Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordmisküsimused eksamiks (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne?
  • Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne?
  • Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne?
  • Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne?
  • Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0?
  • Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0?
  • Mis on jõu ühik SI-süsteemis?
  • Mis on töö ühik SI-süsteemis?
  • Mis on võimsuse ühik SI-süsteemis?
  • Mida on vaja teada punkti asukoha leidmiseks mingil ajahetkel?
  • Mis on liikuva punkti trajektoor?
  • Mis on punkti liikumise kiirus?
  • Mis on punkti liikumise keskmine kiirus?
  • Kuhu on suunatud kiirus kõverjoonelisel liikumisel?
  • Mis on punkti liikumise kiirendus?
  • Mis on kiirenduse tangentsiaalkomponent?
  • Mis on kiirenduse normaalkomponent?
  • Kuhu on suunatud kiirendusvektori tangentsiaalkomponent?
  • Kuhu on suunatud kiirendusvektori normaalkomponent?
  • Mis on nurkkiirus?
  • Mis on nurkkiiruse ühik SI-süsteemis?
  • Mis on joonkiirus?
  • Mis on kesktõmbekiirendus?
  • Kuhu on suunatud kiirus ühtlasel ringliikumisel?
  • Kuhu on suunatud kiirendus ühtlasel ringliikumisel?
  • Kuidas on ühtlasel ringliikumisel kiirendus seotud nurkkiirusega?
  • Kuidas on ühtlasel ringliikumisel kiirendus seotud joonkiirusega?
  • Missugune on ühtlasel ringliikumisel kiirenduse normaalkomponent?
  • Missugune on ühtlasel ringliikumisel kiirenduse tangentsiaalkomponent?
  • Kuidas on ühtlasel ringliikumisel joonkiirus seotud nurkkiirusega?
  • Kuhu on suunatud nurkkiiruse vektor?
  • Mis on võnkumise periood?
  • Mis on võnkumise sagedus?
  • Mis on ringsagedus?
  • Kuidas on ringsagedus seotud sagedusega?
  • Mis on sageduse ühik SI-süsteemis?
  • Mis on võnkumise hälve?
  • Mis on võnkumise amplituud?
  • Mis on võnkumise faas?
  • Mis on lainepikkus?
  • Mis on laine sagedus?
  • Mis on laine periood?
  • Mis on lainearv?
  • Mis muutub sinusoidaalse laine puhul sinusoidaalselt?
  • Mis jääb sinusoidaalse laine puhul konstantseks?
  • Kuidas liiguvad punktid sinusoidaalse ristlaine korral?
  • Kuidas liiguvad punktid sinusoidaalse pikilaine korral?
  • Kuidas saab arvutada laine levimise kiirust kui on teada lainepikkus ja sagedus?
  • Kuidas saab arvutada lainepikkust kui on teada laine levimise kiirus ja periood?
  • Kuidas on omavahel seotud lainearv ja lainepikkus?
  • Kuidas on omavahel seotud laine sagedus ja periood?
  • Milles seisneb jõudude superpositsiooni printsiip?
  • Millised jõud on fundamentaaljõud?
  • Millised jõud on näivjõud?
  • Mis on konservatiivne jõud?
  • Mis on keha kaal?
  • Kuidas on keha kaal seotud massiga?
  • Millest on tingitud keha kiirendus?
  • Millest oleneb keha inerts?
  • Mis on inertsiaalne taustsüsteem?
  • Kuhu on suunatud hõõrdejõud?
  • Mis on rõhumisjõud?
  • Mis on osakese liikumishulk impulss?
  • Kuidas kõlab liikumishulga jäävuse seadus?
  • Millest tekib reaktiivliikumine?
  • Kuidas on seotud osakesele mõjuv resultantjõud ja liikumishulk?
  • Milliseid füüsikalisis suurusi ja kuidas seob ideaalse gaasi olekuvõrrand?
  • Mis on jõuimpulss?
  • Kuidas on seotud liikumishulga muut ja jõuimpulss?
  • Mis on jõumoment?
  • Kuhu on suunatud jõumomendi vektor?
  • Millal on keha tasakaalus?
  • Mis on liikumishulga moment?
  • Kuhu on suunatud liikumishulga momendi vektor?
  • Kuidas kõlab liikumishulga momendi jäävuse seadus?
  • Mis on keha inertsmoment?
  • Millest oleneb keha inertsmoment?
  • Millal on jõu poolt tehtav töö negatiivne?
  • Millal on jõu poolt tehtav töö positiivne?
  • Kesktõmbejõu töö ühtlasel ringliikumisel on negatiivne positiivne või null?
  • Kuidas arvutada gaasi kokkusurumiseks tehtavat tööd?
  • Mis on võimsus?
  • Mis on kilovatt-tund?
  • Mis on kineetiline energia?
  • Millest oleneb kineetilise energia suurus?
  • Mis on potentsiaalne energia?
  • Mis on soojushulga ühik SI-süsteemis?
  • Mis on erisoojuse ühik SI-süsteemis?
  • Mis on entroopia ühik SI-süsteemis?
  • Kuidas väljendada Kelvini skaalas antud temperatuuri Celsiuse skaalas?
  • Kuidas väljendada Celsiuse skaalas antud temperatuuri Kelvini skaalas?
  • Mis on temperatuur?
  • Kuidas arvutada 1 grammis aines olevate molekulide arvu?
  • Kuidas arvutada 1 mooli aine massi?
  • Mis on Browni liikumine ja kuidas seda seletada?
  • Mis erinevus on molekulide soojusliikumisel gaasis ja vedelikus?
  • Mis erinevus on molekulide soojusliikumisel vedelikus ja tahkes kehas?
  • Mis on ideaalne gaas?
  • Mida näitab Maxwelli jaotus?
  • Mida näitab Avogadro arv?
  • Mida näitab Boltzmanni konstant?
  • Mis on keha siseenergia?
  • Mis on aine erisoojus?
  • Mis on soojushulk?
  • Mis on soojusjuhtivus?
  • Kuidas toimub konvektiivne soojusvahetus?
  • Kuidas toimub kiirguslik soojusvahetus?
  • Mis vahe on soojushulgal ja temperatuuril?
  • Mis on I liiki perpetuum mobile?
  • Mis on II liiki perpetuum mobile?
  • Mis on entroopia?
  • Kuidas on ülekantava soojushulga entroopia seotud temperatuuriga?
  • Mida väljendab entroopia ja temperatuuri korrutis?
  • Mis on negentroopia?
  • Kuidas hinnata energia kvaliteeti?
  • Mis on süsteemi termodünaamiline tõenäosus?
  • Kuidas on entroopia seotud süsteemi termodünaamilise tõenäosusega?
  • Millistes protsessides entroopia ei muutu?
  • Millistes protsessides entroopia kahaneb?
  • Milles seisneb Brillouini seos?
  • Mis erinevus on entroopial statistilises füüsikas ja informatsiooniteoorias?
  • Kuidas on seotud entroopia ja informatsioon?
  • Mis on elektrostaatiline konstant?
  • Mis on aine dielektriline läbitavus?
  • Mille poolest erineb juht dielektrikust?
  • Mis on vabade laengute kandjad metallis?
  • Mis on vabade laengute kandjad vedelikus ja gaasis?
  • Milles seisneb elektrostaatilise välja ekraniseerimine?
  • Mis vahe on elektrostaatilise välja tugevusel ja potentsiaalil?
  • Mis vahe on elektrostaatilise välja potentsiaalil ja energial?
  • Kuidas oleneb punktlaengu elektriväli uuritava punkti kohavektorist?
  • Milline on elektriväli tasapinnalise laetud plaadi ümber?
  • Mis on kondensaator?
  • Millest oleneb kondensaatori mahtuvus?
  • Mis on alalisvool?
  • Milline on alalisvoolu kokkuleppeline suund?
  • Millest oleneb metallist juhi takistus?
  • Kuidas sõltub metallist juhi takistus ristlõike pindalast?
  • Kuidas sõltub metallist juhi takistus juhi pikkusest?
  • Kuidas on alalisvoolu võimsus seotud voolutugevusega?
  • Kuidas on alalisvoolu võimsus seotud pingega?
  • Mis on magnetiline konstant?
  • Mis on keskkonna magnetiline läbitavus?
  • Millest oleneb magnetilise induktsiooni suurus?
  • Kuidas on magnetilise induktsiooni suurus seotud teda tekitava voolu tugevusega?
  • Millest oleneb magnetväljas paiknevale vooluga juhile mõjuv jõud?
  • Mis on magnetvoog?
  • Millest tekib indutseeritud elektromotoorne jõud?
  • Mis määrab indutseeritud elektromotoorse jõu tugevuse?
  • Millise seaduse järgi määratakse indutseeritud elektromotoorse jõu suund?
  • Mille poolest erineb pööriselektriväli harilikust elektrostaatilisest väljast?
  • Mis on eneseinduktsioon?
  • Mis on juhi induktiivsus?
  • Millest oleneb juhi induktiivsus?
  • Millisel füüsikanähtusel põhineb elektrimootori töö?
  • Millisel füüsikanähtusel põhineb elektrigeneraatori töö?
  • Kuidas oleneb elektrivälja energia tihedus elektrivälja tugevusest?
  • Kuidas oleneb elektrivälja energia tihedus keskkonna dielektrilisest läbitavusest?
  • Kuidas oleneb magnetvälja energia tihedus magnetilisest induktsioonist?
  • Kuidas oleneb magnetvälja energia tihedus keskkonna magnetilisest läbitavusest?
  • Mis on elektrilaengu ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on pinge ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on elektrimahtuvuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on juhi takistuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on elektromotoorse jõu ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on magnetvoo ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on induktiivsuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis oli Michelsoni katse eesmärk?
  • Milles seisnes Michelsoni katse?
  • Mis oli Michelsoni katse tulemus?
  • Mis järelduse tegi Einstein Michelsoni katsest?
  • Mis on Galilei teisendused?
  • Mis on Lorentzi teisendused?
  • Mis on aja dilatatsioon?
  • Mis on pikkuse kontraktsioon?
  • Milline on erirelatiivsusteooria põhipostulaat?
  • Mis on omapikkus?
  • Mis on inertsiaalsüsteem?
  • Mis on seisumass?
  • Mis on relativistlik mass?
  • Mis on seisuenergia?
  • Mis on relativistlik koguenergia?
  • Mille poolest erineb üldrelatiivsusteooria erirelatiivsusteooriast?
  • Kuidas kõlab ekvivalentsuse printsiip üldrelatiivsusteoorias?
  • Mis on tuuma seoseenergia?
  • Mis on massidefekt?
  • Keskmisteks energia vabaneb või neeldub?
  • Kui nukleonide masside summa?
  • Millistel tuumadel on eriseoseenergia suurim?
  • Mis on elektronvolt?
  • Milles seisneb Plancki kvanthüpotees?
  • Milles seisneb de Broglie hüpotees?
  • Milles seisnevad Heisenbergi määramatuse relatsioonid?
  • Mis oli Bohri aatominudeli põhiline puudus?
  • Mille poolest erineb kvantmehaaniline aatomi mudel Bohri mudelist?
  • Mis on Schrödingeri võrrandi lahendiks?
  • Mida näitab olekufunktsiooni mooduli ruut?
  • Milles seisneb komplementaarsusprintsiip?
  • Mis on superpositsiooniline seos kvantmehaaniliste olekute vahel?
  • Milline vastastikmõju on kõige nõrgem?
  • Milline vastastikmõju on kõige tugevam?
  • Millistele osakestele mõjub gravitatsioon?
  • Millistele osakestele mõjub elektromagnetiline vastastikmõju?
  • Millistele osakestele mõjub tugev vastastikmõju?
  • Millised mateeriaosakesed on stabiilsed?
  • Millistest kvarkidest koosneb prooton?
  • Millistest kvarkidest koosneb neutron?
  • Mis on tugeva vastastikmõju laeng ja mitu neid on olemas?
  • Mis on annihilatsioon?
  • Mitmest kvargist koosnevad mesonid?
  • Milline virtuaalne osake vahendab elektromagnetilist vastastikmõju?
  • Milline virtuaalne osake vahendab tugevat vastastikmõju?
  • Millised osakesed vahendavad tuumajõudusid prootonite ja neutronite vahel?
KORDAMISKÜSIMUSED
  • Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne?


    (Sin a >0)
  • Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne?


    (Sin a q = It 1C = 1A∙s
  • Kirjutada võimsuse ühik põhiühikute kaudu
    Avaldub valemist N = A/t = (Fs)/t = (mas)/t
  • Mida on vaja teada punkti asukoha leidmiseks mingil ajahetkel?
    Nihet
  • Mis on nihe ?
    Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga
  • Mis on liikuva punkti trajektoor ?
    Liikuva punkti P trajektoor on ruumipunktide hulk, mida punkt läbib ajavahemiku
    jooksul.
  • Mis on punkti liikumise kiirus?
    Punkti liikumise kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui pika vahemaa läbib punkt mingis ajaühikus.

    Kiiruse suurus on teepikkuse tuletis aja järgi.


  • Mis on punkti liikumise keskmine kiirus?
  • Kuhu on suunatud kiirus kõverjoonelisel liikumisel?
    Joone puutujale liikumise suunas
  • Mis on punkti liikumise kiirendus?
    Punkti liikumise kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab ühtlasel muutuval liikumisel, kui palju muutub punkti kiirus ajaühikus. a = (v-v0)/t
    Kiirendus on kohavektori teine tuletis aja järgi.
  • Mis on kiirenduse tangentsiaalkomponent?
    Kiirenduse tangentsiaalkomponent on suunatud piki trajektoori puutujat ja ta näitab, kuidas muutub punkti liikumise kiiruse suurus; tema arvutamiseks tuleb kiiruse suurus diferentseerida aja järgi
  • Mis on kiirenduse normaalkomponent?
    Kiirenduse normaalkomponent on risti trajektooriga ja suunatud kõveruskeskpunkti; ta näitab, kuidas muutub punkti liikumise suund ja tema suurus oleneb kiiruse suurusest ning trajektoori kõverusraadiusest R
  • Kas sirgjoonelisel liikumisel kiirusvektor ja kiirendusvektor saavad olla ühesuunalised?
    Jah
  • Kas kõverjoonelisel liikumisel kiirusvektor ja kiirendusvektor saavad olla ühesuunalised?
    Ei
  • Kas sirgjoonelisel liikumisel kiirusvektor ja kiirendusvektor saavad olla risti?
    Ei
  • Kas kõverjoonelisel liikumisel kiirusvektor ja kiirendusvektor saavad olla risti?
    Jah
  • Kuhu on suunatud kiirendusvektori tangentsiaalkomponent?


    piki trajektoori puutujat
  • Kuhu on suunatud kiirendusvektori normaalkomponent?
    kõveruskeskpunkti
  • Mis on radiaan ?
    kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne raadiuse pikkusega. 1 rad = 180/π kraadi
  • Mis on nurkkiirus ?
    Nurkkiirus on suurus, mida mõõdetakse pöörlemisnurga ja selle tekitamiseks kulunud aja suhtega
    Näitab millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus.
  • Mis on nurkkiiruse ühik SI-süsteemis?
    Avaldatakse valemist ω = φ / t
  • Mis on joonkiirus ?
    Joonkiirus on kiirus, mis on suunatud piki ringjoone puutujat.
    Joonkiirus ringliikumisel
  • Mis on kesktõmbekiirendus?
    Kiirendus, mis tekib ringliikumisel ning mis on suunatud ringjoone keskpunkti poole.
  • Kuhu on suunatud kiirus ühtlasel ringliikumisel?
    Risti kiirendusvektoriga, piki ringjoone puutujat
    [Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori kumeruse sisse (nõgususe poole).!]
  • Kuhu on suunatud kiirendus ühtlasel ringliikumisel?


    Kiirendus ühtlasel ringliikumisel on suunatud ringjoone keskpunkt poole.
  • Kuidas on ühtlasel ringliikumisel kiirendus seotud nurkkiirusega?
    Ühtlasel ringliikumisel saab kiirenduse arvutada nurkkiiruse kaudu: a = 2 * r
  • Kuidas on ühtlasel ringliikumisel kiirendus seotud joonkiirusega?
    Ühtlasel ringliikumisel saab kiirenduse arvutada joonkiiruse kaudu
  • Missugune on ühtlasel ringliikumisel kiirenduse normaalkomponent?
    konstantne
  • Missugune on ühtlasel ringliikumisel kiirenduse tangentsiaalkomponent?
    See on suunatud piki trajektoori puutujat ja ta näitab, kuidas muutub punkti liikumise kiiruse suurus; tema arvutamiseks tuleb kiiruse suurus diferentseerida aja järgi. Kui kiirus kasvab, siis at > 0. ja kui kahaneb, siis at
  • Kuidas on ühtlasel ringliikumisel joonkiirus seotud nurkkiirusega?
  • Kuidas on ühtlasel ringliikumisel kiirenduse normaalkomponent seotud joonkiirusega?
    R – normaalkomponendi suurus (pikkus), langeb kokku ringi raadiusega
  • Kuhu on suunatud nurkkiiruse vektor ?


    kokkuleppeliselt suunatud piki pöörlemistelge
  • Mis on võnkumise periood? aeg, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks
  • Mis on võnkumise sagedus? suurus, mida mõõdetakse võngete arvuga ajaühikus
  • Mis on ringsagedus ?
    ω on ringsagedus, mis sisuliselt langeb kokku nurkkiirusega ühtlasel ringliikumisel
  • Kuidas on ringsagedus seotud sagedusega?
    ω = πf
  • Mis on sageduse ühik SI-süsteemis?
    Tuleneb valemist f = 1/T Sagedus = 1 Hz = 1/s
  • Mis on võnkumise hälve?
    Z on hälve ehk võnkuva punkti kaugus tasakaaluasendist hetkel t
  • Mis on võnkumise amplituud ?
    r on amplituud ehk võnkuva punkti maksimaalne kaugus tasakaaluasendist
  • Mis on võnkumise faas?
    φ = ωt on faas, mis näitab, “millises faasis on võnkumine”
  • Kas amplituud on jääv punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel?
    Jah on konstantne
  • Kas faas on jääv punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel?
    Ei muutub
  • Kas kiirendus on jääv punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel?
    Jääv 0
  • Kas kiirus muutub punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel?
    Ei
  • Kas periood muutub punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel?
    Ei
  • Kas sagedus muutub punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel?
    Ei
  • Mis on lainepikkus ?
    lainepikkus λ – kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel
  • Mis on laine sagedus?
    Võngete arv sekundis(ajaühikus)
  • Mis on laine periood?
    T on võnkumise periood (aeg), mille jooksul võnkumise vaadeldav faas on liikunud edasi lainepikkuse võrra
  • Mis on lainearv ?


    Suurus
    on lainearv
  • Mis muutub sinusoidaalse laine puhul sinusoidaalselt? Laine kaugus x-teljest (hälve)
  • Mis jääb sinusoidaalse laine puhul konstantseks? Aeg, ning amplituud, kui on tegemist sumbumatu võnkumisega
  • Kuidas liiguvad punktid sinusoidaalse ristlaine korral?
    võnkumised toimuvad laine levimise suunaga ristuvas sihis (risti)
  • Kuidas liiguvad punktid sinusoidaalse pikilaine korral?
    Pikki lainet, ehk laine levimise sihis
  • Kuidas saab arvutada laine levimise kiirust, kui on teada lainepikkus ja sagedus?
    lainepikkus * sagedus v = λf
  • Kuidas saab arvutada lainepikkust, kui on teada laine levimise kiirus ja periood?
    laine levimise kiirus * periood (laine levimise kiirus / sagedus)
  • Kuidas on omavahel seotud lainearv ja lainepikkus?
    Lainearv näitab, kui mitu lainepikkust mahub
    meetrisse.
    Lainete kogupikkus ( teepikkus ) = lainearv * lainepikkus
  • Kuidas on omavahel seotud laine sagedus ja periood?
    f = 1/T sagedus = 1 / periood
  • Mis on jõud?
    Jõud on vektor, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele või keha mõju ümbritsevale keskkonnale või keskkonna mõju kehale.
    Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust.
  • Milles seisneb jõudude superpositsiooni printsiip?
    Kui kehale mõjub mitu jõudu, on nende mõju liikumisele samasugune nagu siis, kui on tegemist üheainsa resultantjõuga, mis kujutab endast mõjuvate jõudude vektorsummat
  • Millised jõud on fundamentaaljõud?
    Gravitatsioonijõud, elektrostaatiline jõud
  • Millised jõud on näivjõud?


    pseudojõud, ehk siis inertsjõud, tsentrifugaaljõud
  • Mis on konservatiivne jõud?


    Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib.
    Gravitatsioonijõud on tüüpiline konservatiivne jõud
  • Kas jõuvektor ja liikumishulga vektor saavad olla samasuunalised? Jah
  • Kas jõuvektor ja liikumishulga vektor saavad olla risti? Ei
  • Mis on keha kaal?
    Jõud millega keha mõjutab alust F=mg
    Keha kaal on jõud, millega Maa (või mõni teine suur keha) tõmbab seda keha enda poole
  • Kuidas on keha kaal seotud massiga?
    Keha kaal P on võrdeline keha massiga m,
    kus g=9.8 m/s2 on raskuskiirendus . P = mg
  • Millest on tingitud keha kiirendus?
    Kehale mõjuvast jõust
  • Millest oleneb keha inerts? Massist
  • Mis on inertsiaalne taustsüsteem?
    Inertsiaalne taustsüsteem on selline, kus kehtib Newtoni I seadus. (interts on keha
    omadus säilitada liikumise olek)
  • Formuleerige Newtoni I seadus.
    Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
  • Formuleerige Newtoni II seadus.
    Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga
    a = F/m
  • Formuleerige Newtoni III seadus.
    Kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on suuruselt võrdselt, kuid suunalt vastupidised.
  • Formuleerige ülemaailmne (Newtoni) gravitatsiooniseadus .
    Iga keha tõmbab teist keha enda poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga . F = (G*m1*m2)/r2
  • Kas piki ringjoont ühtlaselt liikuvale kehale mõjub mingi jõud?
    Jah tsentrifugaaljõud
  • Kuhu on suunatud hõõrdejõud?
    Vastu liikumise suunda (Vastu mõjuvat jõudu)
  • Mis on rõhumisjõud? Rõhumisjõud (pinnaühiku kohta) näitab kui suur jõud mõjub risti pinnale.
  • Mis on rõhk?
    Rõhk on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga. p = F/S
  • Mis on osakese liikumishulk ( impulss )?


    Osakese liikumishulk on vektor, mida mõõdetakse osakese massi ja kiiruse korrutisega
  • Kuidas kõlab liikumishulga jäävuse seadus?
    Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi kogu liikumishulk (impulss) on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
  • Millest tekib reaktiivliikumine ?
    m on raketi mass vaadeldaval ajahetkel,
    dm näitab kütusevaru muutumist,
    v on raketi liikumise kiirus,
    u on väljapaiskuva gaasi kiirus raketi suhtes,
    dv näitab raketi kiiruse muutumist
  • Kuidas on seotud osakesele mõjuv resultantjõud ja liikumishulk?


    Osakesele mõjuv resultantjõud võrdub osakese liikumishulga ajalise tuletisega.


  • Milliseid füüsikalisis suurusi ja kuidas seob ideaalse gaasi olekuvõrrand?
    Ideaalse gaasi olekuvõrrand seob omavahel gaasi iseloomustavaid suurusi: rõhku, temperatuuri ja ruumala.
    p·V·M=m·R·T
    p-rõhk[Pa]
    V-ruumala[m³]
    M- molaarmass [kg/mol]
    m-mass[kg]
    R- universaalse gaasi kontstant=8,31[j/mol·K]
    T-abs.temp[K].
  • Mis on jõuimpulss?
    Jõuimpulss on vektor, mida mõõdetakse mõjuva jõu ja mõjumise aja korrutisega
    Jõuimpulss = F*t
  • Kuidas on seotud liikumishulga muut ja jõuimpulss?


    Liikumishulga muut mingi aja jooksul võrdub selle aja jooksul arvestatud jõuimpulsiga
  • Mis on jõumoment?
    Näitab kui suur on mõjuva jõu pöörlema panev toime. Mida suurem on jõumoment, seda rohkem keha pöörlema hakkab. Jõumoment sõltub mõjuva jõu suurusest ja jõuõla pikkusest
  • Kuhu on suunatud jõumomendi vektor?


    Kui kehale mõjub mingi jõud, siis selle jõumoment punkti O suhtes on võrdne jõu suuruse F ja jõu õla l korrutisega:
    Kokkuleppeliselt on jõumoment positiivne, kui ta pöörab keha vastupäeva, ja negatiivne, kui päripäeva.
    Üldjuhul arvutatakse jõumoment jõu rakendamise punkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutise abil.
    Jõumomendi vektor ühtib jõu vektori suunaga.
  • Millal on keha tasakaalus?
    Siis kui :
    Välisjõudude vektorsumma on null.
    Välisjõudude poolt põhjustatud jõumomentide vektorsumma peab olema iga punkti suhtes null
  • Formuleerige kangi reegel.
    Kang on tasakaalus, kui mõjuva jõu F ja selle jõu õla r korrutis ühel pool pöörlemistelge on võrdne samasuguse korrutisega teisel pool pöörlemistelge
  • Mis on liikumishulga moment?
    Osakese liikumishulga moment punkti O suhtes on vektor, mida mõõdetakse osakese sellest punktist arvestatud raadiusvektori ja liikumishulga vektori vektorkorrutisega
  • Kuhu on suunatud liikumishulga momendi vektor?


    Osakese liikumishulga moment punkti O suhtes on vektor, mida mõõdetakse osakese sellest punktist arvestatud raadiusvektori ja liikumishulga vektori vektorkorrutisega
  • Kuidas kõlab liikumishulga momendi jäävuse seadus?
    Kui välisjõududega seotud jõumomentide vektorsumma on null, siis süsteemi liikumishulga moment on jääv.
  • Kuidas on seotud liikumishulga momendi muutumise kiirus ja kehale mõjuvate jõudude summaarne jõumoment?
    Liikumishulga momendi muutumise kiirus võrdub kehale mõjuvate jõudude summaarse jõumomendiga
  • Milline peaks olema nurk raadiusvektori ja kiirusvektori vahel, et liikumishulga momendi absoluutväärtus oleks suurim?
    Kuna vektorkorrutise absoluutväärtus arvutatakse |ab|sin, siis on selle absuluutväärtus suurim, kui  = 90 ehk vektorid on risti
  • Milline peaks olema nurk raadiusvektori ja kiirusvektori vahel, et liikumishulga momendi absoluutväärtus oleks vähim?
    Kuna vektorkorrutise absoluutväärtus arvutatakse |ab|sin, siis on selle absoluutväärtus vähim, kui  = 0 või 180, ehk vektorid on paralleelsed.
  • Mis on keha inertsmoment ?
    Inertsmoment näitab keha massi jaotust mingi pöörlemistelje suhtes
  • Millest oleneb keha inertsmoment?
    Keha massist
  • Mis on töö?
    Töö on skalaar . Tal on positiivne või negatiivne märk, aga tal puudub suund
  • Millal on jõu poolt tehtav töö negatiivne?


    Süsteemi töö on negatiivne kui töö tulemusena energia kandub keskkonnast süsteemi. (kui energiat antakse ära)
  • Millal on jõu poolt tehtav töö positiivne?
    Süsteemi töö on positiivne kui energia kandub süsteemist süsteemi välistesse kehadesse(keskkonda). (kui energiat saadakse juurde)
  • Kas kesktõmbejõu töö ühtlasel ringliikumisel on negatiivne, positiivne või null? Positiivne
  • Kas gravitatsioonijõu töö keha langemisel on negatiivne, positiivne või null?
    Positiivne
  • Kas elektrostaatilise jõu töö kahe samanimelise laengu eemaldamisel teineteisest on negatiivne, positiivne või null? Null
  • Kas elektrostaatilise jõu töö kahe erinimelise laengu lähendamisel teineteisele on negatiivne, positiivne või null? Null
  • Kas gravitatsioonijõu töö keha horisontaalsel liikumisel on negatiivne, positiivne või null? Null?
  • Kas keha paigal hoidva hõõrdejõu töö on negatiivne, positiivne või null?
    negatiivne
  • Kuidas arvutada konstantse jõu poolt sirgjoonelisel trajektooril tehtavat tööd?
    Kui konstantne jõud mõjub sirgjooneliselt liikuvale osakesele, siis on tehtav
    töö võrdne jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisega.
    (T)cos a
  • Kuidas arvutada suvaliselt muutuva jõu poolt kõverjoonelisel tralektooril tehtavat tööd?
  • Kuidas arvutada tööd, mis tuleb teha, et paigalseisev mass m omandaks kiiruse v?
    E =
  • Kuidas arvutada tööd, mis tuleb teha, et tõsta maapinnal asuv mass m kõrgusele h? E =
  • Kuidas arvutada gaasi kokkusurumiseks tehtavat tööd?


    Gaasi kokkusurumiseks tehtav töö arvutatakse gaasihulgale avaldatava rõhu
    ja ruumalamuutuse korrutisega. P on gaasihulgale avaldatav rõhk ja dV on ruumala muutus.

    Kui P = const , siis A = P(V1-V2)


  • Kuidas arvutada konservatiivse jõu poolt ringjoonelisel trajektooril tehtud tööd?
    Kuna töö oleneb ainult alg- ja lõpppunkti asukohast ega olene trajektoorist siis võib aluseks võtta tavalise töö arvutamise valemid, näiteks A = Fs. Seal on F jõud ja s keha poolt läbitud nihe.
  • Kas konservatiivse jõu töö oleneb nihke või trajektoori pikkusest?
    nihke
  • Mis on võimsus?


    Võimsus on energialiikide muundumise kiirust iseloomustav suurus, mis võrdub töö ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega. Näitab, kui suur on ajaühikus tehtud töö.
    N = A/t
  • Mis on kilovatt -tund?


    Näitab võimsust 1 tunnis mitte sekundis
    Energia, mille kulutab ära 1 kW tarbija tunniga
  • Mis on energia?


    Energia on keha võime teha tööd. Energiat mõõdetakse samades ühikutes nagu tööd.
  • Mis on kineetiline energia?
    energia, mida keha omab liikumise tõttu.
  • Millest oleneb kineetilise energia suurus?
    massist ja kiirusest
  • Mis on potentsiaalne energia?


    energia, mida keha omab oma asendi tõttu teiste kehade suhtes
  • Kas tõmbejõudude potentsiaalne energia on negatiivne või positiivne?
    negatiivne
  • Kas tõukejõudude potentsiaalne energia on negatiivne või positiivne?
    positiivne
  • Mis on soojushulga ühik SI-süsteemis?
  • Mis on erisoojuse ühik SI-süsteemis?
    m2/s2 – SI põhiühikute kaudu
  • Mis on entroopia ühik SI-süsteemis?
    Entroopia S, diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T, ühikuks on J/K
    (m2*kg)/(K*s2) – Si põhiühikute kaudu
  • Kuidas väljendada Kelvini skaalas antud temperatuuri Celsiuse skaalas?
    0˚K = - 273˚C
  • Kuidas väljendada Celsiuse skaalas antud temperatuuri Kelvini skaalas?
    0˚C = 273˚K
  • Mis on temperatuur?
    Temperatuur iseloomustab aine soojuslikku olekut. Temperatuuri mõõtmisel peab keha olema soojusliku tasakaaluolekus (st. rõhk, ruumala, temp. on muutumatud).
  • Mis on mool ?
    Mool on ainehulk , milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga
  • Kuidas arvutada 1 grammis aines olevate molekulide arvu?
    Avogadro arv / molaarmass (m/M)*NA
  • Kuidas arvutada 1 mooli aine massi?
    Molaarmass M = m/n
  • Mis on Browni liikumine ja kuidas seda seletada?
    Jälgides mikroskoobiga taimede õietolmu vees, leidis inglise botaanik Brown 1872.a., et väikesed õietolmu osakesed on alalises korrapäratus võnkliikumises. Varsti
    veenduti, et see nähtus iseloomustab kõiki orgaanilisi ja anorgaanilisi suspensioone ning emulsioone, kui osakesed on küllalt väikesed. Nähtus, mida hiljem nimetati Browni liikumiseks, muutub nähtavaks, kui osakese läbimõõt d kiireneb . Browni liikumise põhjuseks on
    molekulaarkineetilised nähtused. Keskkonna molekulid, olles pidevas kaootilises liikumises, põrkuvad vastu heljuvate osakeste pinda ning annavad neile osa oma
    kineetilisest energiast. Need põrked ei toimu aga ühtlaselt kõikidest külgedest. Selline "pommitamine" põhjustabki osakeste korrapäratu siksakilise liikumise
    dispersioonikeskkonnas.
    Osakeste kaootiline soojusliikumine (st. liikumise intensiivsus sõltub temperatuurist).
  • Mis erinevus on molekulide soojusliikumisel gaasis ja vedelikus ?
    Gaasis saavad molekulid liikuda vabalt aga vedelikus ainult oma liikuva tasakaaluasendi ümber
    Gaasilises aines osakeste vaheline side puudub, seega ei säilita gaas oma ruumala
  • Mis erinevus on molekulide soojusliikumisel vedelikus ja tahkes kehas?
  • vedelikus ja tahkes kehas?
    Tahkes kehas liigub molekul vaid ümber oma tasakaaluasendi
    Vedelikes on oskakesed vabas liikumises, tahkes aines paiknevad kõik osakesed kindlates kohtades, siseehitus on kristalliline.
  • Mis on ideaalne gaas ?
    Ideaalne gaas on tavalise gaasi lihtsustatud mudel:
    palju molekule ja nad on ühesugused
    molekulid on väga palju väiksemad kui nendevahelised keskmised kaugused
    molekulid on pidevas liikumises
    molekulidevahelised p6rked on elastsed
    põrgetevaheline tee on sirgjooneline
    Ideaalne gaas on selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike.
  • Mida näitab Maxwelli jaotus?
    Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi
  • Mida näitab Avogadro arv?
    molekulide arvu ühes moolis - Avogadro arv (6.02*10^23)
  • Mida näitab Boltzmanni konstant?
    Boltzmanni konstant seob omavahel molekulide soojusliikumise kineetilise energia ja absoluutse temperatuuri Ê = 3/2 kT = (m0^v2)/2
  • Mis on keha siseenergia ?
    siseenergia on osakeste kaootilise liikumise kineetilise energia ja osakeste vastastikmõju potentsiaalse energia summa
  • Kas veeklaasi tõstmisel kõrgemale riiulile vee siseenergia kasvab, kahaneb või jääb samaks?
    Siseenergia jääb samaks, kuid klaasi potensiaalne energia kasvab (kineetiline energia väheneb)
  • Mis on aine erisoojus ?
    Erisoojuseks c nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra.
  • Mis on soojushulk ?
    Soojushulk on energia, mis kantakse üle ühest kohast teise temperatuurierinevuste tõttu.
    On siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel.
    Q = λm – sulamisel ja tahkumisel
    Q = Lm – aurumisel ja kondenseerumisel
    Q = qm – kütuse põlemisel
    Q = cm(t2-t1)
  • Mis on soojushulga mõõtmise ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?


    1 cal = 4.186 J
  • Mis on soojusjuhtivus ?


    Soojusjuhtivus on energia ülekanne keha sees molekulide liikumise kaudu
  • Kuidas toimub konvektiivne soojusvahetus ?
    Konvektsioon toimib aine massi ümberpaigutumise kaudu ühest piirkonnast teise
  • Kuidas toimub kiirguslik soojusvahetus?
    Kiirguslik soojuse ülekanne toimib elektromagnetilise kiirguse kaudu
  • Mis vahe on soojushulgal ja temperatuuril?
    Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel, kuid temperatuur on lihtsalt füüsikaline suurus iseloomustamaks süsteemi soojusliku tasakaalu olekut.
  • Mis on I liiki perpetuum mobile ?
    I liiki perpetuum mobile ehk igiliikur on see (objekt, organism, ..), mis mitte millegi arvelt teeb tööd
  • Mis on II liiki perpetuum mobile?
    mobile on masin, mille ainsaks tulemuseks on soojuse muutmine
    tööks (kogu soojus läheb tööks).
  • Formuleerige termodünaamika I seadus.
    Termodünaamika esimene ehk energia jäävuse seadus koosneb neljast osast:
    isoleeritud systeemi energia on muutumatu suurus
    • looduses ei teki ega kao energiat.
    • ta v6ib ainult muunduda yhest liigist teise
    • esimest liiki perpetuum mobile on v6imatu
    • systeemi siseenergia muut v6rdub vahetatava soojushulga ja systeemi töö summaga

    Süsteemi siseenergia muut on võrdne välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga ∆U = A+Q
  • Formuleerige termodünaamika II seadus.
    Termodynaamika teine seadus kooseb kolmest osast:
    • jahtuv keha saab k6rvalt tehtava töö abita soojendada ainult selliseid kehasid, mille temperatuur on tema omast madalam
    • teist liiki perpetuum mobile on v6imatu
    • isoleeritud systeemi entroopia pyyab kasvada maksimumini
    Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt soojemale.
  • Mis on entroopia?
    Entroopia on energia kvaliteed mõõt.
  • Kuidas on ülekantava soojushulga entroopia seotud temperatuuriga?
    Mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on entroopia, kuigi ülekantav soojushulk on sama
  • Mida väljendab entroopia ja temperatuuri korrutis?
    dQ = T dS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust ( entroopiat ).
  • Mis on negentroopia?
    Negentroopia on negatiivne entroopia
  • Kuidas hinnata energia kvaliteeti?
    Mida suurem entroopia, seda madalam kvaliteet
  • Mis on süsteemi termodünaamiline tõenäosus?
    Reaalsete protsesside kulgemine iseeneslikult
    vaid ühes suunas tuleneb aine molekulaarsest
    ehitusest
    • Iga süsteemi olekut (energiat) on võimalik
    realiseerida erineva arvu mikroolekute kaudu
    • Termodünaamiline tõenäosus W ongi
    mikroolekute arv, mille kaudu antud süsteemi
    olek on realiseeritav
    Olgu 4 osakest a,b,c,d esialgu anuma A- pooles . B-pool on tühi. Pärast vaheseina avamist jätkub molekulide soojusliikumine ja võib esineda 16 olukorda. Ainult 1 neist on selline, kus kõik molekulid on jälle anuma A-osas.
  • Kuidas on entroopia seotud süsteemi termodünaamilise tõenäosusega?
    S – entroopia; k - Boltzmanni constant; W – süsteemi termodünaamiline tõenäosus ehk makroolekut realiseerivate mikroolekute arv
  • Millistes protsessides entroopia ei muutu?
    Pööratavas protsessis on entroopia jääv
  • Millistes protsessides entroopia kahaneb?
    Avatud süsteemides võib entroopia väheneda, kuid see saab toimuda ainult vaid keskkonna entroopia kasvu arvel.
  • Milles seisneb Brillouini seos?
    Minimaalne entroopia, mida tuleb tekitada 1 biti saamiseks, on kln2  k. See on IT-seadme efektiivsuse tõstmise füüsikaline piir, mis saab aktuaalseks siis, kui iga molekuli kohta salvestatakse 1 bitt , s.o. umbes 1020 bitti kuupsentimeetri kohta. Bitt on defineeritud entroopia kaudu
  • Mis erinevus on entroopial statistilises füüsikas ja informatsiooniteoorias?
    Entroopiat statistilises füüsikas kasutatakse süsteemi termodünaamilise tõenäosuse väljaarvutamiseks S = k ln W => W = e S/k , kuid informatsiooniteoorias entroopia abil mõõdetakse IT-seadme efektiivsus (bittides entroopiaühiku kohta).
  • Kuidas on seotud entroopia ja informatsioon?
    Informatsioon on põhimõtteliselt bittide kogum ning bitt ise on defineeritud entroopia kaudu läbi Shannoni valemi.
    H – entroopia
    pi – üksiksündmuste tõenäosused
  • Mis on bitt?
    Kaks võrdtõenäolist sündmust – 1 bitt
  • Formuleerige Coulomb’i seadus.
    kaks seisvat laengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga
  • Mis on elektrostaatiline konstant?
    k – elektriline konstant SI-süsteemis
    e. Boltzmanni konstant
  • Mis on aine dielektriline läbitavus?
    Näitab kui palju suureneb näiteks puiduga täidetud kondensaatori mahutavus , võrreldes õhkkondensaatoriga
  • Formuleerige elektrilaengu jäävuse seadus.
    Elektriliselt isoleeritud süsteemides on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv
  • Mille poolest erineb juht dielektrikust?
    Dielektrik ei juhi elektrit (temas puuduvad vabad laengud ). Juht on aine, mis
    sisaldab vabu laenguid (elektrone/ioone).
  • Mis on vabade laengute kandjad metallis?
    Elektronid
  • Mis on vabade laengute kandjad vedelikus ja gaasis?
    Ioonid
  • Milles seisneb elektrostaatilise välja ekraniseerimine ?
    See seisneb selles, et elektrilaeng muudab ruumi omadusi enda ümber nii, et tekib elektriväli E = - grad
  • Defineerige elektrostaatilise välja potentsiaal
    Elektrivälja mingi punkti potentsiaaliks nimetatakse välja antud punkti paigutatud ühislaengu Q poentriaalset energiat W. φ = W/Q U = φ = A/q
    Ühik 1V
  • Defineerige elektrostaatilise välja tugevus
    Elektrostaatilise välja tugevus on füüsikaline suurus, mis antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega.
  • Mis on pinge?
    Potentsiaalide vahet nim pingeks.U=j1-j2
    Pinge kahe punkti vahel näitab, kui suur on töö ühikulise laengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise.
  • Mis vahe on elektrostaatilise välja tugevusel ja potentsiaalil?
    Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suhtega, kuid elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis antud punktis on võrdeline potentsiaalse energia W ja pöördvõrdeline sinnaasetatud ühislaengu Q-ga.
  • Mis vahe on elektrostaatilise välja potentsiaalil ja energial?
    Elektrostaatilise välja potentsiaal on ise defineeritud energia W kaudu. φ = W/Q = A/q
  • Kas punktlaengu elektriväli saab olla homogeenne ?Ei
  • Kuidas oleneb punktlaengu elektriväli uuritava punkti kohavektorist?
    Kohavektori pikkus määrab punktlaengu elektrivälja (tugevuse) ning selle asend määrab elektrivälja jõujoonte paiknemise.
  • Milline on elektriväli tasapinnalise laetud plaadi ümber?
    Elektriväli on ovaali kujuline.
  • Mis on kondensaator ?
    Kondensaatoriks nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud ( dielektriku kihiga eraldatud) juhti
    on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses.
    On seadis, mis võimaldab salvestada elektrivälja energiat. Lihtsam kondensaator koosneb kahest metallplaadist(kattest), mille vaheline kaugus on nende mõõtmetest palju kordi väiksem. Katetele antakse absoluutväärtuselt võrdsed erimärgilised laengud.
  • Defineerige juhi elektrimahtuvus .
    Elektrimahtuvus C on arvuliselt võrdne laenguga, mille võrra tuleb juhil olevat laengut muuta, et selle potentsiaal muutuks ühe ühiku võrra. Sõltub juhi geom omadustest, juhti ümbritsevast keskkonna dielektrilisest läbitavusest e, suhtel dielektrilisest läbitavusest es , teiste juhtide lähedusest. Ei sõltu juhi agregaatolekust, õõnes/täidetud juht, juhil olevast laengust ega potentsiaalist.
  • Millest oleneb kondensaatori mahtuvus?
    kondensaatori konfiguratsioonist (plaatide pindalast ja nendevahelisest kaugusest) ja katetevahelisest dielektrikust
  • Mis on alalisvool ?
    laengute korrastatud liikumine
  • Milline on alalisvoolu kokkuleppeline suund?
    positiivsete laengute liikumise suund (positiivne -> negatiivne)
  • Defineerige voolutugevus
    Voolutugevus I on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajavahemikus t juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu q ja selle ajavahemiku suhtega. Näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus.
  • Millest oleneb metallist juhi takistus?
    Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest, juhi pikkusest ja pöördv6rdeliselt juhi
    ristlõike pindalast R = (ρ*l)/S
  • Kuidas sõltub metallist juhi takistus ristlõike pindalast?
    pöördvõrdeliselt
  • Kuidas sõltub metallist juhi takistus juhi pikkusest?


    Võrdeliselt
  • Formuleerige Ohmi seadus vooluringi osa kohta.
    voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega.
  • Formuleerige Joule’i-Lenzi seadus.
    elektrivoolu töö arvel juhis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja ajaga .
  • Formuleerige Ohmi seadus kogu vooluringi kohta.
    voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga.
  • Kuidas on alalisvoolu võimsus seotud voolutugevusega?
    Alalisvoolu v6imsus on voolutugevusega seotud v6rdeliselt. N = IU
  • Kuidas on alalisvoolu võimsus seotud pingega?
    v6rdeliselt
  • Kas konstantse tugevusega vool tekitab magnetvälja?
    Ei
  • Mis on magnetiline konstant?
    Magnetiline konstant 0 = 4 * 10-7 N/A2
  • Mis on keskkonna magnetiline läbitavus?
    μ
  • Millest oleneb magnetilise induktsiooni suurus?
    B - vootihedus ehk induktsioon teslades (T),
     magnetvoog veebrites (Wb)
    S - pind ruutmeetrites (m2)
    (T) [Vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment on võrdeline voolutugevuse ja raami pindalaga. (B on magnetiline induktsioon)!]
  • Mis tingimustel on magnetilise induktsiooni vektor samasuunaline teda
    tekitava vooluga?
    Siis kui nurk on magnetilise induktsiooni ja vooluga juhi vahel 0 kraadi.
  • Millise praktilise reegli järgi määratakse sirgvoolu poolt tekitatud magnetvälja suund?
    Vasaku käe reegliga : kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda
  • Millise praktilise reegli järgi määratakse ringvoolu poolt tekitatud magnetvälja suund?
    Vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda.
  • Kuidas on magnetilise induktsiooni suurus seotud teda tekitava voolu tugevusega? * sin a
  • Millest oleneb magnetväljas paiknevale vooluga juhile mõjuv jõud? * sin a
  • Kuhu on suunatud vooluga juhile mõjuv jõud, kui voolu suund on paralleelne magnetilise induktsiooni vektoriga?
    Sinna samma?
  • Kuidas on magnetväljas paiknevale juhile mõjuva jõu suurus seotud voolutugevusega juhis? * sin a
  • Mis on magnetvoog?
    Magnetvoog F on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
  • Millest tekib indutseeritud elektromotoorne jõud?
    Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu ümberpaigutamisel vooluringis
    Vooluallika elektromotoorjõud on vooluallikat iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub kõrvaljõudude töö ja elektrilaengu suuruse suhtega.
    Tekib muutuva magnetvälja tõttu.
  • Kas indutseeritud elektromotoorse jõu suurus oleneb magnetvälja tugevusest?
    Jah
  • Mis määrab indutseeritud elektromotoorse jõu tugevuse?
    Indutseeritud elektromotoorjõud on pööriselektrivälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub laenguga osakeste ümberpaigutamisel kogu kontuuri ulatuses kõrvaljõudude tehtud töö ja selle osakese laengu suuruse suhtega.
    Selle määrab magnetvälja tugevus.
  • Millise seaduse järgi määratakse indutseeritud elektromotoorse jõu suund?
    Lenzi seaduse järgi
  • Mille poolest erineb pööriselektriväli harilikust elektrostaatilisest väljast?
    Pööriselektriväli on allikavaba (nagu magnetväli).
  • Mis on eneseinduktsioon ?
    Eneseinduktsioon on füüsikaline nähtus, mis seisneb selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida läbib välja tekitanud vool.
  • Mis on juhi induktiivsus ?
    Induktiivsus näitab endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise kiiruse vahelist seost vooluringis
  • Millest oleneb juhi induktiivsus?
    Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhti elektromagnetilise induktsiooni seisukohalt ning võrdub endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevust muutumise kiiruse suhtega.
  • Formuleerige Lenzi seadus induktsioonvoolu suuna kohta.
    elektrivoolu töö arvel juhis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja ajaga. Q = I2*R*t
  • Millisel füüsikanähtusel põhineb elektrimootori töö?
    Elektrimootori aluseks on vooluga juhile mõjuv magnetvälja jõud.
  • Millisel füüsikanähtusel põhineb elektrigeneraatori töö?
    nähtusel, et ajas muutub magnetväli tekitab elektrivälja
  • Kuidas oleneb elektrivälja energia tihedus elektrivälja tugevusest?
    Elektrivälja energiatihedus (välja energia ruumalaühiku kohta) on võimalik arvutada elektrivälja iseloomustavate suuruste, aine dielektrilise läbitavuse ja välja tugevuse kaudu.
    - Elektrivälja tugevus ωe – elektrivälja tihedus
    - elektriline konstant ε – dielektriline läbitavus
  • Kuidas oleneb elektrivälja energia tihedus keskkonna dielektrilisest läbitavusest?
    Elektrivälja energiatihedus (välja energia ruumalaühiku kohta) on võimalik arvutada elektrivälja iseloomustavate suuruste, aine dielektrilise läbitavuse ja välja tugevuse kaudu.
    - Elektrivälja tugevus
    - elektriline konstant
  • Kuidas oleneb magnetvälja energia tihedus magnetilisest induktsioonist?
    Magnetvälja energiatihedust (välja energiat ruumialaühiku kohta) saab arvutada magnetvälja iseloomustavate suuruste, aine magnetilise läbitavuse ja magnetvootiheduse kaudu. Valemina: .
    - magnetiline konstant μ – aine magnetiline läbitavus
  • Kuidas oleneb magnetvälja energia tihedus keskkonna magnetilisest läbitavusest?
    Magnetvälja energiatihedust (välja energiat ruumialaühiku kohta) saab arvutada magnetvälja iseloomustavate suuruste, aine magnetilise läbitavuse ja magnetvootiheduse kaudu. Valemina: .
    - magnetiline konstant μ – aine magnetiline läbitavus
  • Mis on elektrilaengu ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
    Avaldub valemi kaudu: I = q/t => q = I*t
  • Mis on elektrostaatilise välja potentsiaali ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
    Ühik: 1V (volt)
    Põhiühikute kaudu: φ = W/Q = A/q = 1J/1C
  • Mis on pinge ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
    1 V on selline pinge, mille korral 1-kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd.
  • Mis on elektrimahtuvuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
    Ühik: 1F
    Põhiühikute kaudu: C = q/U = 1C/1V
  • Mis on juhi takistuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?


    Ühik: 1Ω
    Põhiühikute kaudu: I = U/R => R = U/I = 1V/1A
  • Mis on elektromotoorse jõu ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
    Ühik: 1V
    Põhiühikute kaudu: U = A/q = 1J/1C
  • Mis on magnetilise induktsiooni ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
    Ühik: 1T
    Põhiühikute kaudu: B = Φ/S = 1Wb/1m2
  • Mis on magnetvoo ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
    Ühik: 1Wb
    Põhiühikute kaudu: Φ = BS = 1Wb*1m2
  • Mis on induktiivsuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
    Ühik: 1H
    Põhiühikute kaudu: L = Φ/I = 1Wb/1A
  • Mis oli Michelsoni katse eesmärk?
    Teada saada, miks on kosmos lõputu.
  • Milles seisnes Michelsoni katse?
    Maa liikumise kiirus mõõtmises absoluutse ruumi suhtes.
  • Mis oli Michelsoni katse tulemus?
    Valguse kiirus osutus ühesuguseks igas suunas.
  • Mis järelduse tegi Einstein Michelsoni katsest?
    Valguse kiirus vaakumis on ühesugune kõigis inertsiaalsüsteemides (erirelatiivsusteooria esimene postulaat )
  • Mis on Galilei teisendused ?
    Kahes eri inertsiaalsüsteemis vaadeldava sündmuse ruumi- ja ajakoordinaatide vahelised seosed (kehtivad ainult väikeste kiiruste korral, st v
  • Vasakule Paremale
    Kordmisküsimused eksamiks #1 Kordmisküsimused eksamiks #2 Kordmisküsimused eksamiks #3 Kordmisküsimused eksamiks #4 Kordmisküsimused eksamiks #5 Kordmisküsimused eksamiks #6 Kordmisküsimused eksamiks #7 Kordmisküsimused eksamiks #8 Kordmisküsimused eksamiks #9 Kordmisküsimused eksamiks #10 Kordmisküsimused eksamiks #11 Kordmisküsimused eksamiks #12 Kordmisküsimused eksamiks #13 Kordmisküsimused eksamiks #14 Kordmisküsimused eksamiks #15 Kordmisküsimused eksamiks #16 Kordmisküsimused eksamiks #17 Kordmisküsimused eksamiks #18 Kordmisküsimused eksamiks #19 Kordmisküsimused eksamiks #20 Kordmisküsimused eksamiks #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 169 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor copycat Õppematerjali autor
    302 küsimust vastustega

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika Mõisted
    5
    docx

    Füüsika Mõisted

    Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti

    Füüsika
    Füüsika I konspekt
    66
    docx

    Füüsika I konspekt

    1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus

    Füüsika
    füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal
    7
    pdf

    füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal

    Kui kõik kaduvväikese takistusega liikuvale objektile mõjuvad jõud Kahe vektori vektorkorrutis on null, kui: Vektorite vaheline kaovad silmapilkselt, siis objekt: jätkab ühtlase kiirusega nurk on 180 kraadi sirgjooneliselt Milline lause on õige?: Nihkeks nimetatakse vektorit, mis viib Kepleri teooria kohaselt: planeedid liiguvad elliptilistel keha liikumise algpunktist lõpppunkti orbiitidel ümber Päikese Jõumoment on: Punkti kohavektori ja jõu vektorkorrutis Kui te istute toolil ja Maa tõmbab teid enda poole jõuga, mis Horisontaalselt liikuvale kehale mõjuv raskusjõud: Ei tee tööd võrdub teie kaaluga, siis Newtoni III seaduse kohaselt on selle Temperatuur on: Molekulide keskmise kineetilise energia mõju vastasmõjuks: tooli elastsusest tingitud üleslükkejõud mõõt Kui te olete vabalt pöörleva horisontaalse ketta keskel

    Füüsika mittefüüsikutele
    Füüsika tähistused
    10
    pdf

    Füüsika tähistused

    ALATI JA IGAL POOL: i - x-telje suunaline ühikvektor j - y-telje suunaline ühikvektor k - z-telje suunaline ühikvektor Sirgliikumine x ­ asukoha koordinaat v ­ kiirus (märgiga suurus) vav ­ keskmine kiirus a ­ kiirendus (märgiga suurus) aav ­ keskmine kiirendus x0 ­ liikumise alguspunkt v0 ­ algkiirus Liikumine ruumis r ­ punkti kohavektor r ­ nihkevektor v ­ kiiruse suurus s ­ tee pikkus t ­ aeg v ­ kiirusvektor vav ­ keskmine kiirus vektorina a ­ kiirendusvektor a k ­ keskmine kiirendus vektorina at ­ kiirenduse tangentsiaalkomponent at ­ kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n ­ kiirenduse normaalkomponent an ­ kiirenduse normaalkomponendi suurus R ­ kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ­ ringjoone raadius 0 ­ algfaas (algnurk) ­ pöördenurk t ­ ajavahemik ­ nurkkiirus s ­ kaare pikkus (tee pikkus) v ­ (joon)kiiruse suurus t ­ ajavahemik juhul, kui alghetk on n

    Füüsika
    MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA
    24
    docx

    MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA

    MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Sk

    Aineehitus
    MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA-PÕHIMÕISTED NING SEADUSED
    12
    doc

    MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

    MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suuruse

    Füüsika
    Füüsika arvestus 2011 teooria
    23
    doc

    Füüsika arvestus 2011 teooria

    Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid

    Füüsika täiendusõpe
    TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM
    42
    docx

    TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM

    1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim s

    Füüsika




    Kommentaarid (1)

    endrik87 profiilipilt
    endrik87: Suhteliselt kasutu materjal, vanad materjalid. Mõne küsimuse isegi saab vastatud sellega eksamil.
    20:26 08-05-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun