseadused+ näited: looduses kehtivad üldseaduse, millel pole erandeid, nit kivi kukub alati alla maa poole, vesi voolab kõrgemalt madalamale. 116. Vektorid ja skalaarid: mille poolest üksteisest erinevad ?
  • Kuidas väljedada ortogonaalsust matemaatiliselt ?
  • Kuigi neid võib olla rohkem kui kolm. 118. Miks kasutavad köielkõndijad pikka ritva ?
  • Kui: energiavälja muutumise kiirus. ühik: Üks njuuton (N) on jõud, mis annab massile üks kg kiirenduse üks m s-2. 120. Miks pole võimalik end juustest üles sikutada ?
  • Miks kivi saab tõsta ?
  • Mis on udu, miks me seda valgena näeme ?
  • Miks gaas kokku surudes kuumeneb ja miks paisudes jahtub ?
  • Mis juhtub kui isoleeritud toas jätta külmkapi uks lahti ?
  • Kaua võib põleda 200W pirn selle en arvel, mille saame 1mg aine täielikul...: N*t=mc2 t=mc2/N= [1*10a-6kg*(3*10a8m/s)a2/200W=4,5*10a8s=14a. 129. Katsel ja teoorial on piirid, millised ?
  • Mitu täringut). 131. Nim harmoonilisi vabavõnkumisi isel suuruseid. Mis on nende tähendus ?
  • Kuidas on võimalik õhust raskemate kehade lend ?
  • Mille saab lind õhumassilt. 133. Mis põhjustab gravitatsiooni ?
  • Kuidas? Millest sõltub kehade vastastikmõju pot en ?
  • Mitu min kulub jalakäial 2km läbimiseks, kes liigub keskmise kiirusega 1,5m/s ?
  • Miks Universum gravitatsiooniliste ja elektriliste tõmbejõudude mõjul kokku ei kuku ?
  • Mis ühist on difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel ?
  • Mis on raku energiseerimine ?
  • Mitme molaarne on vesi ?
  • Kus on efekt suurim, poolustel või ekvaatoril ?
  • Kuid soojust ei saa kunagi muuta 100% tööks. Kuidas valitakse pot energia o - punkt ?
  • Miks kuumutatud tahkete kehade kiirgus on pidev spekter ?
  • Miks me asju näeme ?
  • Miks lehtpuudel toimub kevadel mahlavoolamine, suvel aga enam mitte ?
  • Miks heelium molekule ei moodusta ?
 
Säutsu twitteris
1.  Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 
1) katsete/ vaatluste läbiviimine , vajalik informatsiooni kogumiseks. 
2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees , oluline seaduspärasuste leidmiseks ja 
välja toomiseks. 
3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 
4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab  ainult ühest heast  katsest, et teooria ümber 
lükata. 
2.  Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb  tavalisest  arvust. 
Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult 
arvkordajast. N: 167,3  ∓  0,1 J. 
3.  Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? 
 Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 
𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab  ruudus  ja ruumala kuubis . Nt ei ole 
arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala 
suurem suurenemine võrreldes pindalaga võib põhjustada selle kokku vajumise. 
4.  Nim kolm mehaanilise tasakaalu  seisundit . Mille poolest nad erinevad? 
1) ükskõikne, tasakaaluasendi kõrval on samaväärne potentsiaaliga ala. 
2) stabiilne, tasakaaluasend on potentsiaalaugus. 
3) ebastabiilne, mõlemal pool tasakaaluasendit on madalama potentsiaaliga alad. 
5.  Newtoni esimene seadus. Kuidas mõjuvad kaks võrdväärset jõudu.  
Kui kehale ei mõju jõud või talle mõjuvad jõud on tasakaalus, siis keha liigub ühtlaselt 
sirgjooneliselt või seisab paigal. 
Kaks kehale mõjuvat jõudu peavad kehale mõjuma vastassuundades, et see seadus 
oleks täidetud.  
6.  Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse? Formuleeri energia jäävuse 
seadus. 
Energia on  mateeria liikumist ja interaktsiooni kirjeldav  kvantitatiivne mõõde, mida 
mõõdetakse dzaulides. 
Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. 
7.  Nim klassikalise aatomi orbitaalmudeli põhiraskusi. Kuidas kaasaegne 
kvantmudel neist üle saab? 
1) Klassikalise aatomimudeli kohaselt peaks  elektron oma energia ära  kiirgama  
tuumale kukkuma , tegelikult seda ei juhtu, kuna elektron  ei liigu mööda kindlat orbiiti. 
Tegelikkuses seda ei toimu, sest aatomid  on stabiilsed ja tavaliselt ei kiirga energiat. 
2) Sama elemendi aatomid on üksteisega eristamatult sarnased. Klassikaline mudel 
seda ei  eelda . Elektron võiks tiirelda igasugustel kaugustel tuumast. Seega peaks ka 
igasuguse suurusega aatomeid olemas olema. 
8.  Mis ühendab tööd ja soojust, mis eristab?   
Töö ja soojus  on mõlemad energia ülekande viisid, kuid töö on suunatud  vektoriaalne  
suurus, aga soojus on osakeste  kaootiline liikumine. 
9.   Vaakumis  kehtib lainepikkuse λ ja sageduse ν vahel (milline) seos? Kuidas see 
valem muutub elektromagnetiline laine levib aines? 
𝜆(𝑙𝑎𝑖𝑛𝑒𝑝𝑖𝑘𝑘𝑢𝑠) = 𝐶(𝑣𝑎𝑙𝑔𝑢𝑠𝑒𝑘𝑖𝑖𝑟𝑢𝑠 𝑣𝑎𝑎𝑘𝑢𝑚𝑖𝑠). 
𝜈(𝑠𝑎𝑔𝑒𝑑𝑢𝑠)
 Kui laine levib aines, kirjutan valguse levimise kiiruse aines, mitte vaakumis. 
10. Mis on r-i aktivatsioonienergia? 
Ae määrab. . kiiruse.   
Ea on energia, mis peab osakesel olema, et nad ületaksid aktivatsioonibarjääri ja 
reaktsioon saaks toimuda. 
 
 
 
11. Keha pindala suureneb  proportsionaalselt keha lineaarmõõtme (millise?) 
astmega. Kuidas muutub lineaarmõõtmest sõltuvalt keha ruumala ja pindala 
suhe? 
Keha pindala suureneb proportsionaalselt lineaarmõõtme ruuduga . Keha ruumala ja 
pindala suhe muutub l3/l2. 
12. Mis on spekter , mis on nähtav spekter. 
Spekter kirjeldab valguse ehk elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse jaotust 
energiavälja iseloomustava sageduse, või ka sageduse pöördväärtuse ehk lainepikkuse, 
järgi. Nähtav spekter on elektromagnetlainete vahemikus 380 kuni 780 nm  kiirguste  
intensiivsuste jaotus 
13. Vesi tekib jää sulamisel kui ..? mis on sulamissoojus , ühik. 
Vesi tekib jää sulamisel kui osakeste kineetiline energia ületab osakeste vahelise 
tõmbejõuvesiniksidemed   katkevad
Sulamissoojus on soojusenergia hulk, mis kulub massiühiku  tahkise sulamiseks 
konstatsel temperatuuril. 
14.  Nim bioloogias olulisi transpordinähtusi. Mida iseloomustab difusioonikonst? 
Ühik. 
Olulised transpordinähtused on soojusülekanne,  difusioon
Difusioonikonstant iseloomustab nii difenteeruvat ainet kui ka difusioonitingimusi. 
Ühik m2/s. 
15. Millest on tingitud  raskuskiirendus ? Ühik. 
Raskuskiirendus on tingitud gravitatsioonilisest vastastikmõjust maa ja keha vahel, 
seda mõõdetakse m/s2.  
16. Elektriväljas oleva keha energia avaldub ...... . kas kineetiline või potensiaalne 
energia? Kas see energia kauguse suurenedes kasvab või kahaneb? Joonis. 
17. Molekulidevaheline kaugus jääs on suurem kui vees. 
 Seetõttu on jää veest kergem. Kui jää oleks veest raskem ja vajuks põhja, külmuksid 
veekogud põhjani ja talvine  vee-elu oleks võimatu või vähemalt nõuaks veelgi 
radikaalsemaid kohastumisi. 
18. Mis vahe on välja potentsiaalil ja potentsiaalide vahel?  Ühikud ? 
Potentsiaalse välja korral keha potentsiaalse energia muutus sõltub ainult keha alg- ja 
lõppasendist, mitte aga vahepealse liikumise trajektoorist, mõõdetakse. 
Potentsiaalide vahe on töö, mida peab tegema aine/laengu liigutamiseks ruumi ühest 
punktist teise. Mõõdetakse voltides V. 
19. Mis on osmoos ? Osmootse rõhu arvutamisel kasutatakse?  millistel  tingimustel 
on selle valemi rakendamine õigustatud? 
Osmoos on nähtus, mis on seotud membraani erineva läbitavusega lahusti ja 
lahustunud aine molekulide jaoks. 
Osmootne rõhk on rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (nt vee) 
difusiooni läbi membraani lahuse poolele. 𝛱 = 𝛥𝑐𝑅𝑇.  See on õigustatud juhul kui 
tegemist on normaaltingimustega ja ideaalse gaasi olekutingimused. 
20. Millise  seaduspärasuse  järgi muutub radioaktiinve saaste. 
Radioaktiivne saaste väheneb poolestusaegade kaupa ehk on eksponentsiaalselt 
vähenev. Siit saab järeldada, et radioaktiivsus on ajas toimuv protsess, mille 
vähenemist ei saa mõjutada. 
21. Arvuti  töösagedus  1Mhzlambda =c/nüü. 
22. ½ kuloniline laeng liikus läbi mitokondri membraani. 
U=A/q   A~E   A=U·q=0,1·0,5=0,05 (J). ????? vabanes 0,05J energiat.   
VÕI: c=Q/Ψ= 0,5/0,1=5J. !!!! 
 
 
23. Kiirusega 72 km/h liikunud auto sõitis vastu seina: 72km/h= 20m/s. mhg=mv2/2  
hg=mv2/2   h=v2/2g=20*20/2*9,81=20,4(m). toimunud kokkupõrge oli võrdne 20,4m 
pealt allakukkumisega. v=a*deltat a=v/Δt=20/0,3=66,6. Kiirendus kokkupõrkel oli 66 
m/s2.  
24. Raskus massiga 30kg  kukub  2m kõrguselt  põrandale  ja põrkub sealt tagasi 1,5 m 
kõrgusele. (soojendame teekannu 1l.): Ek1=mgh=30*2*9,81=588,6  
Ek2=mgh=30*1,5*9,81=441,45.  Energiate  vahe on 147,15. algsest pot en-st muutus 
soojuseks 147,15 J. 1L vett soojendan: 142,15J=35,2cal. (cal-energia hulk, mis tõstab 
1g vee t* 1* võrra). 35,2/1000=0,0352* võrra soojeneb vesi :) Kiirus on füüs suurus, 
mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Valem: v=s/t, Ühik m/s. 
25. Mida mõõdab kangkaal (massi) N*s2/m , mida vedrukaal (kaalu) kg*m/s2. 
26. Aatomi p orbitaalile  mahub  maks 6 elektroni. Nende energia on suurem võrreldes 
sama elektronkihi s-elektronidegap- ja d- orbitaalid  omavad sõlmpindasid, mis 
läbivad tuuma. Sellepärast p- ja d-elektronid ei satu  kunagi tuumade lähedale. See 
piirang vähendab elektronide  käsutuses  olevat vaba ruumi, elektronid tõukuvad 
omavahel tugevamini ja vastavad  energiad  tõusevad s-orbitaalide energiast kõrgemale. 
Teine p- ja d-elektronide energia tõusu põhjus s-orbitaalide suhtes on, et tuuma laeng 
on s-elektronide poolt rohkem ekraneeritud. Milles seisneb aine-osake  dualism
Näited:  see põhineb de  Broglie hüpoteesil , mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel 
olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi, lambda= h:mv. Täiskiirusel (27 km/h) 
jooksva  elevandi (mass 1t)  lainepikkus  aga 1.1*10-37 m  
27. Molekulaarorbitaalide ja valents  sidemete  mudeleid  kasut aatomivaheliste 
sidemete kirjeldamiseks.  Üks ei vasta kvantfüüsika sidemetele, on  aegunud
28.  Keemilise r-ni kiiruskontsnt avaldub:  Z on kujutegur, v on keskmine kiirus, lambda 
on vaba tee pikkus,  Ea on aktivatsioonienergia ja RT on universaalne gaasi konstandi 
ja absoluutse temperatuuri korrutis. 
29. õhu molaarne konts normaaltingimustel on: ..... M. Mitu korda peaks õhku kokku 
suruma , et konts oleks 1M.  1M, 22 atm.  
30. Mis on vektor Vektorid  on suurused, mida iseloomustab koordinaatide ruumis siht, 
suund ja pikkus. Vektorid liituvad/lahutuvad geomeetriliselt. Füüsikas iseloomustab 
vektorit veel ka ühik.Vektorid on nt kiirus, kiirendus ,samuti kõik kiiruse ja kiirenduse 
kaudu avalduvad suurused nagu jõud=ma,  impulss =mv ,  impulssmoment=pxr , 
jõumoment =Fxr , elektriväja tugevus. 
31. Newtoni kolmas seadus: Mõju (jõud) on võrdne vastasmõjuga (vastasjõuga). Kuu ja 
maakera gravitatsiooniline tõmbumine , magneti ja metalli omavaheline tõmbumine 
32. Tehtud töö hulka arvutatakse: valem: jõu ja selle jõu  mõjumise  suunas läbitud 
teepikkuse korrutisena: A = F*s=Fscos alfa. 
33. Vesiniku aatomi madalaimale energianivoole vastavad k.a. on: n=1, l=0, m=0 
sellise orbitaali lainefunktsioon on sfääri- kujuline ulatude tsentrist 0,053 nm 
kaugusele. 
34. Valguseks nim: erinevate lainepikkuste segu, mida inimene tajub  valge valgusena, 
lainepikkuste vahemikus 380 kuni 780 nm. 
35.  Nim keem sideme tüüpe ja seleta  sarnasusi ja erinevusi.  Kovalentne side, 
iooniline side, vesinikside, metalliline. Kõik välja arvatud  metallside moodustuvad 
üheste elektronpaaride  olemasolul , metallside ja ioonside on kõige tugevamad, 
vesinikside esineb vesiniku olemasolul. 
36.  Soojusmahtuvus . Ühik. Näitab kui palju soojusenergiat kulub aine ühe kraadi 
soojendamiseks, J/K.  
37. Pindpinevus seisneb selles, et pind püüab võimalikult väheneda. Mis selle nähtuse 
füüsikaliseks põhjenduseks? Minimaalne energia kulu. 
38. Kirjelda raku energiaallikaid. Kuidas vaba energia rakus salvestatakse? 
Karbohüdraadid e süsivesikud  e sahhariidid on suhkru ja suhkrusarnaste ühendite 
üldnimi.  Lipiidid  (nende hulka kuuluvad ka rasvad ) on vees lahustamatud ained, mida 
kõrgemad organismid kasutavad biosünteesis energiaallikana või keha 
ehitusmaterjalina.  Valgud  e proteiinid  on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. 
Salvestatakse varuainena, näiteks glükogeenina. 
39. Kiiruskonstandi valemis on mitu t*st sõltuvat liiget? 3 tükki  k, v, 
40.  Millise liikme t*  sõltuvus  mõjutab kõige enam kiiruskonstandi T* sõltuvust? V. 
41. Mis on ühist/erinevat difusiooni ja  soojusjuhtivuse  vahel? Tahkes kehas on eriti 
hästi näha, et soojendades keha ühte osa jõuab soojus varsti jaguneda ühtlaselt üle 
kogu keha. Soojus nagu difundeeruks laiali. Sama toimub ka gaasides  ja see nähtus 
ongi kehade  soojusjuhtivus . Difusioon on ainete iseeneslik  segunemine ja 
soojusjuhtivus on ainete omadus soojusenergiat üle kanda, mõlemad protsessid on 
isetoimuvad, soojusjuhtivuse korral toimub energia kandmine, kuid difusiooni korral 
kandub aine laiali. 
42. Kiirendus on: Valem, ühik. Kiirendu näitab kiiruse muutmise kiirust antud ajahetkel. 
m/s sekundis. v=vo+at. jõud, kiirus ja kiirendus on vektorid, millised omavahel 
seotud otseselt. Jõud ja kiirendus on omavahel otseselt seotud, sest jõud annab 
kehale massiga 1kg kiirenduse 1 m/s2. F=m*a. 
43. Mis on seisvad lained ja mille poolest nad tavalisetest (jooksvatest) lainetest 
erinevad? Seisvad lained tekivad kui:  Seisev laine ei ole laine selle sõna tavamõttes, 
sest ta ei kanna edasi energiat (küll aga omab seda). Vastavalt sellele ei sisalda seisva 
laine faas ruumikoordinaati ja sõltub vaid ajast.Ta on seega keskkonna võnkuv olek. 
Seisvaid laineid iseloomustavad paisud (maksimaalne amplituud ) ja  sõlmed  
(minimaalne amplituud=0 ning faasi märgi muutumine). 
44. Miks ei juhtu midagi paha kõrgepingetraadil istuva linnuga? Ei teki potentsiaalide 
vahet ehk ei teki pinget. 
45. Gaasi olekuparameetrite vahelist seost kirjeldab  olekuvõrrand : pV=nRT. Mis 
ühikud? P= pa, V=m3, n=mol, R = J/ mol *K, T=K  
46. Kui aine A keemilise energiaga Ea muundub aineks B keemilise energiaga Eb. Ja 
reaktsioon toimub üle aktivatsioonibarjääri, siis päri ja vastupidise r-ni kiirused 
avalduvad järgmiselt: .. . avalda seos ainete A ja B kontsentratsioonide ja keemiliste 
energiate vahel. (all tabel). 
47. Mis on elastsusOn aine omadus taastada oma esialgne kuju Elastse deformatsioni 
vastand  on  plastne   deformatsioon
48. Mis on raku energiseerimine? Kas selle käigus kulutatakse/ vabastatakse 
energiat?  Ioonide ja molekulide pumpamine läbi rakumembraani vastu nende 
kontsentratsiooni gradienti. Selle käiguis kulutatakse energiat. 
49. Mis on liikumise  trajektoor ? Joonis. Erinevatel ajahetkedel saadud asukoha 
üleskirjutus on keha trajektoor. Trajektoor koosneb diskreetsetest punktidest. 
50.  Newtoni teine seadus: valem ja ühikud. Liikumise muutumise kiirus ehk kiirendus 
on võrdeline rakendatud jõuga ja toimub jõu suunas. a=F/m. N/ kg= kg *m/s2*kg= 
m/s2. 
51. Eristatakse mitut liiki energiat, millised. Ühik. Eristatakse kahte liiki energiat: 
potetsiaalne ja kineetiline, mõõdetakse dzaulides.   
52. Tartu raadio sagedus on 100 Mhz. Sellele vastav lainepikkus on 3m (arv+ühik). 
Mis valemit kasut? Lambda= c/kahtlane v, C= 3 *10 8 m/s, v= 100MHz. 
53. Mis on  ensüümid  ja kuidas funktsioneerivad? Ensüümid on valgud, bioloogilised 
katalüsaatorid  ja kiirendavad bioloogilisi protsesse. 
54. Mille poolest ensüümid katalüsaatoritest erinevad? Ensüümid on bioloogilised ja  
organismides, katalüsaatorid on tehnilised. 
55.  Maailmaruum on väga hõre, kas  universum on vaakum?  PõhjendaEi ole, sest 
vaakum on olek, kus ruumis puudub aine. 
56. Mis on entroopia ? Ühik. Millal saavutab maks väärtuse? Entroopia on 
kvantitatiivne mõõt. Muidu ei ole ühikut, kuid isotermilistes protsessided on molaarne 
soojusmahtuvus, mille ühik on J/mol* K.  Maksimumi  saavutab tasakaaluolekus  
57. Vedeliku eriomadus  on pind, mille poolest pinnal paiknevad molekulid erinevad 
nende poolest, mis on sees?  Pinnal paiknevatel molekulidel on suurem energia kui 
faasi sisemuses olevatel. Millsied  efektid  sellest tulenevad? Vedelik üritab võtta kera 
kuju. 
58. Difusioonikonstanti mõõd. . ühikutes. Mis on selle füüs sisu? D iseloomustab 
difundeeruva aine pilve pindala kasvukiirust. Molekulaarorbitaale jagatakse 
siduvateks ja mittesiduvateks. Selgitage kaheaatomilise molekuli näitel, kuidas nad 
tekivad ja mille poolest erinevad. 
59. Selgita, mis kiirusegraafikutel ei klapi.  Kolmas ei klapi, sest kiirendus peab olema 
muutumatu, et kiirus kasvaks ühtlaselt. 
60. Kirjeldage rist - ja polaarkoordinaatide erinevusi. Näited, kus kasutatakse. 
Ristkoordinaadid e Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha 
asukoht kolme kauguse kaudu: alustades liikumist koordinaatide lõikepunktist, esiteks 
liikudes piki x-telge, siis ristisuunas piki y-telge ja lõpuks ristisuunas piki z-telge. 
Kaugused x, y ja z kokkuleppelisest nullpunktist ongi keha ristkoordinaadid. 
Kasutatakse nt USAs linnadeplaneerimisel.Tsentraalsümmeetriliste (kerakujuliste 
nagu aatomid) liikumiste kirjeldamiseks on nn polaarkoordinaadid
Polaarkoordinaate on samuti kolm, kuid ainult üks neist (raadius r) omab pikkuse 
(kauguse)  dimensiooni , kaks ülejäänut on nurgad, mis määravad selle liikumise suuna, 
mida mööda minnes määratud punkti jõutakse. Esimene on nurk ( teeta ), mis määrab 
erinevuse vertikaalsihist ja teine on nurk ϕ, mis määrab erinevuse kokkuleppelisest 
horisontaalsihist x. Kasutatakse nt elektroni orbitaalide kvantmehaaniliseks 
kirjeldamiseks vesiniku aatomis ja geograafias. 
61. 4 põhijõudu füüsikas. Nim + isel mõjupiirkonda.  mõjub kvarkide  vahel) , 
elektromagnetiline (mõjub elektriliselt laetud osakeste vahel, kaugmõju), nõrk 
(mõjub leptonite vahel, sellega on seotud nt tuumade beeta lagunemine ), 
gravitatsiooniline (mõjub kõikide kehade vahel, ainuke jõud, mis alati põhjustab 
tõmbumist,kaugmõju). 
62. Valentselektronide kiht määrab perioodilisusesüsteemi mille perioodi ja 
valentselektronide arv  ühtib rühma numbriga. 
63. Mis on liikumine. Liikumine on keha asukoha muutumine ajas. 
64. Keha liigub ringjoonel ühtlase kiirusega, kuhu on suunatud seda liikumist 
mõjutav jõud? Kas selline jõud üldse olemasKesktõmbejõud  mõjub kiirusega 
risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. 
65.  Mille poolest erinevad ideaalne ja reaalne  gaas ? Maailmarum on keskmiselt 
väga hõre. Ometi ei kasuta me ideaalse gaasi võrrandit kõikide universumis 
toimuvate nähtuste kirjeldamiseks. Miks?  
Reaalne gaas:  molekul  ei ole punktmass
molekulil  on ruumala, kokkusurumisel on vaja vähem tööd teha, molekulide 
vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas: molekul on punktmass, molekulil pole 
ruumala, kokkusurumisel on vaja rohkem tööd teha, molekulide vastasmõju ei 
arvestata. et ideaalne gaas on kindlal rõhul (1 atm e 101300 pa) ja kindlal temp (273K) 
Sest ideaalse gaasi võrrand kehtib ainult normaaltingimustel, ideaaljuhtudel. 
66. H2 ja O2 segu on stabiilne toat*-l. Kuid plahvatab süüdates. Miks? Teha 
põhimõtteline joonis. Selle et H2 ja O2 toatemperaturil omavahel ei reageeri, kuid ei 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #1 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #2 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #3 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #4 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #5 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #6 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #7 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #8 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #9 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #10 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #11 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #12 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #13 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #14 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #15 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #16 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #17 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #18 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #19 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #20 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #21 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #22 Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega #23
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katuka96 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

9
pdf
Eksami küsimused-vastused
18
doc
Eksami küsimused-vastused
5
doc
Filosoofia kordamis küsimuste vastused
17
docx
Eksami küsimuste vastused
194
docx
Molekulaarbioloogia
54
doc
Füüsikaline maailmapilt-I osa
13
docx
Bioloogia II kursus
9
docx
Elektroni kiirguse lainepikkus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun