korraga võimalik määrata (täpselt) *osakese asukohta ja impulssi *ajahetke ja osakese energiat px Et Neid kahte võrratust nim HEISENBERGI määramatuse seosteks. Nendest järeldub, et mikromaailmas on lubatud lühiajaliselt rikkuda energia jäävuse seadust ja kitsas ruumi piirkonnas rikkuda impulsi jäävuse seadust. Osake, mis parasjagu rikub jäävuse seadusi, kannab nimetust VIRTUAALNE OSAKE. Heaks näiteks jäävuse seaduse rikkumisel o TUNNELIEFEKT. Elektorn on võimeline ületama kitsaid tõkkeid, mille ületamiseks tal tegelikult energiat ei tohiks jätkuda. Ka tunnelefektil baseerub tunnelmikroskoobi töö.
Aatomimudelid I Thomson Avastas elektroni Thomson tegi esimese aatomi mudeli. Rosina kukli mudel. Aatom koosneb elektronidest ja prootonitest, mis on jaotunud mööda aatomit laiali II Rutherford Kuldlehekatse - Rutherford pommitas kulla-aatomeid alfaosakestega(suure massiga heeliumi aatomi tuum, + laenguga). Suurem enamus läbis kuldlehte ilma takistusteta. Mõned üksikud põrkusid tagasi. Järeldus : 1) Aatom koosneb enamasti tühjusest 2) Aatomis peab olema miskit positiivselaenguga ehk tuum.. pisike ja väike Järeldas sellest, et Thomsoni aatomi mudel on vale! Aatomi tuuma järeldas sellest, et positiivse laenguga alfaosakesed põrkusid aatomist tagasi, sama märgilised laengud tõukuvad. Rutherfordi aatomi tuuma omadused: suure tihedusega positiivne laeng III Bohr Bohri teooria - Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Bohri postulaadid: 1. Aatomis leiduvad olekud, m...
Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Spekter- kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Tõestavad elektronide lainelisi omadusi-valguslainete olemasolu tõestavad nähtavad vöödid, mis tekivad interferentsi katses laineharjade ja nõgude vastastikuse liitumise tulemusena. Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni.Difraktsion- lainete kandumine varju piirkonda, mida väiksem ava või tõke, seda rohkem valguslained kanduvad varju piirkonda. Varju piirkonnas võivad lained liituda mitmeti: tugevdada või nõrgendada teineteist.Interf: Valguslainete liitumist, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi...
Kui kuulike jääb kahe barjääri vahele, nimetatakse sellist situatsiooni potentsiaaliauguks. Mikromaailmas võivad potentsiaalibarjääre moodustada elektriväljad, kui nende tugevused jagunevad ruumis nii, et nad tõkestavad osakeste liikumist. Tunneliefekt. Näiteks võib positiivse tuuma tõmbejõud tekitada potentsiaalibarjääri tuumast eemalduvale elektronile. Lõpmatult suurest potentsiaalibarjäärist ei saa elektron kuidagi üle. Tema leiulaine amplituud peab muutuma barjääril nulliks. Barjääri poole liikuv osake põrkub barjäärilt tagasi. Lõpliku barjääri kõrguse korral näitab Schrödingeri võrrand, et leiulaine ulatub ka barjääri sisse, kuigi kahaneb selles kiiresti.
Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal Aatomimudelid- uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel. NT: Kerapilvemudel, kihimudel Mikroosakeste dualism- Osakesi väljutav seade (valgusallikas, elektronkahur, radioaktiivne preparaat) tekitab osakese leiulaine Mikromaailma täpsuspiirangud- Sundsiire toimub väga lühikese ajavahemiku t jooksul. Energia määramatus E on siis väga suur, piltlikult öeldes, sellesse mahub ära ka "allatõukeks" vajalik mõjutamisenergia. Tunneliefekt- mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist. NT: Elektronid on suutelised läbima lõpliku paksuse ja kõrgusega barjääri Kvantarvud- süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehhaanikas. NT: spinni kvant on ½ Tõrjutusprintsiip ehk Pauli printsiip- kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus Energiatsoonid metallides, dielektrikutes ja pooljuhtides- Pooltäidetud tsooni elektronid ongi liikumi...
Kvantmehaanika võrrandiks, mis sisaldab laine puntki nim.Schrödingeri võrrandiks Mikromaailma täpsuspiirangud: a=h/mv, p=h/x, E=hf. Osutub, et mikromaailmus ei ole võimalike korraga täpselt fikseerida 1)osakese energiat ja aja hetkel 2)osaline impulssi ja kordinaate. Heizenbergo järeldustest avaldub, et meile tuntud energia ja impulssi seadus kehtivad ainult ligikaudselt. Heaks näiteks energia jäävuse seaduse lühiajalisest näiteks on minimaalsed tunneliefekt. Weizenbergi määramatuse seostest järeldub ka tunneliefekti nähtus, kus ületab kitsaid tõkkeid, kuigi tal selle tõkke ületamiseks energiat ei tohiks jätkuda.
väheneb või üldse negatiivseks muutub, näiteks mägi kärule. Potentsiaaliauk omakorda on kahe tõkke või barjääri vaheline ava, kuhu keha peatuma jääb, näiteks nõgu veele. 18. Mis võivad tekitada potentsiaalibarjääre mikromaailmas? Mikromaailma potentsiaalibarjäärideks võivad olla elektriväljad, kui nende tugevus jaotus ruumis nii, et nad tõkestavad osakeste liikumist, näiteks positiivne tuum elektronidele. 19. Selgita, mis on tunneliefekt? Tunneliefekt on mikroosakeste lainelisusest tekkinud kummaline efekt, mille korral lõpliku kõrgusega barjääril ulatub leiulaine ka barjääri sisse ja osake saab selle ületatud. 20. Milles seisneb alfalagunemine? Alfalagunemiseks nimetatakse aatomituumade üht radioaktiivset lagunemise viisi, mis on tunneliefekt. 21. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbuga
potentsiaalibarjäärini? Sellest kürgest potensiaalibarjäärist ei saa elektron mitte mingil juhul üle. 12. Mis juhtub leiulainega, kui ta jõuab lõpliku kõrgusega barjäärile? Sel juhul ulatub leiulaine pisut ka barjääri sisse 13. Mis juhtub leiulainega, kui lõpliku kõrgusega barjäär on väga õhuke? Leiulaine vöib leivda läbi barjääri,jätkudes teiselppol taas siinuslainena,kuigi tublisti kahenenud amplituudiga. 14. Selgita, mis on tunneliefekt? 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni 15. Milles seisneb alfalagunemine? Alfaosakesed väljuvad tuumast tuneleerudes. Väga tugevas elektriväljas väljuvad elektronid ka kuumutamata ja valgustamata katoodist. 16. Mis on külmemissioon? Elektrostaatiline emissioon, autoelektroniemissioon, elektronide väljumine elektrijuhist tugeva elektrivälja toimel 16
RAKETISED, TELLINGUD JA TÖÖLAVAD 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (raketised, töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike puidust abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust tellinguid ja töölavasid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ,,Ehitamise alused", ,,Töökeskkonna ohutus", ,,Puidu töötlemine". 3. Õppesisu 3.1. RAKETISED. Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded ja tööde tehnoloogiline järjekord raketiste ehitamisel. Seinataldmiku ja postitaldmiku raketise ehitamine ja paigaldamine. Ääretugevdusega plaadi raketise ehitamine ja paigaldamine. Alusmüüri ja taldmikuraketise ühendamine. Kandepostidega laeraketis. Talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõuded. Betoonvõlvi raketise ehitamise nõuded. Betoonist välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid ...
potentsiaalisein. Kui kuulike jääb kahe barjääri vahele, nimetatakse sellist situatsiooni potentsiaaliauguks. Mikromaailmas võivad potentsiaalibarjääre moodustada elektriväljad, kui nende tugevused jagunevad ruumis nii, et nad tõkestavad osakeste liikumist. Tunneliefekt 1. Näiteks võib positiivse tuuma tõmbejõud tekitada potentsiaalibarjääri tuumast eemalduvale elektronile. Lõpmatult suurest potentsiaalibarjäärist ei saa elektron kuidagi üle. Tema leiulaine amplituud peab muutuma barjääril nulliks. Barjääri poole liikuv osake põrkub barjäärilt tagasi. Lõpliku barjääri kõrguse korral näitab Schrödingeri võrrand, et leiulaine ulatub ka barjääri sisse, kuigi kahaneb selles kiiresti. Piisavalt õhukese barjääri korral
tõenäosusega kui teistesse ruumipiirkondadesse seetõttu nim elektroni lained ka tõenäosuslaineteks. · Mis potentsiaali barjäär ja auk ja tunnelefekt? Potensiaalibarjäär on kindlal viisil paigutunud energiaväli, mille ületamiseks läheb vaja osakesel rohkem energiat kui tal tavaliselt on. Potensiaaliauk on see kui osake on ümbritsetud mitmest küljest potensiaalibarjääriga. Tunneliefekt on olukord, kus osakest võib tõenäosusega leida teisel pool potensiaalibarjääri, kuigi puudub energia potensiaalibarjääri ületamiseks (Nagu pall kausis) · Milline on tänapäeva arusaam elektronide paiknemisest aatomis? Elektronid paiknevad aatomis omal kindlal kihil (omal orbiidil) ning ühel orbiidil saab olla 2n2 arv elektrone (n- kihi number) · Nimeta ja iseloomusta kvantarve.
tõukejõud. · Analoogiat võib leida mehaanikas keha liikumisel tõusul. Potentsiaalisein · Kui keha kineetilisest energiast ei piisa, et ületada tõusu, siis veereb see mäest alla tagasi. · Kui osakese energiast ei piisa, siis interaktsiooni Potentsiaaliauk ei toimu. 22.11.12 26 Tunneliefekt. · Kui potentsiaalibarjäär on piisavalt õhuke, võib osakese leiulaine tungida barjääri sisse. · Barjääris väheneb leiulaine amplituud kiiresti. · Õhukese barjääri korral laine ei sumbu täielikult ja osake osutub teisele poole Tuumareaktsioonidest põhineb barjääri jõudnuks. alfalagunemine tunneliefektil. Alfaosake saab väljuda tuumast just tunneliefekti abil · Seda nähtust nimetatakse tunneliefektiks. 22.11.12 27
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
