Vajad kellegiga rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Krüptoraha on tõusuteel. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski ja kauple turvalises keskonnas -> TEE KONTO Sulge
Facebook Like
Add link

"2pii" - 16 õppematerjali

2
doc

Füüsika kontrolltööks

Elektron pole mitte osake,vaid laine.Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat´ printsiibiga optikas,kui keha impulss p=mv asendada lainearvuga valemi p=hk abil.EHK omistades liikuvale osakesele lainepikkuse lambda=h/p,võime trajektoori leidmisel kas interferentsivalemeid. 2) .Mikromaailma täpsuspiirangud(määramatuse relatsioonid).Määram...

Füüsika - Keskkool
91 allalaadimist
2
doc

Ühtlane ringliikumine, võnkumised

Ühtlane ringliikumine Punktmassi liikumist ringjoonel, kui keha läbib võrdsetel ajavahemikel võrdsed kaarepikkused nim. ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks. Ringjoonel olevat kiirust nim. joonkiiruseks. V=const V Vektor ei =const V=L/t l-ringjoone pikkus Pöördenurk (=l/r)-näitab kui palju pöördub raadius aja t jooksul. Ühik rad =2 x pii rad 2pii rad=360 kraadi 1 rad umbes 57 kraadi a-kiirendus a...

Füüsika - Keskkool
38 allalaadimist
1
docx

Füüsika mõisted

Reeglina muutub ka suund. perioodiliseks sageduseks f. Hetkväärtus-voolutugevuse väärtus antud ajahetkel. Tähis i. Amplituudväärtus-voolutugevuse max võimalik väärtus(Im). Harmooniline funkt-pendli võnkumise kirjeldamine.sin või cos. Koosinusfunk-alustame mõõtmist hetkel, millal voolutugevus on max. i=im, i=imcos Wt. Siinusfunk-mõõtm...

Füüsika - Keskkool
15 allalaadimist
1
doc

10.klass füüsika lühimõisted

Tiirlemise puhul on trajektoori keskpunkt väljaspool keha (Maa tiirleb ümber Päikese, kass tiirleb ümber palava pudru). Pöördenurgaks nim. nurka, mille r muutub mingi aja jooksul (Rad). (360º=2piirad,l=R). Nurkkiirus näitab kui suur pöördenurk läbitakse ühes ajaühikus (W=l/t= l/rt=v/r ; w- nurkkiirus rad/s). Joonkiirus on ring...

Füüsika - Keskkool
35 allalaadimist
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti....

Üldmeteoroloogia - Eesti Lennuakadeemia
79 allalaadimist
3
doc

Vahelduvvool

Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtu...

Füüsika - Keskkool
71 allalaadimist
5
docx

KÕIK Kollokvium II kohta. 1.10-1.16

10 Funktsiooni tuletis DEF 1.Funktsiooni y=f(x) tuletiseks kohal x nim. funktsiooni y=f(x) muudu y ja argumendi muudu x suhte piirväärtust, kui argumendi muut läheneb nullile. f´(x)=limy/x, piirprotsessis x->0 DEF 2. Kui funktsioonil f(x) on tuletis kohal x, siis öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv punktis x. f´(x0) <->f(x) D(x0) DEF 3. Funktsiooni y=f(x) parempoolseks tuletiseks kohal x...

Matemaatiline analüüs - Tallinna Tehnikaülikool
78 allalaadimist
2
doc

Kvantfüüsika mõisteid

Schrödingeri võrrand- kvantmehaanika põhivõrrand, kirjeldab mikroosakeste liikumist. 2.Mikromaailma täpsuspiirangud- osakese kirjeldamiseks kasutatavad suurused on paarikaupa täpsuslikus seoses. Kui ühe suuruse täpsust suurendada, kaotatakse teise suuruse täpsus. 3.Millal elektron satub potentsiaalbarjääriga kokku- 4.Elektroni isel kvantarvud- n-peakvantarv, l-orbitaalkvantarv, m1-magnetkvantarv ja s- spi...

Füüsika - Keskkool
37 allalaadimist
1
docx

Mehhanism teooria spikker

Mehhanism ­ kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on...

Masinamehaanika - Tallinna Tehnikaülikool
81 allalaadimist
1
docx

Matemaatika valemeid

Matemaatika valemid Kolmnurk- S=(a*h):2 P=a+b+c täis. Kolmn. ­ S=a*b:2 ring ­ P(C)=2pii*r S=pii*r2 rööpk. ­ S=a*h P=2(a+b) romb ­ P=4a S=a*h S=d1*d2 : 2 trapets ­ S=(a+b) : 2 * h S=k*h P=a+b+c+d hulknurk ­ S=n*a*r : 2 P=n*a s=(n-2)*180kraadi ...

Matemaatika - Põhikool
7 allalaadimist
21
doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012

1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgus...

Bioloogia -
3 allalaadimist
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

(kas saame viskel 2 v 4 silma). Korrutamine. Mitme sõltumatu sündmuse samaaegse toimumise tn on võrdne nende sündmuste tn korrutisega. (on mitu täringut). 131. Nim harmoonilisi vabavõnkumisi isel suuruseid. Mis on nende tähendus? Tasakaaluasendi lähedal on võnkumised harmoonilised e sinusoidaalsed. w=2piiT=2pii*nüü. Isel lainepikkus ja amplituud. (ka nt Hooke seadus F=-kx väikestel deformatsioonidel, ka Taylori rida). 132. Kuidas on võimalik õhust raskemate kehade lend? Lind lendab enda tiibade all oleva õhumassi jõuga, õhumass mõjutab tiibu smaa suure jõuga. Lind justkui lükkab ennast üles. Rakendatakse implusi jäävuse seadust. Mv:linnu tiib õhumassile, on vastassuunas m2v2-ga, mille saab lind õhumassilt....

Bioloogiline füüsika - Tartu Ülikool
27 allalaadimist
20
pdf

Füüsika eksam

L=r x p, L=Iw(omega), summa on jäävsuurus, kui on isoleeritud. Impulsimoment näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv suurus 15. Töö ja kin energia. dA=Mdt, Jõu poolt sooritatud töö mõõdab kineetilise energia muutust. 16. Harmooniline võnkumine. x=Asin(wt+fiinull), w=2piiϑ. X(teine tuletis)+w(ruut)x=0 ostrill Harmooniline võnkumine on võnkumine, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi (mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil). x = A sin(ωt+φ0), kus x-hälve tasakaaluasendist, A-võnkeamplituud, ωt-võnkumise faas, φ0-algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2π. 17. Pendlid. Vedru, mat ja füs. Valemid iga asja kohta. Vedrupe...

Füüsika -
85 allalaadimist
8
odt

Füüsika seadused

klass. III Kurssuse järelvastamine. Coulombi seadus.(sõnastus ja valem,tähtede tähendused) Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 N⋅m2 F =k k =9⋅109 r2 C2 F –...

Füüsika - Keskkool
2 allalaadimist
22
doc

Füüsika 1 Kodutöö 1

y0 = 2 m g = a = 9.8 ms2 y0 = v0t + at22 gt22 = 2 t2 = 4 9,8 t = 0,64 s v = v0 + at v(vert) = 0 + 9,8 * 0,64 = 6,2 ms Vaateleme horisontaalliikumist v = st v(hori) = 7m 0,64s = 10,9ms v(lõp)2 = v(vert)2 + v(horis)2 v(lõp)= 12,5ms Vastus. Kivi algkiirus: 10,9 ms ja lõppkiirus: 12,5 ms Ül. 3 Antud f = 5 Hz M = 1000 Nm t = 20 s Leida I=? Lahendus: nrkkiirus = 2pii *f nurkkiirus = 2pii* 5 = 31, 4 s nurkkiirendus = nurkkiirus t nurkkiirendus = 31,4 20 = 1,6 ms2 M = I * nurkkiirendus I = M nurkkiirendus I = 1000 Nm 1,6 ms2 = 625 kg*m2 Vastus. Hooratta inertsmoment on 625 kg*m2. Ül. 4 Antud m = 100 g = 0,1 kg nurk = 60 kraadi Ek = 60J Leida v(alg) = ? Lahendus Ek = mV2 2 v(lagip)2 = 2Ek m Arvutan kiiruse lagipunktis. v(lagip)2= 2*60J 0,1 = 34,64 ms Leian horisontaalkiiruse. cos a = v(lagip) v(y)...

Füüsika -
13 allalaadimist
16
doc

Füüsika 1 Eksam Kokkuvõte P.Otsnik

Harmooniliselt võngub näiteks ühtlaselt nurkkiirusega (w) mööda ringjoont liikuva punkt (m) projektsioon (p) x=A0cos(wt+fii0) (JOONIS). Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise (Wk) ja potensiaalse (Wp) energia summaga. W = Wk+Wp=mw2 A02 Matemaatiline pendel: matemaatiline pendel on kaalutu ja venimatu mass. Periood T = 2pii ruutjuur lg Füüsikaline pendel: võib olla iga keha, kui see on nii kinnitatud, et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. T = 2pii ruutjuur l0mgl (l0 on inertsmoment) Võnkumiste sumbumine: Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab samuti siinusfunktsioon, kuid selle amplituud väheneb eksponentaalselt. Lainepikkus ( vene L)=B(beeta)*T. B=sumbuvustegur=r2m (r = keskkonna takistustegur) eksponent e astmes BT=A(t)A(t+T) ehk siis Võnkeamplituudi vähene...

Füüsika -
6 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun